Hüvasti, kollane kass. Autor: Mati Unt. See raamat räägib kaheksateistkümne aastasest Aarnest, kes kolis äsja Tartusse, oma tädi juurde elama. Tal on head hinded ja saab kõigega hakkama. Tal on head sõbrad, kellega ta õhtuti väljas käib. Talle meeldib ka üks tüdruk Eda, kes aga temast huvitatud ei ole. Hilised väljas käigud ja tüdrukud muudavad Aarne ja tädi Ida suhted keeruliseks. Tädile ei meeldi, et Aarne õhtuti väljas käib, kuna ta hinded on halvemaks läinud. Aarnele hakkab meeldima uus tüdruk, kes kolis hiljuti Tartusse, ta nimi on Maia. Aarne käib Maiaga iga õhtu väljas, ega kuula enam üldse tädi sõna. Aarne avastab , et Maia on hea joonistaja, kuid tüdruk ei pea end selleks. Aarne viib ta oma töödega Esta Liigeri juurde, kes on Aarne tuttav. Esta ütleb, et Maial on annet, kuid ta arvab, et ta tööd on koledad
Hüvasti,kollane kass Autor:Mati Unt Tegelased:Aarne(peategelane),tädi Ida,pime tädi Amalie,Linda(tädi Ida allüürnik ja Aarne klassiõde),Ando(klassivend),Kornel(õpetaja),Maia(klassiõde ja Aarne tüdruksõber),Indrek(hea sõber ja klassivend),Ingrid(klassiõde),Eda(Aarne uus tüdruksõber,kellega ta hakkab raamatu lõpus käima),Aarne ema. Raamatust: Raamat räägib ühest kaheksatesitkümne aastasest posist Aarnest,kes käib koolis.Ta elab oma tädi Ida juures ja ema elab kaugemal,kuna käib tööl.Ta on tädi niiöeldes allüürnik,nedega koos elab veel teine tädi Amalie ja Linda,kes on samuti allüürnik ja Aarne klassiõde.Jutustatud on Aarne elust,kuidas ta käib koolis ja kuidas viidab oma vabaaega.Raamat on jaotatud erinevateks alapealkirjadega jutustuseteks.Aarne ei saa oma tädiga üldse läbi,tädi süüdistab teda koguaeg halvas käitumises ja,et ta on pahaks poisiks ära läinud.aarne algul
M. Unt "Hüvasti kollane kass" 1. Kass - mis kass? Miks kollane? Miks hüvasti? Kass-Tädi lemmikloom Kollane-Ta tädi kass oli kollast värvi ning maja oli ka kollane Hüvasti- kuna teose lõpus kolis Aarne tädi juurest minema ja oma asju minema viies ütles ta kassile hüvasti kollane kass 2. Mati Undi aja Aarne kool ja 21. sajandi Liisa kool - erinevused, sarnasused? Erinevused: Liisa kool- vaba õhkkond, saad ise palju otsustada, keegi ei sunni õppima, see on sinu enda vaba tahe(ega õpilane õpib vaid iseendale, mitte ei pea õpetajad sundima) Aarne kool- õpilased peavad olema korrektsed ja viisakad, ei käi õhtuti hilja väljas, ei õpi kahtedele, on üldiselt viisakas
Peaaegu Tuhkatriinu Ketlin Priilinn Raamat räägib tüdrukust nimega Emilia, kelle ema on surnud. Ta elab koos oma isa ja kasuema Sirjega, kellel on Väike poeg Siim. Kuna Emiliale ei meeldi, et tema ema kohale tuli mingi tädi Sirje hakkab ta koos oma sõbra Getteriga mõtlema kuidas saaks tädi Sirjet ära ajada. Getteril Tuli Plaan, et nad võiksid jätta isale mulje, et tädi Sirjel on teine mees. Ja see neil õnnestub. Aga ühel päeval kui getter ja Emilia msn-is Rääkisid unustas Emilia jutu getteriga lahti ja isa nägi seda. Emilia jooksis toast välja üle autotee. Ja tädi Sirje poeg siim kes oli nelja aastane jooksis Emiliale järgi ja jäi auto alla. Emilia ehmus ja palus Tädi Sirjelt ja isalt vabandust. Ta sai aru , et tädi Sirje e taha kellegi ema kohta ära võtta vaid Ta tahab kõike parimat.
Hüvasti kollane kass Autor: Mati Unt Käes oli viimane suvepäev. Aarne valmistus kooli minekuks. Viimasel õhtul ei suutnud ta kuidagi kodus olla ning läks välja värsket õhku hingama. Väljas kohtus ta sõpradega ning nad läksid koos kinno. Sprade seltsis oli ka Eda, kes Aarnele väga meeldis, kuid Eda ajas liini juba Tiiduga. Tädi Ida juurde jõudes soovis ta esimese asjana välja minna. Värsket õhku hingama. Aarne kurvastas üsna tihti tädi Idat. Kord oli Aarnel tüdrukutega jama ja koolis probleemid. Ta ei õppinud koolis. Klassijuhataja Karneliga oli neil konflikt. Koridori peal vastu tulles ei teretanud nad kordagi. Aarnele hakkas ka Maia meeldima. Tüdruk joonistab väga hästi, kuid tal pole seda julgust nii palju. Kord võtab Aarne ta käeotsa ning viib oma sõbra juurde näitama
Kalad akvaariumis Heljo Mänd Tegelased: Rave, Henna, isa, Andrus, Indrek, tädi Nääli. Sisu: Raamat räägib 7.klassi tüdrukust Ravest, kelle ema hukkus autoõnnetuses ning nüüd on perenaiseks kahele vennale, Andrusele ja Indrekule, ning isale. Tal on ka sõbranna Henna, kellega ta saab kõigest rääkida. Ravel on vaja koolis oma unistus joonistada, aga tal polegi unistust ja ta on väsinud mõtlemisest, sest tal on kodus perenaise roll ja trenn oli veel lisakoormus, aga trennist ta ei tahtnud ära tulla, sest talle meeldis see ja seal sai Hennaga koos olla
Lugemiskontroll 8. Lassile- õpetajale M.Unt “Hüvasti, kollane kass” Koostas: Maria Tširkova 1. Miks Aarne Tartusse sõitis? Õppima 2. Kui vana oli Aarne ja mitmendas klassis ta õppis? 18.a, 11. klassis 3. Iseloomusta Aarne tädi lähemalt? (mis oli tema nimi, kuidas ta välja nägi, milline oli tema perekonnaseis jne) Tädi Idal olid klassikalised näojooned: kõrge laup, sirge nina. Raamatu tegevuse ajal oli ta üle keskea vanatüdruk. Natuke halliga segunenud mustad juuksed. Korralik inimene, kellel on arenenud au- ja kohusetunne. 4. Kus elas tädi? Enda kollases majas. 5. Kes veel elas tädiga? Pime õde Amalie 6. Kes on Linda? Tädi juures Tartus Aarne korterinaaber ning klassiõde. 7
"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus. Seal nägi Aarne peale pikka suve oma vanu sõpru.
"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus. Seal nägi Aarne peale pikka suve oma vanu sõpru. Ando,
Charlotte Bronte ,, Jane Eyre" Author: Pyotr Konovalov Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2013 1 Sisukord Jane Eyre iseloomustus ja lapsepõlv.....................................................3 Jane Eyre elu uuel töökohal ja tema armastus......................................4 Jane Eyre iseloomustus ja lapsepõlv. Jane Eyeri elu oli väga raske lapse põlvest. Kui ta oli väike, tema vanemad surid. Teda viidi enda tädi juurde. Seal kõik suhtusid tema juurde halvasti. Selle tädi lapsed narrisid teda ka kõik süüdistasid teda. Tädi majas tema väga kartis punast ruumi. Igakord kui ta midagi tegi, saadeti teda punase ruumi. Ta kartis nii väga seda ruumi, et kukkus maha ja ärkas järgmine päev üles. Tädil oli temast kõrini täis ja saatis teda tüdrukute kooli. Selles koolis ei olnud tall lihtne. Palju tüdrukuid olid seal suremas. Seal oli palju haigusi. Kui keegi
Kodukirjand (tegelaste lühitutvustus) ''Hüvasti Kollane kass'' autor : Mari Unt Aarne on kaheksateistkümne aastane noormees, kellele meeldib Maia. Noormees on äsja kolinud oma tädi Ida juurde Tartusse. Aarne on kangekaelne , tal puudus tahe midagi teha ta oli laisk ,ainuke asi mis Arnet tõsiselt huvitas oli Maia aitamine aga kuna poisil puudus järjepidavus läks ka tüdruku aitamine luhta. Aarne oli tubli poiss kes sai kõigega hakkama ja tal olid head hinded aga kui tema ellu tulid tüdrukud ja õhtused väljas käimised läksid koos sellega ka tema hinded ja see muudab tema suhted oma
``Lugu lendavate taldrikutega`` Eno Raud Peategelased: Meelik, Kaur, Kärt, Jürnas, Peeter, Riho, Leene-tädi. Kirjuta lühidalt raamatust. Lühidalt jutt: Riho pandi koduaresti,Peeter käis teda välja aitamas-võttis uksemati alt võtme ja lasi Riho välja.Enne sidusid nad Riho pea üleni sidemesse,et keegi Rihot ära ei tunneks.Nii said nad vabalt õues olla.Jürnas,Meelik,Kaur ja Kärt tegelesid pildistamisega.Ühe foto peal nägid nad kahtlast valget laiku ja arvasid,et tegu on UFOga.Kaur arvas,et seda peab uurima hakkama.Aga Jürnas ei saanud nendega tulla,sest ta onu oli palunud tal mesilasperet jälgida.Teised seadsid oma sammud aga metsa maasikale.Kärt oli hea maasikakoha leidnud.Aga kui nad sinna jõudsid,selgus,et maasikad on paari tunni jooksul kõik ära söödud.Nad arvasid,et tulnukad.Siis nägid nad Leeni-tädi,kes oma kadunud lehma otsis.Lapsed hakkasid teda otsimisel aitama,sest arvasid jälle,et tulnukad on lehma röövinud.Maasikaid oli...
Hüvasti kollane kass Mati Unt Mina lugesin teost ,,hüvasti kollane kass", mille autoriks on Mati Unt. Selle teose peategelased on Aarne, kes on kaheksateistkümne aasta noormees, kes läks Tartusse õppima. Maia on tüdruk, kes kolis Tallinnast Tartusse elama, kuna ta isa sai parema töökoha, Aarnde tädi, kelle juurde Aarne elama läheb. Kõrvaltegelased on Aarne sõbrad : Indrek, Ando, Ivo, Harri jne. Eelmisel kooliaastal oli Aarne olnud väga tubli ja tal oli vaid üks aasta koolis vaja veel pingutada. Kooliaasta alguses läks tal hästi ja rõõmsalt. Aarne oli kangekaelne ja laisk, aga samas oli ta üks targemaid õpilasi klassis. Tollest hetkest, kui Aarne kohtus Maiaga ja ta armus temase, hakkasid Aarne hinded alla käima
Lugemistest Kadri. 1.Kui vana oli Kadri? 2. Kellest sai Kadri parim sõbranna? 3. Kuidas sai direktor koolis teada, kes oli Kaldamäel juhtunud õnnetuse põhjustanud? 4. Miks oli Kadril küljes keldrihais? 5. Kus kohtusid tädi Elsa ja Kadri esmakordselt? 6. Miks ei lubanud vanaema Kadril küünlavalgel raamatut lugeda? 7. Miks oli "Tsaar Saltaanist" Kadri lemmikraamat? 8. Kuidas lõppes Kadrile esimene kord isa külastamine? 9. Miks avas Kadri vanaemale saadetud kirja? 10. Mida kinkis tädi Elsa Kadrile näärideks? 11. Miks ei olnud teose algul Kadrit võetud pioneeriks? 12. Miks sai Kadri oma 13. sünnipäeval vanaema käest pahandada? 13. Miks kahtlustati Kadrit Milka salli varguses? 14
ANTS (LAPS) IRMA (LAPS) TÄDI (ELFRIEDE) MAGDA (TÄDITÜTAR) HELIN (TÄDI TÜTRETÜTAR) HUBERT, INDREK (NOORMEHED SÕJAPÕGENIKUD) Tegevusaeg ja koht: 1944, talu küla Eesti põhjarannik I vaatus 4. veebruar - poeg Ants läheb sõtta, ema mures, sest see ta ainus poeg ja talupärija, 2 last on juba kaotanud - isa tahab poja ise viia Kadrinasse ja temaga teepeal veel juttu rääkida ja viina juua - õed tulid vennaga hüvasti jätma, loodavad, et tuleb ikka elusana tagasi, kurvad - tädi tuli ka Antsu saatma, kudus talle kindad, tädi pime, mustri kudumine mälus, kaotas on mehe I MS-s - pere arutab, et keeruline sõdida, sest ei tea kelle poolelgi olla ja kelle eest sõdida, laulavad koos lõpetuseks, Ants lahkub 10. märts - tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tuhat inimest vigastatud, pommitatud ka Helsingit, Narvat, Rakvere
ANTS (LAPS) IRMA (LAPS) TÄDI (ELFRIEDE) MAGDA (TÄDITÜTAR) HELIN (TÄDI TÜTRETÜTAR) HUBERT, INDREK (NOORMEHED – SÕJAPÕGENIKUD) Tegevusaeg ja koht: 1944, talu küla Eesti põhjarannik I vaatus 4. veebruar - poeg Ants läheb sõtta, ema mures, sest see ta ainus poeg ja talupärija, 2 last on juba kaotanud - isa tahab poja ise viia Kadrinasse ja temaga teepeal veel juttu rääkida ja viina juua - õed tulid vennaga hüvasti jätma, loodavad, et tuleb ikka elusana tagasi, kurvad - tädi tuli ka Antsu saatma, kudus talle kindad, tädi pime, mustri kudumine mälus, kaotas on mehe I MS-s - pere arutab, et keeruline sõdida, sest ei tea kelle poolelgi olla ja kelle eest sõdida, laulavad koos lõpetuseks, Ants lahkub 10. märts - tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tuhat inimest vigastatud, pommitatud ka Helsingit, Narvat, Rakvere
Die Verwandten die Familie perekond die Mutter ema der Vater isa der Bruder vend die Schwester õde die Großmutter / die Oma vanaema der Großvater / der Opa vanaisa der Sohn poeg die Tochter tütar der Neffe venna-/õepoeg die Nichte venna-/õetütar der Cousine tädi-/onupoeg die Cousine tädi-/onutütar die Schwiegermutter ämm der Schwiegervater äi der Schwager õemees/naisevend die Schwägerin meheõde/vennanaine die Schwiegertochter minia der Schwiegersohn väimees die Tante tädi der Onkel - onu
Tom sawyer Mark Twain Lugu juhtus St.Petersburgi linnas. Kus elas Tom sawyer oma tädi Polly juures. Tomil oli võime sattuda seiklustesse ja pahandustesse. Tal oli sõber Huckelberry Finn keda hüüti Huckiks. Muidugi oli Huck kõikide emade hirm ja kõikide poiste unistus olla selline nagu Huck. Vaatamatta tädi Polly keeldudele sõbrustas Tom ikkagi Huckiga edasi. Nii mõnigi nende seiklus oli lausa eluohtlik. Tom sawyeril oli kihlatu Becky. Becky meeldis Tomile väga. Becky oli tore ja lahke ning ilus tüdruk. Tomil ja Huckil oli ka vaenlane,kelle ks oli kuri ja paha Indiaani Joe. Poolenisti orb Tom kasvab üles oma tädi Polly juures. Ta on paras marakratt, alati vempudeks valmis ja erakordselt nutikas siis, kui on tarvis koolist poppi visata või kirikuskäimise st kõrvale hiilida
1.peatükk Tädi Polly oli Tomi peale vihane sest Tom tegi igast vempe. Tom jäi Tädi Pollyle vahele et ta oli koolist poppi teinud, Tom jooksis kohe peale seda majast minema. Ta jalutas suveõhtul kuni ta märkas ühte poissi. Nad hakkasid vaidlema sest Tom lubas talle naha peale anda. Lõpuks ikkagi Tom läks tundmatule poisile kallale kuni ta ütles aitab. Tom ajas reeturit kuni tema majani taga et teada saada kus ta elab. Kui Tom koju jõudis nägi Tädi Polly Tomi mustade riietega, ja tänu sellele muutus laupäevane puhkus sunnitööga vangistuseks. 2.peatükk
Jaan Kruusvall ,,Pilvede värvid" Tegevustik: 1944. aastal, väikeses külas. Esimene vaatus Ants saadetakse sõtta, kõik on selle üle kurvad, pime tädu kudus talle kindad. Toimub suur pommitamine, tädi peitis end suurest hirmust keldri, kõik muretsevad Irma pärast. Tahavad tädi tütrele ja tütretütrele süüa viia Tallinna. Ema ja isa on väga vanad, tervis pole eriti hea, ainuke abikäsi on Ants. Ants saatis neile kirja, kuidas õpetab Suure-Jaanis noorsõdureid. Irma poeg Väino on surnud ja otsustab seetõttu mehega Saksamaale sõita. Irma küsis vanematelt selleks raha, isa ostis päranduseks renditalu ja Irma jätab perega hüvasti. Kogu öö jälle pommitas, Ants saadeti rindele. Ema ja isa jutustavad normidest, tööst, inimestest jne.
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Ruth Püss ETV teadustaja, tädi Ruth väikeste vaatajate hea sõber. Uurimistöö Kati-Ly Lippus 12A klass Juhendaja: Heidi Tammar Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................
Ühel päeval oleks Tom peaaegu vitsa saand, nimelt sõi ta moosi, kuid jõudis õigel ajal ära joosta. Järgmisel päeval tegi ta poppi, kuid pärast mõningat küsitlust ei saanud tädi Polly sellest aru. Aga kui Tom näitas, et tema krae on korralikult kinni õmmeldud, mitte lahti rebitud pani Sidney tähele, et tädi õmbles valge niidiga, aga Tomil oli krae õmmeldud musta niidiga. Seejärel jooksis Tom kiiresti õue ja plaanis Sidile kättemaksu. Õues kohtas ta aga uustulnukat, kes oli korralikult riides ja kohe algas käts. Selles võistluses võitis Tom, kuid kui ta koju jõudis nägi tädi missuguses olukorras ta riided olid ning jõudis otsusele, et laupäeval teeb Tom tööd... Nii jõudiski kätte laupäev ja Tom pidi planku värvima. Kuid Tom
Lugemiskontroll 8. Klassile M.Unt “Hüvasti, kollane kass” Koostas: Maria Tširkova 1. Miks Aarne Tartusse sõitis? 2. Kui vana oli Aarne ja mitmendas klassis ta õppis? 3. Iseloomusta Aarne tädi lähemalt? (mis oli tema nimi, kuidas ta välja nägi, milline oli tema perekonnaseis jne) 4. Kus elas tädi? 5. Kes veel elas tädiga? 6. Kes on Linda? 7. Miks Aarnele ei meeldinud olla tädi majas? 8. Mitmeks tsooniks oli liigitanud Aarne Tartu linna? 9. Kuhu õpilased sõitsid sügisel koolist? 10.Kuidas suri Aarne isa? 11. Mis oli Aarne perekonnanimi? 12. Kirjelda tundide kulgu õppepäeva jooksul (Aarne arvates). 13.Mis oli tüdruku nimi, kes hakkas Aarnele meeldima, ja mis linnast ta Tartusse kolis? 14.Kus kohas Aarne tutvus selle tüdrukuga lähemalt? 15
raamatukogust ka raamatu,kus tüdrukute hobidest kirjutati.Seal oli öeldud,et tüdrukutele meeldivad väikesed lapsed ja fotograafia.Nad maksid oma kollivennale Peetrile,et saaksid tema väikese venna Madise oma hoole alla-nii oleks neil olemas laps,kellega Kärdi aega sisustada.Juhtus aga nii,et Jürnas jäi Madisega aeda üksi.Ta oli hooletu,ega märganudki,kuidas Peeter koos sõbra Rihoga väikese Madise ära meelitasid.Nad viisid lapse maale Peetri tädi juurde ja otsustasid teeselda,et laps on ikka kadunud ja poisid pidid neile ikka lapse eest üüri maksma,sest Madis läks kaduma nende juurest.Meelik hakkas kahtlustama,et asi ei ole õige.Nad saatsid Madise vanematele kutse,et poisiga on vaja minna arsti juurde ja nii pidi Peeter Madise maalt ära tooma.Riho otsustas pesunööri pealt varastada kleidi,see Madisele selga panna ja rätik pähe siduda,et teised Madist tüdrukuks peaksid
markii Crescenz Fabrizio del Dongo sündis Milaanos kui Napoleoni väed sealt välja aeti. Ta osutus markii del Dongo teiseks pojaks, kes temast eriti ei hoolinud kuna Fabrizio oli markiist, kes oli kõigi poolt vihatud, väga erinev. Fabrizio oli kahe aastane kui Napoleon, keda kõik surnuks pidasid marssis oma vägedega Milaanosse sisse. Ta hakkas õppima jesuiitide juures. Kuueteist aastaselt otsutas Fabrizio, et ta tahab liituda Napoleoni vägedega, jättes Milaanosse maha kurva ema, tädi ja õed. Peagi jõudis ta Pariisi, kus algasid tema äpardused. Fabrizo jõudis ühe tee ääres asuva pataljoni juurde, kus teda austerlaste nuhiks peeti ning ta pandi vangi. Vangist sai ta põgenema tänu vangivalvuri naisele, kellele Fabrizio raha maksis. Vangivalvuri naine andis Fabriziole ühe vangis hinge heitnud hussaari riided ja tema passi. Peagi sai ta võtta osa võtta sõjategevusest Waterloo lahingus. Peale lahingut sai Fabrizio sõneluse käigus
Jane Eyre fotoromaan Lapsepõlv Gatesheadis Jane Eyre oli orb, kes elas oma tädi juures koos tädi kolme lapsega. Jane'i elu Gateheadis oli väga raske, peamiselt sest ta kannatas pidevalt vägivalla all. Lowoodi vaestekool Jane'i tädi saatis tüdruku Lowoodi jalust ära. Elu Lowoodis oli väga raske: koolireeglid olid väga karmid, söök oli kehv ning elamistingimused halvad. Lowood Jane sai Lowoodis sõbraks Helen Burnsiga. Kooli tabas tüüfus ning paljud õpilased surid. Peale kooli lõpetamist õpetas Jane õpetajana Lowoodis veel 2 aastat. Thornfield Jane soovis vaheldust Lowoodist ning läks Thorfieldi guvernandiks Adelele.
Mati Unt “ Hüvasti kollane kass” Teose kohta on autor kasutanud väljendit naiivne romaan. See oli psühholoogiline teos ja samas ka armastusromaan. Intriig: Teose põhiline intriig on see, et keskkooli õpilane Aarne kolis maalt tädi Ida juurde. Tädiga Aarne üldse läbi ei saanud ning naine manipuleeris temaga ning ajas oma põhimõtted taga. Selle tagajärjel muutub Aarne ükskõiksemaks koolitöödega ning ka koolis tekivad mõningad probleemid. Samuti mõjutas see tema eraelu ja suhtlemist teistega. Konfliktid, mis kohe ilmsiks tuli, oligi see, et Idaga oli võimatu ühe katuse all elada. Autor kruttis tema käitumist koguaeg üles ning oli varakult aimata, et Aarne sealt varsti jalga laseb
,,Kasulaps" (1989) ,,Salu Juhan ja ta sõbrad" (1964) ,,Agu Sihvka annab aru" (1973) ,,Kukepoks" (1979) ,,Koolilood" (1981), koolilugude kogumik 2 J.Rannapi raamatute tutvustusi Raamat ,,Viimane valgesulg" on saavutanud aastal 1996 noorsookirjanduse võistlusel 1.koha. Raamat ,,Topi" jutustab aga loo simpansist kes elab loomaaias. Iga päev toob talle süüa tädi Lilli, aga kui ühel päeval tädi Lillit ei tule põgeneb simpans tädi Lillit otsima. Raamat ,,Nublu" räägib loo koerast nimega Nublu kellest saab tuletõrjekoer.Raamat nimega ,,Toonekurg Tooni" räägib loo haige tiivaga toonekurest, keda maakooli õpilased kolhoosi laudas ületalve pidasid. Huvid Jaan Rannap tahtis saada viiuldajaks ning kooli puhkpilliorkestrisse pasunapuhujaks. Ta tegeles filosoofia ja kergejõustikuga. Rannap tuli 19481950 kaugushüppes Eesti
märtsil 1855. a. Charlotte Bronte sündis 21. apr. 1816. a. vaese külavaimuliku perekonnas Yorkshire`is. Charlotte õppis vaestekoolis, mis on ka Looming raamatus aluseks olnud Lowoodi varjupaiga kirjeldamisel. "Jane Eyre", avaldatud 1847 Aastal 1832, pärast kahte ebameeldivat "Shirley", 1849 kogemust guvernandina, ütleb Charlotte koha "Villette", 1853 õpetajana üles ja sõidab tädi käest saadud "The Professor", kirjutatud enne "Jane Eyre'i", rahaga Brüsselisse õppima, et luua koos kuid kirjastuste keeldumise tõttu avaldati Emilyga Haworthi väike erakool. postuumselt 1857 Charlotte Brontë, maalitud George Richmondi poolt 1850 Pärast kolme tagasi lükatud abieluettepanekut nõustus Charlotte lõpuks aastal 1854 abielluma A. B. Nichollsiga, seda vaatamata isa vastupanule. Järgneval aastal Charlotte Brontë suri.
hetkel lähebviies aasta. Lisaks õpin veel esimest aastat Prantsuse keelt ja Hispaania keelt. Vabal ajal tegelen tantsimisega, meeldib ka väga laulda. Suvel olen käinud kaks viimast aastat tööl Ruunipitsas jäätisemüüana. Veel olen ma Oriflame'i konsultant ja tegelen disainiga (õmblen ja/või disainin klientidele kleita ja seelikuid). Meeldib ka sõpradega väljas käia, kuigi selle jaoks on viimasel ajal jäänud väga vähe aega. Ma elan koos oma perega, vanaemaga ja tädi perega ühes suures majas. Kokku on meie majas 11 inimest. Minu perre kuulub mu ema Krista, isa Raimond, vend Kalmer ja loomulikult ka mina. Vend on mul hetkel 14-aastane. Kord kuus viivad vanemad meid teatrisse, aga kuna oleme kõik väga hõivatud erinevate huvialadega, siis on koosoleku aega vähe. Tädi peres on rohkem liikmeid. Seal on tädi, onu, kaks poega ja kaks tütart. Nad pole küll tegelikult minu pere, aga kuna olen nendega sünnist saati koos elanud, siis tundub nagu
Ta oli oma teaduslikesse eksperimentidesse nii süvenenud, et ei hoolinud isegi noore tudengina seltskondlikest ajaviidetest. Ta vabandas seltskonnast kõrvalejäämist kehva tervisega. Ent päris alusetu väide see polnudki. Teda vaevasid kroonilised seedehäired ning ta pidi kuude viisi üksnes piimadieedil olema. Sõbrad soovitasid talle vähem tööd ja rohkem kehalist liikumist. Laoisieroli varases lapsepõlves ema kaotanud ja teda kasvatas tädi, kes kohtles teda nagu haruldast ja õrna hiina portselanist vaasi. Kui Lavoisier sai 24 aastaseks, kutsus kuulus geoloog Jean Guettard teda appi koostama Prantsusmaa mineraloogilistatlast. Nad asusid koos teele Vogeeside mägedesse. Lavoisier' tädi jälgis teda väriseval südamel kogu reisi vältel Prantsusmaa ja kaevandustesse. Tädi saatis oma kasulapsele Antoinele iga päevmurelikke kirju, kirjutades: "Palun anna mulle sagedasti endast teada ; ootan
Ta mõtles, et võtab neist ühe kõige ilusama, kui need kõik olid sedavõrd ilusad, et ta jagas need oma kooliõdedele laiali, jättes ühe roosinupukese endale aga ta ei pannud seda rinda, vaid hoidis niisama käes. Hiljem selgus, et Valve roos pärines pastoriproualt, jumalaarmastuse meeldetuletuseks. Järgneb pikk arutlus popsieidega (Irma ema), arutlusteemaks on valdavalt tulevik ja Irma otsustusvõimetus. Ees seisnes töörohke suvi, Irma teenis raha, et linna tädi Anna ja Lonni (tädi Anna tütar) juurde elama minna , et siis seal tööd leida, ise olles uhke oma kõige parema lõputunnistuse üle. Tädi Annal oli linnas korter pooleldi keldrikorrusel, kus oli 2 tuba, ühes elas Anna teises Lonni, kes käis kompvekivabrikus tööl, tuues õhtuti endaga alati magusat lõhna kaasa. Tädi Anna aga pesi ja triikis rikkamate kodanike pesu. Lonni üritas Irmat endaga kompvekivabrikusse tööle meelitada, kas või korraks aga Irma ei läinud, tema mõtles aga
teisel pool suu nägema tahtma mets varsti kapuuts suvi juuni september jaanuar november kevad august märts onu või tädi laps üllatuspidu tädi enne laupäev uus aasta esmaspäev jõulupüha sõbrapäev neljapäev kõrvad mantel külastama äkki koos näitama veebruar sügis mai juuli oktoober detsember talv aprill noor onu turg reede jõulu laupäev teisipäev mai püha pühapäev kolmapäev vana-aasta õhtu pärast raske vaim luustik must kass haldjas Mina ei oska ujuda ämblik kirst vampiir võima, suutma oskama üks kolm kaks neljas kuues viis
raamatud sa soovid? Kas võtme karu raamatu?". Anni noogutab nõusolekuks. Ema tuleb Anni juurde tagasi ja hakkavad raamatut vaatama. Anni tõstab hetke pärast pea ja ütleb ,,kus Inda jäi? Inda õues magab." Ema kinnitab öeldut korrates lauseid korrektselt. Anni tõuseb püsti ja ütleb ,,pabe". Ema toob paberi ning potilkäik on õnnestunud. 15.15 Anni läheb emaga kaasa kui ema vetsu potti tühjendama läheb ise samal ajal rääkides ,,issi tööl. Issi auto tööl. Tädi Utt tujeb". Ema vastab ,,jah. Tädi Rutt tuleb külla ja issi on autoga tööl. Kes veel tädi Rutiga tuleb?". Anni ,,Kät, Kau, Heigo, Ejet, Kaa, Sii", ema ,,ei Silver, Kaarel ja tädi Eret ei tule täna". Suunduvad tagasi tuppa ning ema hakkab Annile kummutist riideid otsima. Anni samal ajal uurib raamaturiiulit ning tõstab esimese riiuli pealt kõige raskemaid teatmeteoseid riiuli alla karpide peale, kuna keegi on need jälle valesse kohta tõstnud
Täiendav informatsioon: Vaadeldav elab eramajas. Ema-isa käivad tööl ja vajadusel hoiab vanaema. Olemas täiskasvanud vend ja teismeeas õde. Uuritav käitumine: emotsioonide väljendamine Kirjeldus: Kell on 13.00. Laps (edaspidi L) kõnnib toa nurka, hakkab sobrama ajalehtede vahel ja valib välja Antila ajakirja. Otsib üles kõik naised ja joonistab nende näod pastakaga täis, korrutades "tädi, tädi, ..." L heidab pilgu vaatleja(minu) poole, sõnab: "tädi." Ema kutsub ta voodi äärele pildiraamatut vaatama. L kõnnib, heidab pilgu, hakkab protesteerima("ei-ei") ja ulatab emale riiulilt uue raamatu, avab meelepärase pildi. Seal on erinevad loomad, L teab neid nimetada: "Plääks, aua, mää, muu, näu, plääks, muu." Ajab segamini lamba ja lehma. Pärast ema sõnade kordamist ("mää," "muu") saab kiita, naerab, kihistab, kordab uuesti loomi pildil. L hakkab huvituma
2014 Lilja 4- ever Lilja oli nagu iga teinegi 16 aastane teismeline tütarlaps kes elas koos emaga Paldiskis. Kui Lilja sai teada et nad lähevad koos ema uue mehega Ameerikasse, oli Lilja väga õnnelik. Lilja arvas et lõpuks saavad nad parema elu peale. Ema uus mees ei tahtnud et Lilja kaasa tuleks ja hommikul kui nad pidid Ameerikasse minema teatas ema et Lilja ei saa kaasa ja ta jääb Paldiskisse oma tädi juurde. Lilja puhkes peale seda nutma ja tahtis et ema tema juurde jääks aga ema ei hoolinud temast enam ja hülgas Lilja. Järgmisel päeval tuli Lilja juurde tema tädi Anna ja ütles et nüüd lähme siit ära, tädi Anna viis Lilja väiksemasse korterisse kus oli hiljuti surnud sisse vana inimene. Korter oli väga räpane, kuid Lilja pidi sinna jääma. Liljal oli sõber Volodja kes oli temasse armunud ja tahtis koguaeg tema juures olla kuna tal oli kuri isa
Ülesanne.1 X=onu vanus, y=tädi vanus Vastus: Praegu on onu 36 ja tädi 23. Ülesanne.2 X= mitu lehte on,y= mitu pilti on lehel Vastus: Albumis on 20 lehte. Ülesanne.3 Y=laeva kiirus, 1=laeva kiirus allavoolu, 2=kiirus vastuvoolu, s=teepikkus, t=aeg, v=kiirus Vastus: laeva kiirus seisvas vees on 15km/h. Ülesanne.4 1 töötaja teeb x detaili minutis, 2 töötaja teeb x-6 dtaili minutis. 1.=Kui palju teeb esimene töötaja detaile 420 minutis. 2.=Kui palju teeb teine töötaja detaile 420 minutis.
kuni äkki jõudis viinakeldrini. Illimari isa tegi seal tööd. Joosep tuli ka viinakeldri juurde ning 1 kõik nägid ka kuidas Hull-Juhan viina nõudma tuli. Muidu käis ta paljapäi ja paljajalu, aga viina võis juua ainult jalanõude ja mütsiga. Sai oma viina kätte jooksis minema ning varsti lõigi lõunakell. Viinakeldri uks pandi lukku ning Illimar läks koos isaga koju sööma. Kõik tulid kokku, et ühiselt süüa: tädi Liisa, ema, isa, Illimar ning Illimari suur vend Karla. Söödi algul vaikides kuid hiljem hakati päeva asju arutama. Peale sööki läksid kõik peale Illimari natukeseks magama. Niipea kui Illimari isa magama oli jäänud, hiilis Illimar välja. Seal nägi ta Hirmu Juhanit. Hirmu Juhan kutsus teda jooma ning heeringat sööma ning Illimar läkski. Juhan jõu viina, Illimarile anti vett. Illimar veetis seal tükk aega ning varsti peale magamist oligi käes uus päev.
Tema isa oli vürtspoodnik ja pere elas poe kohal paiknevas korteris. Kui Monet oli kuue aastane kolis pere Põhja-Prantsusmaale Normandiasse. Monet käis kohalikus koolis kuid õppimine tüütas teda ja ta joonistas õpetajates ning kaasõpilastest karikatuure. Kunstiõpetaja ergutas poissi igati joonistama ja nii käis Monet tihti sadamas laevu ja kalureid visandamas. Peagi suutis ta kohalikus poes oma pilte müüa. Kui Monet oli 16-aastane suri tema ema ja perekond kolis tädi juurde elama. Tädi oli maalikunstnik, kes igati soosis õepoja kunstiga tegelemist. 18-aastaselt asus ta õppima Pariisi kunstikoolis, milles valitses vabameelne õpetus. Peagi tuli Monetil astuda sõjaväkke ja asuda teenima Alzeerias, kus haigestus ohtlikku kõhutüüfusesse ja saadeti tagasi koju. Ta jätkas kunstiõpinguid ja käis vabas looduses maalimas.Monet huvitus suurtest vabaõhustseenidest, hindas päikesevalgust ja püüdis seda lõuendil jäädvustada
Essee on kirjutatud filmi ,,Lilya 4-ever" põhjal. Arutlusele tuleb paljude probleemide seast kolm suhted perekonnas, sõprus ja prostitutsioon. Film algas sellega, et terve pere pidi kolima Ameerikasse. Peagi selgus, et Lilya jäetakse üksi elama. See on ema poolt väga vale käitumine, sest Lilya on alles 16-aastane. Ma ei suuda uskuda, kuidas üks ema saab oma ainsa tütre maha jätta ja ise nii kaugele ära minna. Lilya eest hakkab hoolt kandma tädi, kes Lilyast ei hooli. Tädi võtab hoopis Lilya korraliku korteri endale ja viib tüdruku elama räpasesse ja koledasse korterisse. Ema lõpetab Lilyale helistamise ja kirjutamise. Tüdrukul pole enam raha ega ka perekonda. Lilya kasutab võimalust ära ja hakkab sõpru enda juurde kutsuma, et pidu panna. Lilya liigub ringi sellises seltskonnas, kus juuakse, tehakse narkootikume ja suitsetatakse. Lilya ja tema sõbranna hakkavad käima klubis. Hiljem selgub, et sõbranna on Lilya kohta rääkinud
· KOMMI · NÄTSU · JÄÄTIST · KOOKI · RAVIMEID · KOSMEETIKAT · KUIVATATAKSE MÕISTATUSED · Must mulk, punane kopp? · Punane karp & valge pulk? · Punane mütsike, valge pääke? KASVUKOHAD: · METSAS · METSASERVAS · RAIESMIKEL · TEE ÄÄRES · AIAS JUULI Leelo Tungal Maasikatest, vaarikatest keediseid teeb tädi Juuli, ühtelugu vaaritades moosivahust võru huulil. Mee- ja marjalõhna õhkub tädi Juuli kirjust kleidist. Miks ta tõsines, kui õhtul puu alt puraviku leidis? Mitu tundi mõtlik oli, lausus, silmitsedes kaugust: "Hommikuks ma ära kolin - homme saabub onu August!" VAARIKATE TOOTMINE MAAILMAS 2001. AASTAL Kogupind (ha) Kogusaak (tonni) Maailmas kokku 73 975 378 410
Küsimused: 1. Iseloomusta Aarnet. Kas sulle meeldib Aarne? 2. Kas pead õigeks Aarne katset Maiat ümberkasvatada? 3. Miks ütleb teose lõpus Aarne tädi Idale, et just tema on teda ära rikkunud? 4. Millised olid nõukogude aja ootused noortele? 5. Millised on teose põhiprobleemid? 6. Iseloomusta Undi kirjutamisstiili? 7. Millised olid Aarne ja õpetaja Korneli suhted? 8. Mida arvad teosest sina? Vastused: 1.Mulle ei meeldi Aarne, sest ta oli väga kangekaelne, ta ei viitsinud ja tal puudus tahe midagi teha, kuid siiski talle meeldis Maia, ainult tema aitamist ta tõsiselt võttiski. Kuid tal puudus järjepidevus ja lõpuks läks ka neiu
oma tema suhtes eriti kaastunnet. Koos moodustavad nad üpris siira abielupaari, kes viiakse oma mugavustsoonist ebatavalisel viisil välja. Vanatädi kirjeldatakse kõige täpsemalt ning värvikamalt, esialgu jätab ta üsna hariliku eaka naise mulje. Siiski tuuakse Jaani silme läbi esile mõned pigem õõvastavad detailid nagu näiteks roosakas barett, mis nägi välja, nagu oleks vanatädi skalpeeritud. See ei tähenda, et tädi oleks meelega tahtnud oma külalisi ehmatada. Vastupidi, vanake on tegelikult viisakas ja sõbralik, kuid ei paista lihtsalt mõistvat, et ta käitumine ja lood nii palju ebamugavust tekitavad. Jaaniga kohtudes kiidab ta mehe suurust ning tugevust. Ilmselgelt on tegu üksiku vanainimesega, kes ei julge enam majast väljudagi ning kel pole vestluskaaslasi. Kuidas tegelased suhtuvad iseendasse pole teada, kuna lugu ei ole nii põhjalik.
Väike Nõid - O. Preussler Põhitegelased: Väike Nõid Kaaren Abrakas väikese nõia lind Piksenõid Rumpumpel väikese nõia tädi Ülemnõid nõid, kelle sõna peavad kõik kuulama Ja teised nõiad Lühikokkuvõtte: Elas kord üks väike nõid. Ta oli alles sada kakskümmend seitse aastat vana ja see ei pole nõia jaoks veel kellegi vanus. Ta elas nõiamajakeses, mis seisis üksildasena sügaval metsasüles. Kuna väike nõid elas seal majakese üksi polnud see maja eriti suur. Maja tagaküljele oli juurde ehitatud leivaahi. Väikesel nõial oli ka oma lind, nagu nõidadele kohane. Teda kutsuti Kaaren Abrakaks. Lind
Vaatasime tunnis filmi ,,Lilya 4-Ever". See film rääkis 16-aastasest tüdrukust, kelle ema kolis Ameerikasse elama ja jättis tema omapäi hakkama saama. Alates sellest hakkab Lilya elu täiesti uusi pöördeid võtma selliseid, mida ta ei oleks kunagi ette kujutanud. Tema elu on ootamatult täis probleeme, sest ta peab järsku harjuma täiesti uue elukorraldusega. Pärast ema lahkumist välismaale avastas Lilya ennast üksinda. Ema küll saatis Lilya tädi tema eest hoolitsema, aga hoolitsuse asemel käskis tädi Lilyal elama minna oma vanasse korterisse, mis haises ja oli juba pikka aega koristamata. Samuti ei toetanud tädi Lilyat ka rahaliselt ja seega pidi Lilya leidma viisi, kuidas ise teenida nii palju raha, et ära elada. Minu arust on selline käitumine väga vale. Ükski ema ei tohiks kolida nii kaugele, teades, et tema 16-aastane tütar on üksi kodus
Poisid arvavad et nende suvi on rikutud kui nad saavad teada et jürnasele tuleb külla ta sugulane Kärt,kelle meelt peavad poisid lahutama Jürnasel õnnestub oma aias fotole püüda ufod kui ta seltskonda pildistab. Õigemini on fotodel tumedad laigud. Poisid otsustavad kirjutada observatooriumisse, et selgust saada.Vahepeal aga päästab Peeter koduarestist oma sõbra Riho ja riho pea maskeeritakse vahelejäämise hirmus.Peeter ja Riho satuvad jamasse kui nad kogemata lasevad lehmapidaja tädi Leeni lehma lahti. Poisid saavad küll lehma kätte ja viivad ta ilusti tagasi oma lauta kuid sel hetkel pole kedagi kodus peale Leeni väikese lapselapse ja poisid ütlevad talle et said lehma kätte puu otsast. Tädi Leeni saab sellest teada ja ta räägib sellest Jürnasele ja tema sõpradele nemad aga arvavad et tegu on ufodega, sest ka Jürnas oli ju pildile saanud kahtlased laigud.Tädi Leeni räägib aga sellest kahtlasest juhtumist külapeal ja nüüd liiguvad jutud üle terve küla
2.Elu Thornfield Hallis. Jane oli oma eluga Thornfieldis väga rahul ja oma tööga oli ta ka rahul. Aegamööda hakkas Jane armuma mõis omanikku Edward Rochesteri.Ühel ööl pannakse Edwari voodi põlema ja Jane on see, kes päästab Härra elu. Peale seda hakkab Jane kahtlustama, et talle pole räägitud kogu tõtt. Mõisasse ilmub Härra väljavalitu ja see teeb Jane´le väga haiget. Toimuvad igasugused üritused ja pidustused.Vahepeal kutsutakse Jane oma surema hakkava tädi juurde.Tädi räägib Jane´le kaks tõde, mida ta on tema eest varjanud. Üks on see, et ta vihkas väga Jane´i ema ja teine on see, et Jane´l on olemas onu, kes oli huvitatud Jane leidmisest. Kuna tädi Jane´i nii väga vihkas, vastas ta Jane´i onule, et tüdruk suri sellel ajal kui ta oli tüdrukutekoolis.Jane andestab oma tädile ja pöördub tagasi Thornfield Halli, kus aga valmistutakse ette Härra pulmadeks.Jane on väga õnnetu.Mõisahärra ütleb Jane´le, et ta otsib
Meie näites on selleks tingimuseks naabritädi käitumine oma koera jalutamisel. Iseenesest koeraga jalutamisest ei kerki esile vastandamine. Põhiline vastasseis tekib sellest, et tädike lubab oma koeral just minu väravas oma loomulikke vajadusi rahuldada. Koertel juba on selline komme, et nemad valivad oma vajaduste rahuldamiseks just vale koha. Kui selline asi juhtub korra või kaks, siis tavaliselt ei teki ka sellest probleemi. Ka siis ei järgneks vastandumist, kui tädi näitaks üles tähelepanelikkust ja korjaks ,,miinid,, pärast jalutuskäiku. Ärevaks muutub asi siis, kui selline tegevus on regulaarne. Vastandumine tekib tänu sellele, et tädi näitab üles ükskõiksust oma koera jääkide suhtes ja mina ei lepi sellega, et selline ladustamine toimub just minu territooriumil ja veel enam kõnniteel Tajumine 4 Konflikti etapid
Osad inimesed teevad riske täis otsuseid lihtsalt hulljulgusest, tahavad teistest erineda, kuid teised jällegi teevad neid otsuseid, kuna arvavad, et lihtsalt muud võimalust ei ole. Riske täis otsused võivad mõjutada meie elu igaveseks, võivad muuta elu põnevamaks, aga samas võivad meie elu niivõrd palju rikkuda, et kaotame elu mõtte ja soovi elada. Nagu filmiski, kus Lilja lootis, et saab alustada koos emaga uut elu Ameerikas, kuid ema hülgas ta, ning pidi jääma oma tädi hoole alla. Tädi aga mõtles vaid enda peale, ning peagi lõpetas Lilja vanas korteris, kus puudus elekter, soojus ja kodutunne. Samuti tekkisid rahamured, kuna ema enam ei saatnud raha, ja tädil kah polnud raha. Liljat reedetakse ning alandatakse nende inimeste poolt, keda ta sõpradeks pidas. Lilja otsustas ette võtta suure riski, järgides oma eakaaslasest sõbrannat, kes samamoodi oma keha müüs. Vihast pulbitsev tüdruk, sõitis linna, läks ööklubisse
"Suvekooli" inimsuhted: reaalne ja ebareaalne" Suvekooli lavastuses kõikidel kuuel inimesel on erinevad iseloomud, poeg, kes pidevalt kiusab ja ajab hulluks oma vanemad, naine, kes kannatab välja oma mehe tegevust kuna armastab teda, ema, kes püüab olla ükskõikne, kuigi ei tule tal see hösti välja, peategelase isa, kes annaks kogu varanduse ära selleks, et poeg sõidaks ära ja kunagi enam tagasi ei tuleks, hull tädi, kes joookseb ringi, naerab siis kui naljakas pole ja vastupidi ning tähelepanu püüdmiseks ennast igakord ära uputada tahab, lõpuks peategelase äi, spontaanne kitarriga laulja, kes ei mõista miks poeg oma vanemaid erinevatel kommetel vanemaid segadusse ning hulluks ajab. Ei ole see tavaline perekond. Selliseid omavaheliseid suhted on loomulikult olemas, kid kas need kõik kokku ja ühes kohas, jääb aga küsimuseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
