guten tag-tere pevast ich heisse-mina olen deutschland-saksamaa estland-eesti wer-kes wer ist das-kes see on wie heist du-mis on sinu nimi wohnen-elama kommen-tulema lernen-ppima heute-tna morgen-homme 1-eins 2-zwei 3-drei 4-vier 5-fnf 6-sechs 7-sieben 8-acht 9-neun 10-zechn 11-elf 12-zwlf 13-dreizehn 14-vierzehn 15-fnfzehn 16-sechzehn 17-seibzehn 18-achtzehn 19-neunzehn 20-zwanzig die mutter-ema der vater-isa der bruder-vend die schwester-de die familie-perekond die eltern-vanemad die frau-naine der mann-mees das kind-laps der sohn-poeg die tochter-ttar das jahr-aasta bei der familie-perekonna juures der schler-pilane(m.s.) die schlerin-pilane(m.s.) der student-lipilane(m.s.) die studentin-lipilane(n.s.) der lehrer-petaja(m.s.) die lehrerin-petajanna arbeiten-ttama studieren-likoolis ppima ledig-vallaline verheiratet-abielus tot-surnud verwitwet-lesk auf dem lande-maal in der stadt-linnas
Sõnad Mööbel: der Tisch- laud die Tür- uks das Bett-voodi die Regale-riiul das Sofa-diivan das Bild-seinamaal das Zimmer-tuba der Fussboden-põrand die Stereoanlage-muusikakeskus die Kommode-kummut das Fenster- aken der Stuhl-tool der Papierkorb- prügikast die Vase-vaas die Zimmerpflanze-toalill aknalaud die Wand-sein der Vorhang-kardin der Schrank-kapp der Flur-esik Sport der Rennsport-võidusõit der Skilanglauf-murdmaasuusatamine die Leichtathletik-kergejõustik das Klettern- ronimine das Joggen-jooksmine das Schwimmen-ujumine Inlineskates fahren-rulluisutamine das Tennis- tennis Snowboard fahren-lumelauaga sõitma das Turnen-võimlemine Fitnesstraining-jõusaalitreening das Rad fahren-rattaga sõitmine das Tanzen-tantsimine das BMX fahren-BMX'iga sõitmine der Basketball-korvpall Ski fahren-mäesuusatamine der Volleyball-võrkpall Skateboard fahren-rulaga sõitma Der Baseball-pesapall Der Fussball-jalgpall das Schiessen-laskmine das Reiten-
Saksa artiklite määramisest Naissoost isikute (sh loomad, linnud) (v.a erandid) artikkel on ’die’: nt die Frau, die Mutter, die Schwester, die Nonne, die Oma, die Königin (=naine, ka proua, ema, õde, nunn, vanaema, kuninganna jne). Sh naisarst, õpetajanna: die Ärztin, Die Lehrerin (nende puhul on käibel veel -in lõpp), sh die Kanzlerin jpt ametid. Naissoo tähis on F (ehk Femininum); kana on loogiliselt die Henne nt (vrd der Hahn ehk kukk). Paljud puud on naissoost: die Birke, die Kiefer. Ometi leidub päris palju sõnalõppe, millest tunneme ära naissoost: (vt erandid sulgudes) -ung: Erfahrung, Bewegung, Änderung -heit: Gesundheit, Klugheit -keit: Möglichkeit, Gerechtigkeit -schaft: Freundschaft, Mannschaft -t: ehk tegusõnadest tuletatud nimisõnad (deverbaal) nagu Fahrt, Tat, Schrift, Ansicht (!) (erand: der Rat =nõu, nõuanne; nõunik jpm!!!) Võõrsõnad, millel on järgmised l?
Ich – Mina / -e Wir – Meie /-en Du – Sina / -st Ihr – Teie /-t Er/Es/Sie (MS/KS/NS)(M/N/F) – Tema /-t sie, Sie – Nemad /-en Sein – Olema Haben – Omama (Keda?/Mida?) Ich – Bin Wir – Sind Ich – Habe Wir - Haben Du – Bist Ihr – Seid Du – Hast Ihr - Habt Er – Ist Sie – Sind Er – Hat Sie – Haben Ich – Mein Du – Dein Er/Es – Sein Käänatakse nagu ebamäärast artiklit Sie/Sie – Ihr Wir – Unser Ihr – Euer === Eur + lõpp PERSONAL PRONOMEN – ISIKULISED ASESÕNAD ====== Mina Sina Tema( Tema( Tema( Meie Teie Nema ==== M) F) N) d NOMINA Ich Du Er Sie Es Wir Ihr Si
Perekond (La Famille) SÕNA HÄÄLDUS TÕLGE 1. La mère [la mer] Ema 2. Maman [mama] Ema 3. Le père [lö peer] Isa 4. Papa [papa] Isa 5. La fille [la fill] Tüdruk/tütar 6. Le fils [lö fis] Poeg 7. La soeur [la sör] Õde 8. Le frère [lö frer] Vend 9. L' oncle [l' oncl] Onu 10. La tante [la tant] Tädi 11. Le grand-père [lö granper] Vanaisa 12. La grand-mère [la granmer] Vanaema 13. Le mari [lö mari] Mees 14. La femme [la femm] Naine 15. L' enfant [l' anfaa] Laps 16. Le cousin [lö cusin] Onutütar 17. La c
LE VOCABULAIRE (lö vokabüleer) SÕNAVARA Bonjour! bozuur - Tere päevast ! Bonsoir! bosuaar Tere õhtust ! Je m'appelle ... - zö mapell ... - Minu nimi on ... Il s'appelle ... - il sapell ... - Tema nimi on ... Je suis ... - zö süi Mina olen ... Je suis estonien. zö süi-z- estoniä Ma olen eestlane. Je suis estonienne. zö süi-z-estonienn Ma olen eestlanna. Moi, c'est ... - mua see ... - MINA olen ... (Comment) ça va ? (Komoo) sa va ? Kuidas läheb ? Comment vas-tu ? Komoo va tü ? Kuidas sul läheb ? Comment allez-vous ? Komoo-t-alle vuu ? Kuidas teil läheb ? Tu vas bien ? Tü va bia ? Läheb sul hästi ? Vous allez bien ? Vu-z alee bia ? Läheb teil hästi ? Oui, merci ! Ui, mersii ! Jah, aitäh ! Ça va, merci! Sa va, mersii ! Läheb (hästi), aitäh! Je vais bien, merci. Zö vee bia, mersii. Mul läheb hästi, aitäh. Et vous / toi ? E vuu / tua ? Ja teil / sul? Je vous présente ... - Zö
suomi-viro suppea keskustelusanakirja 1 Tervehdyksiä ja hyvästelyjä Hyvää huomenta! Tere hommikust! Hyvää päivää! Tere päevast! Hyvää iltaa! Tere õhtust! Näkemiin! Nägemist! Head aega! Hyvästi! Hüvasti! Tervetuloa Viroon! Tere tulemast Eestisse! Hyvää matkaa! Head reisi! Voikaa hyvin! Elage hästi! Kiitoksia, pyyntöjä kysymyksiä ja anteeksipyyntöjä Kiitos! Kiitoksia! Tänan! Aitäh! Kiitän teitä avusta. Tänan teid abi eest. Olkaa hyvä! Võtke heaks! Ei kiittämistä. Pole tänu väärt. Olkaa hyvä. Palun. Auttaisitteko minua. Palu aidake mind. Olkaa niin hyvä ja auttakaa. Olge nii kena ja aidake. Sanokaa minulle. Öelge mulle, palun! Kertokaa minulle. Jutustage mulle, palun! Selittäkää minulle. Seletage mulle, palun! Näyttäkää minulle. Näidake mulle, palun! Anteeksi, en voi auttaa. Vabandage, ma ei saa teid aidata. Suokaa anteeksi! Vabandage, palun! Antakaa anteeksi! Andke andeks, palun! Anteeksi! Vabandust! Ei se mitään. Pole midagi. Anteeksi,
Deskriptiivsed ja klassifitseerivad terminid. Klassifitseeriv võtab kokku erinevad sugulaste tüübid ühte terminisse. 15 Näiteks: Polüneesia ,,tam" nii isa kui isapoolne onu. Tam on seega ühelt poolt elementaarne F, teisalt deskriptiivne FB. Isal ja onul on võrreldav staatus.Kunagised klassifitseeringud Eestis: Lell isavend; Sõtse isaõde; Käli naiseõde; Küdi mehevend; Nadu meheõde; Nääl naisevend või õemees; Onu emavend; Tädi ema õde. Lineaarse sugulased eellased, kellest pärinetakse otseliinis. Kollateraalsed sugulased kõrvalliinid (st onud, tädid, nõod, õed-vennad ja nende järglased) Patrilateraalsed ja matrilateraalsed sugulased isa- või emapoolsed sugulased · Liinsugu · Klann. Puriaatidel luigelood. Tootemloomad. · fraatriad fraatria sees ei tohi abielluda; üksteise ees kohustusi · liinide jagunemine segmentatsioon. Paralleelnõod isa venna ja ema õe lapsed
Kõik kommentaarid