Millised muudatused toimusid hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: 1.riigikorraldus- *kujunes kolm hellenistlikku riiki: Egiptus, kus valitsesid ptolemaiose-nimelised kuningad; Seleukiidide riik, kus valitseti Seleukiidide dünastia järgi, riigi tuumikalaks kujunes Süüria; Makedoonia, kus riikide omavahelised suhted olid vaenulikud *linnriigid jäid püsima, kuid olid nüüd vähem sõltumatud; allusid suurriikide valitsejatele 2.sõjaväekorraldus- *sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest *armee oli professionaalsem *tõusis ratsaväe tähtsus *hakati kasutama sõjaelevante *sõjatehnika arenes: kiviheitemasin, piiramistorn, sõjalaevad kiiremad ja suuremad 3.kirjandus- *luule oli tähtsal kohal
Hellenismiperiood Hellenistlikud riigid Pärast Alexander Suure surma kujunesid kolm suuremat riiki 1) Egiptus, kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose nimelised kuningad; 2) Seleukiidide riik, mis esialgu hõlmas enamikku Alexandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria; 3) Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid. Nende riikide omavahelised suhted olid tihtipeale vaenulikud. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisid peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid. Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja
Bütsantsi kunst Pealinn Konstantinoopol. Rooma riik jagunes kaheks: Ida- ja Lääne-Rooma riigiks 395.aastal. Ida-Rooma kandis nimetust Bütsants. Bütsantsi tuumikalaks jäid Kreeka ja Väike-Aasia. Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põriplaanid olid ringi või ruudu kujulised. Keiser Justinianus I ajal 6. Saj oli õitsenguajastu, seiis ehitati ka kuulsaim ehitis Hagia Sophia katedraal, mis erines teistest oma basiilika kujulise põhiplaani poolest, kuigi oli kaetud kuplite süsteemiga. Mahutab umbes 20 000 inimest. Kuplite süsteem rajati viklite toetavate ehitusvormide abil. Viklid kannavad keskset hiigelkuplit
pärit prantsuse keele ja kombed omaks võtnud eks-viikingitega, kuid erinevatel viisidel jäid kohalikud siiski peale. Skandinaavia viikingid aeti lihtsalt minema ning normandialastest võimurid sulasid lihtsalt ajapikku inglasteks ümber. Veel üks oluline Euroopa rahvaste kujunemisprotsess oli põhjustatud slaavlaste poolt. Rahvasterändamise ajal asusid nad tänapäeva Poola, Slovakkia, Valgevene, Tsehhi ja Ukraina aladele, tuumikalaks oli Dnepri ja Visla vaheline maa. Slaavlaste riikide teke või lihtsalt tugevnemine, alul Vana-Vene, hiljem näiteks Novgorodi riigi, käis paralleelselt ristiusustamisega, nii nagu Skandinaavias või frankidelgi. Nende riikide loomine algas samuti umbes 1000 aastat tagasi. Prantslased, Prantsusmaa; sakslased, Saksamaa; skandinaavlased, Taani, Rootsi, Norra, Island; slaavlased, ... Nimekiri läheks koletu pikaks. Nagu näha, on varakeskajal
ületasid. Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on. Hellenistlikud riigid Pärast Alexander Suure surma kujunesid kolm suuremat riiki 1) Egiptus, kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose nimelised kuningad 2) Seleukiidide riik, mis esialgu hõlmas enamikku Alexandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järkjärgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria 3) Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid. Nende riikide omavahelised suhted olid tihtipeale vaenulikud. Aleksandri esialgne eesmärk oli kindlustada Makedoonia võim Kreekas ja suurendada riigi maaala Aasiani. Makedoonia riik jagunes pärast Aleksander Suure surma Kr eekaja Makedoonia, Egiptuse (Ptolemaios I), VäikeAasia ja Aasia osaks.
· Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kultuur 2) impeeriumi lagunemine Aleksander Suure surma ja diadohhide (Aleksander Suure väepealik) sõdade järel. Kujunesid kolm suuremat hellenistlikku riiki: 1) Egiptus valitsesid järgemööda Ptolemaiose-nimelised kuningad 2) Seleukiidid riik, mis esialgu hõlmas enamikku Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria 3) Makedoonia, k.a Kreeka Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed alad muutusid Rooma provintsiks 2. Hellenistliku riigi ja ühiskonnakorraldus · Riikide eesotsas piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarh, valitseja jumalikustamine · Oma lähemad nõuandjad ja abilised valised kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud
Bütsantsi arhitektuur Bütsants 395.aastal jagunes Rooma Tuumikalaks jäid Kreeka Kultuur toetus rohkem Kristlik riik, kus keisri riik lõplikult Ida- ja ja Väike-Aasia hellenistlikule kui käes oli nii ilmalik kui ka Lääne-Rooma riigiks, roomalikule traditsioonile usuline võim millel olid erinevad keisrid ja kreeka keel tõrjus
tunnustatud riigikeelena. Karjala kirjekeel või kirjakeeled on praegu loomisjärgus. Kooliõpikuid on välja antud nii päriskarjala kui ka aunusekarjala murdes/keeles, ilukirjandust on avaldatud ka lüüdi murdes. Kasutatakse ladina tähestikku. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil peavad karjala keelt oma emakeeleks vaid umbes pooled Venemaa karjalastest. 14% karjalastest valdavad oma rahva keelt teise keelena (1989. aasta andmed). Ajalugu I aastatuhande II poolel pKr oli karjalaste tuumikalaks ilmselt Laadoga järve ja Soome lahe vahel asuv Karjala maakitsus (kannas). Elatuti peamiselt maaviljelusest ja karjakasvatusest, ent ka kalapüük ja küttimine olid jätkuvalt olulised. Skandinaavia ja Islandi saagades esineb Karjala (Kyrjala, Kaerjaland, Karela) juba alates 8. sajandist. Ilmselt oli karjalastel Skandinaavia viikingitega nii sõjalisi kui kaubanduslikke kokkupuuteid. 10. sajandist on teateid Korela-nimelisest asulast Laadoga läänerannal (soome keeles Käkisalmi, praegu
Sinna rajati kanaleid, loodi tugev armee ning Prantsusmaal taga kiusatud ja Saksamaale ümber asustatud hugenottidega edendati tööndust. [1] Suure kuurvürstik poeg Friedrich III kroonis end 1701. aastal Friedrich I nime all kuningaks. Ta valitses aastatel 1688 1713. Kuna Brandenburg kuulus keisririigi koosseisu, Saksamaal aga ei saanud keisri kõrval olla teist kroonitud pead, võttis Friedrich I keisri võimu alt jääva Preisimaa kuninga tiitli, kuid tuumikalaks jäi riiki edasi Brandenburg.[1] Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm I oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, ajalukku on ta läinud äärmusliku merkantismi esindajana. Valdavast osast, mis oli riigi sissetuleks, kulutas ta sõjaväele. Tema valitsusaja lõpuks oli armees 80 000 meest, see moodustas neli protsenti elanikkonnast, ületades oluliselt Euroopas tavapärase ühe protsendi. Loodud armeed ei kasutanud Wilhelm I üheski sõjast
Alates 1990-ndate lõpust on üritatud karjala keelele anda ametlik staatus. Tänapäeval peab Karjala Vabariik karjala keelt iseseisvaks keeleks. Tohtkiri nr 292 on Novgorodis arheoloogilistel väljakaevamistel leitud kasetohutükk, millesse on kraabitud kirillitsas vanim teadaolev läänemeresoomekeelne kirjutis. Ajaloolaste ja keeleteadlaste arvates on tegu umbes 13. sajandi keskpaigast pärineva karjalakeelse tekstiga. Ajalugu I aastatuhande II poolel pKr oli karjalaste tuumikalaks ilmselt Laadoga järve ja Soome lahe vahel asuv Karjala maakitsus (kannas). Elatuti peamiselt maaviljelusest ja karjakasvatusest, ent ka kalapüük ja küttimine olid jätkuvalt olulised. Skandinaavia ja Islandi saagades esineb Karjala (Kyrjala, Kaerjaland, Karela) juba alates 8. sajandist. Ilmselt oli karjalastel Skandinaavia viikingitega nii sõjalisi kui kaubanduslikke kokkupuuteid. 10. sajandist on teateid Korela-nimelisest asulast Laadoga läänerannal 5
(Eesti Rahva Muuseum, 2015) Vanuserühmiti on emakeeleoskus suuresti erinev. Mõningate hinnangute kohaselt peab 90% alla 10.a. vanustest lastest emakeeleks vene keelt. Karjalased moodustavad praegu ainult 10% Karjala ANSV elanikkonnast ja vaid pooled Karjala karjalastest tunnistavad karjala keele emakeeleks. (Eesti Rahva Muuseum, 2015) 9 5. Ajalugu Esimese aastatuhande teisel poolel pKr oli karjalaste tuumikalaks ilmselt Laadoga järve ja Soome lahe vahel asuv Karjala maakitsus. Skandinaavia ja Islandi saagades esineb Karjala juba 8. sajandist alates. 10. sajandist on teateid Korela-nimelisest asulast Laadoga läänerannal. Vene allikais mainitakse Karjalat (Korela) esmakordselt 1143. 9. sajandi lõpul tekkinud Kiievi Russ ulatus karjalaste aladeni ning järgnevate sajandite jooksul läks Karjala kannase lõuna- ja idaosa selle riigi koosseisu. (Eesti Rahva Muuseum, 2015) Osa karjalasi liikus 11.-12
Taastati kultuuriline ühtsus, ühtne usk, kirjakeele ühtlustumine. Asutati koole (õukonnakoolid, toom- ja kloostrikoolid). Hakati antiikkultuuri väärtustama ning õpetlased koondati õukonnakoolide juurde. Suurt tähelepanu pöörati kirikute ja losside ehitamisele. Riik lagunes 843. aastal, kui riik jagati Karl Suure kolme pojapoja vahel. 5)Bütsantsi poliitiline ajalugu. Ida-Roomat hakati kutsuma Bütsantsiks ning keskuseks jäi Konstantinoopol. Riigi keeleks sai kreeka keel. Tuumikalaks kujunes Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. Keiser Justinianuse ajal püüti eduka vallutuspoliitikaga taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust, kuid see idee unustati peagi, kuna Bütsantsi aladele hakkasid tungima lõunaslaavlased ja langobardid. Korrastati seadused Rooma õigus. Koguti kokku Rooma keisri seadused, mis süstematiseeriti ning neile lisati Justinianuse seadused tekkis uus seadustekogu. 8. sajandil hakkasid aladele tungima araablased. Raskustele vaatamata
sajandini, mil riigi pealinna Konstantinoopoli vallutasid türklased. Ida-Roomat hakati nimetama Bütsantsiks (Konstantinoopoli varasem nimetus oli Byzantion). Ametlikult siiski Rooma keisririik, elanikud nimetasid end roomlasteks. Kuna enamus rääkis kreeka keelt, siis 7 sajandil asendas see riigikeelena ladina keele. Lääne-Euroopas nimetati bütsantslasi lihtsalt kreeklasteks. Riigi tuumikalaks oli Väike- Aasia ja Balkani poolsaar. o Keiser Justinianus püüdis taastada endist Rooma hiilgust, ent 6 sajandil tungisid Balkani poolsaarele slaavlased, ning Itaaliasse germaani langobardid, ning Itaalia kaotati ja Balkan säilitati raskustega. Sissetungijad võtsid vastu ristiusu ja kreekastusid. Slaavlaste poolt säilitatud Balkani põhjaosasse tungisid Aasiast bulgaarid, ning lõid Bulgaaria riigi.
viibijatele katusesarikad. Sellise lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eriti mosaiigid, mida leidub paljudes kirikutes. § 21. Bütsantsi arhitektuur. Keiser Constantinus nimetas Bosporose väina äärse Byzantioni Konstantinoopoliks ja tegi sellest pealinna. 395.a. jagunes riik lõplikult Ida ja LääneRooma riigiks, millel olid erinevad keisrid. IdaRooma e Bütsants püsis veel peaaegu 1000 aastat. Bütsantsi tuumikalaks jäid Kreeka ja VäikeAasia. Bütsantsi kultuur toetus rohkem hellenistlikule kui roomalikule traditsioonile ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Bütsants oli kristlik riik. Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised. Bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk on Hagia Sophia katedraal. Mitu kirikut on säilinud Ravennas. Bütsantsi sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad
Ida-Roomas püsis keisrivõim järjepidevalt kuni 15 sajandini, mil riigi pealinna Konstantinoopoli vallutasid türklased. Ida-Roomat hakati nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik jätkuvalt Rooma keisririik ja selle elanikud roomlased. Enamik rääkis kreeka keelt, millest sai ladina keele asemel bütsantsi riigi keel.L-Euroopas nimetati bütsantslasi kreeklasteks. Nii võib Bütsantsi pidada keskaegseks Kreeka riigiks. Riigi tuumikalaks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. b) Territoorium, rahvastik ja valitsemine Territoorium oli Balkani poolsaare, Krimmi poolsaare lõunaosas, osa Kaukaasiast, Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Egiptus, Kürenaika ja Põhja-Aafrika. Rahvastik: kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenalsed jt.Talupojad moodustasid enamuse elanikkonnast, olid isiklikult vaabd aga maksukohustuslikud. Talupoegade maks moodustas olulise osa riigi tukludest. Puudujääk tuli tasuda teistel
Hellenistlikud suurriigid Aleksandri surmale järgnesid aastakümnetepikkused sõjad makedoonia väepealike vahel, mille tagajärjel Aleksandri suurriik lagunes. Sellest kujunesid mitmed sõltumatud nn hellenistlikud kuningriigid: 1) Egiptus, kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose nimelised kuningad; 2) nn Seleukiidide riik (riiki valitsenud Seleukiidide dünastia nime järgi), mis esialgu hõlmas enamuse Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järkjärgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria; 3) Makedoonia, mille võimu all olid ka Kreeka linnriigid. Need kolm riiki olid alatasa omavahel sõjajalal. II sajandist alates hakkas Rooma riik Itaalias järkjärgult laiendama oma võimu ida suunas. 146 eKr langesid Kreeka ja Makedoonia lõplikult Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimu alla viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeklaste tavapärane linnriiklik korraldus kaotas hellenismiperioodil oma senise tähtsuse.
sekulariseerumist moodustus Poolast vasallsõltuvuses olev Preisimaa hertsogiriik – esimene protestantlik riik kogu Euroopas. Suure kuurvürsti poeg Friedrich III kroonis end 1701. aastal Friedrich I nime all Preisimaa kuningaks. Et Saksamaal ei saanud olla kahte kroonitud pead, Brandenburg kuulus aga keisririigi koosseisu, sai Friedrich võtta üksnes keisri võimu alt välja jääva Preisimaa tiitli. Kuigi riigi tuumikalaks oli edasi Brandenburg, jäi riigi nimeks Preisimaa. Friedrich I poeg Friedrich Wilhelm I [1713–1740) oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol ning on ajalukku läinud äärmusliku merkantilismi esindajana.Põhiosa riigi sissetulekutest kulutas Friedrich Wilhelm I sõjaväe palkamisele. Kokkuhoiu eesmärgil asendati palgasõjavägi nekrutiväega: nekrutid pidid õppustest vabal ajal hankima elatist põllutöödega.
Hellenistlikud suurriigid Aleksandri surmale järgnesid aastakümnetepikkused sõjad makedoonia väepealike vahel, mille tagajärjel Aleksandri suurriik lagunes. Sellest kujunesid mitmed sõltumatud nn hellenistlikud kuningriigid: 1) Egiptus, kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose nimelised kuningad; 2) nn Seleukiidide riik (riiki valitsenud Seleukiidide dünastia nime järgi), mis esialgu hõlmas enamuse Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järkjärgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria; 3) Makedoonia, mille võimu all olid ka Kreeka linnriigid. Need kolm riiki olid alatasa omavahel sõjajalal. II sajandist alates hakkas Rooma riik Itaalias järkjärgult laiendama oma võimu ida suunas. 146 eKr langesid Kreeka ja Makedoonia lõplikult Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimu alla viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeklaste tavapärane linnriiklik korraldus kaotas hellenismiperioodil oma senise tähtsuse.
Suure kuurvürsti valitsemisaega jäi Berliini väljaehitamine ning enam kui 20 tuhande prantsuse hugenoti koloniseerimine Brandenburgi alale, mis tõi kaasa luterluse kõrvale ka kalvinismi leviku. Suure kuurvürsti poeg Friedrich III kroonis end 1701 Friedrich I nime all Preisimaa kuningaks. Et Saksamaal ei saanud olla kahte kroonitud pead, Brandenburg kuulus aga keisririigi koosseisu, sai Friedrich võtta vaid keisri võimu alt välja jääva Preisimaa tiitli. Kuigi riigi tuumikalaks oli edasi Brandenburg, jäi riigi nimeks Preisimaa. Friedrich I poeg Friedrich Wilhelm I [171340] oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, kes on ajalukku läinud äärmusliku merkantilismi esindajana. Berliini tänavatel võidi naistel rõivaid katki rebida, kui need olid valmistatud importriidest. Erinevalt luksust armastanud isast kahandas Friedrich Wilhelm õukonna kulutusi senisest viiendikuni: kammerhärrad vallandati, muusikakapellist jäeti palgale vaid
Kooliõpikuid on välja antud nii päriskarjala kui ka aunusekarjala murdes/keeles, ilukirjandust on avaldatud ka lüüdi murdes. Kasutatakse ladina tähestikku. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil peavad karjala keelt oma emakeeleks vaid umbes pooled Venemaa karjalastest (www.perepis2002.ru köide 4, tabel 4 ja 5). 14% karjalastest valdavad oma rahva keelt teise keelena (1989. aasta andmed, Narodõ 1994: 441). Ajalugu I aastatuhande II poolel pKr oli karjalaste tuumikalaks ilmselt Laadoga järve ja Soome lahe vahel asuv Karjala maakitsus (kannas). Elatuti peamiselt maaviljelusest ja karjakasvatusest, ent ka kalapüük ja küttimine olid jätkuvalt olulised. Skandinaavia ja Islandi saagades esineb Karjala (Kyrjala, Kaerjaland, Karela) juba alates 8. sajandist. Ilmselt oli karjalastel Skandinaavia viikingitega nii sõjalisi kui kaubanduslikke kokkupuuteid. 10. sajandist on teateid Korela-
annaabi.ee 
