Tuumarelvade poolt või vastu Tuumarelvad põhinevad tuumaenergia kasutamisel. Tuumarelvi loetakse massihävitusrelvadeks. Tuumarelvad töötati välja sõja ajal väga pingelises olukorras ja need tõusid külma sõja ajal võidurelvastumise esirinda ja tekitavad probleeme veel tänapäevalgi. Mina olen tuumarelvade vastu, sest tuumarelvade väljatöötamine nõuab suuri kulutusi kui ka palju aega ja tuumarelvade kasutamisega kaasneksid mitmed suureulatuslikud probleemid. Tuumapomm on esimene väljatöötatud tuumarelv ja ainuke sõjas kasutatud tuumarelv. Tuumarelvastuse vähendamise lepetele vaatamata on maailma tuumarelvaarsenal ikka veel sedavõrd suur, et ohustab Maa tulevikku. Tuumalöögi tagajärjed jagunevad vahetuteks, mille saavutamiseks löök õigupoolest ette võetaksegi, ning kaudseteks, mis paratamatult hiljem järgnevad. Tuumalöögi kaudsed
Pingelõdvendus Detente ajajärk millal suhtel Lääne riikide ja NSVL suhted paranesid, arg kui lääneriigid tegid NSVL-le mõningaid järeleandmisi Algus Prantsusmaal · Prantsusmaa hakkas iseseisvalt NSVL-ga suhteid parandama · 1970 ida lepingud o W. Brandt mees kes muutis saksamaa poliitikat Loobus hallsteini doktriinist Alustas ,,uus idapoliitika", ehk mõlemad saksamaa riigid leppisid ära (mõlemad riigid tunnustasid teineteise olemasolu) · 1972 elavnes USA ja NSVL koostöö o Moskvas korraldati USA näitus o Venemaal väljastati ajakiri Ameerika o Hakkasid olema Nixoni ja Breznevi kokkusaamised igaaastaliselt NSVL ja hiina suhted halvenesid (1974) Usa ja hiina sõlmivad koostööleppe (minu vaenlase vaenlane on minu sõber) (nimetati Pingpongi diplomaatia) ...
võimalus saata tuumalõhkepäid igasse maailma nurka Relvade kohaletoimetamine On olemas ka nn. kildtuumapommid, mis on võimelised kandma mitut tuumalõhkepead ning saatma need eri sihtkohtadesse Tuumasõja takistamine Strateegia, kus tuumarelva kasutada plaanivat riiki ähvardatakse tuumasõjaga. Üritatakse alati hoida vasturünnaku ning võimalusel ka esimese rünnaku võimalust. Tuumasõja takistamine Erinevad tuumarelvade kohaletoimetamise viisid lubavad luua erinevaid strateegiaid. Põhimõtteks jääb ikka see, et üritatakse vaenlasele teha võimalikult raskeks korraldada ennetav rünnak. Tuumarelvade kontroll Tuumarelvade ohtlikkuse tõttu on loodud mitmeid seadusi ja lepinguid. USA ning Venemaa on peale külma sõja lõppu alustanud tuumarelvade desarmeerimist. Tuumarelvade kontroll Üks nendest on tuumarelvade leviku
tuumaplahvatuse ioniseeriva kiirgusega · Tuumaplahvatusel tekib tugev elektronide voog, mis omakorda tekitab tugeva elektrivälja Tuumarelvade leviku tõkestamise leping (NPT) (NPT) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on hoida ära tuumarelvade ja tuumarelvade valmistamise tehnoloogia levikut, edendada tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise alast koostööd ning soodustada desarmeerimist. Jõustus 5.märts 1970 Eesti liitus lepinguga 1992. aasta jaanuaris. Tuumarelvi Tuumarelvi omavad riigid, liitujad omavad riigid, lepingu ratifits Ülejäänud liitujad või nende õigusjärglased eerijad
raskemate ainete tuumadesse, purustavad need vabastades tuuma seoseenergia ning muudavad raskemad ained kergemateks. Aatompommi peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivkiirgus. Tuumareaktsiooniga käib kaasas radioaktiivne kiirgus ja plahvatus paiskab laiali radioaktiivset materjali. Plahvatusega õhku paiskunud radioaktiivne tolm setib maha tuule suunas välja veninud ellipsina. Tuumarelvade ajalugu Tuumarelva kasutamisest hakkasid esimesena rääkima inglise teadlased kaua enne Teise maailmasõja puhkemist. Nõukogude Liidus ei peetud seda relva esialgu vajalikuks. Natsi-Saksamaal pidurdas uuringuid see, et parimad füüsikud olid kas hävitatud või põgenenud juutide vastu suunatud terrori eest. Suurimat edu saavutasid aatomipommi loomisel inglased. Birminghami ülikooli professorid Peierls ja Frish esitasid pommi valmistamise põhimõtted
.........................................................................................................................11 Kasutatud materjalid......................................................................................................... 12 SISSEJUHATUS Referaadi teema on tuumarelva sünd. Minu referaat sisaldab tuumapommi sündi ja arengut USA-s ning NSV Liidus. Tuumarelva ülesehitust ning tuumareaktsiooni ja tuumariike. Täpsemalt sisaldab see andmeid esimeste tuumarelvade ja nende katsetuste kohta USA-s ja NSV Liidus. Esimeste tuumapommide andmeid ja seda kus seda kasutati. Tuumapommide arengukäiku, milleni esimesed tuumapommid lõpuks arenesid. Tuumapommide transportimiseks ja pommitamiseks kasutatud tehnikast. Sisaldab veel andmeid tuumarelva ülesehitusest, millest tuumarelvad koosnevad ja tuumareaktsioonist. Sisaldab täpseid andmeid tuumareaktsioonist ja kuidas see toimub.
Kuressaare Ametikool Ehitus ja materjalitöötluse õppesuund Tisler Heigo Näälik T2 TUUMAPOMM Referaat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2010 Sisukord Tuumarelvade ajalugu............................................................................................................................ 3 Võidurelvastumine................................................................................................................................. 4 Tuumapommide liike.............................................................................................................................. 5 Plutooniumipomm.....................................................
norm 2-8 mSv aastas · Igas riigis erinev radioaktiivsuse tase, Eestis 2,5 mSv/a Ukrainas kuni 15 mSv/a Soomes kuni 9mSv/a Ülevaade · Radioaktiivsus keskkonnas: looduslik (uraan, plutoonium) tehislik (tuumarelvad, -jaamad) · Ohtlikud radioaktiivsed isotoobid (tuntumad nt. strontsiumi, tseesiumi, koobalti isotoobid) Saastumise põhjused · Radioaktiivse pilvega kaasnevad sademed · Inimviga radioaktiivsete ainete käitlemisel · Tehnogeensed katastroofid · Tuumarelvade kasutus/katsetamine Saasteallikad Eestis Endised saasteallikad: · Paldiski tuumaalveelaevade baas · Sillamäe uraanikaevandus Hetkel aktiivne: · Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla (endise nimega Saku) Mõju · Elusorganismidel kiiritustõbi, pärilikud või kroonilised haigused · Ümbritseva keskkonna radioaktiivne saastatus ja elukõlbmatus · Looduslike protsesside tulemusel levimine ülejäänud maailma Suurimad õnnetused Tuumaintsidentide skaala järgi (1-7):
lahendada maailmas aktuaalseid probleeme ning seda just Venemaa abiga. USA on Venemaaga ennegi koostööd teinud, kas või II maailmasõda silmas pidades. Maailma heaolu nimel on elementaarne, et suurriikide juhid, välja jätmata ka väikseimaid, saaksid omavahel hästi läbi ning aitaksid lahendada tekkinuid probleeme. Artikli autor nimetab probleemide/tulipunktide osas Iraani, Afganistani ja Pakistani küsimust, samuti tuumarelvade levikut ja majandussuhteid. Iraani küsimust silmas pidades pakub Trenin välja, et uus Ameerika administratsoon peaks võtma juhtpositsiooni töötamaks diplomaatilise lahenduse suunas. Washington peaks tegutsema kahel tasandil: kahe- ja mitmepoolsel. Mitmepoolse lahenduse leidmisel oleks Venemaa Ameerika Ühendriikidele kõige paremaks partneriks, silmas pidades, et lõplik eesmärk antud küsimuse lahendamisel oleks tagada Iraani õiguspärase julgeoleku vajaduste rahuldamine, koos teiste
augustil 1945 plahvatas tuumapomm Hiroshima kohal. Plahvatuse tagajärjel suri või sai tõiselt haavata 130 000 inimest. Kolm päeva hiljem plahvatas tuumapomm Nagasakis, kus hukkus 74 000 inimest ja 75 000 sai tõsiseid vigastusi. Seejärel alistus Jaapan 14. augustil 1945, mis tähendas Teise maailmasõja lõppu. Järgnevatel aastatel tegid Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja Suurbritannia mitmeid tuumarelvakatseid. 1954. aastal soovis India peaminister Jawaharlal Nehru India tuumarelvade katsetuse lõppemist. See oli esimene suurem üleskutse keelata tuumarelvade katsetamine. Tuumarelva katseid tegid veel Prantsusmaa 1960. Aastal, Hiina 1964. Aastal ning Nõukogude Liit. Nõukogude Liit lõhkas ajaloo kõige võimsama vesinikupommi Tsaar-Pomm 30. oktoobril 1961, mille hävitusjõud oli 58 megatonni. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni nõudis 1995. aastal kohest keeldu tuumakatsetustele ja soovis tuumarelvastuse desarmeerimist
aasta Tsernobõli katastroof, mille saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Viimane tuumaõnnetus toimus Fukushimas 2011.aastal, mis oli sama kategooria (kõige kõrgem) tuumaõnnetus kui Tsornobõli katastroof. Fukushima tuumaõnnetust on arvatud kõigi aegade keerukaimaks. Tuumaõnnetuste tagajärgedest tingitud saatust ei sooviks ma kellelegi. Tuumaenergia tootmine on kahjulik ka seepärast, et kaasproduktina saadud materjali kasutatakse tuumarelvade valmistamiseks. Minu arvates on need liiga võimsad relvad ja inimesi ei saa usaldada ning maailmas on olemas hulle, keda ei huvita väga teiste heaolu. Peale lööklaine, valguskiirguse ja radioaktiivse kiirguse on tuumarelvadel ka erakordselt tugev psüühiline mõju. Tuumarelvade ja tuumajaamadega seostub seega mul pidev hirm. Kuigi elus tuleb minu arvates riske võtta, on tuumaenergia kasutamine liiga suur
Kas Külma sõda võib pidada kolmandaksmaailmasõjaks? Pärast Teise maailmasõja lõppu viisid Ida-Lääne pinged ja tuumarelvade levik maailma kolmanda maailmasõja lävele. Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu, aga 1945. aastast said need kaks üliriiki rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks, kus võideldi kõikide muude vahenditega peale relvade. Sõditi ähvarduste keeles, ja üha suurendati oma relvajõudude võimsust. Mõlemad riigid ajasid kokku tuumarelvade varu. Katkesid ka Ameerika ja
Ebapopulaarne sõda Protestiliikumised 1973 viis USA oma väed Vietnamist välja Tagajärjed USA-le: - 55 000 hukkunut - 300 000 haavatut - 200 miljardit dollarit kulutusi - Moraalne kahju Võidurelvastumine 1950-1980 NSV Liidu ja USA vahel Tuumapomm (USA 1945 ja NSV Liit 1949) Raketitööstus: - Algas NSV Liidu Sputnikuga (1957) - Lõpes USA kosmonaudi Neil Armstrongi kuule astumisega (1969) Võisteldi tuumarelvade, viiruste ja gaaside/mürkide valmistamises Tagajärjed: - Tuumakatsetused ökoloogilised ja eetilised probleemid Pinge lõdvendus 1970-ndad USA maine vähenemine maailmas tänu Vietnami sõjale Relvakulud kasvasid liiga suureks Liiga palju tuumarelvi Saksamaade leppimine Koostöö kosmoses Suhete paranemine USA ja Hiina vahel Tuumarelvade leviku tõkestamise leping USA ja NSV Liidu kokkulepe relvastuse piiramise kohta
lõhustumisel. · termotuumapommid · neutronpommid · kombineeritud tuumarelvad Toime · Termotuumapommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks · Neutronpommi puhul on tegemist väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit- pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. · Kombineeritud tuumarelvade puhul võimendatakse termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil tekkinud kiireid neutroneid. Ülesehitus · Tavalise tuumapommi puhul kasutatakse tuumkütusena tavaliselt plutoonium-239. · Uraan-235(esimesed pommid) · Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. · Määrab ära kütuse koguse, mis on vaja, et piisavalt
Mittekommunistlik Lõuna-Vietnam*USA toetas Lõuna-Vietnami *Ebapopulaarne sõda *Protestiliikumised *1973 viis USA oma väed Vietnamist välja *Tagajärjed USA-le:-55 000 hukkunut -300 000 haavatut -200 miljardit dollarit kulutusi -Moraalne kahju VÕIDURELVASTUMINE 1950-1980 NSV Liidu ja USA vahel *Tuumapomm (USA 1945 ja NSV Liit 1949)*Raketitööstus:*Algas NSV Liidu Sputnikuga (1957)*Lõpes USA kosmonaudi Neil Armstrongi kuule astumisega (1969)*Võisteldi tuumarelvade, viiruste ja gaaside/mürkide valmistamises. II MS lõppedes ei jäänud relvatehased seisma. Tööd hakkas neile andma kujunev külm sõda.kartes sõjalises mõttes vastasele alla jääda, täiustasid mõlemad pooled pidevalt oma sõjatehnikat. 1949 sai ka NSVL aatompommi. 1953-54 katsetasid NSVL ja USA esimesi vesinikupomme PINGELÕDVENDUS 1970-NDAD USA maine vähenemine maailmas tänu Vietnami sõjale *Relvakulud kasvasid liiga suureks *Liiga palju tuumarelvi *Saksamaade leppimine
Kuubale saanud välispoliitiliselt hea positsiooni, mille najal sai teistes küsimustes Ühendriike pitsitada. Oli selge, et olukorrale reageerima peab kõigepealt USA, kus presidendiks oli tollal John F. Kennedy. Kennedyl oli Kuubaga seoses juba kurb kogemus olemas, kui 1961. aasta aprillis Sigade lahe dessant ebaõnnestus, millega loodeti kukutada Kuuba liider Fidel Castro. Antud töö üritab analüüsida põgusalt USA külma sõja diplomaatiat ja tuumarelvade tähtsust sellele. Lisaks üritab antud uurimustöö eelneva taustalt siduda seda kõike Kuuba kriisiga – kuidas tuli Kennedy administratsioon kriisi lahendamisega toime? Töö keskendub kõigepealt üldisele USA külma sõja diplomaatiale, mis illustreerib ameeriklaste peamist välispoliitilist taktikat ja tuumarelvadega toimetulekut peale II ms. Teiseks on luubi alla Kennedy ja tema administratsiooni strateegia, mis oli suuresti erinev eelmise presidendi Dwight D
kommunismi levikut, majanduslikult oli olukord kehv, samal ajal näis NSVL tugevnevat. Lääneriigid vajasid hingetõmbeaega, algas pingelõdvendus ehk hakati suhteid soojendama. Olulised lepingud: 1963- tuumakatsetuste osaline keelustamine. 1968- tuumarelva leviku tõkestamise leping. 1970- idaleping, Lääne-Saksamaa ja NSVL, Poola. Saksa piir pandi paika. 1972- raketitõrjesüsteemide rajamise leping. SRP1, USA jaNSVL külmutavad 5 aastaks tuumarelvade valmistamise. 1979- SRP2, Washington ei kirjutanud alla, NSVL alustas sõda Afganistaniga. 1973-1975, Helsingis nõupidamine, OSCE Euroopa Julgeoleku- ja koostööorganistatsioon. 1991- START1 vähendatakse tuumarelvade arvu. 1993- START2. Tulemus: NSVL lagunes, tuumarelvade vähendamine, uued julgeoleku organistatsioonid, külma sõja lõpp. 8) Sotsialistlik maailmasüsteem (NSVL olulised juhid ja iseloomustused,
· Ahelreaktsioon · Vajalik kriitilise massi olemasolu · Kütus = Plutoonium- 239 · Tuumakütus tuleb viia üle kriitilise massi · Implosioon = ahelreaktsiooni käivitaja · Implosioon kestab vaid sekundi murdosa VEEL TUUMAPOMME · Termotuumapommid = vesinikpommid · Neutronpommid surmav neutronkiirgus Tilgake ajalugu : ) · 1945 New Mexico kõrbes esimene tuumapommi testimine · Tuumapommiga on hävitatud Hiroshima ja Nagasaki linnad · 27000 tuumapommi · 1970 tuumarelvade leviku tõkestamise leping PRAEGU OMAVAD TUUMAPOMMI · Prantsusmaa · USA · UK · Israel · Venemaa · Hiina · Pakistan · India · Põhja- Korea Kahjustavad mõjud · Valguskiirgus · Lööklaine · Läbistav kiirgus · Radioaktiivne saastumine · Elektromagnetimpulss Kasutatud kirjandus · Füüsika õpik XII klassile · Vikipeedia · Horisont.ee
1.3.Nõukogude Liidu tuumarelvastus Erinevalt teisttest liitlasriikidest ei pakutud Nõukogud Liidule võimalust osaleda Ameerika Ühendriikide tuumaprogrammis. Tänu vabatahtlikele spioonidele said Nõukogude Liidu tuumafüüsikud programmi kohta piisavalt infot. Kuna Belgia Kongo uraani kaevandused olid Ameerika Ühendriikide võimu all, hakas Nõukogude Liit kaevandama uraani Tsehhoslovakkiast ning otsima Venemaal asuvaid kaevandusi. Nõukogude Liidus kattis tuumarelvade programmi täielik saladuskatte ning arendavad linnad kadusid aastateks kaardilt. 29 Augustil 1949 aastal katsetati Nõukogude Liidus esmakordselt tuumapommi. 1.4.Arendus Külma Sõja ajal Peale 2. maailmasõda oli maailma tuumarelvastus jagunenud Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. Varajased tuumarelvad olid põhiliselt pommid. Hiljem arenesid välja tuumalõhkepeade raketid. Neid rakette kasutati ka sateliitidel nagu Sputnik
· Ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral · Kasutamise kaasproduktina saadud materjali tuumarelvade valmistamiseks. Minu arvamus on et tuumaenergiast tuleks igal võimalusel eemal hoida. Miks? Pisemad põhjused on energia liialt suur kontsentratsioon ühes kohas ja lekke korral võivad tagajärjed olla üsna hullud. Peamine põhjus on see, et tuumanergia läheb tulevikus majanduslikult liiga kalliks - ülalpidamine, kütus, jäätmete ladestumine jne.. Birgid Mäekink
· Venemaal 31 Eestile lähimad tuumaelektrijaamad: · Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam · Loviisa tuumaelektrijaam · Ignalina tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamade kasutamise ohud · Tuumajäätmed on radioaktiivsed kõigile elusorganismidele ohtlikud · Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka tuumaelektrijaamade kasutamine võib muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu · Tuumajäätmetest saadakse materjali tuumarelvade valmistamiseks Tuumaelektrijaamade kasutamise eelised · Ei eralda kasvuhoonegaase · Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe
Sellel olid oma plusspooled: toodeti jäämurdjaid, mis töötasid tuumajõul ning palju jäälõhkujaid. See oli soodsam kui mõne teise variandiga, kuigi iseenesest olid Venemaa poolt toodetud masinad kallid ning tänu sellele müük ei edenenud, ning tootmisest loobuti. Probleemiks kujunes tuumaenergia kiire ja rohke areng. Inimesed hakkasid kartma, mis edasi saab ja kes hakkab vastutama venemaa, kui tuumaenergia kuninga, tuumarelvade saatuse eest. Taaskord kardeti tuumarelvade sattumist terroristide kätte, kes oleks võinud hetkega korraldada suure katastroofi. Ka oldi hirmunud selle pärast, et ka paljud teised riigid nagu näiteks India ja Iraan hakkasid välja töötama ka oma tuumarelva. Ei saa ka väita et iseeenesest on tuumaenergia ohutu, mis on rahulikele eesmärkidele rajatud, vaid teatavasti kogu maailm mäletab veel aastaid toimunust Tsernobõlis. Tehnilise vea tõttu toimus plahvatus ning põlema süttides paiskus õhku radioaktiivset ainet, mis
USA avastas need ja kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. USA elas tuumasõja hirmul, kuid peagi toimusid kahe suurriigi vahel läbirääkimised ja NSVL viis oma raketid Kuubalt koju ning USA viis enda varustuse Türgist koju. Algas pingelõdvendus. 1963 kirjutati Moskvas alla tuumakatsetus keelustamise lepingule, mille kohaselt ei tohtinud tuumarelvi katsetada atmosfääris, kosmoses ega veel all. Alla kirjutasid NSVL, Suurbritannia ja USA. 1938 kirjutasid 100 riiki alla tuumarelvade leviku tõkestamise lepingule, veel tehti kokkuleppeid relvastuse piirangute kohta ja pidurdati võidurelvastumist.
USA poliitika rahvusvahelisel areenil kas jõu demonstratsioon või demokraatia kaitsmine maailmas? USA on kahtlemata väga suur ja mõjuvõimas riik, kes on aktiivselt sekkunud ka teiste riikide poliitikasse eesmärgiga demonstreerida demokraatiat, mis on paljude asjatundjate arvates ainus õige riigi valitsusvorm. Üks olulisemaid probleeme on olnud tuumarelvade arendamine ja massihävitusrelvade omamine, mille vastu USA tõstis häält ja kui muud enam üle ei jäänud kuulutati välja Iraagile sõda. Kuigi USA-d abistasid sissetungil ka teised riigid, ei paistnud sugugi, et neid riike see massihävitusrelvade probleem nii väga häiriks. Sellepeale tekkib loomulik küsimus, kas probleem oli ikka nii tõsine, et pidi sõjaliselt sekkuma. Mõni aastat hiljem poodi üles diktaatorlik valitseja Saddam Hussein
radioaktiivsed. Radioaktiivseid kiiri on kolm: alfa-, beeta- ja gamma-kiirgus. Alfakiirgus on heeliumi aatomi tuumad. Beetakiirgus on elektronid ning gammakiirgus kujutab endast elektromagnetkiirgust. Need kiirgused on elusorganismidele väga ohtlikud ja need lagunevad sadu tuhandeid aastaid. Kui tuumaelektrijaamas juhtub õnnetus, siis võivad reostuda väga suured alad. Näiteks Tsernobõli tuumaplahvatus. Tuumaelektrijaamade kasutamisel on saadud materjali ka tuumarelvade valmistamiseks. Tuumakütus pole taastuv kütus. Sellepärast võib tuumaelektrijaamade kasutamine rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Mina olen tuumaelektrijaamade vastu.
Castro tundis end Nõukogude Liidu poolt reedetuna: temaga ei pidanud keegi läbirääkimisi, lõpplahendus pandi paika vaid Kennedy ja Hrustsovi vahel. Kuigi konflikt oli väga pingeline, saavutati rahvusvaheliste suhete tulevikku silmas pidades ka positiivseid tulemusi: kahe suurriigi vahel loodi pidevalt töötav telefoniliin ehk nn kuum liin. Teiseks märkimisväärseks saavutuseks oli 1963. aastal sõlmitud leping, millega lõpetati tuumarelvade katsetamine atmosfääris. Nende katsetamist maa all see küll ei keelanud. (1) 6 Lõppsõna Raketid koristati küll ära nii Kuubalt kui Türgist,aga ega maailm sellepärast veel nendest ei pääsenud. Raketid viidi allveelaevadele ja neid sõidutati pikki aastakümneid mööda maailmameresid ja sõidutatakse ilmselt edasi. Kuuldes täna õnnetustest allveelaevadel, hoiab
algab ülikiire kontrollimatu raskete tuumade lõhustumisreaktsioon – toimub tuumaplahvatus. 2) termotuumarelv ehk vesinikupomm. Siin on „põhitegijateks“ kergete tuumade (näiteks deuteeriumi tuumade ühinemine ülikõrgel temperatuuril heeliumi aatomituumadeks, mille juures vabaneb hetkega meeletu kogus energiat – toimu termotuumaplahvatus. Vajalik kõrge temperatuur saavutatakse minituumapommiga, mis pannakse plahvatama trotüülilaenguga. Kõikide tuumarelvade põhilised kahjustavad tegurid on: 1) ere valgussähvatus, mis süütab kõik selle, mis on süttimisvõimeline, 2) lööklaine – purustused, 3) radioaktiivne kiirgus, mis tapab selle, mis on veel ellu jäänud, 4) radioaktiivne saast – rusud, pinnas, taimestik, veekogud. Kõikide tuumarelvade võimsust mõõdetakse trotüülekvivalendiga kilo või megatonnides. Üks kilotonn on plahvatuse võimsus, mis tekib tuhande tonni tavalise lõhkeaine (trotüüli) plahvatama
Vietnami vastu. 7. Miks tegid suurriikide juhid 1950.-1970. Aastatel pingelõdvendamiseks rahvusvahelistes suhetes? Nõukogude liidu juht Nikita Hrustsov kais koguni USA-s. NSV liit, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi kolmes keskonnas: atmosfääris, kosmuses ja vee all. NSV liit esines mitme algatusega võidurelvastumise pidurdamiseks. Suureks sammuks võidurelvastumise ohjeldamisel oli tuumarelvade leviku tõkestamise leping, millele kirjutas alla 100riiki. Allkirjastati ka USA ja NSV liidu kokkuleppeid relvastuse piiramise kohta.
Saksa Demokraatlik Vabariik (49)-Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud Saksa riik Saksa Liitvabariik ()-ENG, FRA ja USA okupatsioonitsooni Saksamaa Stalini kõne Moskvas (46)-Kapitalism areneb vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu Stalini surm (53)-Lootus USA ja NSVL suhete paranemiseks Suessi kriis (56)-Suessi kanali haldamise küsimus Trumani doktriin (47)-USA poolne poliitiline toetus võitluseks kommunismi vastu Tuumakatsetuste keelustamise leping (63)- Tuumarelvade katsetamise piiramine Ungari ülestõus (56)-NSVL väeüksused suruvad maha üliõpilaste meeleavalduse W.Churchill Fultoni kõne- II MS liitlaste vaheliste vastuolude tunnistamine Vietnami sõda-USA edutu võitlus Indo-Hiinas, tekkis Vietnami Sotsialistlik Vabariik VLO (Varssavi lepingu organisatsioon e.Varssavi pakt) (31.03-1955-1991)-Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon VMN (Vastastikuse majandusabi nõukogu) (49)-
ahelreaktsiooni mittetekitavaid tuumakütuseid). Ajalugu o 1945.aastal testiti New Mexico kõrbes esimest korda tuumapommi. o Praegu omavad tuumapommi Prantsusmaa,USA,UK,Iisrael,Venemaa,Hiina,Pa- kistan,India ja Põhja-Korea. o Tuumapommiga on hävitatud Hiroshima ja Nagasaki linnad. o 2005.aasta seisuga on Maal kokku 27 000 tuumapommi ning 1855 tonni plutooniumit. o 1970.aastal võeti vastu tuumarelvade leviku tõkestamise leping. Kahjustavad mõjud o Valguskiirgus o Lööklaine o Läbistav kiirgus o Radioaktiivne saastumine o Elektromagnetimpulss pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus o Füüsika õpik XII klassile. o http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumapomm o
tuua. Üeldakse, et Sõdu põhjustab armastuse puudumine. Kuid tegelikult on Sõja ajendeid kolme tüüpi. Esimest järku ajendid on seotud ellujäämisega. Kergesti sünnivad sõdivad kollektiivid, mis on ellujäämiseks vajalikud.- nt aafrika laps sõdurid. Teist järku ajendid on seotud majandusliku õitsengu ja kasuga. Kolmandad on ajendid, mis vastavad ideoloogiale. Riikide maine, staatus ja kuulsus jäävad kõikjal maailmas võimsaks ajendiks, mis seletavad muuhulgas ka tuumarelvade soetamist. Sõda ongi eelkõige poliitikute, diktaatorite ja kindralite mängumaa.Kannatajateks on lihtinimesed, olgu need siis sõdurid või tsiviilid. Kaotajad on kõik, keda sõda lähemalt puudutab, sõltumata valitud poolest. Võtame näiteks Venemaa, kes tähistab igal aastal demonstratiivselt Teise maailmasõja võitu.Samas olid just venelaste kaotused kõige suuremad-tervelt 20 miljonit inimest.Jääb arusaamatuks, mida siis üldse võideti ja kas sõdadega üldse võidetakse?
Gröönimaal -10* Elavad: Jääkarud. , grööni hüljes. Loomastik Keiserpingviinid . Väga liigivaene. Loomad toituvad mereandidest. Jääkaru kaladest ja hüljestest. Kaladest toituvad ka arvukad linnud,kes saavad omakorda toitu planktonist ehk mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Vesi: on tahke ehk jääs . Leping: Lepingu kohaselt on Antarktika demilitariseeritud ja tuumarelvade piirkond, mida võib vabalt kasutada teaduslikel eesmärkidel. Taimed: Ei võimalda suurematel taimedel kasvada karmi ilma tõttu, leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, mis saavad mineraalsed toitained õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Silmaga nähtav taimestik kasvab seal, kus on lume sulamisvett. Vetikate ja seente kõrval kasvab ka
● Aastal 2011 jõuti CERNis läbimurdeni - püüti kinni 309 antivesiniku aatomit ning suudeti neid kinni hoida ligi 1000 sekundit ehk umbes 17 minutit. KASUTUS MEDITSIINIS ● Antiprootonitel on potentsiaali ravida teatud tüüpi vähki. KÜTUSENA ● Suurema tiheduse tõttu oleks antiainet kütusena kasutatavatel kosmoseaparaadil kordi suurem tõukevõime kui tavalistel kosmoseaparaatidel. KASUTUS RELVANA ● Külma sõja ajal toetas USA lennuvägi antiaine kasutamist tuumarelvade aktiveerijana. ● 1 kg antiaine annihilatsioonil vabaneks 1,8 x1017 J energiat ehk umbes 43 megatonni TNT jagu - suurim detoneeritud pomm on 50-58 megatonnine “Царь-бомба" Царь-бомба “tuumaseen”, mis ulatus pildi tegemise hetkel 56 km kõrgusele. Pilt ise on tehtud 160 km kauguselt. KASUTATUD KIRJANDUS ● http://www.crystalinks.com/matter_antimatter.jpg ● http://www.futuretimeline.net/blog/images/290.jpg ● http://scienceblogs
radioaktiivsusega väga palju inimesi. Sellele lisanduvad ka looduslikud kahjud Vähendab sõltuvust ühest energiaallikast - Jääkide lagunemiseks kulub sadu tuhandeid põlevkivist aastaid Vähedab sõltuvust Venemaa energiasüsteemist Sealt oleks võimalik saada materjali tuumarelvade valmistamiseks (hüpoteetiliselt) Tekkib vähem süsihappegaasi kui põlevkivi Tuumakütus ei kuulu taastuvate energiaallikate põletamisel alla Tuumajaam tagaks pikas perspektiivis Eestile Jäätmed on vaja kuhugi panna, me ei saa alati ühe odavamatest elektrihindadest kindlad olla, et need midagi halba ei tee. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud
sadu tuhandeid aastaid. · Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks. · Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad. · Traditsiooniliselt on tuumaelektrijaamade kasutamise kaasproduktina saadud materjali tuumarelvade valmistamiseks. · Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. · Tuumajaamde reaktoride jahutamisel kulub tohutus koguses vett, mis tõstab vee temperatuuri. Vesi pumbatakse jõkke/järve ja sellega kaasneb ka veekogu temperatuuri tõus. See võib omakorda kaasa tuua veeloomadele miitesobivaid elutingimusi. Soojem
iseenesest oht, sest inimloomus on heitlik. Maailma silmad on tuumaohu ees olnud õnneks juba ammu avatud. II maailmasõda hävitas 2,5% maailma rahvastikust. III maailmasõja tulemusi ei julgeks keegi ennustada. Paljusid inimesi kummitab relatiivsusteooria rajaja Albert Einsteini mõte, kes ütles, et ta ei tea, mis relvadega peetakse III maailmasõda, aga IV peetakse kaigaste ja tokkidega. Enamik riigijuhte on võtnud sõna tuumarelvade ohtlikkusest. Aastaid tagasi proovisid Roland Reagan ja Mihhail Gorbatšov saavutada kokkulepet tuumajõudude likvideerimiseks- nad ebaõnnestusid. Mul on tunne, et varsti võib tulla olukord, kus on juba liiga hilja midagi muuta. Õnneks on üldsuse tähelepanu üha rohkem koondumas antud teemale. Oma osa selles tendentsis on kindlasti andnud ebastabiilsete regioonide püüd end tuumarelvaga varustada. Sama on juhtunud ka kõrgemal tasemel, eelmisel aastal ilmus Wall Street
Kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides Hind on teiste energialiikide suhtes konkurentsivõimeline. Ohutu statistika kinnitab, et tuumaenergeetikas on hukkunud 10 korda vähem inimesi kui gaasi põletava energeetika ja 100 korda vähem kui hüdroenergia puhul. Kasutamise puudused Tuumaseadmete ohutus Tuumajulgeolek Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemine, sh lõppladustamine Võimalik tuumarelvade levik Saastepommi oht Takistades terroriste abistava teabe levikut ja suurendades tuumarajatiste ohutust, piiratakse samal ajal avalikkusele tuumarajatiste ohutusest selge ja läbipaistva ülevaate andmist. Ohutuse rikkumine Tagajärjed ulatuvad väljaspoole tuumajaama ennast nt Tsernobõli katastroof oli tingitud puudulikust konstruktsioonist ja ohutusreeglite rikkumisest. Ohutuse rikkumise takistamiseks on tõhus riigipoolne ja
Võidurelvastumise peamine eesmärk ja põhjus oli vastase võimaliku rünnaku ärahoidmine suurema relvastuse omamise kaudu. Tagajärjena loodi uusi sõjalispoliitilii liite 1949 loodi NATO ehk PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsioon, 1948.a. sõlmiti Brüsseli pakt ehk Lääneliit, mis oli sõjajärgse Euroopa esimene sõjalispoliitiline blokk Võidurelvastumise mõju külma sõja arengule Võidurelvastumine ongi külma sõja üks olulisemaid jooni. Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt poold hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära III maailmasõja puhkemise Kes olid sellega seotud? Võidurelvastumine toimus USA ja NSVLi vahel. Võidurelvastumise algusaastatel oli USA presidendiks Harry S. Truman (hiljem ka JFK) Võidurelvastumise algusaastatel oli NSVLi Liidriks J. Stalin ( hiljem tulid Nikita Hrustsjov, Leonid Breznev jne Hilisem mõju
Veidi hiljem asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus, võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1980. aastail alustas USA nn. tähesõdade kava väljatöötamist. Relvastumine nõudis suuri kulutusi, selle rahaga oleks saanud rahva elu järge parandada. Pärast Stalini surma tekkis maailmas lootus, et USA ja NSVL-i suhted võivad paraneda, kuid alles 1960. aastate lõpul sõlmiti leping, mis tõkestas tuumarelvade levikut. NSV Liidu juhitud idabloki ja lääneriikide suhted pingestusid taas 1970. aastate lõpul. 1980. aastatel surus USA NSVL-ile peale uue võidurelvastumise, lõpuks said Moskva juhid aru, et nad ei jõua võistelda Ameerikaga. Idablokk lagunes 1980. aastate lõpus ning külma sõja võitsid lääneriigid.
Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks. Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad, nagu näiteks juhtus Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimunud õnnetuse tagajärjel. Traditsiooniliselt on tuumaelektrijaamade kasutamise kaasproduktina saadud materjali tuumarelvade valmistamiseks. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Kas Eesti saaks hakkama tuumaelektrijaamaga? Jah saaks küll kuna see toodab palju energiat ja saastab vähe õhku. Kuna tuumaenergia jaama tootmisvõime on suur suudaks see varustada enamus eestist elektriga. Kuidas tuumaelektrijaam töötab: http://www.tahvel.ee/Fail:Tuumaelektrijaam.swf Pildid:
Suur energiasaagis, s.o toodetud elektrienergia hulk toormemassi kohta. Minimaalsed saasteemissioonid atmosfääri ja veekogudesse. Ranged turvameetmed ja ohutusnõuded rikete ning õnnetuste vältimiseks. Toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne. Tehnoloogia arenedes kasutatakse tuumkütust korduvalt - suureneb ressursisäästlikkus. Negatiivne pool Radioaktiivsete jäätmete teke, ladustumine ja käsitlemine. Tuumaenergia arenemisega areneb ka samal ajal tuumarelvade tehnoloogia. Suured investeeringud ehitusprotsessidel ja jäätmete käitlemisel. Tekivad väga ohtlikud ja radioaktiivsed keemilised elemendid. Mõne aastaga tekib sadu tuhandeid tonne tuumajäätmeid ja umbes 30 riigist tahab ainult Soome luua ühe suure kogumispaiga. Tsernobõli tuumakatastroof Tšernobõli katastroof oli tuumakatastroof, mis leidis aset Tšernobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986 aastal. 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4
Tema üks viimastest toitainete uuringutest esindab väidet, et nohu saab vältida peaaegu täielikult süües piisavalt palju askorbiinhapet. Tuumapommide kasutuselevõtt Teise Maailmasõja lõpul muutis Paulingu meelt ning ta hakkas uurima pahaloomulist mõju, mida tekitasid tuumapommid inimese molekulaarses struktuuris. Tema uurimise käigus avastas ta tuumapommide tagajärjel kaasasündinud väärarengu tõenäosuse, seega protesteeris ta vesinikpommide vastu ning töötas kaasa tuumarelvade leviku ennetamisele. Kuuekümnendatel keskendus ta peamiselt ülemaailmse rahu ja sõjavastasuse propageerimisega. 1958 avaldas ta raamatu ,,No More War!'', milles on ta radikaalselt vesinikpommide katsetamise vastu. Tunnustused 1936 Ameerika Filosoofiaseltsi liige 1954 Nobeli keemiaauhind 1962 Nobeli rahupreemia (ainus inimene, kes on võitnud Nobeli auhinna ilma kaaslaureaadita) Kasutatud materjalid http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/peace/laureates/1962/pauling-bio.html http://et
1945. aastal testiti maal esimest korda tuumapommi. See plahvatas USAs New Mexico kõrbes. Samal aastal hävitati aatompommidega Jaapani Hiroshima ja Nagasaki linnad. NSVL sai tuumapommi neli aastat hiljem. Praeguseks on kaheksaüheksa riiki, kellel tuumapommid käepärast: USA,UK,prantsusmaa,Venemaa,Hiina,Iisrael,Pakistan,India,Põhja Korea(2005.aastal). Kokku on Maal 27 000 tuumapommi ning 1855 tonni plutooniumit.(2005. aastal). 1986. aastal oli 38 000 pommi rohkem. 1970. aastal jõustus tuumarelvade leviku tõkestamise leping. Sellest hoolimata said pärast seda tuumarelvad Iisrael, India ja Pakistan. Little boy 6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy 'väike poiss'). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Fat man 9. augustil 1945
Juhid enne Gorbatsovi - *uskusid kommunismi, *tsensuur, *rasketööstuse eelisare4ndamine, käsumajandus, *diktatuur, *vastassei (külm sõda), *katsetused, arendused tuumarelvadega, *ei arvestatud inimõigusi, *rahvaülestõusud suruti väevõimuga maha, *riigitegelasteks olid sõbrad, tuttavad, harimatud, * raadiojaamu segati, raudne eesriie. Gorbatsov: *usk kommunismi, *glasnost, *majanduses perestroika, *presidentaalne riigikord, *suhted läänega paranesid, *tuumarelvade katsetused peatati, *meeleavaldused olid lubatud, *laulev revolutsoon toim, *riigitegelased olid valitud ja haritud, *lõpetati välisraadiote segamine. ENSV vastupanuliikumised: 50 - *metsavendlus relvavõitlus, Nikolai Karotamm, *Eesti Rahvuslaste Liit Enn Tarto, noorteorg. Metsavennad olid eeskujuks. *profasistlikud rühmitused sodisid haakriste kõikjale. 60 - *demokraatlikud liikumised, *dissidendid teisitimõtlejad, Enn Tarto, Lagle Parek, Jüri Kukk
mis olid koostiseks ka lastemänguasjades. Katsetega näidati, et ained kahjustasid organeid ka loomadel. · Läbi aastate on ühendus suutnud veenda mitmeid suurfirmasid mitte kasutama mürgiseid kemikaale oma toodete valmistamisel. Sinna hulka kuuluvad näiteks LG, Xerox, Unilever, Coca Cola ja McDonalds. · Saavutatud on ka toksiliste jäätmete viimise keeld väiksematesse, vähemarenenud riikidesse, tuumarelvade katsetuste keeld, merre raskejäätmete (nagu radioaktiived ained, tööstusjäätmed, vanad õliplatvormid) heitmise keeld jpm.
mis annab tänapäeval tervelt 23 % Saksamaa elektritoodangust. Saksamaa välispoliitika Uueks välisministriks saab Guido Westerwelle, kellel aga puudub välispoliitiline taust. Samas arvatakse, et liberaalid hakkavad toetuma oma viimasele valitsemiskogemusele. Guido Westerwelle peab tähtsaks suhteid Ameerika Ühendriikidega. Koalitsioonileppes on ära märgitud ka nõue, mis puudutab Ühendriikide tuumarelvade lõplikku väljaviimist Saksamaa riigi territooriumilt(tänapäeval umbes 20 raketti). Guido Westerwelle Rõhutatakse ka seda, et Saksamaa jaoks on tähtis vähendada sõltuvust Venemaa energiast. Afganistani küsimus Viimasel ajal nõutakse Saksamaal aina rohkem Saksa sõdurite Afganistanist väljaviimist(hetkel teenib seal 4200 saksa sõdurit). Kuid poliitikaanalüütikute arvates on Saksamaa
Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, P-Vietnam, P-Korea, Mongoolia. Berliini blokaad 1948 juunis alanud BB käigus lõikas NL L-Berliini ära välismaailmast, elektrist, toitainetest jms, lootes teda endaga liituma sundida. USA suutis L-Berliini varustada õhusilla abil. 324 päeva möödudes blokaad lõpetati. Võidurelvastumine külma sõja alguses oli NSVL-il ülekaal tavarelvastuses, USA-l aga tuumapomm. Varsti oli tuumapomm ka Stalinil. Tuumarelvade levik aitas ennetada sõjapuhkemist, kuna võitjat poleks olnud. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) ~ 1955, NL sidus oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, VLO kujutas endast NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendit. Hiina kodusõda 1946-49. Kommunistid sõdisid Rahvusliku Rahvapartei vastu. NSV Liit toetas kommuniste, RR-i omakorda veits USA, vaid majanduslikult. Lõppes kommunistide võiduga. Taivani saarel säilis Hiina Vabariik USA kaitse all. Korea sõda 1950-53
Jugoslaavia võttis abi vastu ja st sattus teravasse vastaseisu Moskvaga. Soome muutus sõltuvaks NSVL. Soomestumine-e NSVL sõbralik poliitika. 1 AVALDUMISVORMIS: ei avaldunud otseses sõjategevuses, vaid: vastastikuses propagandas,vastastikuses luures, vastandlikes sõjaliste liitude moodustamise(NATO, VLO), võidurelvastumises- USA JA NSVL üritasid üksteist relvastuse osas üle trumbata ,vastastikustes ideoloogiates, konfliktides.(sõditi sõjalist abi andes) .nt kosmose hõivamine/ tuumarelvade täiustamine. Tuumapomm loodi USAS. 1. Aatompommi katsetamine 1945.a.. 1949.a katsetas nsvl oma tuumapommi(varastas infot) .1952.a vesinikupomm usas. 1963.a NSVL sõlmis kokkuleppe tuumarelvade katsetamise keelustamise kohta.Juri Gagarin- esimene nsvl mees kosmoses.Esimesena kuule usas lendas APOLLO 11. Astronaut Amstrong. KÜLMA SÕJA LÕPP:1980-1990(idabloki ja NSVL lagunemine ja saksamaa taasühinemine) 2.Berliini blokaad. 1948
...........................................................................- ja kultuurialast koostöölepingut. 10) Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamise ettevalmistustes etendas Moskva ja lääneriikide vahendajana olulist osa Soome president .......................................... ................................................ . 6. ARUTLUSKÜSIMUSED 1) Arutle, kas Saksamaa taasühinemine tõi endaga kaasa pigem positiivseid või negatiivseid uuendusi/ muudatusi. 2) Arutle, kas tuumarelvade levik seadis maailma hävimise ohtu või pigem hoidis nende olemasolu ära kolmanda maailmasõja puhkemise.
USA avastas need ja kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. USA elas tuumasõja hirmul, kuid peagi toimusid kahe suurriigi vahel läbirääkimised ja NSVL viis oma raketid Kuubalt koju ning USA viis enda varustuse Türgist koju.1953 suri Stalin. Algas pingelõdvendus.1963 kirjutati Moskvas alla tuumakatsetus keelustamise lepingule, mille kohaselt ei tohtinud tuumarelvi katsetada atmosfääris, kosmoses ega veel all. Alla kirjutasid NSVL, Suurbritannia ja USA. 1938 kirjutasid 100 riiki alla tuumarelvade leviku tõkestamise lepingule, veel tehti kokkuleppeid relvastuse piirangute kohta ja pidurdati võidurelvastumist.Pingete uus teravnemine:1979 tungisid NSVL väed Afganistani.USA surus NSV Liidule peale uue võidurelvastumise. Külma sõja võitjaks osutusid lääneriigid, kuna NSVL oli maha jäänud nii poliitikas kui ka majanduses. Sõjas kannatada saanud riikide abistamiseks loodu mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone:Maailmapank ja IMF
annaabi.ee 
