Kromosoomid keerduvad, tsentsioolide paarid eralduvad, nende vahele moodustuvad kääviniidid. Kromosoomide ristsiire - Homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kaasneb geenivahetus. I Metafaas- homol. krom. liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. I Anafaas- kääviniidid lühenevad, kromosoomid lahknevad poolustele. I Telofaas tsütoplasma 2x, moodustuvad kaks tütarrakku. Tsentrioolid 2x. Tuumamembraane ei teki, tuumakesed ei moodustu. Kromosoomide arv on vähenenud 2x, DNA ei 2x II Interfaas- lühem, liitub II Profaasiga II Profaas- tsentrioolide paarid poolustele, tekivad kääviniidid II Metafaas- kromosoomid ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele II Anafaas- kromosoomide tsentromeerid 2x- Kromatiidid lahknevad, liiguvad poolustele, kääviniidid lühenevad II Telofaas- kromatiidid keerduvad lahti, moodustuvad tuumamembraanid, tuumakesed. Kääviniidid lagundatakse
Anafaas: kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahkenevad poolustele.Faas algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisega üksteisest ekvatoriaaltasandil ja jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele. Telofaas: nöördub rakumembraani sisse,kahestub tsütoplasma,tsütokineesi tulemusena moodustub 2ks tütarrakku,tsentrioolid kahestuvad- on tsentrosoomi koostises 2 paari tsehtrioole. Kromosoomid ei keerdu lahti,tuumamembraane ei teki, tuumakesi ei moodustu. Esimesel jagunemisel- on kromosoomide arv 2 korda vähenenud, tütrarakku on jäänud kromosoomid koosnevad 2st kromatiidist,DNA kahekordistumist pole. Inerfaas- meioosi kahe jagunemise vahhel on lühiajalisem,liitub teise jagunemise profaasiga.Profaas-tsentrioolide paardi liiguvad poolustele ja lähtuvad kääviniidid.Metafaas-kromosoomid ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele.
) 2) Metafaas (Kromosoomide paarid liiguvad raku ekvatoriaal tasandile; kääviniidid kinnituvad ühelt poolt ühe ja teiselt poolt teise homoloogilise kromosoomi külge.) 3) Anafaas (Kääviniidid hakkavad lühenema ja tõmbavad kromosoomide paarid lahku; üks homoloogilistest kromosoomidest satub ühele ning teine teisele raku poolele ning kromosoomid eralduvad teineteisest.) 4) Telofaas (Telofaasi lõpuks ei moodustu tuumamembraane ja kromosoomid ei keerdu lahti; mõlemal poolel on võrdne arv kahekromatiidilisi kromosoome ning rakk alustab uut jagunemist.) Hakkab toimuma 2. jagunemine ehk võrdjagunemine. E. Meioosi tähtsus Tekivad geneetiliselt erinevad tütarrakud ja see suurendab pärilikku muutlikust. Ühest deploidsest tütarrakust tekib 4 haploidset tütarrakku. Meioos tagab liigile omase kromosoomide arvu säilimise viljastumisel. F
See on nim kromosoomide ristsiirdeks. Sellega kaasneb geenivahetus. Metafaas: homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas:kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaas: nöördub rakumembraan sisse ja tsütokeneesi tulemusena moodustub 2 tütarrakku. tsentrioolid kahesutuvad jällegi , kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad aga kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei järgne. Interfaas:lühiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga. Profaas: sama!! metafaas: sama!! anafaas: sama!! telofaas: kromatiidid keerduvad lahti, moodustavad tuumamembraanid ja tuumakesed. Sel ajal toimub ka tsütogenees. Taasub tsütoskelett. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haplodset tütarrakku.
kromosoomid lahknevad poolustele. Faas algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisega teineteisest ekvatoriaaltasandil ja jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele. Telofaasis kahestub tsütoplasma ja tsütogeneesi tulemusena moodustub 2 tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad jällegi ning seega on tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. Kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane enamasti ei moodustu. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. 4. Mitoosi ja Meioosi võrdlus. Mõlemad võime tinglikult jagada neljaks osad (profaas, metafaas, anafaas, telofaas) Meioosile eelnev interfaas sarnaneb Mitoosi omaga (Toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroenrgilisi ühendeid) Võrreldes mitoosi esimese faasiga, vältab meioosi esimese jagunemise profaas tunduvalt kauem
Tuum (T, L) membraanist. Nendes Juhib raku elutegevust ja paiknevad poorid, mille kaudu kannab edasi pärilikku infot. toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja välja. Tuumamebraanid on ehituselt Tuumamembraan (T, L) sarnased teiste Eraldab tuumaplasma rakumembraanidega. 2 kihti tsütplasmast ja reguleerib tuumamembraane, mille vahel pooride kaudu tuuma on õõs. ainevahetust. Karüoplasma (T, L) Rakutuumasisene plasma. Sisaldab DNA-d, valke, RNA- Pärilikusaine. d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid Tuumake (T, L) 3 eri piirkonda: 1) fibrillaarne Toimub ribosoomide
kaasnevad kromosoomide struktuurimuutused. Metafaasis liiguvad homoloogilised kromosoomid ekvatoriaaltasandile, nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaasis kääviniidid lühenevad ja kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, kaasneb tsütoplasma kahestumine ja kahe tütarraku teke. Tsentrioolid kahestuvad, kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Kromosoomid koosnevad kahest kromatiidist ja DNA kahekordistumist ei järgne. Interfaas on mitoosi omast lühem ja liitub teise jagunemise profaasiga, kus liiguvad tsentrioolide paarid jällegi rakupoolustele ja neist lähtuvad kääviniidid. Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad,
Moodustuvad kääviniidid. METAFAAS - Homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. ANAFAAS Kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Lõpeb kromosoomide jõudmisega poolustele. TELOFAAS Tuumamembraan nöördub sisse. Tsütoplasma kahestub ja moodustub 2 tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad. Erinevalt mitoosist ei keerdu kromosoomid täielikult lahku, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Kuidas toimub mees- ja naissugurakkude moodustumine? Meessugurakkude moodustumist nimetatakse spermatogeneesiks. Spermid moodustuvad seemnetorukestes, nende eellasteks on spermatogoonid. Spermatogoonid hakkavad paljuminema mitoosi abil munandites suguküpsuse saabudes. Kasvavad ja läbivad meioosi, seejärel kujunevad neist viburitega spermid, igast spermatogoonist 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses.
eraldunud, liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Nende tsentromeeridele kinnituvad kviniidid. Anafaas I: kviniidid lhenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele, faas algab kromosoomide eraldumisega teineteisest ekvatoriaaltasandil ja juab lpule nende judmisega poolustele. Telofaas I: rakumembraan nrdub sisse, koos sellega kahekordistub ka tstoplasma ja tstokineesi tulemusena moodustub kaks ttarrakku, tsentrioolid kahestuvad, tuumamembraane ja tuumakesi ei teki. Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga vrreldes lhem ja liitub teise jagunemise profaasiga. Meioos II toimib samamoodi nagu meioos I, ainult kiiremini ja nd on profaasis jagunemas 2 rakku. VRDLUS MITOOS MEIOOS Erinevused ks jagunemine Kaks jagunemist Keharakkudes Sugurakkudes Kaks ttarrakku Neli ttarrakku Ttarrakkudes sama arv kromosoome Ttarrakkudes poole vhem kromosoome Kromosoomide ristsiire puudub Toimub kromosoomide ristsiire Sarnasused
ekvatoriaaltasandile. Nende tsentromeeridele kinnituvad käviniidid. Anafaas I: käviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele, faas algab kromosoomide eraldumisega teineteisest ekvatoriaaltasandil ja jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele. Telofaas I: nöördub rakumembraan sisse, koos sellega kahekordistub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku, tsentrioolid kahestuvad, tuumamembraane ja tuumakesi ei teki. Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes lühem ja liitub teise jagunemise profaasiga. II meioosi faaside osas sama, va. Kromosoome on poole vähem(2 paari). Tekib ühest diploidsest rakust 4 haploidset tütarrakku(gen. Erinevad). Suguline ehk generatiivne paljunemine- viljastumine, uhinevad sugurakkude e. Gameetide tuumad. Viljastunud munarakk- sügoot. Spermide eellasteks spermatogoonid (spermatogenees). Munandimanuses valminud seemnerakud
Kestab ka kauem. Metafaas ei ole veel homoloogilised kromosoomid teineteisest täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Kinnituvad kääviniidid. Anafaas kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Eralduvad ja jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele. Telofaas rakumembraan nöördub sisse, tsütoplasma kahestub, moodustub 2 tütarrakku. Kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ka mitte. Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes lühiajalisem. Profaasis liiguvad trentrioolide paarid jällegi raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid.Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad. Kromosoomid lahknevad ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele.
(Kromosoomide tsentromeerid kahestuvad, tulemusena lahknevad kromatiidid teineteisest ja liiguvad koos kääviniiti lühenemisega raku poolustele. ) Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub 2 tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad jällegi ning seega on tsentrosoomi koostises 2 paari tsentrioole. Erinevalt mitoosist ei keerdu kromosoomid täielikult lahti, tuumamembraane enamasti ei teki ja tuumakesi ei moodustu. (Raku poolustele jõudnud kromatiidid keerudvad lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed. Sel ajal toimub ka tsütokinees ja kokku tekib 4 tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. ) Kromosoomide ristsiire – meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus.
Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest ja põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest. Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse, Mitokonder on raku energiat tootev organell. Neis viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid(ATP). Tsütoskelett on võrkjas struktuur, mis koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad omavahelrakumembraani, tuumamembraane, tsütoplasmavõrgustikku ja enamikke rakuorganelle. Müofibrill on valgulised kiud lihasrakkudes. Tsentrosoom koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist ning sel on oluline osa raku jagunemisel. Tsentriool on loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. Mikrotuubul on valguline toruke, mis kuulub mõningate organellide koostisesse. Kääviniidid on raku jagunemisel lähtuvad tsentrioolidest valgulised fibrillid., mis osalevad
tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub, kääviniidid, lõpus tuumamembraanid lagunevad. I Metafaas: homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. I Anafaas: kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. I Telofaas: nöördub rakumembraan sisse ja tsütokineesi tulemusena moodustub 2 tütarrakku. tsentrioolid kahestuvad jällegi , kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad aga kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei järgne II Interfaas: lühiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga. II Profaas: liiguvad tsentrioolide paarid raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid II Metafaas: paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele II Anafaas: kromosoomide tsentromeerid kahekordistuvad, selle tulemusena lahknevad
Kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele Anafaas- Kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Faas algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisega ekvatoriaalrasandil ja lõppeb nende jõudmisega poolustele. Telofaas- rakumembraan nöördub sisse, tsütoplasma kahestub. Moodustub 2 tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad , tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. Erinevalt mitoosist kromosoomid ei keerdu täielikult lahti , tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv 2 korda vähenenud. Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga vürreldes tunduvalt lühem ja liitub teise jagunemise progaasiga. Profaasis liiguvad tsentrioolide paarid jällegi raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid. Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad.
Tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. · Anafaasis kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Faas algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisega teineteisest, jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele. · Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, kahestub tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad jälle. Kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. · Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud, mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad kahest kromatiidist, DNA kahekordistumist ei järgne. · Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Tütarrakud on geneetiliselt erinevad. Sugurakkude areng · Suguline ehk generatiivne paljunemine.
ristsiire). Metafaasis homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaasis kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, tsütoplasma kahestub ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad jällegi, tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. Kromosoomid täielikult lahti ei keerdu, tuumamembraane ja tuumakesi ei moodustu. Kromosoomide arv on kaks korda vähenenud 27.Kirjeldada meioosi II jagunemise faase! Profaasis liiguvad tsentrioolid taas poolustele, tekivad kääviniidid. Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad, kromatiidid lahknevad teineteisest, liiguvad koos kääviniitide lühenemisega poolustele. Telofaasis keerduvad kromatiidid lahti, moodustuvad
2) Metafaas homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Nende tsentrioolidele kinnituvad kääviniidid. 3) Telofaas rakumembraan nöördub sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad jällegi ning seega on tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. (Erinevalt mitoosist ei keerdu kromosoomid täielikult lahti, tuumamembraane enamasti ei teki ja tuumakesi ei moodustu.) Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei järgne. Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes tunduvalt lühiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga. Profaasis liiguvad tsentriooolide paarid jälljgi raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid.
Interfaasiks. tsüokineesi tulemusel tekib kaks tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad jällegi ning seega on tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. Ei keerdu kromosoomid täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. TÄHTSUS: toimub kromosoomide võrdväärne TÄHTSUS: tekivad sugurakud ja tagatakse jaotumine tütarrakkude vahel; tütarrakud on sugurakkudes haploidne kromosoomistik, on geneetiliselt identsed; suureneb rakkude arv, millega geneetiliselt erinevad, sudavad järglased paremini tagatakse organism kasv; mitoos on vajalik ka kohastuda keskkonnas. surnud või hukkunud rakkude asendamiseks( haava paranemine)
erinevad. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega. Selgitaga diploidse ja haploidse kromosoomistiku mõistet. Haploidne on kaks korda vähenenud kromosoomistik. Diploidne e kahekordne kromosoomistik(viljastumisel ühinenud kromosoomid). Milliste protsessidega kaasneb meioos? 2 jagunemist samade protsessidega nagu mitoosis. Milline on esmane meiootilise jagunemise tulemus? Tekib kaks tütarrakku. Ei moodustu tuumamembraane ja kromosoomid ei keerdu päris lahti.kromosoomid on paarikaupa. Kirjeldage kromosoomide ristsiiret. Mis on selle tulemus? Vahetatakse omavahel ühe pikkusega osi(õlad). Ei toimu alati kõigi homoloogiliste kromosoomide vahel. Suurendab pärilikku muutlikkust, kuna isas- ja emasorganismist pärit geenid paiknevad ümber. Selle tulemusena tekivad kromosoomide struktuurimuutused- kromosoommutatsioonid. Mille poolest erineb meioosi esimene jagunemine teisest?
· tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid · ANAFAAS · kääviniidid lühenevad · homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele · TELOFAAS · rakumembraan nöördub sisse · tsütoplasma kahestub tsütokinees · moodustub kaks tütarrakku · tsentrioolid kahestuvad jälle tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole · kromosoomid ei keerdu täielikult lahti · tuumamembraane ei teki, tuumakesi ei moodustu · I jagunemise tulemusena kromosoomide arv kaks korda vähenenud II JAGUNEMINE · PROFAAS · tsentrioolide paarid poolustele · nendest lähtuvad kääviniidid · METAFAAS · kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile · kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele · ANAFAAS · kromosoomide tsentromeerid kahestuvad kromatiidid lahknevad teineteisest · TELOFAAS
pikkusega osi- kromosoomide ristsiire, (millega kaasneb geenivahetus). Metafaas: homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas: kääviniisid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaas: rakumembraan nöördub sisse, tsütoplasma kahestub, moodustub 2 tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad jällegi, kromosoomid ei keerdu lahti, tuumamembraane ei teki, tuumakesi ei moodustu. Geneetilise materjali hulk ei ole vähenenud, kromosoomide arv on vähenenud. Kromosoomid koosnevad 2 kromatiidist, DNA kahekordistumist ei järgne. II jagunemine Profaas: tsentrioolide paarid liiguvad poolustele, nendest lähtuvad kääviniidid Metafaas: kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaas: tsentromeerid kahestuvad, kromatiidid lahknevad teineteisest, liiguvad kääviniitide
leidub mitokondriaalset DNA-d ja RNA-d. Seal paiknevad ka mitokondriaalsed ribosoomid, mis sünteesivad organellile vajalikke valke. Mitokondrite põhiülesanne on raku varustamine energiaga. Rakuhingamise käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Selleks vajavad mitokondrid hapnikku. Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest. 11 Tsütoskelett Tsütoskelett koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad omavahel rakumembraani, tuumamembraane, tsütoplasmavõrgustikku ja enamikku rakuorganelle. Tsütoskelett moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Tsentrosoom Tsentrosoom koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb üheksast kolmekaupa ühinenud mikrotuubulist. Rakujagunemisel lähtuvad tsentrioolidest valgulised fibrillid kääviniidid. Organismi tunnuste kujunemine
pimeduse reaktsioon (sest seal pole otsest valgusenergiat vaja, seal kasutatakse ATP energiat, mis on saadud valgusreaktsioonist. See reaktsioon jätkub tsütoplasmas. Seega valgus ja pimedusreaktsioon on ruumiliselt eraldatud. 15. Tsütoskeleti funktsioonid. Rakkude kuju püsivuses ja muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoplasmas olev tsütoskelett. Tsütoskelett koosneb valgulistest fiibritest, mis ühendavad omavahel rakumembraani, tuumamembraane, tsütoplasmavõrgstiku ja enamikku raguorganelle. Tugi ja liikumissüsteem. 16. Rakutuuma osised. ...?! 17. Kromosoomide struktuur. Eukarüoodi DNA on jaotunud mitmeks individuaalseks elemendiks e. kromosoomiks seda tõenäoliselt selleks, et genoom oleks rakus lihtsamini ja efektiivsemalt manipuleeritav. Kromosoomis on DNA püsivalt seotud valkudega, mis pakivad DNA kaksikahela ning loovad rakupõlvkondades säilivaid struktuurseid seisundeid, kus geenid on kas püsivalt
Ülesanne rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine. Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. 6. Mitokondrid mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Neil on oma ribosoomid ja DNA. Ülesanne raku varustamine energiaga. Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid. 7. Tsütoskelett Koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad omavahel rakumembraani, tuumamembraane, tsütoplasmavõrgustikku ja rakuorganelle. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Raku kuju muutub kui tsütoskeleti valgulised fibrillid kas lühenevad või pikenevad. 8. Rakumembraan Ümbritseb rakku. Ülesanne - kaitseb rakku kahjulike mõjude eest, ühendab rakke omavahel. Selle vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Ehitus koosneb fosfolipiididest, valkudest, kolesteroolist.
ristsiire(geenivahetus). Profaas toimub kauem kui mitoosil Metafaas- kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile *tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid Anafaas- * kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele Telofaas- Nöördubrakumembraan sisse , kääviniidid kaovad. tsütokinees- tsütoplasma kahestub, moodustub 2 tütarrakku Tsentrioolid kahestuvad, kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane, tuumakesi ei teki. Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud, tütarraku kromosoomid on aga kahekromatiidilised, ja DNA ei kahekordistu II Jagunemine Interfaas- lühike Profaas-tsentrioolid poolustele, tekivad kääviniidid Metafaas- kromosoomid ekvatoriaaltasandile, tsentrosoomidega kinnitub kääviniit Anafaas-kääviniidid lühenevad, tsentromeerid kahestuvad, krmoatiidid lahknevad teineteisest poolusele
Faas algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisega teineteisest ekvaatoritasandil ja jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele. Telofaas nöördub rakumembraan sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Tsentroolid kahestuvad jällegi ning seega on tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. Erinevalt mitoosist ei keerdu kromosoomid täielikult lahti, tuumamembraane enamasti ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad aga kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei järgne. Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes tunduvalt lühiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga. Profaasis liiguvad tsentrioolide paarid jällegi raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid.
Profaas võib kesta päevi või aastaid! Metafaas *homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. *kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaas - * kääviniidid lühenevad * homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaas - * rakumembraan nöördub sisse * moodustub 2 tütarrakku * kromosoomid ei keerdu täielikult lahti. * tuumamembraane ja tuumakesi ei teki! TULEMUSEKS: tütarrakkudes olevad kromosoomid koosnevad 2 kromatiidist DNA kahekordistumist ei järgne! 2. jagunemine: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Telofaasis -* kromatiidid keerduvad lahti. * moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed. KOKKU TEKIB 4 HAPLOIDSET TÜTARRAKKU! Tänu ristsiirdele ja sõltumatule lahknemisele on tütarrakud geneetiliselt erinevad
See reaktsioon jätkub tsütoplasmas. Seega valgus- ja pimedusreaktsioon on ruumiliselt eraldatud. 15. Tsütoskeleti funktsioonid. Tsütoskelett (tsütoplasmas) hoiab raku kuju, kaitseb rakku ja võimaldab raku liikumist. Mängib suurt rolli rakusiseses transpordis, raku jagunemises ja organellide ümberpaiknemises. Tsütoskelett koosneb valgulistest fiibritest, mis ühendavad omavahel rakumembraani, tuumamembraane, tsütoplasmavõrgstiku ja enamikku raguorganelle. 16. Rakutuuma osised. ...?! 17. Kromosoomide struktuur. Eukarüoodi DNA on jaotunud mitmeks individuaalseks elemendiks e. kromosoomiks - seda tõenäoliselt selleks, et genoom oleks rakus lihtsamini ja efektiivsemalt manipuleeritav. Kromosoomis on DNA püsivalt seotud valkudega, mis pakivad DNA kaksikahela ning loovad rakupõlvkondades
poolustele Telofaas – kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraan, kromosoomid pakitakse lahti, tekivad tuumakesed. Tsütokinees – tsütoplasma ja rakuorganellid jaotuvad tütarrakkude vahel, rakumembraan nöördub sisse. Meioosi erinevus mitoosist: 1. profaasis leiab aset ristsiire – homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ja vahetavad võrdse pikkusega osi. 1. anafaasis tõmmatakse homoloogilised kromosoomid lahku, mitoosis kromatiidid. Pärast esimest jagunemist tuumamembraane ei teki. 16. Isendi karüotüüp, kromosoomide liigitus nende ehituse alusel, diploidsus, haploidsus, genoom, homoloogia Karüotüüp –kogu organismi kromosoomide kuju ja arv. Kuju alusel jaotatakse kromosoomid telotsentrilised (esineb vaid kaks õlga), akrotsentrilised (kahe õla otsas satelliidud), submetatsentrilised (üks paar õlgu pikemad kui teised) ja metatsentrilised (õlad ühepikkused). Diploidsus – liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus raku
poolustele. Faas algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisega teineteisest ekvaatoritasandil ja jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele. Telofaas nöördub rakumembraan sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Tsentroolid kahestuvad jällegi ning seega on tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. Erinevalt mitoosist ei keerdu kromosoomid täielikult lahti, tuumamembraane enamasti ei teki ja tuumakesi ei moodustu. MLB 6001 Üldbioloogia 23 Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad aga kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei järgne. Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes tunduvalt lühiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga.
annaabi.ee 
