Tuumaenergia Koostaja: Tuumajaama poolt või vastu? Antiikajal olid erapooletud..............idioodid Põlevkivi · 90% elektrist toodetakse põlevkivist · Igal aastal 10 miljonit tonni põlevkivi · Energeetiline efektiivsus madal - 15% · Suurel hulgal ohtlikke tahkeid jäätmeid · 450 km2 Ida-Virumaa territooriumist kaevandused Esimene tuumareaktor Fermi USA-s 1942. aastal -kiirgus 238 92 U + 01n 23992U23993Np + -10 e 239 93 Np23994 Pu + -10 e -kiirgus Tuumaenergia · Süsinikuvaba · Ei ole taastuv energia · Uraani varud ammenduvad saja aasta jooksul · 1 kg kohta 3,38*1014 J · Looduslikus uraanis 0,7% lõhustuvat isotoopi 235 U Tuumaenergia ohtlikkus · Tuumajaamade töökindlus · Radioaktiivsete tuumajäätmete käitlemine · Tuumapommi valmistamise võimalus tuumaelektri...
30. Mis on erisoojus? Erisoojus on aine soojuslikke omadusi iseloomustav füüsikaline suurus. 31. Mis on kondenseerumine? Kondenseerumine on aurumise pöördnähtus 32.Mis on põlemine? Põlemine on keemiline reaktsioon, millest eraldub soojust ja valgust. 33. Mis on kütteväärtus? Kütteväärtus on soojushulk, mis vabaneb 1kg kütuse täielikul põlemisel. 34.Nimeta fotosünteesi toimumise tingimused. Fotosünteesi toimumise tingimused on: Valgus ja rohelised taimed. 35.Millest saadakse tuumaenergiat? Tuumaenergiat saadakse kergete tuumade ühinemisel või raskete tuumade lagunemisel. 36.Nimeta tuumaenergia plussid ja miinused. Plussid: See on odav energia ja kergelt muundatav teiseks energiaks. Miinused: Tuumareaktsioonidel tekib ostlik radioaktiivne kiirgus, mis on inimesele ohtlik, võib põhjustada surma.
TUUMAENERGIA Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks eraldub , nii nagu teistestki elektrijaamadest, suurtes kogustes (mitteradioaktiivset) veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid. KASU. Tuumaenergiat on kasutatud elektri tootmisel juba 50 aastat. Selle aja jooksul on tuumaenergeeti ka läbinud pika arengutee. Praeguseks on ehitatud ligi pooltuhat erineva konstruktsioon iga tuumajaama. Elektrienergia t vajatakse üha enam. tuumaenergia on üks suuremaid elektrienergia allikaid, 443 tuumajaamas üle maailma toodetakse 17% kogu elektrienergia st ja seda kasutab umbes miljard inimest. tuumaenergia kasutamine on elektri tootmiseks paratamatu mitmel põhjusel
Tööleht nr.11. Tuumaenergia ( õ.lk.102 - 105) 1. Nimeta 5 Euroopa riiki, kus tuumaenergiat üldse ei kasutata. Põhjenda, miks Norra, Eesti, Poola, Läti ja Itaalia. Kuna seal on teised energiaallikad ja muud kütused. Samuti on liiga kapitalimahukas. 2. Arutle, kas Eesti peaks/ võiks tulevikus energiaprobleemide lahendamiseks rajada tuumajaama? Ma arvan, et mitte, kuna Eestile ei oleks see jõukohane rahaliselt. Samuti on tuumajaama avarii väga suur katastroof inimestele kui keskkonnale. 3. Selgita, miks kasutatakse tuumaenergiat vaid arenenud riikides
India impordib 78% naftast Kõige enam kasutab sütt Mõtlevad vähendada India sõltuvust naftast ja võtta kasutusele alternatiivseid energialiike Eesti tegi ettepaneku Indiale põlevkivist energiat tootma hakata [Äripäev www.aripaev.ee 12.09.2007, 16:07] Võrdlus Eestiga Eesti India energiamajandus energiamajandus sõltub põlevkivist sõltub söest Eesti tuumaenergiat India kasutab ei kasuta tuumaenergiat Eesti ei kasuta väga Indias kasutatakse ulatuslikult suhteliselt suurel päikeseenergiat määral Hüdroenergial pole päikeseenergiat nii suur osakaal Hüdroenergia suur osakaal India energia kasutamine Kokkuvõte
Ammutamisel võib nafta sattuda pinnasesse (pinnas ja magevee varud hävivad), tankeritega juhtub avariisid. Tahked kütused on kivisüsi, pruunisüsi, põlevkivi ja turvas. Millistele jõgedele on otstarbekas ehitada hüdroelektrijaamu? Suurevoolu hulga ja suure languga jõgedele. Miks suurte vee-energia varudega arengumaades on nii vähe hüdroelektrijaamu? Kuna rajatised ja tehnoloogia on kallis, riikidel ei ole materiaalseid võimalusi selleks. Nimeta 5 Euroopa riiki, kus tuumaenergiat üldse ei kasutata. Miks? Eesti, Läti, Norra, Valgevene, Itaalia, Taani, Portugal, Island, kuna neil on teised energiaallikad. Miks kasutatakse tuumaenergiat vadi arenenud riikides? Sest neil on materiaalsed võimalused tuumajaamade ehitamiseks. Too näiteid tuumakatastroofide tagajärgedest inimestele ja loodusele. Paljud inimesed on surnud või invaliidistunud. On suurenenud haigestumine leukoosi, vähki ja teistesse kiiritushaigustesse. Sünnivad väärarenguga lapsed
Tuumaenergia Kuidas saadakse tuumaenergiat? Kasutatakse ära tuumade lõhustumisel vabanev energia. Reaktoris luuakse kontrollitud ahelreaktsioon, kus vabaneb energia soojusena. Tuumareaktsioonil eraldub miljon korda rohkem aines sisalduvat energiat. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kas Eesti vajaks tuumaenergiat? Targem tegevus on ennast harida tuumaenergia teemal, kui levitada emotsioone tekitavaid arvamusi antud teemal. Selget vastust küsimusele ei ole - see on rohkem arutelu küsimus. http://goo.gl/JIRBjZ Ajalugu 1789. aastal avastas Martin Heinrich Klaproth aine nimega uraani. 1896. aastal avastas Henri Becquerel, et uraan kiirgab mingisuguseid kiiri, pärast mudeti nende nimi radioaktiivseteks kiirteks.
Tuumaenergia eelised ja miinused · tuumajaamad ei reosta keskkonda kahjulike gaasidega(SO2, NOx, HCl, CO2, CO jt.), lendtuha ega aerosoolidega. · Tuumaenergia tehnoloogia on juba välja arendatud, seega ei pea seda enne välja arendama. · tegelikult on tuumajaamades tõsiste avariide oht nullilähedane · saab suhteliselt vähese kütusega palju energiat. · Tuumaenergiat kasutatakse laevadel meeletu koguse kütuse asemel. · Ei sõltu ilmastikuoludest · Tehnoloogia mis tegeleb radioaktiivsete ainete hävitamisega on teatud ja tõestatud · Paljud inimesed on tuumaenergia vastu teadmata nende tegelikku väärtust · miinused · Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja osad tekkinud jäägid jäävad ohtlikeks aastasadadeks ja - tuhandeteks.
kemikaale, toiduaineid ja tubakat Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse OSCE Euroopa kosmoseagentuur ÜRO Euroopa Liit NATO WTO ja teised Energiamajandus Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% Rootsi kasutab naftat transpordiks, kütteks ja elektritootmiseks. Metsamajandus ja metsatööstus Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Seda on palju. Norrlandi õhukesel kivistel muldadel kasvab okasmets, Kesk-Rootsis madaliku kamar-leetmuldadel segamets. Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood .
Energiatarbimine on Indias suuruselt kolmas riik pärast Hiinat ja USA. Kogu primaarenergia toornafta (29,45%), maagaasi (7,7%), kivisütt (54,5%), tuumaenergiat (1,26% ), hüdro elekter (5,0%), tuuleenergia, biomassi elektri- ja päikeseenergia tarbimine on 595 Mtoe aastal 2013. 2013. aastal, India importis peaaegu 144300000 tonni toornaftat, 16 Mtoe LNG ja 95 Mtoe sütt, kokku kuni 255,3 Mtoe primaarenergia, mis on võrdne 42,9% kogu primaarenergia tarbimisega. Umbes 70% India elektritootmise võimsusest tuleb fossiilkütustest . India on suuresti sõltuv fossiilkütuse impordist, et katta oma energiavajaduse rahulolu - 2030, India sõltuvus
Mis on OPEC-i tegevuse põhieesmärk? Analüüsi nafta transpordivõimaluste eeliseid ja puudusi TV lk. 37 ül. 2 Analüüsi allmaa- ja karjääriviisilise kaevandamise eeliseid ja puudusi TV lk. 45 Analüüsi tuumaenergia kasutamise eeliseid ja puudusi? Nimeta suurimaid tuumaenergia tootjaid, kanna kaardile? Oska tuua näiteid tuumakatastroofide tagajärgedest inimesele ja loodusele? Kus paiknevad Eestile lähimad tuumaelektrijaamad, nimeta 4 Euroopa riiki, kus tuumaenergiat üldse ei kasutata, miks? Nimeta riike kus hüdroenergia osatähtsus on suurim? Analüüsi hüdroelektrijaamade rajamisega kaasneda võivaid probleeme? Nimeta suuremaid tuuleenergia tootjaid, kanna kaardile? Analüüsi päikeseenergia ja geotermaalenergia kasutamisvõimalusi? Nimeta suurimaid geotermaalenergia tootjaid? 1. Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. 2
Koreas, Rootsis, Sveitsis, Sloveenias ja Ukrainas, üle veerandi Jaapanis, Saksamaal ja Soomes ning umbes viiendiku USA-s. 5 Maailma tuumajaamade kaart 2008 (International Nuclear Safety Center) VII. Varitsev oht Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal.
Kolm suurriiki – USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad ⅔ maailma tuumaenergiast. Üle 90% tootmisvõimsustest paiknevad arenenud tööstusriikides. Enam kui pooled täna ehitusjärgus olevast 27 jaamast asuvad kiire majanduskasvuga aasia riikides, samuti Kesk- ja Ida- Euroopas. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. M aailm a elek trienergia toodang 70 Põlevkütus-soojuselektrijaamad 63 60 50 40 30 Hüdroelektrijaamad 19.3 20 Tuumaelektrijaamad 17.3 10 Geotermaalelektrijaamad 0
rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km kohta. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi väike. Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, Energiamajandus Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee- energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% Rootsi kasutab naftat transpordiks, kütteks ja elektritootmiseks. Metsamajandus ja metsatööstus Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Seda on palju. Norrlandi õhukesel kivistel muldadel kasvab okasmets, Kesk-Rootsis madaliku kamar-leetmuldadel segamets. Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood .
Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks eraldub , nii nagu teistestki elektrijaamadest, suurtes kogustes (mitteradioaktiivset) veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid. Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel
Tuumaenergia plussid ja miinused Plussid • Tuumajaamad ei reosta keskkonda kahjulike gaasidega(SO2, NOx, HCl, CO2, CO jt.), lendtuha ega aerosoolidega. • Tuumaenergia tehnoloogia on juba välja arendatud, seega ei pea seda enne välja arendama. • Tegelikult on tuumajaamades tõsiste avariide oht nullilähedane • Saab suhteliselt vähese kütusega palju energiat. • Tuumaenergiat kasutatakse laevadel meeletu koguse kütuse asemel. • Ei sõltu ilmastikuoludest • Tehnoloogia mis tegeleb radioaktiivsete ainete hävitamisega on teatud ja tõestatud Miinused • Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja osad tekkinud jäägid jäävad ohtlikeks aastasadadeks ja - tuhandeteks. • Tehniline probleem on ka tuumajaamade saatus peale nende kasutusaja lõppu. Kõik seadmed ja rajatised, mis puutuvad kokku radioaktiivsete elementide ja
Maa energiasüsteem Maale saabuvate ja siit lahkuvate energiavoogude vahet nimetatakse energiaabilansiks. *Energiaabilanss on 0, kui saadav ja kulutav energia on tasakaalus. Loodusprotsessid on stabiilsed, ei toimu soojenemist ega jahtumist. (Pilvisel, suvisel päeval) *Energiabilanss on positiivne, siis kui Maa saab rohkem kiirgust, kui seda kulutab. (Päikesepaistelisel suvepäeval) *Energiabilanss on negatiivne, siis kui Maa kulutab rohkem energiat, kui saab päikeselt. Toimub jahtumine. Energiajäävuse seadus: Energiat ei teki ega kao, vaid ainult muundub ühest olekust teise. Energia liigid ja nende avaldumine looduses. *Potensiaalne energia-energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. *Kineetiline ehk liikumisenergia-seda energiat omavad kõik liikuvad kehad. *Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus. *Sise- ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potensiaalse energia summa *...
paiskuvad oksiidid SO2, SO3, NO2 moodustavad veeauruga ühinedes happe (SO2+H2O->H2SO3), mis sajavad vihmaveena alla (vihmavesi on happeline, PH väike). Happevihmad muudavad põllud happeliseks ja hävitavad loodust. Keskkonna saastumist on võimalik vähendada, kui juurutada kinnise tsükliga tootmist (selline tootmine võib olla peaaegu jäätmevaba), muuta tootmisjäägid ohutuks (põletada kütuseid, mis ei sisalda süsinikku) ning kasutada tuule- päikese-, hüdro- ning ka tuumaenergiat. Tähtsamad kaevandatavad kütused on nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, tahked kütused turvas, põlevkivi, kivisüsi, puit, vedelad kütused nafta ja piiritus ning gaasiline kütus maagaas. Kütuse kütteväärtus on kütuse kindla koguse täielikul põlemisel eralduv soojushulk (energia). Seda suurem, mida madalam on süsiniku oksüdatsiooniaste ning mida rohkem on kütuse koostises vesinikku. Toiduained on ained, mida me iga päev lauale paneme ja sööme. Nad
3. Miks töödeldakse toornafta enamasti nafta ammutamispaigast kaugel? Too kaks põhjust 4. Millised eelised ja puudused on naftaliival? Selgita Kanada näitel (Õ.lk.96). Kuidas on naftaliivade kasutuselevõtt seotud toornafta hindadega maailmaturul? 5. Kas ülemisel diagrammil on kujutatud riigid, mis toodavad kõige rohkem a)tuuleenergiat, b)soojusenergiat, c)päikeseenergiat, d)hüdroenergiat, e)tuumaenergiat, f) geotermaalenergiat ? Mille põhjal otsustasite? 6. Millise energiaallika tootmisvõimsuste prognoosi on kõrval oleval kaardil
viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki – USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad 2/3 maailma tuumaenergiast. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tšernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on
soojusenergiast, 20% tuumaenergiast, ülejäänud 40% energiat saadakse maagaasi, puidu ja turba kütmisest, tuuleenergiast, päikeseenergiast ja bioenergiast. 2. Esita riigi energiavarade näitaja. 3. Milliseid energiavarusid riik ekspordib, milliseid impordib? Soomes on puudus kodumaistest fossiilsest energiast. Sellepärast peab importima olulistes kogustes naftat, maagaasi ja teisi energiaressursse, sealhulgas Uraani tuumaenergiat. Kuna Soomes kasutatakse väga palju tuule- ja vee-energiat, eksporditakse seda ka teistesse riikidesse. 4. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse. Esita kaart 5. Milline on elektrienergia toodang inimese kohta? Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? 2392 kWh/inimene. Maailma keskmine on 2361 kWh elektrienergiat inimese kohta aastas. See näitab, kui arenenud riik on. Toodang on suurem, kui maailma keskmine. 6
Loviisa tuumaelektrijaam Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. aastal toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29% Soome elektritoodandust. Neist kaht reaktorit asukohaga Loviisas omab ja opereerib Fortum Power and Heat Oy. Loviisa tuumaelektrijaam on tuumaelektrijaam Soomes Loviisa linnas. Jaam asub Hästholmeni saarel umbes 90 km Helsingist ida pool. Elektrijaamas on kaks PWR tüüpi reaktorit (VVER-440): Loviisa-1 ja Loviisa-2. Mõlemad on netovõimsusega 488 MW. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. aastal ja ta ühendati võrku 1977. aastal
põllumajanduse jaoks raha riigikassasse. Keskkonnaalased. Välditakse üleujutusi, hüdroenergia on Metsad, põllud, loomade elupaigad keskkonnasõbralik. hävivad, seismilised probleemid maapind ei muutu. 23. Nim. 5 Euroopa riiki, kus tuumaenergiat üldse ei ksuata. Läti, Poola, Itaalia, Austri, Eesti. 24. Kus paiknevad Eestile lähimad tuumaelektrijaamad? Venemaa, Soome, Leedu, Rootsi. 25. Miks kasut. tuumaenergiat vaid arenenud riikides? Sest tuumaelektrijaamu ehitada on väga kallis. Ja on ka vaja kvalifitseeritud tööjõudu. 26. Too näiteid tuumakatastroofide tagajärgedest inimesele ja loodusele. Rakkudes tekivad mutatsioonid, nii inimestel kui taimedel. 27. Kuhu tasub ehitada tuulikuid..? Tuul puhub kirdest, idast, btw
Soojuselektrijaamade ehitamine on suhteliselt odav ja kiire. Ehitatakse tavaliselt kaevanduspiirkonna lähedale, sest veokulud on kõrged. Väga suur CO2 eraldumine atmosfääri. Palju tahkeid jäätmeid. Saab reguleerida tootmismahtu. 30)Iseloomusta 5 lausega hüdroelektrijaamu: Hüdroelektrijaamade ehitamine on kallis ja võtab palju aega. Ei vaja palju tööjõudu. Ei saasta atmosfääri. Ei teki tahkeid jäätmeid. Võimalikud üleujutused 31)Iseloomusta 5 lausega tuumaelektrijaamu: Tuumaenergiat toodetakse 32 riigis. Nõuab vähe toorainet. Samas aga eraldub suures hulgas energiat. Tuuma jäätmed. On võimalik ehitada igalepoole, vastavalt tarbijate vajadustele. Üsna keskkonnasõbralikud. 32)Millisel maagil põhineb tuumaenergia tootmine? Kus seda leidub? Uraanimaagil, seda leidub Austraalias, Lõuna Aafrika Vabariigis, Brasiilias 33)Millistes riikides toodetakse tuumaenergiat? USAs, Prantsusmaal, Saksamaal, Jaapanis, Lõuna-Koreas jne
Hüdroelektrijaamade lähedusse ehitatakse tavaliselt energiamahukaid ettevõtteid Kõige rohkem toodetakse hüdroenergiat Kanadas, Brasiilias ja USA-s TUUMAELEKTRIJAAMAD Tuumaelektrijaamad vajavad vähe toorainet, seega võib neid ehitada vastavalt tarbijate paikemisele Tuumaelektrijaamad on kapitali- ja teadusmahukad seega on need jõukohased Põhja riikidele Tuumaenergia tootmise võib võrdsustada taastuvenergia tootmisega Tuumaenergiat toodetakse 32 riigis Tuumaelektrijaamu ehitatakse riikides ja piirkondades, kus napib teisi energiaallikaid ELEKTRIENERGIA TOOTMISE JA TARBIMISE GEOGRAAFIA Elektrienergia toodang ja selle tarbimine on ühe inimese kohta üks põhilisi riigi majanduslikku arengut iseloomustav näitaja Maailmas toodeti 2001.a keskmiselt 2361 kWh elektrienergiat inimese kohta aastas Suurim probleem elektrienergia tootmisel on elektri ebaühtlane kasutamine
reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. • Eestist saadeti appi õnnetusega tegelema 5000 meest Tuumaenergia kasutamine maailmas • 16% elektrienergiast toodetakse tuumkütuse baasil. • 439 kommertstuumajaama maailmas (30 riigis) • 284 õppereaktorit 56 riigis ja 220 reaktorit laevadel/allveelaevadel • Reaktorid: USA (104) Prantsusmaa (59) Jaapan (55) • Tuumaenergiat kasutatakse elektrist enim: Prantsusmaal 78% Slovakkia ja Belgia 55% Rootsi 50% USA 20% • Prantsusmaal on kõigist teistest tööstusriikidest puhtam õhk ja maailma odavaim elekter. Soome tuumaenergia • Soomes on praeguse seisuga viis tuumareaktorit • Tuumkütust impordib Soome peamiselt Austraaliast ja Kanadast
Mida suurem on seoseenergia, seda raskem on terviku lammutamine ja vastupidi. 3. Mis on kergete tuumade ühinemisreaktsioon? kui kaks kerget ainet kõrgel temperatuuril ja kõrgel rõhul ühinevad ning tulemuseks on tohutu energia ( näiteks kahe vesiniku ühendumisel) 4. Millised on tuumareaktsiooni toimumiseks vajalikud tingimused? Kõrge temp ja kõrge rõhk. 5. Milles seisneb raskete tuumade lõhustumine? Tuumade lagunemine kaheks kergemaks kildtuumaks, võime saada tuumaenergiat. Lõhustumine toimub neutronite toimel. 6. Miks rasked tuumad lõhustuvad? Kuna see on kõikidele rasketele tuumadele energeetiliselt soodus. 7. Mis on ahelreaktsioon? Kui meil on tegemist puhta U-235-ga, siis selles võib tekkida plahvatuslik ahelreaktsioon. St kui 1 neutron lõhustab esimese uraanituuma, selle käigus tekkinud 2 neutronit lõhustavad juba 2 uraanituuma jne. 8. Mis kriitiline mass? Vähim ainekogus ahelreaktsiooni iseeneselikuks käivitamiseks. 9
taastuvad allikad (tuuleenergia,päikeseenergia jne) 3. Too välja alternatiivsete energiaallikate 2 eelist ja 2 puudust. Eelised: 1) taastuvad 2) keskkonnasõbralikud Puudused: 1)energiahulk väike 2) kallid 4. Miks on Prantsusmaal ja Jaapanis suur tuumaenergia osakaal? Seal on suur tuumaenergia osakaal, sest seal on palju inimesi ning seega on ka väga suur tarbijate hulk ning tuumaenergiat toodetakse suurtes kogustes. Nendel on teiste energiaallikatepuudus ning kuna on palju tarbijaid, siis see tasub ära. 5. Esita üks poolt ja üks vastuargument väitele: ,,Eestisse on otstarbekas rajada oma tuumajaam." Hetkel on Eestis peamiseks energiaallikaks põlevkivi ning see on taastumatu energiaallikas ning väga kallis. Vastuväiteks oleks tuumakatastroofioht, mis võib tekitada erinevaid haigusi jne. 6. Miks on Norras ja Kanadas hüdroenergia osakaal väga suur?
Tuumareaktsioon - tekivad uued aatomituumad, kiirgab energiat, aatomituumad muutuvad Keemiline reaktsioon - tekivad üks või mitu uute omadustega keemilist ainet, ei toimu aatomituumade muutusi 7.KUIDAS HOITAKSE TUUMAREAKTSIOON TUUMAREAKTORIS KONTROLLI ALL? Tuumareaktoris toimub juhtitav ahelreaktsioon, mille reguleerimiseks kasutatakse neutroneid neelavast materjalist juhtvardaid, mida tõstetakse välja või lastakse sisse olenevast kiirguse suurusest. 8.KUS KASUTATAKSE TUUMAENERGIAT JA MIDA TULEB SELLE KASUTAMISEL ARVESTADA? Kiiritusravi vähi vastu, elektrienergia tootmisel, orgaanilise päritolu leidude vanuse määramisel, sõjalisel eesmärgil, allveelaevad Tuumajäätmeid ei tohi visata suvalisse kohta, tuumaelektri jaama töötajad peavad olema täielikult välja õpetatud ja masinates ei tohi tekkida rikkeid, ei tohi olla üle 5 minuti kiirguse käes
Kas on asjal ka säravam külg? Kuskil 20. sajandi lõpus tegi inimkond kurvastava avastuse - meie massiivselt kasutatavad energiaallikad nagu õli, nafta ja gaas ei pruugi meile enam väga kauaks piisavaks osutuda. Tuli hakata mõtlema alternatiivide peale. Püsivamateks alteratiivideks kipuvad jääma taastuvenergialiigid, tähtsamatena neist ilmselt tuuleenergia, hüdroelektrienergia, päikeseenergia jne. Järjest rohkem pooldatakse ka tuumaenergiat ent nagu kõigel muul, on ka sellel oma head ja vead. Üle kogu maailma üritatakse kõigest väest varieerida uute taastuvenergialiikide kasutamisega. Selgunud on aga tõsiasi, et kõigi uute võimaluste rakendamiseks läheb kordades rohkem raha ja ressurssi, kui vanade heade fossiilkütuste peale. Ometi räägivad maailma suurimad naftatootjad, et hiljemalt 2050. aastaks on vaja, et vähemalt ühe kolmandiku maailma energiast kataks taastuvenergia
Tuumaenergia Tuumaenergiat saadakse tuumakütuse tuumade lõhustumisel. Selle juures vabaneb väga väikesest kütuse hulgast väga palju soojusenergiat. Tuumaenergia võib olla ka väga ohtlik, sest tuumakütusest eraldub elusolendeid ohustavaid radioaktiivseid osakesi. Radioaktiivsus: Aatomituumad radioaktiivses aines on ebastabiilses olekus. Ebastabiilsetes tuumades on kas väga palju või väga vähe neutroneid. Tuuma ebastabiilsus laheneb siis, kui see tuum kiirgab. Kiirgus: Radioaktiivsed ained kiirgavad nn. ioniseerivat kiirgust, mis suuremas hulgas on tervisele kahjulik. Olemas on erinevad kiirguse liigid: alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Röntgenikiirgus on ioniseeriv kiirgus, kuid see pole radioaktiivsuse tagajärg. Aktiivsus: Aktiivsust võetakse ioniseeriva kiirguse mõõduks. Selle ühik on bekerell (Bq). 1 bekerell on hästi väike ühik. Kunstlik kiirgus: Ioniseerivat kiirgust kasutatakse ka meditsiinis. kiirgu...
Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. Üle 90% tootmisvõimsustest paiknevad arenenud tööstusriikides. Enam kui pooled täna ehitusjärgus olevast 27 jaamast asuvad kiire majanduskasvuga aasia riikides, samuti Kesk- ja Ida- Euroopas. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Maailma elektrienergia toodang Geotermaal- Tuuleelelekt- elektrijaamad rijaamad 0,3% Tuumaelektri- 0,06% jaamad Päikeseelekt-
arstiteaduses või energiatootmises. Kuigi tuumaenergeetika, erineb palju,teistest energia saamis viisidest, loetakse seda säästvaks, sest eneriga tootmise protsessil ei eraldu CO2. Kuid tuumajaamaga, tekib oht, radioaktiivsele saastele, mis võib olla korduvalt kahjulikum kui CO2, eriti kui seda eraldub õhku ja muutub pilveks. Nagu, eespool mainitud kasutatakse, tuumaenergiat põhiliselt eneriga tootmiseks, sõjatööstuses ja meditsiinis, kuid lisaks sellele kasutatakse veel tuumaenergiat tuumkütuseks, Viimasel ajal on hakkanud kaaluma, esimese tuumajaama loomist väga suured uraan maagi kaevandajad Austraalia ning Põhja-Aafrika riigid. Kuidas tuumaenergia tekib? 1896. aastal kui Prantsuse teadlane Henri Bacquereli juhuslikult radioaktiivsuse avastas, märgates et valguskindlas pakendis fotoplaadid riknesid, kui nende
Tallinn 2009 Elektri tootmine Paljud elektriseadmed kasutavad seinakontaktist saadavat võrguvoolu. Lamp sütib samal hetkel kui vajutad lülitile. Kus on see elekter päris ja kuidas see jõuab meieni? Elektrit tootdetakse elektrijaamades. Enamasti on nendeks soojusjõujaamad, kus põletatakse kivisütt, põlevkivi, naftat või maagaasi. Üha enam on hakatud kasutama elektri saamiseks tuumaenergiat. Samuti ka voolava vee ja tuule energiat, mis on loodussäästlikumad. Kõige tavalisem viis on selline: kateldes põletadakse sütt ja õli, sealne vesi hakkab keema ja muutub auruks, suure rõhuga aur läbib turbiini ja paneb selle rootori pöörlemad, turbiin omakorda panevad pöörlema generaatorite rootorid, mille pinge on umbes 25 000V. Peale seda juhitakse elekter mööda juhtmeid transformaatorini, kus tõstetakse pinge kuni 400 000 voldini
sademete hulk ületab aurumise? • Miks on Aafrika riikides suhteliselt vähe hüdroelektrijaamu? • Miks on Jaapanis ja Prantsusmaal tuumaenergial väga suur osatähtsus? Millal, mis oludes rajatakse riiki tuumaelektrijaam? Tuumaenergia poolt- ja vastuargumendid. • Millistes Euroopa riikides on tuumaenergia osatähtsus väga suur? Miks? • Miks on tuumajaamu vähe arengumaades? • Millal hakati tuumaenergiat kasutama? • Iseloomusta tuumaenergia osatähtsuse muutusi energiamajanduses • Võrdle kivisöeenergia ja tuumaenergia kasutamist elektri tootmisel. Too välja mõlema puhul nii plussid kui miinused. • Millistes piirkondades on võimalik kasutada geotermaalenergiat? • Kus Euroopas tasub kasutada päikeseenergiat /tuuleenergiat /geotermaal- energiat? • Kus asuvad Eestis tuulegeneraatorid? Miks seal? • Miks on tuuleenergia kasutamine piiratud?
ainest ilma uusi tuumi kohtamata ehk paljunemistegur on alla ühe. Kui ainet on nii palju, et igast neutronist sünnib keskmiselt üks uus lõhustumist esilekutsuv neutron, siis on paljunemistegur võrdne ühega. Vastavat ainekoguse massi nim. kriitiliseks massiks. 16. Inimesele ohtlik- 4 Sv 17. - ja - kiirte eest kaitseb iga käepärane varje. - kiirte varjestamiseks sobib raske metall nt: plii Neutron voo varjestamiseks on vaja nt: mitu meetrit betooni. 18. Tuumaenergiat kasutatakse elektrijaamades ja laevade jõuseadmetes Radioaktiivseid isotoope kasutatakse põllumajanduses ja vähiravis.
Tuumaenergia Tuumaenergiat saadakse peamiselt erinevaist uraaniisotoopidest, mis viiakse reaktorites kontrollitud ahelreaktsioonini (tuumade lõhustumine). Tuumaelektrijaamade rajamisest on enamasti huvitatud ainult riigid, kel pole teisi energiaallikaid(nt. Jaapan, Lõuna-Korea, ja Prantsusmaa). Kekkonnakaitsjate survel on mtimeid tuumajaamu suletud. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Tuumaelektrijaama kasutamise plussid Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid. Kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses. Tuumaelektrijaama kasutamise miinused Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, Tuu...
Fifth level tulevikus kasutatakse, sest kuidagi tuleb kasvavat energiavajadust rahuldada. Praegu NAFTA (40%) Praegu kasutatakse 5 energiat Kivisöe kasutus on pidevalt MAAGAAS (28%) vähenenud, on arengumaades TAHKED KÜTUSED oluliseim (20%) Vee- ja tuumaenergiat kasutatakse elektri saamiseks VEEENERGIA (5%) Rohkem on hakatud kasutama TUUMAENERGIA (5%) tuule-, päikese-, maasisest ja MUUD (2%) bio energiat, kuid mahud on veel väikesed 20 saj algus Praegu ei suudeta kasutadamaa pöörlemise energiat, gravitatsioonienergiat ja termotuumaenergiat)ei kasutata liigse hinna tõttu või ei osata kasutada Click to edit Master text styles Järjest halvenev keskkonnaseisund ja
2. Transpordi ja kasutamisega- naftat võib sattuda pinnasesse, võivad hävida pinnas ja mageda vee varud. VEEENERGIA: I Millistele jõgedele on otstarbekas ehitada hüdroelektrijaamu? V: Suure vooluhulga ja suure voolulaenguga jõgedele. II Miks suurte vee-energia varudega arengumaades on nii vähe hüdroelektrijaamu? V: Rajatised, tehnoloogia on kallis. Riigid on vaesed, ei jätku raha. TUUMAENERGIA: I Nimeta viis Euroopa riiki, kus tuumaenergiat üldse ei kasutata. Põhjenda, miks? V: Eesti, Läti, Island, Norra(sest on nafta ja hüdroenergia), Poola(maagaas, kivisüsi), Itaalia(maagaas, kivisüsi). Sest Eestis on oma põlevkivi olemas, Lätil oma hüdroenergia, Islandil maagaas. II Miks kasutatakse tuumaenergiat vaid arenenud riikides? V: Sest vaja on täita palju ohutusnõudeid, sest neil on materiaalsed võimalused jaamade ehitamiseks. III Too näiteid tuumakatastroofide tagajärgedest inimestele ja loodusele.
ümberasumisega; suurte põllualade vee alla jäämine; tehaste sulgemine; turismiobjektide hävimine. Keskkondlik kasu/kahju: üleujutuste oht väheneb/ suurte alade vee alla jäämise tõttu hävivad taime- ja loomaliigid. Sotsiaalsfääri kasu/kahju: uued töökohad/ 1,2 mln inimese ümberasutamine. 12. Kus paiknevad Eestile lähemad tuumaelektrijaamad? Eestile lähimad tuumaelektrijaamad: Soomes, Venemaal, Rootsis, Leedus. 13. Miks kasutatakse tuumaenergiat vaid arenenud riikides? Vähearenenud riikides on vastava kaadri puudumine. Ei ole vajalike kogemustega insenere. Tuumaelektrijaama rajamine on kallis. 14. Too välja 4 poolt ja 4 vastuargumenti tuumaelektrijaama rajamiseks Eestisse (väitlus klassis!) 1) Tuumajäätmete problemaatika 2) Vastava inseneri puudumine 3) Eestisse ei ole majanduslikult otstarbekas rajada. 4) Kütuse transpordiga kaasnevad riskid 1) Põlevkivi saab varsti otsa
See kõik oli tingitud sellest, et vähendati väga palju nafta kasutamist. Naftakasutamine sai uue hoo sisse 2009. aastal ja sellest ajast on see põhimõtteliselt vaid suurenenud. Mis alternatiivsed energiavarad on riigis kasutuses? Kas oleks veel võimalusi? Alternatiivsete energiavaradena on kasutusel hüdroenergia. Võimalik oleks veel kindlasti kasutada päikseenergiat. Potentsiaali oleks ka geotermaalenergial ning lisaks veidi bioenergial. Kas riigis kasutakse tuumaenergiat? Iseloomusta riigi tuumaenergeetikat. Iraaqis ei kasutata tuumaenergiat. 3. Riigi osalemine maailmamajanduses Maailmamajanduslik tähtsus seisneb osalemises energiavarade ja elektrienergiaga kauplemises. Iseloomusta riigi energeetikaalast eksporti ja importi. Anna hinnag, millist maailmamajanduslikku tähtsust omab riik energiamajanduses. Eksportija - millist energiavara, millistesse riikidesse ja regioonidesse, riigi tähtsus (näiteks järjestus) Iraak on 45. eksportija maailmas
51% tööhõivelisest rahavastikust on tegev tööstuses, mille põhiharud on metallurgia, masina- (transpordi-) tööstus, elektrotehnika-, elektroonika-, tekstiili-, õmblus-, puidu-, paberi- ja mööblitööstus. Tähtsad harud on ka farmaatsia ja toiduainetööstus. Suuremad tööstuslinnad on Ljubljana ja Maribor, metallurgiatehased asuvad suuremate kaevanduste ligiduses. Energeetika põhineb pruunsöel ning valdavalt sisseveetaval naftal ja maagaasil. Jõujaamad tarbivad vee- ja tuumaenergiat (Krsko tuumaelektrijaam, võimsus 632 MW). Põllumajanduslikku maad on 863 000 ha (43% territooriumist), sellest 15% põllud, 2,9% viljapuuaiad ja istandused. Põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus, kasvatatakse peamiselt söödataimi ning nisu. Sloveenia on ka arenenud
keeruline teema. Kuigi vastanud omavad enamasti tuumaenergia teemal oma arvamust, siis on samas paljud uuringud ka näidanud, et kõnealusel teemal tuntakse end siiski väheinformeerituna ning spetsiifilisemates küsimustes nagu radioaktiivsuse ohutus ning radioaktiivsed jäätmed ei omata täpsemat teavet. Üldiselt erinevad arvamused riikide puhul, kus tuumajaamad on olemas võrreldes maadega, kus neid ei ole. Eurooplased kalduvad tuumaenergiat positiivselt väärtustama, kui küsimuse all on energiasõltumatus (69%), stabiilsemad energiahinnad (50%) ning võitlus globaalse soojenemise vastu (46%). 47% vastanutest arvab, et tuumaenergia asendamine mingi teise energialiigiga ei ole lihtne ülesanne. Sellele vaatamata ei peeta tuumaenergia osakaalu tõstmist lahenduseks rääkides Euroopa energiaalastest väljakutsetest nagu kasvav energianõudlus ja võitlus globaalse soojenemisega
TUUMAENERGIA Tartu 2006 Energia aatomitest · Tuumaenergiat saadakse peamiselt erinevaist uraaniisotoopidest, mis viiakse reaktorites kontrollitud ahelreaktsioonini (tuumade lõhustumine). Selle käigus eralduv soojus aurustab vee ning tekkiv aur käivitab energiat tootvad turbiinid. 1934 avastas Enrico Fermi, et kui uraani neutronitega pommitada, siis uraani aatomid lõhustuvad ning lõhustumise käigus vabaneb energia. · Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Tuumakütuse tsükkel
väga palju kokku. Mida aeg edasi, seda rohkem on hakatud mõtlema erinevate alternatiivsete energia saamisviiside peale, sest teadagi pole fossiilsete kütuste ressursid igavesed. Ent ei tea, kas tuumaenergia on see kõige õigem variant ning kas seda tuleks rakendada ka tänapäeva Eestis. Maailmas tuleb silmisti seista küsimusega, et mis saab meie tulevastest põlvedest ja kuidas rahuldada nende energaivajadusi. Üheks parimaks võimaluseks peetakse tuumaenergiat, kuna tuumajaam on suuteline üpris väikesest kütuse kogusest tootma palju energiat. Ning ilmselgelt jätkub sellisel viisil inimkonnale rohkem ressursse energia tootmiseks ning nii säilivad ka maavarad. Samuti on sellise energia plusspunktiks keskkonnasõbralikkus, sest tuumaenergia tootmisega ei paisata õhku süsinikdioksiidi. Kuid siin võib olla ka kaheti mõistetavust. Sest nagu teada siis tuumajaamad eraldavad radioaktiivseid ained, mis lagunevad väga pika aja jooksul
lagunema. Uraanil ja tuumaenergial on ka tume külg, näiteks on kasutatud seda tuumapommis, mille hävitusjõud on tohutu. See mõjutab aga inimeste arvamust tuuma energia ohutuse ja vajalikkuse suhtes, sest kui tuumajaam plahvatab, on see kui väike tuumapomm, ent tagajärjed kestavad veel kümneid aastaid. Eelnevale võib näiteks tuua Tsernobõli, kus elu suri linnas lihtsalt välja ja evakueeruti linnast igaveseks. Kokkuvõtteks võib öelda seda, et senikaua kui tuumaenergiat kasutatakse heal eesmärgil energiat toota ja tuumajaamas midagi valesti ei tehta on see üks ohutumaid, energiarikkamaid ja helgeima tulevikuga energiaallikas. Loodetavaasti leitakse tulevikus veel paremaid võimalusi energia tootmiseks kui seda on tuumaenergia, lahendus, millega energia tootmine on veel ohutum ja keskkonna sõbralikkum.
saa keegi. Tuumasõja oht ei kao samuti kuhugi, kuigi erinevalt külma sõja aegsest ajast peetakse seda ohtu küll minimaalseks. Tuumaenergia kasutamine energia tootmiseks on seega põhjendatud. Ka Eestis oleks minu arvates otstarbekas võtta kasutusele tuumaenergia. Eesti praegune garantii on oma põlevkivi, kuid selle kasutamine elektri tootmises on väga ebasõbralik keskkonna suhtes, tuumajaam lahendaks selle probleemi. Tuumaenergiat saaks ka eksportida, mis omakorda tooks kasu Eesti riigile. Lisaks veel julgeolekuaspekt. Peame end kaitsma ebasõbralike riikide soovide eest energiat relvana kasutada, näiteks gaasikraanide kinni ning lahtikeeramine. Kuna Eesti on nagunii ümbritsetud tuumajaamadest, siis ei suurendaks tuumakatastroofi ohtu ka oma tuumajaam. Muidugi on asja juures ka mõningaid miinuseid. Esiteks nõuab kõrgtehnoloogial
• Kuna massi ja energia ekvivalentsuse valemis sisalduv valguse kiiruse ruut on hiiglaslikult suur arv, on aines talletuv energia hiiglasuur. Kui ühe grammise massiga ainekogus õnnestuks jäägitult üle viia väljalisse vormi, vabaneks sama palju energiat, kui saaksime 3000 tonni kivisöe põlemisel. Viiskümmend 60-tonnise vaguni täit kivisütt on samaväärne ühe grammiga! • Ainelise mateeriavormi väljaliseks üleminekul vabanevat energiat tunneme kui tuumaenergiat. Tuumareaktorites saadakse energiat just tänu sellele, et uraanituumade pooldumisel muutub osa tuumade massist energiaks. Veel rohkem energiat vabaneb reaktsioonises, kus vesiniku aatomituumad liituvad ja tekib heelium. Selline reaktsioon toimub meie Päikese ja kõigi teiste tähtede sisemuses. Päikese hõõgumine on kinnituseks, et vaatamata raskesti usutavusele maksab relatiivsusteooriat siiski tõsiselt võtta.
kriitilise massi . Sellisel juhul piisab ühest spontaansest tuumalõhustumisest , et vallandada ahelreaktsioon. Tuumaenergia saamine Tuumaenergiat saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades . Ahelreaktsioonides ja termotuumareaktsioonidega. Tuumapomm Tuumapomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha , kus energia
arvel katame oma elektrivajadusi tulevikus. Eestis toodetakse praegu üle 90% elektrienergiast põlevkivist ning ka kõige nüüdisaegsemate tehnoloogiate kasutamisel eraldub põlevkivist elektrit tootes suures koguses CO2 ehk kasvuhoonegaasi. Oma energiatootmise keskkonnasõbralikumaks muutmiseks tuleb Eesti Energial tulevikus kasutusele võtta kasvuhoonegaase vähem või üldse mitte tekitavaid energiaallikaid.Tuumaenergiat tulebki vaadelda kui ühte võimalikku Eesti baaskoormuse katmise allikat. Tuumaenergia kasutuselevõtu osas näeb Eesti Energia erinevaid lahendusi. Võimalik on nii tuumaenergeetika arendamine Eestis kui ka liitumine mõne tuumajaama projektiga naaberriikides. 1.AJALUGU 1 Eelnev Uraani avastas 1789 aastal keemiaprofessor ja apteeker Martin Heinrich Klaproth (1743-1817) ning selle nimeks sai oma nime planeet Uraani järgi, mille kaheksa aastat varem oli avastanud Friedrich
annaabi.ee 
