Sündimus % 21 Suremus % 6 Keskmine eluiga(N/M) N-76 M-68 Kirjaoskus % 88,6 Maavarad rauamaaki, niklit, kroomi, mangaani ja teemante,kulda Eksport-import Eksport - metallitooteid, keemiatooteid, autotooteid, maavarasid, puutooteid ja kohvi, puuvilju, maisi Impordib - rõivatooteid, tekstiilitooteid, naftat, gaasi, süsi Majandus sektorite jagunemine Energia Brasiilias leidub naftat tuumaelektrijaamadest ja hüdroelektrijaamadest Päikeseenergiat, tuuleenergiat elektrienergia toodang inimese kohta 2,9 MWh a. Transport - side Raudteetransport on väike Jõetranspordi tähtsus on väga suur Õhutranspordi tähtsus on väga suur Turism Brasiilia on tuntud turismimaa Amazonase dzunglit, Sao- Paulot, Rio de Jainerot ja pealinna Brasiliat Tursim moodustab sisemajandusest kogutoodangust 54%
Kõige hea juures on alati ka halb külg. Me sõidame autodega ja toodame elektrit, kuid sellega me saastame tohutult keskkonda. Tehnoloogia ei ole veel nii välja arenenud, et me saaksime sõita ainult elektriga ilma, et me iga 100km tagant akut laadima ei peaks. Elektri tootmiseks kasutatakse erinevaid meetodeid, nii keskkonna sõbralikke kui mitte keskkonna sõbralikke. Kõige mitte keskkonna sõbralikum elektritootmise viis on tuumaelektrijaamad. Tuumaelektrijaamadest järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja inimesele ohtlikud. Samuti pannakse jäägid, kas maa alla või mere põhjadesse, mis võivad seal radioaktiivselt kiirgama. Me kõik teame, mis tagajärjed võivad olla, kui tuumajaamas midagi õhku lendab nagu juhtus Tsernobõlis. Sealne piirkond on väga ohtlik ja põhimõtteliselt kasutuskõlbmatu. Aktuaalne teema on ka nn must kuld ehk nafta. Naftat kaevandatakse igalt poolt ja võimalikult palju,
Selle põhjuseks on 1986. aasta 26. aprillil toimunud aatomielektrijaama reaktori plahvatuse tagajärjel tekkinud katastroof. Sellest on möödunud 23 aastat, aga kurvad mälestused ja pikaajaline mõju loodusele on säilinud. Vigadest on õpitud ning tuumaenergia on tänapäeval kõvasti arenenud. Rangemaks on muutunud ohtus- ja keskkonnanõuded. Rahvas aga ei ole teadlik uudsest tehnoloogiast ning seetõttu pole ka paranenud inimeste arvamus tuumaelektrijaamadest. Eriti riigis nagu Eesti, kus tuumaenergeetika kasutuselevõtt oleks esmakordne. Olukorra parandamiseks oleks vajalik teha tevitustööd, mis tõstaks inimeste tolerantsust tuumaenergeetika suhtes. Kõikidel energiaallikatel on head ja halvad küljed. Paljud, kes eelistaksid põlevkivi kasutamise jätkamist Eestis, ei ole teadlikud selle traditsioonilise kütuse negatiivsetest omadustest. Põlevkivi saastab nii õhku, kui ka põhjavett ja tekitab hulgaliselt aherainet. Ka
Orgaanilisi aineid · insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid · bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest · toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid · puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus · lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid · raskmetallid · happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) · keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses · väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega · muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt Kasutatud kirjandus: www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 et.wikipedia.org/wiki/Vee_reostumine www.google./images
(Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Orgaanilisi aineid: *insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid *bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest *toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid *puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus *lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid: *raskmetallid *happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) *keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses *väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega *muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: 4 * Riigipiire ületav veereostus.
energia (energiavõsa). Eesti kohalikes katlamajades saaks mõistlikult majandades kasutada hakkepuitu ja turvast, hävitamata sealjuures rabasid ja metsi. Kindel "ei" tuleb öelda väga ohtlikule tuumaenergiale. Säästvale arenguteele asunud Euroopa energiapoliitikas hinnatakse juba olulisel määral keskkonnasõbralikke projekte ja lahendusi. Nii arendatakse Taanis tuuleenergiat, Rootsi on otsustanud vabaneda tuumaelektrijaamadest, mitmed Euroopa riigid on kehtestanud õhu süsihappegaasisisalduse piirnormid. Ka Eesti on alustanud säästvat arenguteed ning otsib eelkõige lahendusi energeetikas: kuidas toota keskkonnasõbralikumalt elektrit ja sooja. Siin saab hea tahtmise korral igaüks meist kaasa aidata, näiteks energiat säästes. Mõelgem igapäevastele asjadele: · kütmine ja soojus · soe vesi · toiduvalmistamine · valgustus
Orgaanilised ained : · insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid · bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest · toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid · puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus · lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilised ained · raskmetallid · happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) · keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses · väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega · muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt Raidoaktiivne reostus Radioaktiivne reostus ehk radioaktiivne saastumine on saastumine, mis seisneb radiaktiivsete osakeste sattumises pinnasesse, veekogudesse,atmosfääri või elusorganismidesse. Radioaktiivse reostuse potentsiaalseteks allikateks on
· Orgaanilisi aineid insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid raskmetallid happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt Kokkuvõte Kalad on üsnagi lai mõiste ja kõik temaga seotud: taimestik, linnud reostused jne mõjutavad teda nii üht kui ka kuidagi teistmoodi. Selle teema kohta annab väga paljugi huvitavat infot otsida, mida argi-inimene ei pruugigi teada."Elu kui allpool
N. FAO kohaselt 6.1% kogu Kenya pindalast. Kenyas kasvavad puud/metsad, mis oleksid kohastunud rasketele ilmastikutingimustele ( kuumus, põud, vihmatulvad, toitainetevaesus). Suurimad metsamassiivid on Mt Kenya Forest, Arabuku Sokoke, Aberdares, Kakamega. Suurim probleem metsadega on see, et rohkem lõigatakse neid maha, kuid neid juurde istutatakse. Rohkem selle teema kohta kahjuks materjali pole. Suurem osa energiavaradest tuleb hüdroelektrijaamadest, soojuselekrtijaamadest ja tuumaelektrijaamadest. Ning on hinnatud, et umbes 77% Kenya elanikest pole elektrit. ( Rohkem energia kohta informatsiooni polnud.) 12 Kasutatud lingid http://www.bestcountryreports.com/Population_Map_Kenya.phphttps://www.cia.gov/library/p ublications/the-world-factbook/geos/ke.html http://en.wikipedia.org/wiki/Kenya http://et.wikipedia.org/wiki/Kenya http://www.nordlandtravel.ee/client/default.asp?wa_id=1636&wa_id.. http://www.reisiekspert.ee/default
Radionukliidid on raskete aatomite (näiteks uraani või plutooniumi) lõhustumise saadused ning nad võivad tekkida ka stabiilse aatomi ning neutroni vahelisel reaktsioonil. Radionukliidid emiteerivad ioniseerivat kiirgust - - ja -osakesi ning -kiirgust: Radiatsioon kahjustab kudesid ja verekomponente ning geneetilist materjali. Mõned radionukliidid on loodusliku päritoluga, mis leostuvad mineraalidest, kuid teised on pärit tuumarelva katsetamistest ning tuumaelektrijaamadest. Joogivee saaste on peamiselt seotud raadiumiga (Ra). Transuraani elementide mõju ookeanikeskkonnas kasvab, kuna need on väga toksilised ning pikaealised. 9. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? Nad võivad sisaldada 1 kuni 10 Cl-aatomit. PCB on termiliselt, keemiliselt ja bioloogiliselt äärmiselt püsivad, seetõttu kasutati neid trafode jahutusvedelikuna, asbesti ning puuvilla
vms. Samuti veel üheks põhjuseks võib pidada teiste linnade suhtes soodsat kaubateed jne. Energiamajandus Põhiline elektrienergia saadakse riigis hüdroelektrijaamadest(6%), kivisöelt(53%), naftast(31%) ja maagaasist(8%). Kivisüsi katab üle poole minevatest energiakuludest Indias, millele järgneb nafta oma 31%'ga. Maagaas ja hüdroelektrijaamadest saadud energia järgneb neile oma 8% ja 6%. Kuigi tuumaelektrijaamadest saadud energia moodustab kogu kasutatavast energia hulgast väga väikese osa, on tulevikuplaanides Indial suurendada tuumaelektrijaamu. Elektrit toodetakse riigis soojuselektrijaamades, tuumaelektrijaamades, hüdroelektrijaamades Põhilisteks import-eksport energiateks on riigis kivisüsi, mida leidub indias tohutus koguses nagu eelnevalt mainitud. Samas kogu tarbitav energia on 30% imporditud. Pool hüdroelektrijaamadest saadud energiat tuleb sulavatest mägedest Himalayas.
Rootsis on väga suur protsent linna rahvastikku üle 85% rahvastikust elab linnades. Enamus suurimaid linne asub kuningriigi lõunaosas, Läänemere ääres. Linnad paiknevad selliselt, et vanasti oli oluliseks argumendiks linnade paiknemisel mere lähedus kaubavahetuse jaoks. Samuti ka selle pärast, et seal on põhjamaadele omane kliima natukene pehmem. ENERGIAMAJANDUS Energiavarasid pole. Rootsi toodab energiat põhiliselt hüdroelektrijaamadest ja tuumaelektrijaamadest (94% kogu toodangust). 70% toorenergijamaterjalist imporditakse. Ainukesed enda energiavarad, mida Rootsi kasutab, on nn. biokütus, mis tuleb põhiliselt saepurust, palkidest, prügist jne. Riik impordib õli, gaasi, ja kivisütt. Umbes 1550 hüdroelektrijaama, 350 suurt ja 1200 väikest. Väike toodab vähem kui 1,5 MW. Elektrit toodab Rootsi 17222.18 kilovatttundi inimese kohta (aastal 2001). Enamus neist asub lõunaosas ja peaaegu kõik jõgedel
Orgaanilisi aineid insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid raskmetallid happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt MIS ON VEE ÕITSENG? Veeõitseng (ka õitsemine, vee õitseng, õitseng) on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus. Veeõitsengud võivad ilmneda nii mage-, riimveeliste kui ka soolase veega veekogudes. Tavaliselt põhjustab veekogu õitsengut üks fütoplanktoni liik
leidma keskkonnasõbralikud alternatiivse energia võimalused: tuule-, päikese- ja biomassi energia. Eesti katlamajades saaks mõistlikult majandades kasutada hakkepuitu ja turvast sealjuures hävitamata rabasid ja metsi. (Loodmaa, V. 1980) 10 Euroopa energiapoliitika on asunud säästvale arenguteele. Hinnatakse keskkonnasõbralikke projekte ja lahendusi. Näiteks arendatakse Taanis tuuleenergiat ja Rootsi on otsustanud vabaneda tuumaelektrijaamadest. Ka on kehtestatud mitmetes Euroopa riikides süsihappegaasisisalduse piirnormid. Eesti on alustanud säästvat arenguteed ning otsib uusi lahendusi energeetikas: kuidas toota keskkonnasõbralikumalt elektrit ja sooja. (Loodmaa, V. 1980) 4.1. Energia sääst kodus Elektrienergia kokkuhoius on saavutatud teatud tulemusi, aga koduses majapidamises leidub veel küllaldaselt võimalusi energia kokkuhoiuks. Kodumajapidamise energia lõpptarbimine moodustas 2002.a
Radionukliidid on raskete aatomite (näiteks uraani või plutooniumi) lõhustumise saadused ning nad võivad tekkida ka stabiilse aatomi ning neutroni vahelisel reaktsioonil. Radionukliidid emiteerivad ioniseerivat kiirgust - - ja -osakesi ning -kiirgust: Radiatsioon kahjustab kudesid ja verekomponente ning geneetilist materjali. Mõned radionukliidid on loodusliku päritoluga, mis leostuvad mineraalidest, kuid teised on pärit tuumarelva katsetamistest ning tuumaelektrijaamadest. Joogivee saaste on peamiselt seotud raadiumiga (Ra). Transuraani elementide mõju ookeanikeskkonnas kasvab, kuna need on väga toksilised ning pikaealised. 16. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? Nad võivad sisaldada 1 kuni 10 Cl-aatomit. PCB on termiliselt, keemiliselt ja bioloogiliselt äärmiselt püsivad, seetõttu kasutati neid trafode jahutusvedelikuna, asbesti ning puuvilla
leidma keskkonnasõbralikud alternatiivse energia võimalused: tuule-, päikese- ja biomassi energia. Eesti katlamajades saaks mõistlikult majandades kasutada hakkepuitu ja turvast sealjuures hävitamata rabasid ja metsi. (Loodmaa, V. 1980) Euroopa energiapoliitika on asunud säästvale arenguteele. Hinnatakse keskkonnasõbralikke projekte ja lahendusi. Näiteks arendatakse Taanis tuuleenergiat ja Rootsi on otsustanud vabaneda tuumaelektrijaamadest. Ka on kehtestatud mitmetes Euroopa riikides süsihappegaasisisalduse piirnormid. Eesti on alustanud säästvat arenguteed ning otsib uusi lahendusi energeetikas: kuidas toota keskkonnasõbralikumalt elektrit ja sooja. (Loodmaa, V. 1980) 4.1. Energia sääst kodus Elektrienergia kokkuhoius on saavutatud teatud tulemusi, aga koduses majapidamises leidub veel küllaldaselt võimalusi energia kokkuhoiuks. Kodumajapidamise energia lõpptarbimine moodustas 2002.a
samuti 3,8% (varasema statistika järgi 2,8%), 1999. aastal 4,1%, 2000. aastal 3,6%, 2001. aastal 1,2% ning 2002. a. 1,9%. SKP arvestuslik kasv tekkis peamiselt üldvalitsuse kulutuste ümberhindamisest kui kulutusi ravimitele, arstidele ja hambaarstidele käsitleti varemalt subsiidiumitena, siis uue korra järgi käsitletakse neid kaupade ja teenuste tellimise eest teostavate maksetena. ENERGIAMAJANDUS Energiavarasid pole. Rootsi toodab energiat põhiliselt hüdroelektrijaamadest ja tuumaelektrijaamadest (94% kogu toodangust). 70%toorenergijamaterjalist imporditakse. Ainukesed enda energiavarad, mida Rootsi kasutab, on nn. biokütus, mis tuleb põhiliselt saepurust, palkidest, prügist jne. Riik impordib õli, gaasi, ja kivisütt Umbes 1550 hüdroelektrijaama, 350 suurt ja 1200 väikest. Väike toodab vähem kui 1,5 MW. Elektrit toodab Rootsi 17222.18 kilovatttundi inimese kohta (aastal 2001). Enamus neist asub lõunaosas ja peaaegu kõik jõgedel
aastal 4,1%, 2000. aastal 3,6%, 2001. aastal 1,2% ning 2002. a. 1,9%. SKP arvestuslik kasv tekkis peamiselt üldvalitsuse kulutuste ümberhindamisest - kui kulutusi ravimitele, arstidele ja hambaarstidele käsitleti varemalt subsiidiumitena, siis uue korra järgi käsitletakse neid kaupade ja teenuste tellimise eest teostavate maksetena. ENERGIAMAJANDUS Energiavarasid pole. Rootsi toodab energiat põhiliselt hüdroelektrijaamadest ja tuumaelektrijaamadest (94% kogu toodangust). 70%toorenergijamaterjalist imporditakse. Ainukesed enda energiavarad, mida Rootsi kasutab, on nn. biokütus, mis tuleb põhiliselt saepurust, palkidest, prügist jne. Riik impordib õli, gaasi, ja kivisütt Umbes 1550 hüdroelektrijaama, 350 suurt ja 1200 väikest. Väike toodab vähem kui 1,5 MW. Elektrit toodab Rootsi 17222.18 kilovatt-tundi inimese kohta (aastal 2001). Enamus neist asub lõunaosas ja peaaegu kõik jõgedel
Pärast iseseisvumist (1950.ndal aastal) enamik strateegiliste majandusharude ettevõtteid ja rahandus, veondus ning väliskaubandus riigistati ja teostati maareform. 1990.ndatel majandus liberaliseeriti ja hakati soodustama erakapitalimahutust ja vabaturumajandust. Riigieelarve on olnud pidevalt negatiivne. Majanduse arengut soodustavad suur siseturg, odav tööjõud ja loodusvarade rohkus. Elektrienergiat saadakse 82% soojus-, 14% hüdro- ja 4% tuumaelektrijaamadest. Eelisarendatakse keemiatööstust. Tavapärased tööstusharud on masinatööstus, tekstiili-, tubaka-, toiduaine-, ehitusmaterjali-, keraamika- ja juveelitööstus. Palju tegeldakse käsitööga. Kiiresti arenevad majandusharud on tarkvara tootmine, - teenindus ja ravimitööstus. Haritavat maad on 57% territooriumist, 2-3 saaki saadakse aga vaid niisutatavalt territooriumilt, mille poolest on India maailmas esikohal (605 000km2).
annaabi.ee 
