Tuulerõuged Sissejuhatus ja ülevaade Tuulerõuged on äge nakkushaigus, mida põhjustab herpesviiruste rühma kuuluv Herpes varicellae- zoster -viirus (tuulerõugete ja vöötohatise tekitaja). 95 % lastest põeb tuulerõugeid enne täiskasvanuks saamist. Vastuvõtlikumad on 5-9 aastased lapsed. Tuulerõugenakkus levib hingamisteede kaudu või villide sisuga nii kergesti, et kui kodus on üks haigusjuhtum, siis haigestuvad teised vastuvõtlikud pereliikmed kahe nädala pärast 90 %-lise tõenäosusega. Tavaliselt on haigus kerge ja hästi ravitav. Levik Haigus on äärmiselt kergesti edasikanduv, levib otsesel kontaktil haigega või piisknakkusena.
Tuulerõuged on kergesti nakatuv palavikuga kulgev lööbehaigus, mida põetakse tavaliselt lapseeas. Sellega kaasneb sügelev villiline nahalööve, mille põhjustajaks on Varicella-zoster-i viirus, mis kuulub herpesviiruste perekonda. Lapseeas kulgevad tuulerõuged suhteliselt kergelt. Tunduvalt raskemalt põevad tuulerõugeid noored ja täiskasvanud. Vaktsiinisüstiga saab kaitsta teatud gruppi inimesi. Mõnikord võib haigusega kaasneda väikeaju põletik, mille tagajärjed on peamiselt tasakaaluhäired. Teised tuulerõugetega kaasnevad sümptomid on peavalu ja söögi isu puudumine, mis võivad tekkida juba paar päeva enne lööbe ilmumist. Mõnel juhul kaasneb tuulerõugetega ka lümfisõlmede suurenemist. Lööve on üldjuhul äärmiselt sügelev ja kohati kipitav, mis põhjustab
nakkuslik põletik, mis võib viia väga tõsise haigestumiseni. Samuti siis kui kaasuvad teised haigused nagu kopsupõletik, tserebelliit või väga harva esinev ajupõletik. Sügeluse vähendamiseks kasutatakse allergiaravimeid. Lööbe infitseerumise korral on vajalik antibiootikumravi, sest põletikku põhjustavad bakterid. Teisiti ravitakse haigeid, kes oma kroonilise haiguse - immuunpuudulikkus, leukeemia tõttu põevad tuulerõugeid väga raskelt Prognoos Tuulerõugetest paranetakse üldiselt hästi. Kuigi haigus paraneb, jääb viirus tegelikult organismi elama. Ta jääb pesitsema seljaaju tagumistesse närvisõlmedesse ja võib isegi aastakümnete pärast puhkeda teistsuguse haigusena. Ennetamine Tuulerõugete vastane vaktsiin on maailmas juba olemas, aga selle laiemalt kasutusse võtmise otstarbekus on küsitav, kuna haigus on tavaliselt väga kerge ja paraneb hästi.
tõenäoline. Piirata võiks lähedast kontakti haigega ning haigestunud last ei tohi viia lastekollektiivi. Ennetamine (Vaktsineerimine) Tuulerõugete vastane vaktsiin on maailmas juba olemas, aga selle laiemalt kasutusse võtmise otstarbekus on küsitav, kuna haigus on tavaliselt väga kerge ja paraneb hästi. Vajalik on vaktsiin neile inimestele, kelle immuunsüsteem on mingil põhjusel nõrgem ja kes põevad ka tuulerõugeid väga raskelt, need on immuunpuudulikkusega haiged, leukeemiahaiged, samuti rasedad ja vastsündinud, kelle perekonnas on tuulerõugehaige. Täiskasvanud, kes ei ole lapsepõlves tuulerõugeid põdenud, peavad vältima haigega kokkupuudet, sest ka täiskasvanueas põetakse tuulerõugeid tunduvalt raskemalt kui lapseeas. Ravi Haiglaravi vajatakse siis, kui kratsimise tagajärjel on lisandunud naha infektsioon ehk põletik, mis võib viia väga tõsise haigestumiseni
lööbeelmentidest villide ja mädakoorikute ning armideni. Esimestest täpikestest villideni läheb mõni päev, koorikud tekivad viie päevaga, siis pole haigus enam väga nakkav. Lööbeelemente on kõikjal, ka peanahal, kuid nende arv on erinev, näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Kuna sügelemine on tugev, kratsitakse mõnigi villikestest katki ja need võivad muutuda põletikulisteks. 95 % lastest põeb tuulerõugeid enne täiskasvanuks saamist. Vastuvõtlikumad on 5-9 aastased lapsed. Täiskasvanud, kes ei ole lapsepõlves tuulerõugeid põdenud, peavad vältima haigega kokkupuudet, sest ka täiskasvanueas põetakse tuulerõugeid tunduvalt raskemalt kui lapseeas. Tuulerõugenakkus levib hingamisteede kaudu või villide sisuga nii kergesti, et kui kodus on üks haigusjuhtum, siis haigestuvad teised vastuvõtlikud pereliikmed kahe nädala pärast 90 %-lise tõenäosusega. Tavaliselt on haigus kerge ja
Nakatumine toimub haigega samas ruumis viibimisel. Viirus võib kanduda ka suurematele 6 vahemaadele (nt naaberruumi). Vastuvõtlikkus haigustekitaja suhtes on väga kõrge. Pärast haiguse läbipõdemist kujuneb eluaegne immuunsus aga esineb ka juhtumeid, kus seda põetakse ka teist korda. (Tuulerõuged) Tuulerõugete vastu on olemas vaktsiin, mis aitab vältida haigestumist või leevendab oluliselt haiguse raskusastet. Lisaks sellele tuleb haige kindlasti isoleerida nendest, kes pole veel tuulerõugeid põdenud. Haige ruumi tuleb korralikult tuulutada ja niiskelt koristada. Villide kuivatamiseks ja sügeluse vähendamiseks kasutatakse briljantrohelist, teepuuõli ja saialilletinktuure. (Tuulerõuged) 4.3. AIDS AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mille tekitajaks on retroviiruste hulka kuuluv inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). AIDSi tagajärjeks on surm, aga surma põhjustab mõni teine haigus, millega nõrgestatud immuunsussüsteem ei suuda enam võidelda.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava 2.kursus VÖÖTOHATIS Iseseisev töö Tartu 2014 HERPES ZOSTER EHK VÖÖTOHATIS Haigustekitajaks on Varicella Zoster e. tuulerõuge viirus. Esineb peamiselt vanemaealistel, lapsena tuulerõugeid põdenud inimestel, äärmiselt harva lastel. Haigestumise põhjuseks on peamiselt nõrgenenud organism, külmetamine või nakatumine (Suri 2010). Vöötohatise levik Vöötoahtis paikneb harilikult rindkerel, aga ka peapiirkonnas (silma-, ala-, või ülalõuanärvi piirkond, kõrva ümbruses), kaelal või puusadel (Õe Käsiraamat 2001). Vöötohatise viirus levib haige vöötohatise villikestest või haavanditest kokkupuutel terve inimesega.
TUULERÕUGED Tuulerõuged on väga nakkavad. Haigus levib õhu kaudu aevastamise ja köhimise teel, samuti mõnikord tuulerõugevilli vedeliku kaudu. Kergesti nakatuvad kõik need, kes pole tuulerõugeid põdenud ning need, kes pole vaktsineeritud. Tavaliselt kestavad tuulerõuged 5-10 päeva. Klassikaliseks tunnuseks on, mis sügelevad kõvasti ja kuivades kattuvad umbes nädalaga koorikuga. Tavaliselt tekib alul lööve näole, rinnale ja seljale, seejärel levib üle keha; lööve võib tekkida pähe, suu sisse, silmalaugudele ja genitaalpiirkonda. Enne vesivilli teket tekib samale kohale väike laiguke/täpike, seejärel väike punn, mis areneb vesivilliks, mis
ibuprofeen. Sügeluse vähendamiseks kasutatakse antihistamiinikume ehk allergiaravimeid, näiteks tavegüül, dimedrool. Lööbe infitseerumise korral on vajalik 14 antibiootikumravi, sest põletikku põhjustavad bakterid. Teisiti ravitakse haigeid, kes oma kroonilise haiguse - immuunpuudulikkus, leukeemia tõttu põevad tuulerõugeid väga raskelt. Nemad saavad raviks spetsiaalset viirusevastast ravimit atsükloviiri. Atsükloviiri saavad ka rasedad ja vastsündinud. Prognoos: Tuulerõugetest paranetakse üldiselt hästi. Kuigi haigus paraneb, jääb viirus tegelikult organismi elama. Ta jääb pesitsema seljaaju tagumistesse ganglionidesse ehk närvisõlmedesse (närviraku kogumikesse), ja võib isegi aastakümnete pärast puhkeda teistsuguse haigusena vöötohatisena (Herpes zoster) Ennetamine:
marutõbised loomad). Kaitse viiruste eest Organism toodab antikehi. Vaktsineerimine. Inimeste levinumad viirushaigused Gripp, hingamisteede põletikud, tuule-rõuged, mumps, punetised, leetrid. Kõhulahtisus (soolestiku põletikud, maksa-põletikud. Lastehalvatustõbi. Marutõbi. Soolatüükad. AIDS. Herpesviirus. HIV. Marutaudi põhjustav viirus. Marutaudis koer. Marutaud inimesel. Papilloomviirus. Rõugeid põhjustav viirus. Rõuged. Tuulerõugeid põhjustav viirus. Tuulerõuged. Gripiviirus Gripp on äge hingamisteede haigus, mida põhjustab nakatamine gripiviirusega. Gripiviiruse nakkusi esineb igal aastal. Vaktsineerimine annab kaitse gripiviiruse vastu 50- 80% juhtudest. Ülemaailmsed gripiepideemiad: Hispaania gripp (1918- 19) 20 ... 40 miljonit surnut; Aasia gripp (1957- 58) üle miljoni surnu; Hongkongi gripp (1968- 69) 700 000 surnut. Grippi põhjustab viirus. Gripp levib piisknakkusena.
meningoentsefaliit Suremus lastel 2:100000 täiskasvanutel 30:100000 Riskigrupid Immunosupressioon Immuunpuudulikkus Raseduse I trimester 1% juhtudest võib põhjustada lastel kaasasündinud varicellasündroomi kesknärvisüsteemi kahjustus silmade kahjustus jäsemete hüpoplaasia Tuulerõugete epidemioloogia Piisknakkus Äärmiselt nakkav Haige nakkusohtlik 2 päeva enne ja 5 päeva pärast lööbimist 9095% inimestest on 15. eluaastaks tuulerõugeid põdenud Puhangud kevaditi lastesõimedes ja lasteaedades Patogenees Lööbimise järgselt IgM, IgA ja IgGantikehade produktsioon Ak tiiter kõrgeim 23. nädalal Püsiv immuunsus Viirus persisteerub latentselt seljaaju närviganglionis Kliiniline pilt Inkubatsiooniperiood 923 päeva Kehatemp , peavalu, oksendamine Sügelus Lööve algab juustega kaetud pea ja näonahalt Levib edasi kehale ja jäsemete proksimaalsetele osadele Vabaks jäävad peopesad ja jalatallad Võib kaasneda kojuktiviit
Vöötohatise lööve järgib iseloomulikku vöösarnast mustrit nahal. Vöötoahtis tekib algselt paapulitena (väikesed kerkinud tähnid) mis muutuvad hiljem villideks. Kolm kuni seitse päeva pärast villide moodustumist hakkavad tekkima kärnad. Kui kärnasid mitte puudutada, hakkavad nad eralduma ja kukuvad ära 14 päeva möödudes. Pärast lööbe kadumist võib närvivalu kesta mõni kuu. Vöötohatis esineb ainult nendel isikutel, kes on põdenud tuulerõugeid. Mõlema haiguse kahjustused on sarnased, kuid lööbe lokalisatsioon ja iseloom on erinevad. Haiguse kestus ja tõsisus sõltub patsiendi vanusest. Et ravi oleks tõhus, peaks manustama suukaudselt atsükloviiri, mis on herpesviirusevastane ravim. Kui raviga on alustatud varakult, mööduvad haigushood kiiremini ning on kergemad. Atsükloviir on hädavajalik ravim, kui on tegemist zoster'i raskemate vormidega.
aastal. Tütre surmast vanemad omavahel ei rääkinud. Ta nimigi muutus tabuks. Küll aga pani Charles Annie elu kirja kõigis üksikasjades. Isa ei suutnud kaksteist aastat minna tütre hauale. Mälestus oli nii valus, et ta ei sisenenud enam kirikusse. Charlesi suurim hirm oli, et veel mõni laps võiks surra. Ja ta ütles: "Midagi pole suurem murest, kui lapsed on haiged." 1850-1860. aastail levis palju nakkushaigusi. Darwini lapsed põdesid sarlakeid, tuulerõugeid, läkaköha. Etty jäi imekombel ellu difteeriast. Haiguse ajal tegelesid temaga mõlemad vanemad: ema luges raamatuid, isa mängis lauamänge. Tütrele tundus seesugune pühendumine isegi natuke liig. Lõpuni töiselt Noore mehena oli Charles olnud väga terve. Pärast abiellumist aga tabasid teda aeg-ajalt roidumus, keskendumisraskused, pearinglus, oksendamine, seedehäired, ekseemid. Diagnoosi ei osanud panna isegi Darwini arstist isa
◼Viirused leviku eeldus: Parasiit saab eksisteerida vaid piisavalt tihedas peremehe populatsioonis. TUULERÕUGED ◼Tuulerõuged on äge nakkushaigus, mida põhjustab herpesviiruste rühma kuuluv Herpes varicellae-zoster –viirus. ◼Haigus on äärmiselt kergesti edasikanduv, levib otsesel kontaktil haigega või piisknakkusena. ◼Viirus jääb organismi püsima, kus ta võib aastate või aastakümnete pärast uuesti aktiveeruda vöötohatisena. Sagedamini põevad tuulerõugeid koolieelses eas lapsed. ◼Peiteaeg on 14-21 päeva. Esimesed lööbeelemendid ilmuvad peanahale ja näole, kust levivad edasi üle kogu keha. Lööbimine kestab keskmiselt 5 päeva. Kuhu ilmuvad esimesed lööbeelemendid? NOROVIIRUS ◼Kõhugripp ehk talvine oksendustõbi ehk noroviirus on kogu maailmas laialt levinud äge soolenakkus. ◼ Kõige sagedasemateks kõhugripi põhjustajateks on rotaviirus ja noroviirusnakkus.
(alumisele) vererõhule, kuna seda ravi võib soovitada kõrgvererõhutõve profülaktikana inimestele, kes on hõivatud pingelise vaimse tegevusega ja on seetõttu kalduvad pressoorsetele reaktsioonidele. Kombinatsioonis bergamotiga on eukalüpti kasulik kasutada huuleherpese ja suguelundite herpese korral, mille tekitajaks on herpese viirus; samuti ka vöötohatise korral, mille tekitaja vöötohatise viirus tekitab ka tuulerõugeid. Eukalüpt peletab eemale sääski, kärbseid jm. putukaid. Ajalugu ja müüdid: Eukalüpt on mürdiliste sugukonna igihaljas puu. Ta rabab oma võimsuse ja suurepärasusega, olles maailma kõrgeim puu. Eksisteerib üle 700 erineva liigi eukalüpte, millisest hulgast ligi 500 eritavad eeterlikku õli. Enamikku õlist saadakse Eucalyptus globulus´est või Eucalyptus radiat´usest. Eukalüptipuud kasvatatakse Kaukaasias Musta mere ranniku ligidal. Eukalüpti eeterlikku õli
2. Kuidas kontrollib loomade ja inimese immuunsüsteem viiruse paljunemist organismis? Immuunsüsteem toodab antikehi, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele. Tütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. 3. Milles seisneb vaktsineerimine? Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub organismis esile immuunvatuse. 4. Milliseid haigusi tekitavad herpesviirused? Tuulerõugeid, Epstein-Barri virus võib põhjustada nõrga immuunsüsteemiga inimestel kasvajaid. 5. Millised haigusi tekitavad pappilloomviirused? Pappilloomviiruste onkovalgud kutsuvad esile reeglina lokaalse healoomulise kasvaja tekke, mida tuntakse papilloomide või rahvakeeles soolatüügaste ja konnasilmade all. 6. Milliseid hagusi põhjustavad HIV 1 ja HTLV-I? HTLV-leukeemia ja HIV1 immuunpuudulikkuse viirus, kaugelearenenult nimetatakse AIDS-iks. 1
Rotaviirusnakkuse vastast vaktsineerimist tuleb alustada varakult, 1,5 kuu kuni 3 kuu vanuses. Rotaviirusvaktsiini manustatakse suu kaudu. Tuulerõuged 10 Terve immuunsüsteemiga lapsel tüsistub haigus harva mädase nahapõletiku, kopsupõletiku või ajukelmepõletikuga. Tunduvalt raskem on tuulerõugete kulg noorukitel ja täiskasvanutel. Seetõttu on soovitav vaktsineerida tuulerõugeid mittepõdenud isikuid alates 12 aasta vanusest. Marutõbi Marutaud/tõbi on viirusnakkushaigus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi ja lõpeb surmaga, ravi tulemusi ei anna. Kui marutaudis loom on inimest hammustanud, saab inimese haigestumist vältida ainult kaitsesüstimise ehk vaktsineerimisega. Kuna marutaudi levik on metsloomade populatsioonis tänud laialdasele vaktsineerimisele oluliselt vähenenud soovitatakse ennetavalt
[8] 3.4. Inimeste matmine jõkke Samuti reostab jõge mitte ainult lehmade, vaid ka inimeste matmine Gangesesse. Enamasti puistatakse jõkke kremeeritud surnute tuhk ja kondid. Siiski viimased tuhanded laibad (enne kremeerimise algust) visati jõkke koolera epideemiapuhangu ajal, andes selle haiguse levikule massilise tõuke. Isegi tänapäeval ei kremeerita paljusid surnuid, näiteks: pühasid inimesi, rasedaid naisi, pidalitõbiseid ja tuulerõugeid põdenuid, mao poolt hammustatuid, inimesi, kes oma elu enda käe läbi lõpetanud, vaeseid ning lapsi vanuses alla 5 eluaasta. Nad hoopis lastakse vette vabalt hulpima ning jäetakse jõe poolt lagundada. Sellele lisanduvad veel vaeste elanike lahkunud lähedased, kellele pereliikmed ei saa täielikku kremeerimist lubada, sest suur kogus puitu läheb kalliks maksma. Nendest surnutest jäävad alles pooleldi põlenud kehaosad, mis samuti jõkke visatakse. [1] 4. Reostuse tagajärjed
Soolatüügas on nööpnõela suurune või suurem nahavärvi sõlmeke, mille pind muutub ebatasaseks, võib lõheneda, sarvestuda ja isegi sisaldada verd. Tüükad võivad olenevalt asukohast välja näha väga erinevad. Viirusnakkus põhjustab ka vöötohatise teket. Tekitajaks on Varicella-zoster virus ( VZV),mis kuulub huuleohatist põhjustava viirusega samasse viiruste perekonda. Levib piisknakkuse teel ja on väga nakkav. Sama viirus põhjustab ka tuulerõugeid. Tavaliselt avaldub haigus nõrgestatud organismis. Tüüpiline vöötohatise haiguspilt on villiline lööve nahal. Kahjustub osa nahast, mida vastav närv innerveerib, enne ville tekib punetus, villid on vahel verise sisuga. Haige tunneb reeglina valu, vähem süge- lust, võib esineda ka kerge palavik (37-38). Vöötohatis avaldub peamiselt eakatel, kuna immuunsus võib neil nõrgem olla, kuid esineb ka täiesti tervetel noortel inimes- tel ( vt joonis 8 ).
televiisori vaatamine, lugemine, ristsõnade lahendamine, telefonikõned laste ja sõpradega, jalutuskäigud. Ta kuulab hommikuti Tartu Pereraadiot. See on kristlik raadio. Kristlikud saated annavad hingele kosutust. 2 Pauluse I kiri Korintlastele 13113. 15 9. Tervis Helvi elus on olnud ilusaid ja rõõmaid aegu kui ka keerulisi ja raskeid aegu. Ta on olnud palju haige. Helvi on põdenud läkaköha ja sellest tingitud kopsulaienemist, tuulerõugeid, leetreid, difteeriat, kopsupõletikku, pleuriiti, tuberkuloosi, aneemiat, asteoporoosi, südame isheemiatõbe, häältepaelte põletikku, mis rikkus hääle. Tal on olnud kolm operatsiooni: 1951.aasta kopsuliidete kõrvetamine, 1959. aasta pimesoole eemaldamine ja 2000.aasta puusaliigese endoproteesi paigaldamine. Helvi kannatab südame puudulikkuse ja rütmihäirete all ning ta kasutab pidevalt ravimeid. Helvi on kaotanud mitmeid armsaid pereliikmeid: ema, isa, venna ja abikaasa
nõuandeid, mida talle jagas arst ja õde. Andmed patsiendi kohta 1.Üldandmed · Mees · 1950 a, vanus 63a. · Tartu linn · Vanaduspensionär · Haiglas viibimise aeg 09.04.2013.a.- 15.04.2013.a. · Mina jälgisin patsienti 09.04.2013 -15.04.2013.a. · Sündinud Tartu linnas 2. Eluanamnees ja sotsiaalne tervis Sündis Tartu linnas, peres, kus oli juba kaks last (poiss ja tüdruk). Ema õmbleja, isa puussepp. Lapsepõlves põdes tuulerõugeid. . Allergiat ei tea endal olevat. Kahjulikke harjumusi ei ole (ei suitseta ,ei joo). Patsient arvab, et on oma vanuse kohta päris hea tervise juures. Tema ema on surnud 81a, isa suri 89 a . On õde 60 a, kes elab Tallinnas üksi ja on hea tervise juures .Vend on 65 a ja elab koos oma poja perega maal isa talus. Patsiendil on kaks poega. Patsient elab üksinda ja on liikuv inimene. Harrastab jalutamist ja kergemate kodutööde tegemist. Psühholoogiline ja hingeline tervis
ajupõletik. Palaviku alandamiseks kasutatakse tavalisi palavikualandajaid nagu paratsetamool või ibuprofeen. Sügeluse vähendamiseks kasutatakse antihistamiinikume ehk allergiaravimeid, näiteks tavegüül, dimedrool. Lööbe infitseerumise korral on vajalik antibiootikumravi, sest põletikku põhjustavad bakterid. Teisiti ravitakse haigeid, kes oma kroonilise haiguse - immuunpuudulikkus, leukeemia tõttu põevad tuulerõugeid väga raskelt. Nemad saavad raviks spetsiaalset viirusevastast ravimit atsükloviiri. Atsükloviiri saavad ka rasedad ja vastsündinud. KAS ON NAKKAV? Tuulerõuged on väga nakkav haigus. MIS VAHE ON HERSUTISMIL JA VIRULISMIL? Hirsutismi all mõistetakse naisel esinevat liigset karvakasvu. Virilismiks nimetatakse hääle madaldumist, kõdisti suurenemist ning mehele iseloomulikku kehaehitust. Peaseen -
kus sõrmedega urgitsetakse nina ja hõõrutakse silmi. Aerosooli osakesed lendavad ka otse hingamisteedesse. Mõningal määral võib rinoviirusinfektsioone vähendada ka hügieenivõtetega. Infeksioosset nohu ei saa peale nuuskamise ravida. See on tõhusaim ja väldib ninaverejooksu, kui üht ninasõõret nuusates vajutada teine pool kinni. Tilkadest on ainult ajutine abi. 8. Sagedasemad nakkushaigused lapseeas. Tuulerõuged Tuulerõugeid on põdenud enamus täiskasvanutest juba lapseeas ja saanud eluaegse immuunsuse. Peiteperiood nakkuse saamisest kuni lööbe ilmumiseni on 10-21 päeva. Haigus põetakse enamasti läbi kergelt ja viirushaigusele iseloomulikult - kehatemperatuuri tõusuga võib kaasneda peavalu ja oksendamine. Esmane lööbeelement on punetav laik, millest moodustub sõlmeke. Villikeste arv nahal või ulatuda mõnest mõnesajani. Mõne päeva jooksul villikese sisu hägustub, vill
See on ka antiviirusravimite ründepunkt. Raisaensüümid hangivad polümeraasile desoksüribonukleotiide. Tühjad prokapsiidid moodustuvad tuumas, täidetakse DNA-ga, saavad tuuma- või Golgi membraanist ümbrise, väljuvad eksotsütoosil, rakk-rakk-silla kaudu või lüüsil. Täpsemalt, kui tahad, loe meningiiditekitajad > HSV-1 ja HSV-2. Üldlevinud, immuunmehhanism: rakuline. VZV – varicella zoster viirus (hhv3) Struktuur/üldist. Põhjustab tuulerõugeid, vöötohatist. Võimeline, nagu HSV-gi, põhjustama latentset infektsiooni ja taasteket, kontrolliks vaja rakulist immuunsust, iseloomulikud on villilised kolded. Nagu HSV, kodeerib tümidiini kinaasi, mis on antiviirusravimite ründepunkt. Levik peamiselt hingamisteede kaudu, vireemia tekib pärast lokaalset replikatsiooni hingamisteedes – tekivad nahakolded üle keha. Väikseim genoom herpesviirustest. Paljunemine aeglasem ja vähemates rakutüüpides kui HSV. Epidemioloogia.
annaabi.ee 
