vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh. väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Auhindu · 2001. aastal Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest · 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Antoloogiad, kogumikud, koguteosed · "Varjatud ilus haigus
poleks pidanud nii pikalt seletama...Asus siis neiu ühele rajale, võsavillem teisele. Punamütsike korjas lilli, ajas oma asju, ja kõndis rahumeelselt. Hunt selle ajapeale juba muidugi kohal, koputas uksele...No tereke memmeke, mina siin ! Ootasid jah? Ja-jah muidugi ootasid, ole nüüd nii hea ja tee uks ilusti lahti, jah jah, just niimoodi. Memm ja hunt pidasid siis pika dialoogi maha, siisjärel tegi võsavillem memmekesest väiksese lõunasöögi, ja seejärel heitis tuttu. Punamütsike jõudnud ka siis lõpuks maja juurde, koputanud uksele, hunt teinud ukse lahti ja siis oli neiu imestus suur...Tule taevas appi !!! Issand kui muutunud sa oled !! Ei noo. Pole paha ! Väga kena näed välja, emme küll ütles, et sa paar kilo juurde võtnud, kuid nooo, selline muutumine ei tee paha. Hunt mõtles selle peale, et on ikka rumaluke neiuke, jääb uskuma et ma memm, eh eh eh eee! Viskunud seejärel tütrekese peale, teinud ka temast kena einekese, jäänud tuttu. Kuid
presidendi Kornelius Sähka jaburavõitu reis Suurevarba internetipunkti avamisele, Sokiküla laste seiklusrikas jaht vaenulikule residendile (kes nende üllatuseks osutub presidendiks) ja värsse deklameerivate majahiirte sõjakäik inimeste terrori vastu (liidus arvutihiir Mousega). Tegelaste nimed on laenatud Contra tutvusringkonnast, kuid reaalsed prototüübid on väidetavalt olnud vaid hiirtel. Lastele on ilmunud veel mõned absurdimaigulised proosalood raamatus ,,Ruttu tuttu!", näidend kogumikus ,,Kuldmuna", luuletusi ajakirjades ja kahe raamatuna. Contra lauseid intervjuudest: ... Peeter Sauter: ,,Contraga on nii, et küsi talt ükskõik mida, tal on kohe muhe vastus valmis. Ta justkui ei tahagi nalja teha, justkui räägib täpselt ja ausalt, mida mõtleb. Ja see mõjub kreisilt ja ajab naerma." ... ,,Luuletusi ma kirjutan tõsiselt, aga kuna kõik, mis ma teen, on huumor, siis ma oleksin väga pettunud, kui seda ka tõsiselt võetaks." ..
Contra Maria Johanna Kull Andmeid: Kodanikunimi Margus Konnula, Sündis 22. märts 1974, Kirjanik ja luuletaja, Sündis Võrumaal Urvastes, Eesti Kirjanike Liidu ja Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige, ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte, Luuletusi 5000 ringis. Lapsepõlv Sündis 1974. aastal agronoomi ja raamatupidaja pojana. 1981-1984 õppis Urvaste Algkoolis. 1984-1989 õppis Kuldre 9-klassilises koolis. 1989-1992 õppis Antsla Keskkoolis. 1993-1994 viibis sõjaväeteenistuses. Kirjutas esimese luuletuse 17. november, 1989. aastal. Eraelu 2 poega, Verner (7) ja Herbert (9). Töötas postiljonina. Meeldivad "jooksufilmid, kus jooksjaid ei tulistata". Esimene luuletus Valmis 15. Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar aastasena. Nina otsas higitilk Kannab...
nägin suurt ja ahnet tuvi. Suusaradu on meil häid, Ootan jälle uutaastat, küünlapoes sa tihti käid. head ja lumerohket aastat. Jõulukuusk Päkapikk Tuppa vaja tuua kuuskgi, Aknale ma panin sussi, Jõuludeks mul vaja suuski. külla kutsusin ma Jussi. Kuusk siis vaja metsast ära tuua, Läksin õhtul ruttu tuttu, Tahaks õhtul piima juua. päkapikud tegid kõva juttu. Leidsimegi kuuse üles, Hommikul ma ruttu tõusin, Väikevend mul ema süles. sussi juurde kiirelt jõudsin. Kuusk nüüd vaja tuppa viia, Sussi sees oli palju kommi, Õhtul tuleb külla Tiia. päkapikud leidsid pommi. Kuusk nüüd vaja ära ehtida, Näitasin ma komme emale, Õhtul saame kaikaid vehkida
vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Teosed Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Tarczan" (1998) "Ei ole mina su raadio" (1998) "Päike ja lamp" (1998)
vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Aastatel 20082010 oli ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Aastal 2012 juhatas sisse metsateemalise "Metsapeatuse" saatelõike - samuti ETV-s. Luulekogud · "Ohoh!" (1995) · "Üüratu üürlane" (1996) · "Kesmasolin" (1996) · "Contramutter 10. lend" (1997)
Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele. Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenaristesaatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. RUUNATUD RONGID seal kus rongide peatee ootame raudset ruuna et ta üle me peade libiseks kollase kuuna.
0 _ _ _ _ _ Kas on küsimusi? Ettevõtte logo Tõlgime järgmised laused Ettevõtte logo Mina õpin morse tähestiku pähe Morse tähestik on kerge Kes oli Samuel Finley Breese Morse? Kringel on maitsev! Kuum beib rannavees shalalala Jõgeva Noored Kotkad ja Kodutütred Aapo on tark! Üle oja mäele, läbi oru jõele. Ema hool on kullast kallim! Suus sulav sokolaad Emme lähme tuttu! Nüüd vastupidi -.-/.-./././-/.//---/-.//../.-../..-/.../ .-/.-/.--./---//---/-.//-/.-/.-./-.-/ -.-/..-/..//.../.-//..././.-../.-.././/.-../.-/..-/..././/-.-/.-/-/ -/.//.../.-/.-/-..//.../../../...//---/.-.././-..//.../.-//-.-/./-. /.-/ ---/.-.././--/.//.-../.-/...././-../.-/-../ -.-//---/-.//.-../---/.-../.-../ -/.-/..../.-/-/.//...-/././.-../ kõik! Ettevõtte logo
Elva Gümnaasium 9a Birgith Maria Treier Contra Margus Konnula Referaat Juhendaja Mare Lillak Elva 2014 Elulugu Contra kodaniku nimi on Margus Konnula. Ta on sündinud Võrumaal Urvastes 22 märts 1974.Elanud Urvastes, Kauge tänaval Viljandis, Luise ja Raadiku tänavatel Tallinnas, Veski 15 Tartus ja Piitsakülas Urvaste vallas. Lühemat aega ka Räpinas Põlvamaal ja Valtus Raplamaal. Ta on Eesti kirjanik. Contra on õppinud:Urvaste Algkoolis 1981–1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989, Antsla Keskkoolis 1989–1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 1993–1994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, postiljonina Urvastes ja 1996-1999 oli Urvaste postiülem. Pärast populaarses Hommiku TV saates luuletava postiljonina esinemist ka meediastaar. Pärast seda vabakutseline stsenarist ja kirjanik. 2004-228 U...
Contra laval? Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Mida kirjutab Contra? Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste. Tunnustused · 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest · 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia · 2009. aastal telesaate MI korraldatud kaebelaulude konkursi võitja sõnade autorina (muusika Erki Meister, esitaja vokaalansambel -7 · 2011. aastal "Järje hoidja" koos Urmas Nemvaltsiga "Poiste aabitsa" eest
Elas kord üks väike laps Kes oli muidu virk ja kraps Kuid ta ei uskund imedesse Ega päkapikkudesse Kuid ükskord vaiksel talveööl Siis kui pikud olid tööl Ärkas lapseke unest üles Ning avastas et keegi tema süles See oli väike päkapikk Lühem kui tuletikk Kuid laps, see arvas et näeb und Sest käimas oli kesköö tund "see pole uni" ütles pikk "kuigi see tundub sulle imelik" laps see ikka ei uskund päka juttu vaid läks hoopis uuesti tuttu Kuid hommikul kui paistis päike Ärkas lapsekene väike Kuid miskit paistis padja all Seal oli päkapiku müts ja sall Laps sai aru, et ta oli olnud pime Siiski olemas on imed Päkapikk – see on ikka tõsi Kes lastele teeb üllatusi päkapikud Üks väike armas päkapikk vormib piparkooke. Teine väike päkapikk segab jõulujooke. Kolmas väike päkapikk korjab mandariine, neljas üles kirjutab: "Kuhu me need viime." kiri jõuluvanale Tere,kallis jõuluvana
ole mina su raadio" (1998). Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "MõmmiPiitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Luuletused: Oktoober Me oleme kõigega nõus Kui võimu saamas on sügis Ja oktoober on täiega jõus Septembri ta minema trügis Me oleme kõigega nõus Sest kätte on jõudnud oktoober Ja saladus peitub veenõus Okeisid täis on ju toober Näe emajõel on üksik aerutaja Näe Emajõel on üksik aerutaja Viis minutit ta edestab peagruppi Kuid peagi kostab kaldalt naerukaja Sest liider keerab paadi prauhti uppi Küll mees kes praegu vetevalda läks on
Küüned ei ole pikad. ISEÄRASUSED: Lattele meeldib koduseid varitseda ning seejärel küüntega jalga kinni karata, arvates, et ettejääv jalg on justkui mõni vahva atratsioon lõbustuspargist. Ka on täiesti tavaline see, et koju jõudes leian eest purunenud lillevaasid, pahupidi pööratud vaiba ja kassiliiva täis koridori. "Rääkida" talle eriti ei meeldi, seega on ta üsna vaikne, kuid lähedust otsib küll teinekord poeb lausa koos teki alla tuttu. Päikeselise ilmaga peesitab ta mõnusalt aknapeal. Tihti poeb tolmuimeja eest peitu ning lisaks kõigele sellele on ta üks suur unimüts ka. Vaadeldav taim: KASK, Arukask JUUR Kase juured pole eriti nähtaval, asuvad mulla sees. TÜVI Tal on üldiselt valge tüvi, mõndadest kohtadest tuleb nähatvale must kooretoon (kestendab), puu on üsna sirge, lisaks sellele on tal pikad rippuvad oksad, jämeduselt on puu (1,3 m kõrguselt) ligikaudu 30 cm,
esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Auhindu · 2001. aastal Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003),
kaubamärgiks. Täitsa kogemata. Aga ilmselt meeldib mulle Contra olla, sest telefonile vastates ma olen peaaegu alati just Contra." Selle nime all ja osaliselt autori enda kirjastatuna on ilmunud üle kahekümne luuleraamatu ja üks proosateos – lasteraamat "Presidendi suur saladus" (2004). Contra proosalugusid lastele leidub veel paaris kogumikus (jutt esimesest boršisöömisest kirjanike lapsepõlvemälestuste kogus "Rosinad", mõned absurdimaigulised lood raamatus „Ruttu tuttu!: isade unejutte“). Võrukeelsete lastenäidendite kogus „Kuldmuna“ on avaldatud näidend "Mõmmi-Piitre löüdmine". Contra lasteluuletusi on ilmunud ajakirjades, kogumikes "Esimene esimene september" ja "Isa sokk on matkasell" ning kolme raamatuna. Contra on saanud läbi aastate ka mitmeid tunnustusi: 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia 2009
Luulekogu ,,Lätikeelne jäätis"(2006) Teatris ei või sülitada Teatris ei või sülitada, Teatris ei või puupsu teha, osalisi tülitada, nätsu jätta tooli taha, näppu ninna paigutada pirukaid ja pitsat süüa, ega valjult haigutada. naabrit möödaminnes lüüa. Teatris ei või jääda tuttu, valjul häälel teha juttu, jalgadega kolistada ja mobiililt helistada. Püksid piiluvad seelikut Üksainumas säär ja nii ääretu! Või on ta ehk hoopiski sääretu? Nii ülbe, et tahaks teist müksata:
Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, siis keha nende jõudude mõjul liikuma ei hakka. Kokkuvõte Ühe keha mõju teisele kehale võib olla erineva tugevusega ja seda saab väljendada arvuliselt. Keha mõju arvuliseks väljendamiseks on kasutusele võetud jõu mõiste. Jõud on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse dünamomeetriga. Jõuühik on 1 N. Me tutvusime raskusjõuga, hõõrdejõuga ja elastsusjõuga. Raskusjõud on maa külgetõmbejõud. Raskusjõu tuttu kukuvad kõik vabad kehad maapinna poole. Kehtib seaduspärasus mida suurem on keha mass, seda suurem on raskusjõud. Hõõrdejõud mõjub omavahel kokkupuutes olevate kehade pindade vahel. Hõõrdejõu tõttu muutub keha kiirus. Elastse keha kuju muutmisel tekib kehas elastsusjõud. Elastsusjõu tõttu taastub keha esialgne kuju. Keha kuju muutumine kutsub esile keha või kehaosade kiiruse muutuse. Kasutatud materjal http://www.miksike
Hänen aikanaan Paulig kehittyi merkittäväksi elintarvikealan yritykseksi. Vuonna 1950 Paulig esitteli Paula-tytön. Idean Paulasta yrityskuvan hengettärenä toi Eduardin poika Henrik Paulig Amerikan-matkansa tuliaisina. Kansallispukuinen Paula kaatamassa kahvia kuparisesta pannusta oli tuttu näky eri yhteyksissä. Vanhat toimitilat Helsingin Katajanokalla kävivät pieniksi. Paahtimo ja pakkaamo muuttivat Vuosaareen uusiin, ajanmukaisiin tiloihin vuonna 1968. Presidentti Urho Kekkonen juhlisti vihkiäisiä läsnäolollaan. Henrik Paulig toi ulkomaan tuliaisinaan ajatuksen ammattimaisesta kuluttajien palvelusta ja vuonna 1971 avattiin Paula-palvelu
jookseksin veel sulle järgi tahaks veelkord näha et enda ees sa ajad härgi kuid mind kinni hoiab kett Luulekogumik ,,Päike ja lamp" ~8~ Contra luuletused teistes luulekogudes × "Varjatud ilus haigus. Valik sajandilõpu eesti luuletajaid" (2000) × "Emajõe kondor" Tartu NAKi koguteos (2002) × "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte" juttude kogumik (2005) × "Viie pääle" luulekogu + CD (2005), koos Aapo Ilvese, Olavi Ruitlase, Jan Rahmani ja Pulga Jaaniga × "Naised on nii imelised" luuleantoloogia (2006) × "Väike pornoraamat" Tartu NAKi koguteos (2007) × "Kuldmuna. Kuus tükkü latsilõ ja noorilõ" (2007) ~9~ 1 Contra teisi teoseid × "Presidendi suur saladus" lastejutustus (2004)
peaaegu igal aastal uue luuleraamatu: „Tere!” 2002; „Minu laul” 2003; „Tahaksin olla” 2005; „Katus sõidab” 2007 ja Ilmar Trull, kes pakub meeldivaid luuleelamusi luuletustega: „Iseloomuga loom”, 2005; „Musta kassi mumba”, 2006; „Järvevaht ja joogivesi”, 2007. Lastekirjanduse klassikute koondkogumikud on ilmunud kirjanikelt Leelo Tungal, Ott Arder, Ellen Niit, Hando Runnel või teemakesksed lugemikud „Ema, loe mulle!”, „Ruttu tuttu!”, „Unustatud mänguasjad”, jpt. Kindlasti väärivad selles kontekstis mainimist Reet Krusteni asjatundlikult koostatud „Eesti lasteluule kuldraamat” (2008) ja „Eesti muinasjuttude kuldraamat” (2009), samuti vastsündinutele jagatavad esimesed raamatud. Autor peab kümnendi tippteoseks Aino Perviku diloogiat, mis koosneb raamatutest „Maailm Sulelise ja Karvasega” ning „Suleline, Puhuja ja Must Munk”. Klassikut Andrus Kivirähka
(vt 3. jutu viimane lause (pole ju öeldud, et ta oleks püüdnud neli kala)). 10. Hoidjakeel Eesti hoidekeelele omased tunnused (Silja Orusalu): 1. Kõrgem toon. Pahandamisel toon madaldub. 2. Liialdatud tõusev intonatsioon. 3. Aeglane, selge artikulatsioon. 4. Palju kordusi. 5. Palju sosistamist 6. Laused lühemad, tihti verbita ja kõrvallauseteta. 7. Rohkesti holofrastilisi lauseid amps! pai-pai! 8. Laused enamasti kolmandas isikus. 9. MEIE SINA tähenduses lähme tuttu! 10. Ise küsin-ise vastan-strateegia Elliot: +rohkem sisulisi vähem grammatilisi sõnu +rohkem käske ja küsimusi Teise keele omandamine 11. Esimese ja teise keele omandamise võrdlus. Kriitiline iga. 12. Olulisemad keele õpetamise meetodid · traditsiooniline meetod-grammatika tõlkimise meetod Tekkis Preisimaal 18 saj lõpus. Eesmärk: lugeda ja mõista klassikalisi tekste ladina ja kreeka keeles ja sooritada standardseid eksameid. 1
32 lk. Tähekaardid : [luuletused tähestiku tähtede kohta]. Tallinn : Hotger, 2002. 32 kaarti koos karbiga Presidendi suur saladus : [jutustus]. Urvaste : Mina Ise, 2004. 106 lk. ...KOGUMIKES Esimene esimene september : [jutte ja luuletusi kooliminejale]. Tallinn : Ilo, 2008. 64 lk. Lk. 31, 52 Contra. Esimene koolikell ; Ranitsakandja : [luuletused] Jõulutunne ongi see : [jõululuuletused]. Tallinn : Sild, 2002. 56 lk. Lk. 13-14 luuletus : Päkapikuootus Ruttu tuttu! : Eesti isade unejutte. Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2005. 105 lk. (Pere ja Kodu raamat) Lk. 29-40 Contra. Talumees Tambet ; Nõiatädi Ella ; Kruup hakkab autojuhiks : [jutud] Kuldmuna : kuus tükkü latsilõ ja noorilõ : [lastenäidendid]. Obinitsa : Hal'jas Kunn, 2007. 95 lk., lk. 8-20 Contra. Mõmmi-Piitre löüdmine : [näidend] TEOSED Luulekogud · "Ohoh!" (1995) · "Üüratu üürlane" (1996) · "Kesmasolin" (1996) · "Contramutter 10
LAPS JA VARI “MUL ON SÕBER, EMME, NÄE” HÜÜDIS LAPS: “ME MÄNGIME! KÕIK LIIGUTUSED, MIS TA TEEB MA TÄPSELT TEMA JÄRGI TEEN.” 16 17 VOOLIK MEIE AIAKASTMISVOOLIK OLI PARAS LÕUAPOOLIK - ESMASPÄEVAL JUTTU JAGUS TAL KOHE MITME TUNNI JAGU TEISIPÄEV, KUI LÕPPES ÄRA VOOLIK IKKA AJAS PLÄRA KOLMAPÄEVAL VESTLES TA LAUSA ISEENDAGA NELJAPÄEV, SEE KADUS RUTTU RÄÄKIDES TA VAJUS TUTTU REEDEL KAJAS TEMA MULAST IGA MAJA TERVES KÜLAS LAUPÄEV EI TOOND MISKIT UUT VOOLIK AINA PRUUKIS SUUD PÜHAPÄEV SIIS, OH SA PIME VAIKNE HETK MEIL KÜLAS KÄIS NAGU OLEKS TOIMUND IME : VOOLIK VAIKIS – SUU VETT TÄIS. SEST PÜHAPÄEVAL NAABRI ASTA ME VOOLIKUGA LILLI KASTAB. KOI MU NAINE NÄITAS MULLE MAJA, KUS ME KOOS VÕIKS ELADA. ÜTLESIN, ET SELLEKS OSTUKS RAHA MA EI ERALDA. MU NAINE NÄITAS MULLE AUTOT, MILLEGA ME SÕITA SAAKS ÜTLESIN, ET KÄIGU JALA
Bran tundus juba nagu päris koduna kohe! Askeldasime : kes läks moona hankima - see tähendas varustamist õhtuseks veiniorgiaks; Ulrika leidis ihaldatud asja- hapukurgipurgi! Riina kontakteerus jälle kohalikega ja sai puid lõkke jaoks, sest ta oli neile öelnud et ,,mul on külm" !! Meie kõrval laagerdasid kaks saksa tüdrukut, kes reisisid edasi ,,itaalia ja kreeka poole". Ajasime nendega pikalt juttu ja filosofeerisime Neeme ja veini juhendamisel. Tuttu saime mingil X-ajal. 27. august, teisipäev Pool hommikut ootasime bussi Campalungi, mis lükkus üha tunni võrra edasi. Aga lõpuks ta tuli ja meie kõik peal. Kohalikud kõõritasid oma silmad pahupidi meie tüdrukute paljastatud säärte poole,ent ekstsessideta. Kesk- Aasias oleks selle eest juba ära lintsitud.Tõus võimsale kurule oli vanale loksule vaevaline, laskudes vilistasid pidurid mu pingi all ähvardavalt. Campalung on Vana- Rooma stiilis räämas majadega
Marko+Anx (L):Tore, mis asja mis need vargad seal tegid siis ? Anx (KL) Meil käisid vargad :S: Äh ei te terve maja oli pahupidi ajatud :S Marko+Anx (L): Kuule aga homme toimub mu sünna muideks :D Oled kutsutud :)! Anx (KL) Meil käisid vargad :S : Oh lahe, kuid sul on ju alles 2 nädala pärast sünna? Marko+Anx (L): Nh jh pean varem ära ,ilmad muidu lähevad lolliks :D:D Anx (KL) Meil käisid vargad :S : Kuule ma nüüd tuttu! A muide mis sa sünnaks tahad? Marko+Anx (L): Äh ma ei tea ,vaata ise midagi . Oh Head Ööd!! TSAU Anx (KL) Meil käisid vargad :S: Sulle ka TSAU!! *** Hommikul kooli minnes sadas paduvihma.Kairet polnud ikka koolis.Kuid tal olevad juba parem. Kuna täna on Marko sünna siis enamus mu mõtteid keerles selle ümber , mida kinkida?? Otsustasin kinkida talle sinise laavalambi. Sobilik kink ju. Kuni järsku tuli mu juurde Katriin. Ta rääkis et tuleb nüüd siia kooli ja minu paraleer klassi
6 lapse öeldud lausete laiendamine või lõpetamine; 12 Täiskasvanu ja lapse vahelise kõne jälgimisel on leitud, et kui laps alustab uut teemat, siis täiskasvanud kipuvad seda ignoreerima, täiskasvanud katkestavad lapsi rohkem või räägivad nendega samal ajal. Täiskasvanud kasutavad lastega rääkides palju käsklusi ja hoiatusi. Samuti kipuvad nad kasutama kas meie- vormi või tema-vormi, nt läheme nüüd magama (kuigi magama läheb ainult laps) või laps jääb nüüd tuttu. 13 Uurimused tõestavad, et laste ja vanainimestega räägitakse sarnaselt. Vanuritega suheldes kasutatakse lihtsaid küsimusi, lauseid, kordusi, hellitusnimesid. Hääletoon on kõrgem, kõne on valjem ja aeglasem, liialdatakse intonatsiooniga. Ka vanureid katkestatakse rohkem, neist räägitakse üle. 14 Miks laste- ja vanainimestega räägitav keel sarnanevad? Arvatakse, et see õpetab keelt, tegelikult siiski mitte.
Iga töö lõppeesmärgiks pidi olema töösaadus, kirjand, referaat. Rõhutamist leidis põhimõte, mille järgi õppimine ja kontrollimine pidid moodustama tervikliku süsteemi. Vahet tehti õpilaste vigade ja eksimuste vahel. Väikeste vigade kõrvaldamiseks nähti ette ühed, eksimuste vastu teised vahendid ja võtted. Teaduste kiire areng viib õppeprogrammide ülekoormamiseni- nii deklareeris Käis- tundides ei suudeta programmi mälukohaselt läbi võtta, õpitu unustatakse tuttu, sest see pole saanud isiksuse lahutamatuks osaks. Reformipedagoogikast lähtudes väitis Käis, et huvi on õppimise tähtsaim motivatsioon. J.Käis jälgis tähelepanelikult pedagoogikateaduse arengut Lääne-Euroopas ja hindas kriitiliselt tolleaegsete pedagoogiliste voolude äärmuslikke suundi. Ta hoidus daltoniplaani liialdustest, töökooli all mõistis Käis lapsepärast, elulähedast ja huviküllast tööd, mis õpilase iseseisvas
tuore värske tuota (miettiessä sanottu) seda et... (mõtiskledes öelduna) tupaantuliaiset soolaleivapidu tupaantuliaislahja soolaleivakingitus tupakka tubakas, sigaret turha asjatu turhaan asjatult turisti turist Turku Turu tusina tosin tutkia uurida tuttu tuttav tutustua tutvuda, tuttavaks saada tuuhea kohev tuulla puhuda (tuule kohta) TV-dialogi TV- dialoog tyhjentää tühjendada, tühjaks teha tyhjä tühi tyhjäkäynti tühikäik tyhmä rumal tyhmästi rumalalt tykätä meeldida
Lugege üle, mitu kassat on avatud ja mitu inimest seisab kassajärjekorras. RIIMIMÄNG Sobiv mäng ettnägematu ootamise vms sisustamiseks. Lapse ülesanne on leida sõnale riim - mida tobedam kombinatsioon, seda parem. Ergutage last leidma riime oma igapäevastest kogemustest: võtame koti ja poti, hüppame ja lükkame, nägime kassi ja tassi, sõidame ja võidame. Valige lihtsaid sõnu ja leidke nendele naljakaid riime: kes tõi võid, pai hai sai, üks küps müts, ruttu tuttu. LOEME KOKKU Kui laps oskab juba loendada, on lõputult võimalusi temaga harjutada. Siin on ainult mõni soovitus, kindlasti suudate neid omalt poolt täiendada. mida teha Mitu inimest seisab bussipeatuses? Mitu last on bussis? Mitu koera ootab oma peremehi poe ukse taga? Mitmel puul on roosad õied? Mitu münti on vaja jäätise ostmiseks? Mitme sammu pikkune on sein, mitme sammuga jõuab postkastini, mitu korda veel saab liumäest alla lasta, mitu korda astmelt alla hüpata?
numbreid leida. Võimaldab ka loendamist harjutada. RIIMIMÄNG Sobiv mäng ettnägematu ootamise vms sisustamiseks. Lapse ülesanne on leida sõnale riim - mida tobedam kombinatsioon, seda parem. Ergutage last leidma riime oma igapäevastest kogemustest: võtame koti ja poti, hüppame ja lükkame, nägime kassi ja tassi, sõidame ja võidame. Valige lihtsaid sõnu ja leidke nendele naljakaid riime: kes tõi võid, pai hai sai, üks küps müts, ruttu tuttu. LOEME KOKKU Kui laps oskab juba loendada, on lõputult võimalusi temaga harjutada. Siin on ainult mõni soovitus, kindlasti suudate neid omalt poolt täiendada. mida teha Mitu inimest seisab bussipeatuses? Mitu last on bussis? 72 Mitu koera ootab oma peremehi poe ukse taga? Mitmel puul on roosad õied? Mitu münti on vaja jäätise ostmiseks? Mitme sammu pikkune on sein, mitme sammuga jõuab postkastini, mitu korda veel saab
suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAKi luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Mäkra). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "MõmmiPiitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. 14 August Kitzberg (kasutas varjunime Tiibuse Jaak; 29. Detsember 1855 10. oktoober 1927) oli eesti kirjanik. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge
annaabi.ee 
