Nii nagu keel, mida õpime, mis on osaliselt tuttavlik - sõnad, väljendid aitavad meil koos mõningase grammatikatundmise konstrueerida tähendusi - on ka interpreteeritav tekst samavõrra arusaadav, kuivõrd leiame selles tekstis varasematele teadmistele tuginevat tuttavlikkust. Tuttavlikkus ja võõrus, see kas tekst tundub meile omasena või võõrana, sõltub teksti interpreteerimisel meie tõlgendamise võimest või oskusest. Tuttavlikkuse võõruse aluseks on ka see, kuivõrd me teame ja oskame seostada tõlgendatavat teksti sama autori ülejäänud teostega. Hermeneutika üheks ülesandeks peab Gadamer koos tema poolt tsiteeritavate Schleiermacheri ja Astiga leida üksmeel varasema vaimuloominguga kuid gadamerlik on siin minek ajaloolisest nö. lamestavast ühtsuseotsingust kaugemale ja võttes appi Heideggeri olemusanalüüsi, kus tõlgendamist käsitletakse ringina, mis algab eelhaardest ehk visandusest, mida tõlgendamise
alternatiivseid argumente · Kriitiline lojaalsus · Enesekindlusel põhinev mittekonformsus IV Meeldivuse (Liking) reegel 4.1 Toetub: · füüsilise veetlusele · inerpersonaalsele veetlusele · emotsionaalsele sõltuvusele · positiivsele minapildile Näiteks. Interpersonaalse veetlus on suhetes läheduse ja usalduslikkuse aluseks 4.2 Konkreetsete tehnikate näited: · "meeldiva inimese mulje" loomise tehnika · tuttavlikkuse efekti loomine · "banketitehnika" · komplimentide/kiituse kasutamine Kasutatakse: Atraktiivsuse reeglipärasusi Partnerite sarnasuse printsiipi Assotsiatsioonide tekkimise printsiipi 4.3 Füüsiline atraktiivsus · Kehaline veetlus M: domineerivus, agressiivsus, resursside omamine WST< 0.75 F: viljakus, hoolitsuskäitumine - WHR=0,7 · Lapselikud omadused
töötajad ja politseinikud. Inimese näos eksisteerib väga palju informatsiooni, mis edastab visuaalset teavet. Näo tuttavlikkusest olenevat erineb märkimisväärselt informatsioon, mida suudetakse tajuda. (Samsonova 2013) 4 Seetõttu mida tuttavam on inimese nägu, seda rohkem informatsiooni suudetakse näost välja lugeda. Eksperimentaalsed andmed toetavad fakti, et näo tuttavlikkuse aspekt mõjutab näo tajumist isegi kõige varajasemas faasis. (Samsonova 2013) Võõraste isikute nägude puhul keskendutakse rohkem näojoonte tunnustele, nagu nina, silmad jne. Tuttavate nägude äratundmisel toetutakse aga pigem holistilisele strateegiale, mis hõlmab tervet näopiirkonna analüüsi. Nimetatud argumenti toetab fakt, et inimesed on suutelised ära tundma tuttavaid nägusid erinevates asendites või
viise teha kindlaks isik, mida uskuda teda või kuidas reageerida konkreetsele olukorrale - on vaadata, mida teised usuvad või kuidas reageerivad teisted inimesed." Meeldivuse reegel Toetub: füüsilise veetlusele / inerpersonaalsele veetlusele/ emotsionaalsele sõltuvusele/ positiivsele minapildile Interpersonaalse veetlus on suhetes läheduse ja usalduslikkuse aluseks Konkreetsete tehnikate näited: "meeldiva inimese mulje" loomise tehnika / tuttavlikkuse efekti loomine / "banketitehnika"/ komplimentide/kiituse kasutamine Kasutatakse: Atraktiivsuse reeglipärasusi/ Partnerite sarnasuse printsiipi/ Assotsiatsioonide tekkimise printsiipi Füüsiline atraktiivsus: Kehaline veetlus- M: domineerivus, agressiivsus, resursside omamine F: viljakus, hoolitsuskäitumine + lapselikud omadused (pea/keha suhe; suures silmad, väike nina, heledad juuksed, pehme nahk) Emotsionaalsust väljendavad omadused- F: naeratus, huuled
(oli 1 esimesi, kes hakkas psüühilisi nähtusi mõõtma). · Reprodutseerimine: on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses. Endale reprod. tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemetest, olenditest, situatsioonidest. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal repro tavaliselt sõnaliselt või abstraktsete kujunditena. Liigid: äratundmine(valdavalt passiivne, mitteteadlik protsess, mis teadvustub tagajärjena-tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena), meenutamine (on valiv nagu ka omandamine), mäletamine/ meenutamine(teadlik matejali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu). · Reprodutseerimisraskusi võivad suurendada liialt pindutatud soov vajalik meelde tuletada. · Eristatakse nägemismälu, kuulmismälu jne. · Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, kus
sõnumitega ja hõlmavad suurt hulka erinevaid indiviide, keda need sõnumid mitmetel viisidel mõjutada võivad. Psühholoogia vs kultuuripsühholoogia Universalismid (human universals) – 10-70 foneemi keeles, rõõm = naeratus, värvile ’must’ on vastav sõna, intsest vanemate ja laste vahel rõve, number kaks. Psühholoogia kui CPU uurimine st uuri protsesse ilma kontekstita, leiad ühisosa, sest kontekst ei mõjuta (klt = müra, tõlkevead, tuttavlikkuse puudumine). Kultuuripsühholoogia. Aju on plastiline, keskkond mõjutab aju, keskkond = kultuur. Tähendus (meaning) on oluline. Jagatud ideed konstrueerivad kultuuri. Sama kultuur – samad kultuurilised ideed – töötlussügavus suurem – juhteteed tugevamad – hiljem tugevamate juhteteede abil (kiirus) tõlgendab uusi kogemusi. Inimesed on nii kultuuris sees, et käituvad alati kultuuriliste aktoritena (cultural actors).
kangelasi kirjeldati tihti samal viisil), samuti kindlad väljendid mingite tegevuste väljendamiseks nagu söömine, turvise selga panemine ja seljast ära võtmine, uinumine, ärkamine jne (for example, a meal usually ends "when they had put aside desire for food and drink"). Nende eesmärk oli alguses eelkõige see, et jutustajal-poeedil oleks teksti lihtsam mäletada (võiks nimetada mnemooniliseks tehnikaks), aga mingil määral ka tuttavlikkuse ja mustrite tekitamine kuulajale/lugejale. Hilisemates kirjutatud tekstides kasutatakse neid arhailisuse ja "kangelaslugude meeleolu" tekitamiseks. 14. Nimeta ja kirjelda suulise traditsiooni elemente kreeka eepikas. üleskutse muusale (,,Ilias": Laula nüüd, oh jumalanna, Peleides Achilleuse vimmast...), eepilised vormelid alguses mälutehnikana (vt eelmine küsimus) 15. Mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad eepika ja lüürika?
Negatiivne induktsioon - põhjustab unustamist, selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal Unustamiskõver - Ebbinghaus, eriti intensiivne on unustamine esimese tunni vältel pärast omandamist. Unustamine ei ole ühtlane, algul kiire ja seejärel aeglustub. Reprodutseerimine - mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses Äratundmine valdavalt passiivne , mitteteadvuslik protsess, mis teadvustub tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. Tuginetakse tajukujunditele Meenutamine - reprodutseerimisliik, kus püsimälus fikseerunu väljatoomiseks on vajalik tahtepingutus, sihipärane otsing. Meenumine aktualiseerub materjal kergesti, nagu iseenesest hetke situatsiooni või tegevuse ajel. Edukus sõltub sellest, kuivõrd selgelt ja täpselt on püstitatud reprodutseerimiseülesanne ja kuivõrd see on teadvustatud. Reministents - meeldetuletus
sõbralikkust vältida, distants sõbralike vahel oli väiksem kui mittesõbralike vahel Hinnangut vaadatakse suhte iseloomu järgi väiksem distants on seotud pos. Suhtega osaliste vahel ja sõbrad on ka lähemal üksteisele Sotsiaalteadlased on kasutusele võtnud molekulaarrse ja molaarse seose ruumilise läheduse mõju sõpruse tekkimisele. Vaadeldud on situatsiooni formaalsuse v ebaformaalsuse mõju mida formaalsem on situatsioon seda suurem on distants, selle koha v paiga tuttavlikkuse aste mõjutab ka inimeste vahelist distantsi, on ka tähelepanekuid selle kohta, et nurgas eelistavad isikud suuremat distantsi kui keset ruumi. Ruumimulli mahutavus säilib aga kui on kokku surutud siis paisub ettepoole. Isikuruumi piiride rikkumine , 2 liiki situatsioone 1. sissetung isikuruumi ( invasion) isik istub võõrale ebasobivalt lähedale ilma midagi ütlemata 2. Pealetükkimine (intrusion) 2 inimest räägivad ja üks liigub ebameeldivalt lähedale teisele,
retroaktiivne interferents – eelneva info unustamine uue vastuvõtmise kujul. Reprodutseerimine Reprodusteerimine on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses. Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimusega või mitte. Reprodusteerimise liikideks on: Äratundmine – valdavalt passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustab tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. Sellel põhineb meie igapäevane orienteerumine ümbritsevas. Tavaliselt on äratundmine tunduvalt efektiivsem kui meenutamine. Meenumine – aktuliseerib materjal kergesti, ilma erilise pingutuseta hetke situatsiooni või tegevuse ajel. Meenutamisel ei pruugi meenutavat objekti keskkonnas olla. Meenutamise põhisisuks on teadlik materjali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu.
Reprodutseerimine on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses; mälust ,,ammutamine". Vahetu materjali iseendale reprodutseeritakse tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemeist , olendeist , situatsioonidest vms. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal reprodutseeritakse tavaliselt sõnaliselt või abstraktsete kujunditena. Reprodutseerimise liikideks on: - Äratundmine on valdavalt passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustab tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. - Meenumisel aktualiseerub materjal kergesti, ilma erilise pingutuseta, nagu iseenesest hetke situatsiooni või tegevuse ajel. - Meenutamise põhisisuks on teadlik materjali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu. Reprodutseerimisraskusi võib suurendada liialt pinguldatud soov vajalik meelde tuletada. Efektiivsus sõltub oluliselt omandamise järjekorrast
vastu võtta) Reprodutseerimine (ammutamine) mälust ammutamine. Iseendale reprodutseeritakse kujutlusena helidest, värvidest, esemeist, olendeist situatsioonidest jms. Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimustega või mitte. Rep. On parem joobeseisundis kui õppimine toimus joobeseisundis. Äratundmine passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustub tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. Sellel põhineb meie igapäevane orienteerumine ümbritsevas. Seda ei planeerita ette, toimub spontaanselt. Tuginetakse tajukujunditele. Meenutamine materjal aktualiseerub kergesti. Edukus sõltub sellest, kuivõrd selgelt ja täpselt on püstitatud reprodutseerimisülesanne ja kuivõrd see on teadvustatud. Põhisisuks on teadlik materjali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu.
Reprodutseerimine (ammutamine) mälust ammutamine. Iseendale reprodutseeritakse kujutlusena helidest, värvidest, esemeist, olendeist situatsioonidest jms. Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimustega või mitte. Rep. On parem joobeseisundis kui õppimine toimus joobeseisundis. Äratundmine passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustub tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. Sellel põhineb meie igapäevane orienteerumine ümbritsevas. Seda ei planeerita ette, toimub spontaanselt. Tuginetakse tajukujunditele. Meenutamine materjal aktualiseerub kergesti. Edukus sõltub sellest, kuivõrd selgelt ja täpselt on püstitatud reprodutseerimisülesanne ja kuivõrd see on teadvustatud. Põhisisuks on teadlik materjali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu.
matkida. Neis sõnumeis seostatakse soovitav toode tihtipeale mõne tuntud ja lugupeetud isikuga. 13. Mis on firmareklaam? Ettevõtja peab teiste omasuguste seas silma paistma. Korralikult disainitud oma nägu jätab ettevõtjast arenenud mulje ja veenab klientuuri ettevõtte poolt pakutava kauba või teenuste erilises kvaliteedis. Organisatsiooni reklaam aitab luau üleüldist usalduslikkuse ja tuttavlikkuse keskonda, samal ajal kui brändi reklaam näitab konkreetseid usalduslikke ja funktsionaalseid kasusid, mida organisatsioon pakub. Organisatsiooni reklaami põhiline sõnum on see, et inimestele meeldib olla tuntud firma klient. Uurimistulemused on näidanud, et mida enam inimesed organisatsioonist teavad seda enam väidavad nad , et organisatsioonil on usaldusväärsed tooted ja teenused. Samas kui ei tunta organisatsiooni, siis pole motet reklaamida ka organisatsiooni tooteid. 14
,,ammutamine". Vahetu materjali iseendale reprodutseeritakse tavaliselt kujutlusena kas 31 helidest, värvidest, esemeist , olendeist , situatsioonidest vms. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal reprodutseeritakse tavaliselt sõnaliselt või abstraktsete kujunditena. Reprodutseerimise liikideks on: - Äratundmine on valdavalt passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustab tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. - Meenumisel aktualiseerub materjal kergesti, ilma erilise pingutuseta, nagu iseenesest hetke situatsiooni või tegevuse ajel. - Meenutamise põhisisuks on teadlik materjali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu. Reprodutseerimisraskusi võib suurendada liialt pinguldatud soov vajalik meelde tuletada. Efektiivsus sõltub oluliselt omandamise järjekorrast. (Rea esimesed ja viimased sõnad säilivad
Reprodutseerimine on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses; mälust „ammutamine“. Vahetu materjali iseendale reprodutseeritakse tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemeist , olendeist , situatsioonidest vms. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal reprodutseeritakse tavaliselt sõnaliselt või abstraktsete kujunditena. Reprodutseerimise liikideks on: - Äratundmine on valdavalt passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustab tagajärjena – tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. - Meenumisel aktualiseerub materjal kergesti, ilma erilise pingutuseta, nagu iseenesest hetke situatsiooni või tegevuse ajel. - Meenutamise põhisisuks on teadlik materjali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu. Reprodutseerimisraskusi võib suurendada liialt pinguldatud soov vajalik meelde tuletada. Efektiivsus sõltub oluliselt omandamise järjekorrast. (Rea esimesed ja viimased sõnad säilivad
mälust ,,ammutamine"; nii iseendale (kujutlusena helist, värvist, olenditest) kui ka teistele esitamiseks; Üldisttatud tunnetusprotsessi (mõtlemise) väljendatakse tavalislet kas sõnadeliselt või abstraktsete kujunditena (vaimsete operatsioonidena) Reprodutsserimi liigid: Äratundmine passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustub tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena igapäevane orienteerumine ümbritsevas; ei plaanita ette, see toimub spotaanselt tuginetakse tajukujunditele, olemas tajutav objekt keskkonnast Meenumine aktualiseerub materjal kergesti, tegevuse ajel; ei pruugi meenuvat objekti keskkonnas olla; meenumise edukus sõltub kui selgelt, täpselt on püsttitatud reprodutseerimisülesanne ja kuivõrd teda on teadvustatud
nende seoste keerukamad kompleksid e assotsiatsioonid. Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Unustamist põhjust negtiivne induktsioon, retroaktiivne interferents (eelneva info unustamine uue info vastuvõtmise mõjul) ja proaktiivne pidurdus (eelneva info häiriv mõju uue info omandamisel). Reprodutseerimise liikideks on äratundmine, meenumine ja mäletamine/meenutamine. Äratundmine on valdavalt passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustub tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. Meenumisel aktualiseerub materjal kergesti, ilma erilise pingutuseta, nagu iseenesest hetke situatsiooni või tegevuse ajel. Meenutamise põhisisuks on teadlik materjali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu. Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimustega või mitte.
annaabi.ee 
