11. LOOBUMISKULU alternatiivkulu e. parim alternatiiv, millest tuleb loobuda valikuid tehes. NT! Soengutegemine. 12. MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust tervikuna. 13. MIKROÖKONOOMIKA uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. 14. Majanduse kolm põhiküsimust: MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju? KUIDAS? kuidas tuleks neid toota? KELLELE? kes saab neid tooteid tarbida? 15. Me kõik sõltume turgudest, seepärast nimetatakse meie majandust TURUMAJANDUSEKS. 16. TURUMAJANDUS ehk kapitalism, ehk vabaettevõtluse majandus 17. MERKANTILISTID: riigid peavad käituma nagu ärimehed, kes võistlevad oma kasumi pärast. valitsus peab toetama tööstust, tehes seadusi, mis hoiavad tootmiskulud madalad ja ekspordi taseme kõrge. saavutatakse soodne kaubandusbilanss, mille tagajärjel suureneb riigi kulla- ja hõbedavaru. soodsa kaubandusbilansi saavutamiseks püüdis enamik Euroopa riike saada endale kolooniaid. (odav tööjõud, tooraine, turg) 18
Euroopa riikidest välja. Kommunistlikud reziimid ei rahuldanud enam ühiskonna vajadusi. Majandus langes, kaupade vahetamine ei toiminud ning inimesed tundsid elementaarsetest kaupadest puudust. Toimusid massiliikumised ning rahva toetusel tõusid esile uued juhid. Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku. Enamikes riikides vahetati juhid välja, Berliini müür langetati rahvamassi poolt maha, käsumajandus pöördus turumajanduseks, toimus piiride muutus, ning mis kõige tähtsam, riigid iseseisvusid ning said demokraatliku riigikorra. Samal ajal, kui Euroopas enamus riigid saavutasid Iseseisvuse ning vabanesid Venemaa võimu alt, oli Lõuna Euroopa riikides olukord veel pingeline. Toimusid relvastatud kokkupõrked Horvaatias, Serbias Bosnia-Hertsogoviians iseseisvuse taotlemise põhjustel. Ka Indias ja Pakistanis oli õhkond pingeline ning ärevust tekitas tuumasõja oht. Aafrikas aga
juhul isegi kasvanud. Samas enamikes endistes sotsialismimaades (v.a. Sloveenia), on Kyoto protokolli kohustuste täitmine garanteeritud. Näiteks aastatel 2007-2008 oli Eesti peaaegu pidevast majanduskasvust hoolimata vähendanud 1990. aastaga võrreldes oma süsihappegaasi emissiooni peaaegu poole võrra. Drastilise muutuse otsese põhjusena nähakse sotsialismiaegset väga ressursimahukat ja ebaotstarbekat plaanimajandust, mille üleminekul turumajanduseks oli tööstuse efektiivsemaks muutumine ning lausa vähenemine paratamatu. See on loonud olukorra, kus riigid täidavad Kyoto protokolli kohustusi formaalselt küll väga edukalt, kuid tegelikult ei astu aktiivseid samme kasvuhoonegaaside vähendamiseks ning riikide majandused on endiselt muu maailmaga võrreldes energiamahukad. Paraku kuulub selliste riikide hulka ka just Eesti, nagu tuvastati hiljuti avaldatud Riigikontrolli aruandes ,,Riigi tegevus kasvuhoonegaaside koguste vähendamisel".
Samuti arvas Smith, et on tarvis vaba võitlust ehk konkurentsi ning parima töötulemuse saavutab igaüks kindlal alal ehk tekib tööjaotus. Eri töötajaid ühendab aga turg, millest areneb maailmaturg. Tähtsaks pidas veel Smith majandusliku tegevuse täielikku vabadust ning riigi ülesandeks oleks ettevõitjate ja nende omandi kaitsmine riigivõimu ja kohtu abil ning teede ehitamine. Adam Smith´i vaateid nimetame me tänapäeval turumajanduseks. Jeremy Bentham arendas edasi Adam Smith´i huvitatuse ideed ning Bentham väitis, et inimtegevust tuleb hinnata kasulikkuse järgi. See õpetus sai nimeks utilitarism. Utilitarismi järgi on kasulik see, mis teeb inimesed õnnelikuks. Benthami eeskujuks oli keemik Joseph Priestley, kes ütles, et ühiskonna eesmärk peab olema võimalikult paljude inimeste heaolu. Bentham rõhutas indiviidi vabadust ning uskus, et üksikisikule vabaduse andmine toob riigile tulu
asenduskaupade olemasolu). Tavamajandus Tavamajanduseks peetakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majandamise korraldust. Näiteks: Aafrikas, Aasias, Lõuna Ameerikas Käsumajandus Käsumajanduse algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. Näiteks: Kuubas, Põhja Koreas; Liibüas; Iraanis. Turumajandus Turumajanduseks peetakse sellist süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutajaks on “nähtamatu käsi”. ( Adam Smith) Segamajandus Segamajanduseks peetakse majandussüsteemi, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Konkurentsivormid Monopol – ainuvalitseja Oligopol – turul valitsevad üksikud suured ettevõtted
Agraarpoliitika mõiste esmalt seostub valitsuse sekkumisega põllumajanduse tegemistesse selle mõiste on olnud läbi aegade erineva käsitluse objektiks. Agraarpoliitika ei võrdu põllumajanduspoliitikaga. Peale 1991. aastat muutus Nõukogude Liit ja sotsialistlik majanduskorraldus avatud turumajanduseks ning põllumajanduspoliitika agraarpoliitikaks. Peale Euroopa Liiduga liitumist muutusid vabakaubandus leppe ning Eestis pole enam vabakaubandust. Agraarpoliitika peamised suunad on tulu- ja hinnapoliitika ning agraar-struktuurpoliitika. Agraarpoliitika siht on suurendada põllumajanduse sissetulekuid ja tulukust, varustada inimesi kvaliteetse ja mitte liiga kalliste toiduainetega, tagada rahva toitmine eriolukordades
millal peab valmistama. Kuidas toota küsimusele vastus peab näitama kuidas hüviseid valmistada. Milliseid ressursse ja tootmistehnoloogiaid kasutada. Kellele toota küsimuse vastus on seotud esimese küsimusega. Kellele valmistatavad tooted ja teenused on suunatud. Vastavalt sellele, kuidas ja millise institutsiooni toimub vastuste leidmine majandusküsimustele jaotatakse majandussüsteemid traditsiooniliselt: ● tavamajanduseks; ● käsu ehk plaanimajanduseks; ● turumajanduseks; ● segamajanduseks. Tavamajandus on kõige vanem ja algelisem majandussüsteem. Majanduslikele küsimustele leiti vastused hõimkonna tasandil. Käsu ehk plaanimajanduse aluseks on majanduslikele küsimustele vastuste leidmine ühe keskse institutsiooni (riigi )poolt. Turumajanduse aluseks on eraomandus. Tootlikud ressursid kuuluvad erasektorile. Segamajandus on majandussüsteem mis ühendab mitme erineva majandussüsteemi jooni. Turumehhanism
turumajandusele tuginevat majandusmudelit. See sai toimuda üksnes majanduse liberaliseerimise kaudu, toetades eraomanduse arengut, ettevõtlust ning majanduslikku konkurentsi. Riigi osa majanduses pidi vähenema, ettevõttele anti äritegevuses senisest suurem vabadus. Riiklikke ettevõtteid hakati privatiseerima ehk erastama. Olulist rolli on etendanud ka väliskapitali kaasamine ja turumajandust soosiva seadusandluse väljatöötamine. Käsumajanduse ümberkujundamine turumajanduseks on olnud siiski riigiti väga erinev ning vastuoluline. See oli pikaajaline ja keeruline protsess, mis andis kohati valusaid tagasilööke. Kõige paremini on turumajandusega kohanenud Tsehhi, Ungari ja Poola. Kuid mitmes riigis (Rumeenia, Bulgaaria jm.) on see üleminek olnud keeruline ning loodetud majanduslikku tõusu ei ole seni toimunud. POLIITILISED MUUTUSED Kommunistlike reziimide kokkuvarisemise järel on Ida-Euroopa riikide poliitiline areng kulgenud erinevalt
puudumine. V 51.Majanduspoliitika tegeleb majandusseaduste rakendamisega üksikindiviidi huvides. V 52.Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib samasuunaline sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. V 53.Pakkumise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes nõudmisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. V 54.Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = . T 55.Turumajanduseks nimetatakse niisugust majandussüsteemi, kus ostja ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning ressursside paigutajaks turul on „nähtamatu käsi“. T 56.Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. V 57.Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus tootmismahus muutusega kogukuludes. V 58.Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver jääb paigale. V 59
9. Turumajanduse reaaltüübid 1 Kasutatakse ka mõisteid uus poliitiline ökonoomia ja poliitika majanduslik teooria (vt. Sepp, 1998) 2 Vabaleturumajanduseleoniseloomulikriigiminimaalnesekkumine. Riigil on vaid üldiste raamtingimuste tagamise funktsioon, millele lisandub võib-olla ka mõne avaliku hüvise tootmine. Sellist turumajandust võib nimetada ka laissez-faire-turumajanduseks. Sotsiaalset turumajandust iseloomustavad kõrgemad maksud, sagedasemad interventsioonid ja tulusiirded. Teiseks keskseks eesmärgiks on konkurentsivabaduse kindlustamine. Sotsiaalne turumajandus püüab ühendada turu produktiivsust maksimaalse sotsiaalse õiglusega. Selle suuna äärmuslikuks näiteks on heaolumajandus. See on majandussüsteem, kus poliitilised ja administratiivsed jõud püüavad muuta turujõudude tegevust kolmes suunas:
puhtaid majandussüsteeme ning enamasti saab rääkida segamajandusest. Turg ei võimalda alati kõiki valikuid üksikindiviideide seisukohalt parimal viisil lahendada. Nt. enamikus riikides on haridussüsteem riiklikult reguleeritud. Riik finantseerib ka politseid ja sõjaväge. Lisaks on riigis alati inimesi, kes ei tule iseendaga toime ja vajavad sotsiaalset kaitset. Sellist majandust nimetatakse ka sotsiaalseks turumajanduseks. Ehedad näited on Rootsi ja Taani. Teaduslikud meetodid majandusteaduses Teaduslik meetod nõuab probleemide uurimist lähtuvalt reaalsest maailmas, mitte isiklikest kogemustest või arvamustest. Majandusteaduses kasutatakse samasuguseid teaduslikke meetodeid nagu keemias või füüsikas. Majandusteaduse uurimisobjektiks on inimeste majandusliku käitumise aspektid ning uurimaks nimetatud aspekte kasutatakse positivistlikku ja normatiivset analüüsi.
*Bränd on „nimi, termin, disain, sümbol või mingi funktsioon, mis eristab ühe müüja kauba või teenuse teiste müüjate omast“. Brändil on kolm olulist osa: brändi nimi, logo ja slogan. Brändi nimi peab olema teistest eristuv, kergesti meeldejääv ning kirjeldama toote kuuluvust. Brändi nime toetab logo, mis on nime visuaalne lahendus. Logo pidev näitamine aitab tarbijal brändi ära tunda. Slogan on tunnuslause. 75. Turumajandus Turumajanduseks nimetatakse sellist süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus resursside paigutajaks on “Nähtamatu käsi”. “Nähtamatu käsi” tähistas süsteemi, milles isiklikest huvidest lähtuvad indiviidid kasutavad riigi majandusresursse kõige efektiivsemal moel ning sotsiaalne heaolu on toimiva süsteemiga kaasnev nähtus. Nähtamatu käsi on seega konkurents, mis hinnainformatsiooni alusel paigutab ressursse ühiskonnas. 76. Usaldusühing
lõpetama. Adenauer Saksamaa Liitvabariik esimeseks liidukantsleriks oli 1949-1963 kristlik demokraat Konrad Adenauer (1876-1967) Tema ametiajal kindlustus Lääne-Saksamaal parlamentaarne demokraatia ja sotsiaalne turumajandus. Erhard Ludwig Erhard (4. veebruar 1897 – 5. mai 1977) oli Lääne-Saksamaa poliitik ja Saksamaa liidukantsler aastatel 1963–1966. Sotsiaalseks turumajanduseks hakati nimetama majandusmudelit, mis toetas põhimõtteliselt majanduslikku vabadust, ent rõhutas selle kõrval riigi tugevat kontrollfunktsiooni, et kaitsta sotsiaalset õiglust ja luua tõepoolest heaolu kõigile. Riik pidi eelkõige kaitsma vaba konkurentsi ning nõudma sisse makse tuludelt ja omandilt. Majandusminister 1949-63 Liidukantsler 1963-66 Majandusime isa
varanduslik valitsejatel talupojad ehk jne) ja kapitalistid, kihistumine valitseda orjade pärisorjad, ta oli proletajaat ehk palgatöölised, üle, hiljem väike rentnik, tööline, tekivad turumajandus, kristlus kes oli ideoloogiad, mis jaguneb koormistega mis asendavad turumajanduseks kinni, usk aitas usku ja ka siin jälle plaanimajandsek s, globaliseerumine Feofaalkorra olemus Tootmissuhete aluseks on suurmaa omand. Maa kuulus feodaalide klassidele, feodaalideks olid mõisnikud
turumajandusele tuginevat majandusmudelit. See sai toimuda üksnes majanduse liberaliseerimise kaudu, toetades eraomanduse arengut, ettevõtlust ning majanduslikku konkurentsi. Riigi osa majanduses pidi vähenema, ettevõttele anti äritegevuses senisest suurem vabadus. Riiklikke ettevõtteid hakati privatiseerima ehk erastama. Olulist rolli on etendanud ka väliskapitali kaasamine ja turumajandust soosiva seadusandluse väljatöötamine. Käsumajanduse ümberkujundamine turumajanduseks on olnud siiski riigiti väga erinev ning vastuoluline. See oli pikaajaline ja keeruline protsess, mis andis kohati valusaid tagasilööke. Kõige paremini on turumajandusega kohanenud Tsehhi, Ungari ja Poola. Kuid mitmes riigis (Rumeenia, Bulgaaria jm.) on see üleminek olnud keeruline ning loodetud majanduslikku tõusu ei ole seni toimunud. POLIITILISED MUUTUSED Kommunistlike reziimide kokkuvarisemise järel on Ida-Euroopa riikide poliitiline areng kulgenud erinevalt
turumajandusele tuginevat majandusmudelit. See sai toimuda üksnes majanduse liberaliseerimise kaudu, toetades eraomanduse arengut, ettevõtlust ning majanduslikku konkurentsi. Riigi osa majanduses pidi vähenema, ettevõttele anti äritegevuses senisest suurem vabadus. Riiklikke ettevõtteid hakati privatiseerima ehk erastama. Olulist rolli on etendanud ka väliskapitali kaasamine ja turumajandust soosiva seadusandluse väljatöötamine. Käsumajanduse ümberkujundamine turumajanduseks on olnud siiski riigiti väga erinev ning vastuoluline. See oli pikaajaline ja keeruline protsess, mis andis kohati valusaid tagasilööke. Kõige paremini on turumajandusega kohanenud Tsehhi, Ungari ja Poola. Kuid mitmes riigis (Rumeenia, Bulgaaria jm.) on see üleminek olnud keeruline ning loodetud majanduslikku tõusu ei ole seni toimunud. POLIITILISED MUUTUSED Kommunistlike reziimide kokkuvarisemise järel on Ida-Euroopa riikide poliitiline areng kulgenud erinevalt
ainult sellega, et rajab püsiva õiguskorra, garanteerib kodanike poliitilised vabadused ja julgeoleku.Riik peab tagama ka oma kodanike sotsiaalse julgeoleku. Ta peab looma igale inimesele võimaluse turumajanduse tingimustes ise hakkama saada, et iga kodanik võiks oma tööga rajada nii endale kui oma lähedastele sotsiaalse ja majandusliku turvalisuse tulevikus (heaoluriik). Sellist süsteemi riiklikus majanduspoliitikas nimetatakse sotsiaalseks turumajanduseks. Maksu-ja rahanduspoliitika vahenditega jaotab riik ümber SKP. Poliitilised huvid Ühiskonna huvid 1. Ühiskonna sotsiaalne struktuur 2. Huvigrupid 3. Avalik arvamus 4. Massikommunikatsioon ja massimeedia 5. Avaliku arvamuse kiujundamine 6. Sotsiaalsed huvid 7. Poliitilised huvid Inimene on sotsiaalne olend, kes suudab intellektuaalselt areneda ainult ühiskonnas.Ühiskond on inimeste kooslus, organiseeritud kogum, mille sees üksikisikud
vähem elujõulised isendid kas süüakse ära või heidetakse karjast välja ja nad surevad ise nälga. Loomariigist tuntud olelusvõitlus esineb inimühiskonnas tsiviliseerituma, aga mitte vähem julma konkurentsina, mille põhimõte on tegelikult sama vähem efektiivne peab ruumi tegema efektiivsemale. Kes ei oska või ei taha tööd teha, see heidetakse kõrvale. Ellu jäävad ainult kõige osavamad, targemad, paremad. Turumajanduseks nimetatakse sellist süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutajaks on "nähtamatu käsi". Nähtamatu käe mõiste võttis kasutusele klassikalise majanduskoolkonna rajaja Adam Smith10. Smith lõi turu toimimist kirjeldava intellektuaalse keskkonna, mis toimib tänapäevani. Nähtamatu käsi (ingl.k. invisible hand) tähistas süsteemi, milles isiklikest huvidest lähtuvad
alandati, peksti, saadeti laagritesse, tapeti o Segadus Hiinas kasvas nii suureks, et Mao oli sunnitud selle hukka mõistma, kuid revolutsioon lõppes 1976 Mao surmaga Peale Mao surma hakkas Hiina tasapisi isolatsioonist väljuma, suhted USAga paranesid Hakati ehitama NLi NEPi aegu meenutavat segamajandust, mida nimetati sotsialistlikuks turumajanduseks, avati turg Lääne suurfirmadele, kommuunide asemel hakati järjest rohkem toetuma talupoegade maaomandile ja eraalgatusele -> kasvas põllumajanduslik tootmine, tõusis elatustase 1950 ründas Hiina Tiibetit, Tiibet sai lüüa, kuid säilistas de facto iseseisvuse, Hiiina viis sisse oma väed o Hiina rikkus süstemaatiliselt lepet -> Tiibetis toimus rahva ülestõus, dalai-laama põgenes Indiasse 1959
12 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 2. TURUMAJANDUS NING NÕUDLUS JA PAKKUMINE 2.1. Turumajandus ning turg Nagu esimeses peatükis kirjeldati, on iga majanduse põhiküsimused mida, kuidas ja kellele toota. Enamus riikides kasutatakse nende küsimuste lahendamiseks süsteemi, mida nimetatakse turumajanduseks. Isegi riigid, kes kasutavad valdavalt käsumajandussüsteemi (nt Kuuba, Põhja-Korea), peavad siiski arvestama turumajanduse põhiprintsiipidega. Tegemist on ju süsteemiga, mis toimib iseenesest, ilma et valitsus olulisel määral sekkuks (välja arvatud siis teatud käitumisnormide, omandiõiguste jmt reguleerimine seaduste kaudu), mis viitab sellele, et majanduses on
Peale selle on igas riigis ka inimesi, kes ei tule kas täielikult või osaliselt iseendaga toime. Need inimesed vajavad sotsiaalset kaitset. Samuti püüavad riigid vähendada tulude ebavõrdsust elanikkonna kihtide vahel ning taotleda majanduslikku efektiivsust monopoolses seisundis olevate ettevõtete võimu piiramise ja konkurentsi soodustamisega. Sellist riigi kodanike sotsiaalsele heaolule rõhku panevat süsteemi on nimetatud ka sotsiaalseks turumajanduseks. Ehedaks näiteks oleks siinkohal Rootsi ja Taani. 1.8 Majandusanalüüsi meetodid ja vahendid. Majandusteaduse uurimisobjektiks on inimeste majandusliku käitumise aspektid ning uurimaks nimetatud aspekte kasutatakse positivistlikku ja normatiivset analüüsi. Positivistlik analüüsi põhiküsimuseks on, kuidas majandus toimib- ei sisalda hinnangulisi arutelusid vaid pöörab tähelepanu protsessidele, mille eesmärgiks on analüüsida majanduses eksisteerivate nähtuste
annaabi.ee 
