TURISMIMAJANDUSE ALUSED Turismimajanduse hetkeolukord ja väljavaated tulevikuks Pärnu 2009 Koostas: TÜ Pärnu kolledzi Turismi- ja Hotelliettevõtluse esimese kursuse üliõpilane Allikad: 1. Riigiteataja [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12755212]. 24.11.2009 2. Riigikantselei [http://209.85.229.132/search? q=cache:rkFZnuICU5IJ:www.riigikantselei.ee/failid/RES_hetkeoluk orra_kirjeldus_231105.doc+turismimajanduse+hetkeolukord&cd=2 1&hl=et&ct=clnk&gl=ee]. 24.11.2009 3. Statistikaameti andmebaas [http://www.stat.ee/?id=31247&highlight=turismi,edendamine]. 24.11.2009 Turismimajandust peetakse maailma suurimaks ning kõige kiiremini arenevaks majandusharuks. Eesti turismimajandus tugineb suures osas väliskülastajatele, kuid tänu sissetulekute kasvule on Eesti elanikud hakanud rohkem reisima ja seda nii välismaal kui Eesti-siseselt. Põhiosa väliskülastajatest moodustavad soomla...
turismiettevõtjate vahel. Kernu valla ürituste, objektide ning uute arendusprojektide rahastajad on Kernu Vallavalitsus, Pria 900, EAS, erainvestorid, MTÜ Kirikla-Kohatu Külaarendamise Selts, kohalikud ettevõtjad ning Euroopa Liit. Tulevikus püütakse edendada veel enam turismiettevõtjate ja vallavalitsuse vahelist koostööd, korraldades ühiseid ümarlaudu ning vaadates üle ja parandades sihtkoha arengukava. Turismi osatähtsus linna/valla majanduses. Läbi turismivaldkonna arendustegevuste soovib Kernu vald kaasa aidata kohaliku tööhõive tõusule, väikeettevõtluse arengule ja kohaliku majanduskeskkonna elavdamisele. Turismivaldkonna arengu oluliseks osaks on kohaliku identiteedi ja elukeskkonna suurem väärtustamine vallaelanike poolt. 3 Turismi kui majandusharu tähtsus kogu Kernu vallas seisneb selles, et antud majandusharu loob uusi töökohti ja lisasissetulekuallikaid
võimalused ja väljakujunenud pereväärtused on headeks eeldusteks ülalnimetatud suundade edukaks viljelemiseks. Nimeta turismihariduse edendamisele ja kompetentsuse tõstmisele suunatud tegevused. Tööandjate teadlikkuse tõstmine elukestva õppeolulisusest ning e-õppe võimaluste arendamine. Koostöös haridusasutustega turismisektori töötajatele suunatud täiendõppe võimaluste parendamine. Koostöös turismisektori osapooltega turismivaldkonna koolitajate täiendõppe läbiviimine, kaasates erinevaid väliseksperte eesmärgiga tagada turismihariduse kaasaegsus ning tulevikku suunatud areng. Turismialal õppimise ja töötamise väärtustamine noorte seas, mis aitab kaasa turismivaldkonna maine kasvule, huvi tõstmisele turismisektoris töötamise vastu ja karjäärivõimaluste parendamisele. Giidide kompetentsuse tõstmine vastavalt sihtturu ja sihtrühma vajadustele
Rootsi 1,3 Saksamaa 1,2 Läti 1,0 Muud Euroopa riigid 4,6 Muud maailma riigid 0,5 Tabelist joonistub välja väga hästi milline on Viljandi turismitrend. Põhilise osakaalu moodustavad Eesti turistid, mis on tervelt 81,4%. Samuti järeldub, et turismivaldkonna ettevõtjana ei tasu rõhku panna väljaspool Euroopat asuvate riikide teenindamiseks, sest nende osakaal on vaid 0,5% kogu turistidest, kes on Vijandit külastanud 2011 aastal. Ülejäänud osakaalu moodustavad Euroopa riigid. Arvutused näitavad, et 2012. aastal töötas Viljandi maakonna turismi valdkonna 142 ettevõttes 273 inimest, ettevõtete müügitulu kokku oli 7 mln eurot, teenuste eksport moodustas kokku 0,13 mln eurot ja ärikasum kokku oli 0,17 mln eurot. Valdkonna ettevõtted
ettevõtlikuks töötajaks Eesti ja Euroopa tööturul turismi, majutuse ja toitlustuse valdkonnas. Õppijaid on EHTE-s 350 õppurit päevases-, tsükliõppes ning eksternõppes. EHTE-s on moodustunud üliõpilaskond, õpilaskond, tegutsev üliõpilasesindus ning koolis toimivad traditsioonid. 1988-2007.a. on EHTE lõpetanud 20 lendu, kokku üle 600 oskustöötaja. Rakenduskõrghariduse on omandanud rohkem kui 300 hotellimajanduse, toitlustusvaldkonna ja turismivaldkonna spetsialisti. Ehte vilistlased töötavad erinevatel ametipositsioonidel hotellides, turismifirmades, toitlustusettevõtetes. Mitmed töötavad keskastme juhtidena (turundusjuhid, vastuvõtujuhid, toitlustusjuhid, tegevjuhid jne.) Mitmed on loonud endale töökohad, töötavad valdkonna tööandjate ja ettevõtjatena. Vilistlaste hulgas on ettevõtete omanikke. 5. Kooli eesmärk Eelkõige soovib EHTE teavitada noori oma soodsatest õppevõimalustest ning tehakse
● Vähene turismitoodete valik ● Sesoonsus ● Info levitamine olemasolevate toodete kohta ● Eesti vähene tuntus ● Jätkuvalt parandamist vajav maine ● Eesti omapärade mittetundmine välisriikides ● Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid 11. Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis? Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh: ● riigi- ja omavalitsusasutused ning nende poolt loodud tulundus- ja mittetulunduslikud organisatsioonid ● üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid ● kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid;
(maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Nõrkused: vähene turismitoodete valik, sesoonsus, info levitamine olemasolevate toodete kohta, Eesti vähene tuntus, parandamist vajav maine, Eesti omapärade mittetundmine välisriikides, turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis? Kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. Milline on avaliku sektori roll loodusturismi korraldamisel? Rahaliste toetuste jagamine, ettevõtete koolitamine, infrastruktuuri arendamine, info vahendamine. Milliga tegeleb loodusturismis EAS Turismiarenduskeskus? Keskkonnaamet, RMK? Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus edendab ettevõtlus- ja regionaalpoliitikat Eestis. Tegevuste eesmõrgiks on suurendada Eesti kui reisisihi tuntust ning Eesti
personaalse teenuse ja koostöö. Ettevõtte väärtusteks on personaalsus, sõbralikkus, avatus, kvaliteet ning paindlikkus. South-Estonia DMC OÜ pakub konverentside eel- ja järeltuure, klassikalisi ekskursioone, omamoodi ekskursioone Tartus, päevaseid väljasõite Lõuna-Eestisse, õhtuseid põnevaid ajaviitevõimalusi, FAM-reise Lõuna- Eestisse, konverentside korraldamist. Samuti koolituste läbiviimist erinevatel turismivaldkonna teemadel, turismivõrgustike arendamist ning turismiettevõtjate nõustamist. Oma kliente teenindatakse nii eesti kui inglise keeles. Ning vajadusel saab kaasata ka saksa ja soome keelt valdavad head koostööpartnerid. (http://www.south- estonia.com/blog/inimesed/) South-Estonia DMC's töötab kolmeliikmeline meeskond Aule Solo (juhatuse liige), Triinu Akkermann (sihtkoha spetsialist) ja Liis Pärtelpoeg (sihtkoha spetsialist).
teadis sellest palju head rääkida. Seega oli asjaajamisega vähem muret. Niipea kui olin ,,Muhu jaanalinnust" kuulnud, ei hakanudki ma teisi kohti otsima ega kaaluma. Antud ettevõte tundus sobilik, koht oli saadaval ning eeldasin, et ühiskonnas valitseva majandussurutise tõttu turismivaldkonnas nii kui nii vabu töökohti eriti ei leidu. Nüüd, kus olen praktika läbinud, võin öelda, et koha valik oli igati õnnestunud. Nii nagu koolis turismivaldkonna kohta öeldi, et saad lisaks tööle ka puhkuse ja hobi, nii oligi sai inimestega suhelda, ilusat ilma nautida ning loomadega tegeleda. Igati positiivne oli see, et sai võõrkeeli praktiseerida ning töö ei olnud mitte kunagi üksluine. Miinuseks oli antud praktika puhul võib-olla asjaolu, et turismihooaeg ei ole aprilli kuus veel hoogu sisse saanud ning kliente ei käinud alguses väga palju.
märgalad, kaitsealad). Nõrkused: vähene turismitoodete valik, sesoonsus, info levitamine olemasolevate toodete kohta, Eesti vähene tuntus, parandamist vajav maine, Eesti omapärade mittetundmine välisriikides, turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 13. Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis? Kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. 14. Milline on avaliku sektori roll loodusturismi korraldamisel? Rahaliste toetuste jagamine, ettevõtete koolitamine, infrastruktuuri arendamine, info vahendamine. 15. Millega tegeleb loodusturismis EAS Turismiarenduskeskus? Keskkonnaamet, RMK? Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus - edendab ettevõtlus- ja regionaalpoliitikat Eestis. Tegevuste
Turisminõudluse otsesteks tekitajateks ehk tõmbeteguriteks on motivaatorid, mis ärgitavad külastajaid Eestisse tulema (sündmused, ajalugu, loodus, atraktsioonid, äri, tegevused jm). Selleks, et neid kogeda, vajab külastaja külastuselamust kogeda võimaldavaid ja toetavaid tooteid transporti, majutust, toitlustust ja mitmesuguseid teisi teenuseid. Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh: · riigi- ja omavalitsusasutused ning nende poolt loodud tulundus- ja mittetulunduslikud organisatsioonid · üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid · kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid · turismiteenuste pakkujad
maafondi mitteratsionaalne kasutamine, teadmiste ja kogemuste puudulikkus turismi arendamise osas ning mitteküllaldane partnerlus avaliku-, era-, ja kolmanda sektori vahel ja turismiarengukava puudumine. Puhke- ja turismimajandusega seotud asjaliste analüüs. Kõigi eelnevalt mainitud tegevuste juures on oluliseks koostöö erinevate asjaliste vahel. Turismiasjalisteks nimetatakse üksikisikuid, gruppe ja organisatsioone, kes mõjutavad turismivaldkonna otsuseid ja keda need mõjutavad ning kes osalevad külastuselamuse kujunemise protsessis. Arendamine saab olla tulemuslik ja kasulik vaid siis, kui kaasatud on kõik osapooled võimalikult varajases staadiumis. Teabe, kogemuste ja oskuste jagamine, algatuste toetamine, finantseerimine kõik see aitab kaasa arusaamisele ja vastasseisu vähendamisele. (Hall 2005: 168-185; Tooman, Müristaja 2008: 17) Narva- Jõesuu turismiasjaliste hulka kuuluvad kohalikud kogukonnad, erinevad
, mis on tavaliselt loodud eesmärgiga toetada millegi arengut (maapiirkonnad, demokraatia, Kagu-Eesti…. ) või millegi säilimist (bioloogiline mitmekesisus, rahvuskultuur, keskkond…) Kõik need fondid mõjutavad turismiarengut olenemata sellest, kas nad tegutsevad keskkonna, kultuuripärandi või maaelu arengu nimel. Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh: kesk- ja omavalitsused, üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid, kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid turismi- ja teiste teenuste pakkujad, turistid, külastajad, elanikud, meedia,
12. Mis on Eesti (loodus)turismi nõrkused? 1 vähene turismitoodete valik 2 Sesoonsus 2 Info levitamine olemasolevate toodete kohta, 3 Eesti vähene tuntus 4 Jätkuvalt parandamist vajav maine 5 Eesti omapärade mittetundmine välisriikides 6 Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 13. Kes on turismiasjalised? Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh: kesk- ja omavalitsused, üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid, kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid turismi- ja teiste teenuste pakkujad, turistid, külastajad, elanikud, meedia,
R o g n e r - B a d B l u m a u , H o t e l l j a S p a ( 1 9 9 3- 1 9 9 7 ) R.-B.B. on üks suurimatest Hundertwasseri projektidest. Hundertwasser plaanis arhitektuuri kokku viia looduse harmooniaga. Erinevad arhitektuurilised vormid olid sellised, mida varem ei olnud nähtud, midagi täiesti uudset. Hotell ja spa avati mais, aastal 1997. Hoone sisaldab 600 voodit, vabaõhu basseini, konverentsiruume ja sportimise võimalusi. ,, Rogner- Bad Blumau" on auhinnatud ka mitmete turismivaldkonna auhindadega. (http://www.hundertwasser.at/english/thermendorf.htm ) H u n d e r t w a s s e r h a u s , V i i n ( 1 9 7 7 - 1 9 8 6) Hundertwasser Haus Wien milline rõõmus ja positiivne maja! Selle värvilise elumaja katusel ja rõdudel kasvavad puud ning seintel ronivad lopsakad vääntaimed. Sisehoovi kiigates ilmub nähtavale tihe puudevõpsik. See oli Hundertwasseri idee, lasta loodusel kasvada vabalt ja segamatult.
EHTE koolis on võimalik õppida samu erialasid ka riigieelarvelistel õppekohtadel, kutseõppe tasemel (õpiaeg 2 aastat). Riigieelarvelistele kohtadele tehakse riiklik tellimus ning kohtade arv on igal aastal erinev. Tasemeõpet pakutakse EHTE-s kahes õppevormis – päevane, statsionaarne õpe ning kaugõpe. EHTE täiendkoolitused on peamiselt seotud õpetatavate erialadega ning suunatud eriala professionaalidele. Lisaks on võimalik end täiendada toitlustuse- ja turismivaldkonna ettevõtluse osas. Kuna EHTE õppehoone on mahukas, siis kõiki ruume ei kasutata 100% EHTE teenuste pakkumiseks. See võimaldab pakkuda tootena ka auditooriumite ning esitlustehnika renti. EHTE-l on kohvik, mis peamiselt tegeleb õppijate ning töötajate toitlustamisega. Samuti kasutatakse kohviku kööki õppeköögina ning seal viiakse läbi ka toitlustusalaseid täiendkoolitusi. Rakenduskõrgharidus (õpiaeg 3 aastat): Hotellimajandus I, II, II kursus
Kasvav hulk puhkepäevi sage reisimine on rutiinne tegevus Välisreisid on moes, nende atraktiivsus tuntud: Kosmopoliitne ja mobiilne ühiskond Puhkus välismaal kui isikliku staatuse sümbol Teadlikkust välismaast, sealsetest puhkekohtadest ja võimalustest 71. Sihtkohaasjaliste rollid sihtkohatoote arendamisel ja asjaliste kaasamine Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad 45 turismivaldkonna otsuseid ning keda need mõjutavad ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sealhulgas: riigi ja omavalitsusasutused ning nende loodud tulundus ja mittetulunduslikud organisatsioonid; üleriigilised ja regionaalsed turismi ja tööandjate organisatsioonid; kolmas sektor, s.h. keskkonnakaitse ja teised organistatsioonid
ja vastupidavusest. Brändist arusaamise, sellele toe ja usalduse tekkeks peaks juhtimise koondama ühe organisatsiooni kätte. Bränd annab turismisihtkoha konkurentsivõimele tähenduse ja väljenduse. See loob elamuse ja kuvandi, edastab väärtussüsteemi ja siht- koha positsiooni turul. (Lennon et al 2006: 235; Fabricius 2006: 44) Võimalikud probleemid sihtkohas ei tulene tavaliselt vaid külastajatest, pigem on need turismivaldkonna puuduliku planeerimis-, arendamis- ning juhtimistöö tulemus. Näiteks samal ajal, kui ettevõtlussektor toetab turismi arengut, võivad teised osapooled selle 19 vastu olla. Tüüpilisemalt tugineb vastasseis arusaamal, et turism võib kasvatada sot- siaalset, psühholoogilist ja majanduslikku konkurentsi ressursside pärast, põhjustades seeläbi teisi negatiivseid mõjusid. Kui poliitilised, keskkonnateadlikud, religioossed,
annaabi.ee 
