Leidsid 27 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Turbolaaduri ajalugu ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
turbo, laadur, turbolaadur, kompressor, turbiin, gaas, sisselaske, turbiini, mootoriga, garrett, nendate, turbolaadimine, ratio, diiselmootori, boost, nendatel, mootoril, algallikas, kolb, tavalisel, hooldus, electric, küttesegu, bensiinimootori, illustratsioon, naka, lävi, klapp, performance, sõiduautod, suurendamine, sisselasketakt, töötaktTartu Kutsehariduskeskus Autoremondi osakond Indrek Jõgi Turbo ISESEISEV TÖÖ PNEUMAATIKAST Juhendaja: Paul Kütimaa Tartu 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Rõhk- rõhu reguleerimine..........................................................................
autodega tegelejate hulgas au sees, kuid mida meeldib kahtluse alla seada neil, kes eelistavad "arenenuma" tehnoloogiaga mootoreid, eelkõige väikseid võimsaid turbomootoreid. Ja tõepoolest nagu siinsetelgi lehekülgedel varem mainitud, on mootor eelkõige õhupump ja ülelaadimine on tõhus viis mootori tarbitava õhu ja kütusehulga ning ühtlasi väände ja võimsuse kasvatamiseks. Ülelaadimisviisidest tõhusaim on turbo üks paljukasutatud näiteid selle tehnoloogia võimalustest on 80ndate keskpaiga F1 autod, mis ajasõiduseades said oma 1,5 liitristest turbomootoritest kätte 12001400 hobujõudu see on ligi 900 hobujõudu liitrist. Selline erivõimsus on võrreldav 500 CID / 7000+ hj Top Fuel dragsteritega ja F1 mootorid pidasid kvalifikatsiooniseades vastu vähemalt paar ringi Top Fueli burnouti ja 400 meetri vastu. 2004
Sidurikoda 5. Sisselasketoru 6. Käiviti 7. Õlifiltrid 8. Õlijahuti 9. Puhas õhk 10. Turbolaadur 11. Heitgaas Diiselmootor koosneb vänt- ja gaasijaotusmehhanismist ning jahutus-, õlitus- ja toitesüsteemist. Väntmehhanism muudab kolbide edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks. Kolb liigub silindris töötakti ajal gaasiderõhu toimel ülemisest surnud seisust (ÜSS) alumisse surnud seisu (ASS).
mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel eraldunud soojusenergiast läheb kogu süsteemi soojendamiseks. Kui istud autosse külma talveilmaga, on auto peaaegu sama külm kui väljaski. Kui aga auto mootor on veidi aega töötanud, soojeneb auto nii väljast kui ka seest
2 terasmembraanil paiknev piesoelektriline element 3 elektriline ühendus 4 signaali töötlemise elektrooniline plokk 5 - pistik SISSELASKETORUSTIKU RÕHU ANDUR Õhu sisselasketorustiku rõhuandurit kasutatakse siis, kui turbolaadur on arvutijuhitav ja mootori heitgaaside saastesisaldus peab vastama vähemalt EURO4 nõuetele. Tänu selle anduri informatsioonile, saab mootori arvuti täpsemalt juhtida heitgaasi tagastust ja mõningatel juhtudel ka silindritesse pihustatavat kütusekogust (kui tekib oht tahma tekkeks), sest õhukogus on täpsemini määratud. Peale selle on ka turbolaaduri töö arvuti pideva kontrolli all. · ÕHUKULUMÕÕTUR Kuumkilega õhukulumõõtur Õhukulumõõtur sisaldab kuumkile-
2 terasmembraanil paiknev piesoelektriline element 3 elektriline ühendus 4 signaali töötlemise elektrooniline plokk 5 - pistik SISSELASKETORUSTIKU RÕHU ANDUR Õhu sisselasketorustiku rõhuandurit kasutatakse siis, kui turbolaadur on arvutijuhitav ja mootori heitgaaside saastesisaldus peab vastama vähemalt EURO4 nõuetele. Tänu selle anduri informatsioonile, saab mootori arvuti täpsemalt juhtida heitgaasi tagastust ja mõningatel juhtudel ka silindritesse pihustatavat kütusekogust (kui tekib oht tahma tekkeks), sest õhukogus on täpsemini määratud. Peale selle on ka turbolaaduri töö arvuti pideva kontrolli all. · ÕHUKULUMÕÕTUR Kuumkilega õhukulumõõtur Õhukulumõõtur sisaldab kuumkile-
Mootor Olenevalt mootori ehitusest toimub see protsess kas ühe või kahe väntvõlli pöörde jooksul, kui ühe siis on tegemist 2 taktilise mootoriga, kui kahe siis 4taktilise. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub ühes äärmisest asendist teise. Kolvi äärmisi asendeid nimetatakse ülemiseks ja alumiseks surnudseisuks. 4taktilise mootori töötsükkel koosneb 4jast taktist. 1) Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub A.S.S-i väntvõlli poole väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on kõige suurem see on sisselaske takt.
juurde. Protsessi mingil momendil soojuse muutust ei toimu , proportsionaalne tsükli jooksul paisuvate gaaside poolt tehtud tööga. Sisselasketakti alguses on põlemiskambris jääkgaasid politroobi ja adiabaadi näitajad on võrdsed. Protsessi teisel poolel , Sellel omadusel põhineb mootori silindri võimsuse määramine. temperatuuriga Tr ja rõhuga pr , mis sisselaske takti ajal paisuvad , kolvi ÜSS lähedal , toimub soojuse äraandmine silindri ja Tegeliku indikaatordiagrammi pindala järgi on võimaöik määrata võtavad enda alla osa silindri mahust , kuumendavad juurdejuhitavadt põlemiskambri seintele , polütroobi näitaja muutub adiabaadi gaaside poolt tehtud tööd ja võrrelda seda teoreetilise ringprotsessi värsket õhku
3500 5,1 4,4 4000 5,2 4,5 4500 5,4 4,5 24 Õlitussüsteemi skeem Karter Õli võttur Õli pump Möödavooluklapp Õli filter reduktsiooniklapp Pea magistral Väntvõll Blokikaan Turbo Kepsud Sisselase nukkvõll Kolvid Väljalase nukkvõll 25 Küsimused 1. Nimetage õlitussüsteemi kolm funktsiooni: a) Vähendada hõõrdumist detailide vahel, mis vähendab nende kulumist ning soojuspaisumist. b) Jahutada mootori sisedetaile. Soojuse ülekandmine nii kolvigrupi kui ka väntvõlli ja
STIRLING RINGPROTSESS Stirlingi ringprotsesil toimub kütuse põlemine väljaspool kolbmootori silindrit. Stirlingmootori tööpõhimõte seisneb silindris oleva gaasi isotermsel perioodilisel kuumutamisel ja jahutamisel ning soojuse isohoorsel suunamisel läbi poorse regeneraatori silindri ühest ruumiosast teise. Regeneraatori abil antakse termodünaamilisele kehale soojust või eemaldatakse seda protsessisiseselt. Kui kõrge temperatuuriga gaas läbib regeneraatori, siis gaas jahtub, kuid regeneraator kuumeneb. Regeneraatorisse akumuleeruvat energiat kasutatakse järgmises tsüklis soojuse tagastamiseks (regenereerimiseks) madalama temperatuuriga gaasile. Soojuse suunamine soojusallikalt protsessi ja ka üleandmine jahutisse on isotermsed protsessid. Stirlingmootori tööpõhimõte ja protsessi tsüklid selguvad all toodud joonisltelt
The crankshaft is designed to convert the up and down motion of the pistons into horizontal rotation. Väntvõlli eesmärk on muuta üles-alla liikumise kolvid võtta horisontaalse rotatsiooni. The shaft is one solid piece made from cast iron or forged steel. Võll on üks kindel tükis valmistatud malmist või sepistatud terasest. Steel is usually used in high loading situations, such as diesel or turbocharged engines. Teras on tavaliselt kasutatakse kõrge laadimis olukordades, nagu diisel ja turbo mootorid. Oil passages are either cast or drilled into the crankshaft to distribute lubricant to the main and rod journals. Nafta lõigud on kas valatud või puuritud arvesse väntvõlli levitada määrdeaine peamine ja varraste ajakirjades. Gaasijaotusmehhanism (GJM) võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise.
Tarbitav võimsus: 3,5 kW El. Mootor pöörete arv: 1500 rpm El. mootori võimsus: 4,0 kW 2.3.3 Jahutussüsteem Laeval kasutusel on magevee jahutussüstem. Peamasina jahutusvee süsteem koosneb kahest kontuurist, iga kontur jahtub kiilu kest- toru jahuti abil. Madaltemperatuurilisest kontuurist ja kõrgtemperatuurilisest kontuurist (LT ja HT kontuurid). 2.3.3.1 Madaltemperatuuri kontuur Madaltemperatuurilise kontuuri vesi läheb peale peamasina ripp-pumpa turbiini ülelaadimis õhujahutisse. Peale seda vesi läheb peamasina õlijahutisse ja pärast õlijahutid vesi läheb jahuti juurde. Seal reguleerib ja hoiab temperatuuri pleiger regulaator (kas suunab magevett jahutisse või jahutist mööda). Parallelsed LT kontur läbib jahutid „rg“ ja „hp“. 40 Kontuur kosneb: 1) LTCP- Standby tsirkulatsiooni pump LT ( VNF 2- 235; 85 m3/h; 2,8 bar; 1450 rpm) 2) FP2- ripp- pump LT
väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel eraldunud soojusenergiast läheb kogu süsteemi soojendamiseks. Kui istud autosse külma
algab heitgaasi väljalase summutisse. Väljalaskeava avanemisel langeb rõhk silindris kiiresti. Järgnevalt avab kolvi ülaserv ülevoolu- ehk läbipuhumiskanali suudme ja karteris kokkusurutud uus kütteseguannus voolab kolvipealsesse ruumi, tõugates sealt välja põlemise jäägid. Pärast läbipuhkekanali ja väljalaskeava sulgemist algab silindris jälle küttesegu kokkusurumine ja kogu tsükkel kordub. Kolvi liikumise ajal üles, kui ta on sulgenud läbipuhkekanali suudmeavad, gaas karteris hõreneb ja seetõttu tekib alarõhk. Alarõhu (0,5 atm) toimel täitub karter kiiresti kütteseguga kohe, kui sisselaskeava avaneb. Et küttesegu liikumise kiirus on suur, siis tuleb teda karterisse veel juurde ka pärast rõhu tasakaalustumist. Kui sisselaskeava on sulgunud, tõuseb küttesegu rõhk karteris kolvi allaliikumise ajal kuni väärtuseni 1,5 atm (0,15 MPa). Väntmehhanism ja karter
ringprotsessi temperatuuri-intervalli, ette valmistada küttesegumoodustamiseks parim keskkond, saavutada kütuse paremad põlemistingimused ja gaasi täielikum paisumine töötaktil. Segumoodustumisprotsess algab sellest momendist, kui silindrisse suunatakse kütus. Hetkel on bensiini- ja diiselmootoritel on kütuse suunamise protsess silindrisse erinev. Segumoodustumisprotsessi iseärasused sõltuvad, kas tegemist on ülelaadimiseta või ülelaadimisega mootoriga. Põlemisprotsess, algab momendist kui küttesegu komprimeerimise tulemusena tekkivad silindris esimesed ülihapendite ergastatud ühendid, mis kutsuvad esile küttesegu kohttsentrite helesinised hõõgumised, mille järgi hilisemalt tekkivad esimesed küttesegu põlemiskolded. Väljalaskeprotsess, algab kolvi suureneva mahu ja vahetult maksimaalse temperatuuri languse tingimustes, mis kraadides väljund ca 60 kraadi EASS-i 5. Mootoritöö põhimõisted
balloonid, torusüsteem koosarmatuuri- ja mõõteriistadega). Suruõhusüsteem on ettenähtud suruõhu tootmiseks ja hoidmiseks, suruõhk on vajalik pea- ja abimasinatekäivitamiseks, difooni töölerakendamiseks ja vähesemal määral muudeks laevatöödeks(pneumaatilisd tööriistad) ja värvimiseks. Suruõhku toodetakse kompressoriga, mis pannakse tööle otse peamasina väntvõllilt või el.mootori pealt. Et tõsta õhurõhk 30 või enam atmosfäärini peab kompressor olema vähemalt 2 või 3 astmeline (2-3 kolviga), sest õhk komprimeerides ühes silindris (astmes) kuumeneb sedavõrd, et õliaurud õhukoostises võivadiseenesest süttida ja kompressoris toimub plahvatus. Õhk ennem järgmisse astmesse sattumist suunatakse läbi õhujahutaja (siugtoru), mis on monteeritud kompressori jahutussärgi sisse või seisab õhujahutaja eraldi kompressori lähedal.Mitmeotstarbelised suruõhu kompressorid liigitatakse 2 gruppi:
leida oma eesmärkide saavutamiseks lahendusi. K24A3 mootorit paigaldati Honda Accordile aastavahemikus 2003-2007, seega algupäraselt on loodud kesklassi pereautole. Antud mootori suurim tehnoloogiline erinevus varasema põlvkonnaga on i-VTEC kasutamine. Kui Honda varasemate põlvkonna mootoritel oli varieeritav klapi juhtmehhanism, mis kandis nime VTEC, siis uuem i-VTEC puhul on lisaks varieeritava klapi juhtmehhanismile ka nukkvõlli regulaator, millega saab muuta sisselaske nukkvõlli asendit väntvõlli suhtes. Tegemist senini Honda kõige suurema kubatuuriga reas neljasilindrilise mootoriga.[2] K24A3 mootori põhi parameetrid[2]: töömaht 2,354 cm3, silindri läbimõõt 87mm, kolvi käik 99 mm, surveaste 10,5:1, maksimaalne võimsus 189hp (140kW) @6800 p/min,
mootori töötamise ajal. Lämmastikühendid tekivad lämmastiku ja hapniku ühinemisest põlemisprotsessis kõrgete temperatuuride (2000°C ja rohkem) toimel, kusjuures lämmastikühendite hulga sõltuvus temperatuurist on kuupfunktsioonis: temperatuuri alandamine x korda vähendab NOx sisaldust heitgaasides x3 korda. Seetõttu ongi NOx vähendamisel põhirõhk suunatud temperatuuri alandamisele põlemiskambris ja seda tehakse heitgaaside juhtimisega (vähesel määral) sisselaske torustikku. See aga on küllalt komplitseeritud ettevõtmine, sest temperatuuri alandamine alandab ka mootori efektiivsust. Samal ajal aga tekib lämmastikühendeid kõige rohkem mootori töötamisel keskmistel koormustel, lahja kütteseguga. Seega, kui lasta heitgaase värske õhu või küttesegu hulka ainult mootori töötamisel keskmistel koormustel, ei ole võimsuse kadu isegi märgata. BENSIINIAURUDE · BENSIINIAURUDE KOGUMISSÜSTEEM KOGUMISSÜSTEEM
4. Kogu töötaktile vastab aga indikaatordiagrammi lõik 2.3.4. 4) Väljalasketakt. Väljalaskeklapp avaneb. Kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse ja surub heitgaasi avatud klapi kaudu välisõhku. Indikaatordiagrammil on väljalasketakt vahemikus 4.0. Nii otto- kui diiselmootoritüübile on iseloomulik, et kolb liigub ainult töötsükli ühe osa, töötakti kestel gaaside rõhu toimel, pannes kepsu vahendusel väntvõlli pöörlema. Ülejäänud, ettevalmistustaktide (väljalaske, sisselaske ja surve) ajal liigub kolb töötakti vältel hoorattasse salvestatud energia arvel. 5. Mootorite efektiivnäitarvud ja võrdlusparameetrid (slaid 6), (1) lk. 21., lk. 32-37. 6. Väntmehhanism (1) lk. 39., lk. 49. 7. Gaasijaotusmehhanism: mehhanismide liigitus ja tarindus, gaasijaotusdiagramm. (1) lk. 77. Neljataktilistes mootorites kasutatakse klappidega jaotusmehhanisme, mille klapid avavad ja sulevad sisse- ja väljalaskeavasid. Klappidega gaasijaotusmehhanismid võivad olla
Kolvid ja hülsid on valmistatud roostevabast terasest. Ülelaadimissüsteem Peamasina turbiinid täiskoosseisus Peamasina Turbiinid(turbokompressori osa) Ühe peamasina koosseisu kuuluvad kaks aksiaalturbiini ja kaks õhujahutit. Õhku jahutatakse madalatemperatuurilise jahutusveega. Masinad on keskmise ülelaadimisega. Õhk imetakse masinaruumist läbi filtriketaste turbiini. Ühes turbiinis on kokku kuus filtriketast läbimõõduga 110cm. Turbiinid asuvad masina vööripoolses otsas, kinnitatud õhujahutite külge, mis on omakorda kinnitatud mootoriploki külge. Õhk läbib õhufiltrid, ülelaadimisturbiini, õhujahuti ja koguneb ressiiverisse, mis asub silindrite vahel malmploki õõnsuses. Turbokompressoriks on ABB VTR 354P-11/-21. Kompressori tiivik surub õhu sisselaskekanalisse ja seejärel spiraaltorusse, kus ta komprimeeritakse ja
Mootori võimsusest sõltub ratta maksimaalkiirus, hoovõtuerksus ja tõusude ning teiste teetakistuste ületusvõime. Mootori pöördeid ja võimsust muudetakse roolikangi parempoolse käepideme pöörami- sega. Abiseadisena kuuluvad mootori juurde bensiinipaak ja väljalasketoru koos summutiga. Jõuülekande abil kantakse mootori pöördemoment vedavale rattale. Jõuülekandesse kuuluvad mootoriüle- kanne, sidur, käigukast ja peaülekanne, mis kõik peale vii- mase on mootoriga kokku ehitatud. Mootoriülekandeks nimetatakse kett- võit hammasajamit, mis on vahelüliks mootori ja siduri vahel. Sidur võimaldab mootorit ajutiselt lahutada järgnevatest jõuülekandeseadmetest ja nendega sujuvalt ühendada. See on vajalik mootorratta sujuvaks paigaltvõtuks ja ohutuks käiguvahetamiseks. Sidurit juhi- takse roolikangil asuva hoova abil. Käigukast on hammas- rattapaäridest koosnev mehhanism, mis võimaldab sõltu-
Mida suurem rõhujõud mõjub kolvile ja mida pikem on väntvõlli vänt, seda suurem pöördemoment tekib. Silindris kolvile mõjuv rõhujõud sõltub seal ära põletatud küttesegu kogusest ja kolvi põhja pindalast. Õhk küttesegu tarvis siseneb silindrisse sisselasketakti ajal kolvi liikumisest tekkiva alarõhu ja ülelaadimisega mootoritel kompressori abil tekkiva ülerõhu toimel. Kindlate mõõtmetega silindrisse saab sisselaske takti ajal siseneda kindel kogus filtri poolt puhastatud õhku. Sisselasketaktile järgneb survetakt, mille ajal surutakse silindris kokku sinna sisenenud õhk. Õhu temperatuur kokkusurumise tagajärjel suureneb. Survetakti lõpus pihustatakse silindrisse õhu hulka diiselkütus. Kütuse aurud segunevad õhuga ja moodustub küttesegu. Survetakti lõpus tõuseb surve tõttu temperatuur silindris nii kõrgele, et
Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V
elektrijaamades 2,6%. Primaarenergiaga varustatuse osas erineb Eesti (vt Joonis 1 .3) märgatavalt mistahes muust maailma piirkonnast, sest see baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste energiaallikate osatähtsuseks primaarenergia bilansis üle 70%, mis näitab Eesti suhtelist energeetilist sõltumatust. Eestisse imporditakse transpordis kasutatavad vedelkütused, gaas ja kivisüsi, kusjuures viimase tarbimine on muutunud marginaalseks. Väärib märkimist, et Eesti on muutunud vedelate katlakütuste importijast nende eksportijaks, mis on setud põlevkiviõli suureneva ekspordiga ja imporditava naftamasuudi tarbimise järsu langusega. 6(113) Villu Vares Energia ja keskkond
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
