väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik aktiivsus, perekondlik staatus. · Sotsiaalne kihistumine: Ülemklass- rikkad, parem haridustase, omnd, parem tervis Keskklass- inimesed, kes saavad hakkama, tegelevad oma hobidega ja säästavad raha. Alamklass- vaesed, vajavad toimetulekuks toetusi ja abi, madalam haridustase, viletsaim tervis. Asotsiaalid- inimesed, kellel pole sissetulekut, elukohta, perekonda. · Inimvajaduste hierarhia: enesetoetusvajadus, tunnetusvajadus, kuuluvusvajadus, turvalisusvajadus, füsioloogilised vajadused. (Ühiskonnamudelid: agraar-, industriaal-, teenindusühiskond. Info- ja teadmusühiskonna erisus) Agraarühiskond- suur pere, elati maal Industriaalühiskond- algas Inglismaal, üleminek seostatud tööstusliku pöördega, kapital, masinad, töö iseloom: ei sõltu aastaaegadest ega ilmast Teenindusühiskond- majandustegevus tugineb teadusuuringutele
ennast selles kultuurilises kontekstis. Motiive tekitavad vajadused. Vajadused on organismi toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. Vajadused jagunevad kaheks; 1. Kultuurilised vajadused ehk ühiskonnast tingitud vajadused 2. Bioloogilised vajadused ehk põhivajadused, mis on pärit loodusest ning on kiiresti rahuldatavad. Nendeks on söögivajadus, joogivajadus ja seksuaalvajadus. Siia alla loetakse ka veel tihtipeale tunnetusvajadus ehk uudishimu. Põhivajaduste puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil me ühte või teist vajadust tohime rahuldada või peame rahuldama Näiteks: Bioloogiliste indiviididena võiksid kõik inimesed süüa sealiha, aga on kultuure, kus sealiha söömine on lausa keelatud. · Bioloogilistest vajadustest on ainult hingamisel kultuuriga väga vähe pistmist. Vajadust tekitavad objektid- kõikvõimalikud asjad ja nähtused.
a) Varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule b) Alateadvuse mõju käitumisele c) Unenägude analüüs d) Isiksus koosneb 3 komponendist – Id, Ego, Superego Esindajad: Alfred Adler, Carl Jung, Sigmund Freud • Biheiviorism (käitumispsühholoogia) a) Käitumine kui lihtne vastus stiimulile b) Enamik käitumisi on omandatud John Watson • Humanistlik psühholoogia a) Sisemisele subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetusele keskendumine (eneseteostusvajadus, tunnetusvajadus, armastus- ja kuuluvusvajadus, kaitsevajadus, füsioloogilised vajadused). C. Rogers, A. Maslow • Kognitiivne (tunnetus-) psühholoogia a) Inimese enda ja maailma seletamise viis, infotehnoloogiline, andmebaasi, süsteemi tasemel. Jean Piaget • Psühholoogia (bioloogiline) a) Käitumine, kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemus
VAJADUSED - orgaanilised vajadused - funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus - sotsiaalsed - vaimsed - esteetilised VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine - valu vältimine - hirm - uni - nälg - janu - sugutung - uimastisõltuvus KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus - väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus MASLOW VAJADUSTE HIERARHIA 1.) tunnustus, kuuluvus ja armastus, turvalisus, füsioloogilised vajadused 2.) esteetilised vajadused, kognitiivsed vajadused 3.) eneseteostus SAAVUTUSMOTIVATSIOON
Keskmise inimese intellektuaalne potentsiaal on tänapäeval alles osaliselt kasutatud Maslow´vajaduste hierarhia Inimese aktiivsuse allikaks on tema vajadused. On 7 vajaduste taset: 1. Füsioloogilised vajadused 2. Turvavajadused (soov tunda end kidlalt ja kaitstult) 3. Kuulumisvajadus (soov kuuluda kuhugi) 4. Sotsiaalse hinnatuse vajadus (soov hästi hakkama saada) 5. Tunnetusvajadus (soov uurida ja mõista ümbritsevat elu) 6. Esteetilised vajadused (vajadus kogeda ilu ja luua uut) 7. Eneseteostamise vajadus (arendamine ja jõuvarude kasutamine). Herzbergi kahe faktori teooria 1. Hügieenifaktorid palk, kindlustunne tööl, töötingimused, inimestevahelised suhted, töökuluutr, kuhtimise kvaliteet. 2. Motivatsioonifaktorid vastutus töös, enesearengut võimaldav töö, huvipakkuv töö, tunnustus.
Abraham Maslow vajaduste teooria on üks levinumaid ja tunnustatumaid motivatsiooniteooriaid, mille loomisel lähtus Maslow sellest, et inimese aktiivsuse allikaks on tema vajadused. Maslow eristas seitset vajaduse taset, millest kolme viimast vaadeldakse sageli ühe eneseteostuse vajadusena: füsioloogilised vajadused turvalisuse vajadus ühtekuuluvuse ja armastuse vajadus sotsiaalse hinnatuse vajadus tunnetusvajadus esteetilised vajadused eneseteostamise vajadus Maslow väitis, et baasiks kõikidele teistele vajadustele on füsioloogilised vajadused. Inimese vajadused kasvavad hierarhiliselt alt üles ja kõrgema taseme vajadused ei teki enne, kui madalama taseme vajadused on vähemalt minimaalselt rahuldatud (nooruse.ee2015). 7 4. Herzbergi kahe faktori vahel
ttu.ee/Oppematerjalid/Liias/2008/motivatsiooniteooriad.PDF) Inimese vajadused jagunevad: Põhivajadused e. Bioloogilised vajadused · Vajadus säilitada püsivat kehatemperatuuri · Söögi, joogi ja unevajadus Haapsalu 2009 Motivatsioon · Suguiha ja seksuaalsus e. vajadus säilitada liiki · Vajadus säilitada iseennast vältida valu, vigastust, surma · Uudishimu e. Tunnetusvajadus 2) Ühiskonnast tingitud e. Kultuurilised vajadused, mille alla kuuluvad: · arengumotivatsioon · sotsiaal - kultuuriline motivatsioon (http://www.elvag.edu.ee/~ardo/praks/motivatsioon.pdf) Haapsalu 2009 Motivatsioon Motivatsiooniteooriad Maslow` motivatsiooniteooria - Maslow jagab vajadused viieks: 1) Füsioloogilised vajadused - homeostaas-teatud oleku hoidmine, säilitamine
Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes, Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu, Negriidid < europiidid < mongoliidid 29. Mis on motivatsioon? Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas: Vajadus, Motiiv, Eesmärk Vajadused: vajadus- motiiv- pingutus- eesmärgi mittesaavutamine- frustratsioon, kaitsemehhanismid. Kultuuriline motivatsioon- Arenguvajadus, Uudishimu, tunnetusvajadus, Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) bioloogiline motivatsioon- Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine: Valu vältimine, Hirm, Uni, Nälg, Janu, Sugutung, Uimastisõltuvus 30. Kontrollkeskme lähenemine –väline (palk, hinne, avalik tähelepanu), sisemine (reis, film, -enda jaoks) Maslow motivatsioonipüramiid Atributsioonid- Atributsioonid ehk
· Etnilised grupid ja intelligentsus · Negriidid < europiidid < mongoliidid · Arthur Jensen - 1969 ilmunud essee Mis on motivatsioon? Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas Vajadused · Orgaanilised vajadus · Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus · Sotsiaalsed · Vaimsed · Esteetilised Kultuuriline motivatsioon: · Arenguvajadus Uudishimu, tunnetusvajadus · Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) Bioloogiline motivatsioon: · Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine Valu vältimine Hirm Uni Nälg Janu Sugutung Uimastisõltuvus Kontrollkeskme lähenemine Maslow motivatsioonipüramiid McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria Atributsioonid
Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline motivatsioon. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow motivatsioonipüramiid. McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria. Atributsioonid. Motivatsioon vajaduste rahuldamisele suunatud funktsionaalselt süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Vajadused mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puuduse tunnetamine. Kultuuriline motivatsioon arenguvajadus, uudishimi ja tunnetusvajadus. Bioloogiline motivatsioon tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine, nt valu vältimine, hirm, uni, nälg, janu. Kontrollkeskme lähenemine Sisemine (eelistatatkse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus). Väline (eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus). Maslow motivatsioonipüramiid - Enese
Kutseõpetaja II aasta Näide või fakt (tõestisündinud) juhtumi (värvikas) kirjeldus; Statistika kitsamalt valimi mõõtmistulemuste esitamine ja üldistamine, laiemalt numbriline fakt Põhjuslik jada väites sisalduva põhjus-tagajärje seose samm-sammuline selgitamine Süvenemise tõenäosus Inimeste individuaalsed erinevused süvenemises: Tunnetusvajadus (Cacioppo, Petty &Morris, 1983). Seotud intelligentsusega Hinnangu andmise vajadus Infotöötlemise enese-tõhusus Kallutatud infotöötlus Minapildi motivatsioon kallutab kaalutlemist infotöötluses. Infotöötluse kallutatus sõltub parasjagu aktiveeritud vajadusest: Mõistmisvajadus = tasakaalus töötlus; Kuumisvajadus = vastutulelik töötlus; Minapildi vajadus = olemasolevate hoiakute kinnitav töötlus. Kaks info töötlemise reziimi
turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi; armastus- ja kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele; eneseteostusvajadus – vajadus "jätta jälg" kasutades ära enda täielikku potentsiaali, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi Kultuurilne motivatsioon Arenguvajadus Uudishimu, tunnetusvajadus Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) bioloogiline. bioloogilised motiivid: füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu;
tegutsemas hoiab. Motiiv on kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Psühholoogia levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused. Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. 10.2. Vajaduste liigid Laias laastus võib inimeste vajadusi jagada kaheks: 1) Põhivajadused ehk bioloogilised vajadused söögivajadus, joogivajadus, hapnikuvajadus, seksuaalvajadus, tunnetusvajadus(uudishimu) 2) Ühiskonnast tingitud ehk kultuurilised vajadused Vajadusi tekitavate objektide hulka kuuluvad kõikvõimalikud asjad ja nähtused nagu riided, televiisor, aeroobikatrenn, auto, muusika, kõrgharidus, reisimine. Ka põhivajaduste täitmiseks on kultuurilised reeglid. Ainult hingamesel on kultuuriga väga vähe pistmist. 10.3. Eesmärgid ja tegevus Vajadus on alles eeltingimus, mis tekitab motiivi ehk vajaduse rahuldamise püüdluse
Maslow vajaduste hierarhia Abraham Maslow vajaduste teooria on üks levinumaid ja tunnustatumaid motivatsiooniteooriaid, mille loomisel lähtus Maslow sellest, et inimese aktiivsuse allikaks on tema vajadused. Maslow eristas seitset vajaduse taset, millest kolme viimast vaadeldakse sageli ühe eneseteostuse vajadusena: füsioloogilised vajadused turvalisuse vajadus ühtekuuluvuse ja armastuse vajadus sotsiaalse hinnatuse vajadus tunnetusvajadus esteetilised vajadused eneseteostamise vajadus Vajaduste teooria. Rahuloluteooriad selgitavad inimese motivatsiooni vajadustest ja nende rahuldamisest lähtuvalt. Inimeste vajaduste rahuldamist nähakse seoses ümbritseva keskkonnaga. Vajadus on inimese seisund, milles ta tunneb puudust mingitest talle olulistest tingimustest. 9. Hertzbergi kahe teguri teooria. Herzbergi kahe faktori vahel
• Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus • Sotsiaalsed • Vaimsed 45 46 • Esteetilised – vajadus ilu ja korra järgi Bioloogiline motivatsioon (baasvajadused) • Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine – Valu vältimine – Hirm – Uni – Nälg – Janu – Sugutung – Uimastisõltuvus Kultuuriline motivatsioon • Arenguvajadus – Uudishimu, tunnetusvajadus(vajadus ise teatud olukordi läbi proovida ja kogeda. Näiteks: Mis tunne see on, kui keel lingi külge külmaga kinni jääb. • Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) Kontrollkese (Rottel 1966) Ta jagas inimese käitumise kaheks. Sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus. (meie tulemused määravad ära meie oskused. Kui halvasti läheb, siis tõlgendan, et minu viga)
Hoiakute muutmine: Veenmine (nt Cialdini, Petty ja Cacioppo, 1981) Sõnumi allikas -> usaldusväärsus Sõnumi edastus Keskne tee kuidas teemat olemasolevate hoiakutega seostada Perifeerne tee kui probleem läheb meist liiga palju mööda ja see pole meile kohane, suudame selle kõrvale lükata Bioloogiline motivatsioon tegutsemise eesmärk - kehaliste vajaduste rahuldamine nt valu vältimine, hirm, uni, nälg, janu, sugutung Kultuuriline motivatsioon arenguvajadus (uudishimu, tunnetusvajadus) tekib tahe end uuendada; saada väljaspoolt uusi kogemusi; avatus erinevatele kogemustele võib olla ka halb (nt. sattumine uimastisõltuvusse) tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) - inimese eesmärkide ja praeguse olukorra vahel tekib lahknevus, mida inimene siis teeb, kas muudab suhtumist, arvamusi või üritab neid erinevaid elemente toimima panna Kontrollkeskme lähenemine
Veenmine (nt Cialdini, Petty ja Cacioppo, 1981) Sõnumi allikas -> usaldusväärsus Sõnumi edastus Keskne tee – kuidas teemat olemasolevate hoiakutega seostada Perifeerne tee – kui probleem läheb meist liiga palju mööda ja see pole meile kohane, suudame selle kõrvale lükata Bioloogiline motivatsioon tegutsemise eesmärk - kehaliste vajaduste rahuldamine nt valu vältimine, hirm, uni, nälg, janu, sugutung Kultuuriline motivatsioon arenguvajadus (uudishimu, tunnetusvajadus) – tekib tahe end uuendada; saada väljaspoolt uusi kogemusi; avatus erinevatele kogemustele võib olla ka halb (nt. sattumine uimastisõltuvusse) tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) - inimese eesmärkide ja praeguse olukorra vahel tekib lahknevus, mida inimene siis teeb, kas muudab suhtumist, arvamusi või üritab neid erinevaid elemente toimima panna Kontrollkeskme lähenemine
kogemust (seda kasutavad mingil määral ka loomad), vaid samuti inimkonna ajaloolist kogemust (selle poole haridussüsteem püüdlebki). Kogu eesmärgistatud inimkäitumine jaotub tegevusteks. Tegevusi eristavad üksteisest motiivid, mis tulenevad inimese tarvetest. Esialgu on tarbed bioloogilised (süüa, juua, hingata jne.). Kuid juba paari kuu vanuses ilmneb vajadus suhelda ning varsti ka vajadus uute muljete järele ehk tunnetusvajadus. Kui vajadus seostub mingite konkreetsete esemetega (nt kõristi), nähtustega, isikutega jne., hakkavadki kujunema motiivid (objekt omandab lapse jaoks tähenduse). Kõik käitumisaktid kokku, mis on seotud ühe motiivi rahuldamisega, moodustavadki ühe tegevuse. Väliselt samalaadne tegevus võib olla psühholoogiliselt täiesti erinev, s.t. esile kutsutud erinevatest motiividest. Nt lapsed mängivad lotot. Võimalikud
Cannon-Bardi teooria rõhutab emotsioonide kujunemisel aju tähtsust. 2.Kognitiivne käsitlus – Schachter-Singeri teoorias eristatakse emotsioone füsioloogilise aktivatsiooni märgistuste põhjal. Vajadused panevad inimese aktiivselt tegutsema, mõjutavad inimese tundmusi, mõtlemist ja tahet. Bioloogilised vajadused – on põhimõtteliselt sünnipärased, arenevad elu jooksul) Sotsiaalsed vajadused – kujunevad inimese elu vältel ühiskonna mõjude tulemusena. (tunnetusvajadus) A.Maslovi vajaduste hierarhia: 1. füsioloogilised põhivajadused (nälg, janu, jne) 2. turvalisusvajadus (vajadus tunda end kindlalt turvaliselt) 3. armastus- ja kuuluvusvajadus (vajadus tegutseda koos teistega ja kuuluda kellelegi) 4. sotsiaalsete tunnete vajadus (vajadus tegutseda tulemusrikkalt ja saada tunnustust) 5
annaabi.ee 
