Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tume aine ja tume energia ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tumeaine, tumeenergia, universum, kääbused, janno, fritz, pruunid, senitundmatu, paisumine, kiireneb, paisubLinnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7 · Linnutee otsene mõju maale lk 8 · Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Linnutee on Galaktika (kr. k. ,,piimatee" või ,,ring") ehk miljardite tähtede kokkusulanud valgus. Linnutee on spiraalikujuline. Linnutee on samuti ka koduks meie päikesesüsteemile ehk meie kodugalaktika
......................................................2 Kokkuvõte........................................................................................................................................7 Lisad.................................................................................................................................................8 Lisa 1. Galaktikaparvega MACS J0025.4-1222 toimunud kokkupõrge on eraldanud vesinikgaasi (punane) galaktikatest. Viimastega koos on liikunud ka tumeaine, summaarse massijaotuse (sinine) põhikomponent. (Allikas: NASA/ESA/M.Bradac/S.Allen)............................................... 8 ..........................................................................................................................................................8 Lisa 2. Jaan Einasto..........................................................................................................................8 .................................................................
galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Hubble´i konstant = 75 km/(s*Mpc) Kvasarid on tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. Galaktikad ei kogune ruumis mitte parvedesse (ehkki on neidki), vaid kihtidesse ja kettidesse, mille vahele jäävad tühikud. Galaktikate ruumjaotus -- seda nimetatakse Universumi suuremastaabiliseks struktuuriks -- on korrapäraste tühikute süsteem. Nagu mesilaskärg. Universum (lad. 'kõiksus'), makrokosmos, maailmakõiksus. Universumi ehitust ja arengut kirjeldatakse teoreetiliselt aegruumi mõiste ning selle meetriliste ja topoloogiliste omaduste najal, sh lõpmatuse kujutelma kaudu. Aja ja ruumi lõpmatus on matemaatiliselt igast esemest kaugemal on näha galaktikaid; igast sündmusest on varem toimunud sündmusi. Printsiibi mõte on kirjeldada lõpmatut selle lõpliku osa kaudu. See on võimalik vaid siis, kui
Füüsika Mikro- ja megamaailm ❏ Mikro - Palja silmaga ei näe; aatomid, aineosakesed ❏ Makro - universum, astronoomia Makrofüüsika ❏ Täht koosneb gaasist (vesinik, mis muutub heeliumiks), mis põleb . Täht koosneb vesinikust, tuumareaktsiooni käigus muutub heeliumiks, mida aeg edasi, seda raskemad elemendid tuumareaktsioonide käigus tekivad (kuni rauani) ❏ Kui gaas saab otsa ja paisub, siis tekib punane hiid ❏ Punases hiius hakkab heelium põlema, muutub valgeks kääbuseks (täht, kus
Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega 2 3 T1 a1 2 3 T2 a2 TÄHESUURUS- taevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. m0 kons tan t m m0 2,5 log E E va lg ustatus SUUR PAUK- paisuva universumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. PEAB TEADMA, KUIDAS TOIMUS: Suur energia eraldus (kõrge temp) ja oli palju osakesi, mis hakkasid omavahel moodustuma
Siis tõestati, et galaktikad moodustavad omakorda suuremaid süsteeme: galaktikaparvi ja superparvi, millest väljaspool galaktikaid ei esine. Analüüsinud teadaolevate galaktikasüsteemide jaotumist Universumis, näitas Tartu Ülikooli astrofüüsikute töörühm Jaan Einasto juhtimisel 1990-de keskel, et need süsteemid moodustavad mesilaskärge meenutava struktuuri. Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria ühe lahendi (nn Friedmanni lahend 1922 a.) kohaselt ei saa Universum olla staatilises olekus vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma.Galaktikate liikumist uurides avastas 1922 aastal Edwin Hubble, et kõik galaktikad eemalduvad üksteisest – see avastus andis kinnituse paisuva universumi teooriale.See, kas Universum paisub lõpmatuseni või asendub mingil hetkel kokkutõmbumisega sõltub Universumi massist. Kahjuks ei osata täna veel piisavalt täpselt Universumi massi hinnata. 2) MIS ON UNIVERSUM Universumi all mõistame kõike olemasolevat
moodustab ühesekundilise nurga raadiuse. Tähis on pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. VALGUSAASTA- on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Tähis ly. PARSEKI JA VALGUSAASTA VAHELINE SEOS-1pc=3,26168 valgusaastat TUME AINE- a ine, millel on mass, kuid ei ole gravitatsioonilises vastastikmõjus muude taevakehadeag. Tumeainet ei saa otsselt vaadelda. Seletus 2: Tumeaine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusmõju tõttu. TUME ENERGIA- on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa Universiumi koostisest. Tumeenergia interakteerub ainult gravitatsiooniliselt, see on Universiumis ühtlaselt jaotunud ja põhjustab selle kiirenevat paisumist. ASTEROID-Asteroidiks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese
........................................................... 14 4.1. PRIMITIIVSETE RAHVASTE MAAILMAPILDIST...............................................14 4.2. GEOTSENTRISM.......................................................................................... 15 4.3. HELIOTSENTRISM....................................................................................... 16 4.4. LÕPMATU MAAILMARUUM...........................................................................16 4.5. PAISUV UNIVERSUM.................................................................................... 17 5. TAEVAS............................................................................................................. 17 5.1. TAEVAKOORDINAADID................................................................................ 18 5.2. TÄHTKUJUD................................................................................................. 19 5.3. TAEVAKAARDID..............................................
Gaasilised ümbrised, mis lükati kaugemale, andsid gaasilistele hiiglastele seda veel juurde. Sammuti said nad ,,kivi klibu", sellepärast on neil palju kaaslasi ja rõngaid. NB! Pluuto on erineva, kuna on kõige kaugemal, paksu jää kihi all ja tal on peaaegu samasuur kaaaslane Charon. Seni teadaolevad andmed on saadud kivimite uuringust ja taeva kehadelt tulnude kiirguste uurimisel. Universumi teke. Suur Pauk: Umbes 13,5- 15 miljardit a. Tagasi tekkis ühestpunktist (singulaarsusest) universum. Suur Pauk ei olnud päris plahvatus vaid mateeria ruumi ja ajaühine tekkimine. Singulaarsus oli üli kuum ja tihe ja seda kujutatakse 2cm läbimõõduga kerakesena. Rikuti sümeetria aine ja antiaine vahel, mis selle vallandas seda ei teata. Esimesel sekundil tekkis rohkelt osakeste ja antiosakeste paare, mis peaaegu kohe üksteist hävitasid. Esimene osakeste paar oli kvark ja antikvark. Esimese sekundi lõpuks oli olid valmis elektron, neutron, prooton. Nendest koosnevad
sellest järeldused. Analüüsitava materjalina kasutan vastavat kirjandust ja internetti. Uurimustöö algab tähtede sünniga, läheb edasi nende elukäiguga ja lõpuga. 4 TÄHED Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel.(3) Tähed paistavad maa pealt vaadates väikeste punktidena, tegelikult on nad meie lähima tähe päikese sarnased tohutu suured hõõguvad gaasikerad, mis paiknevad maailmaruumi sügavuses.(2) Enamik tähti paikneb ribas, mis algab nõrkadest punastest tähtedest ja ulatub diametraalselt üle kogu diagrammi heledate sinakate tähtedena, seda riba nimetatakse peajadaks ja näiteks päike paikneb enam- vähem peajada keskel
maailmaruumi laiali ja seejärel gravitatsioonijõu mõjul kokku tõmbunud ja muutunud osakeseks päikesesüsteemis `' (Mary ja John Gribbin 1997:75). `' Seega on ka tähtedel oma eluring. Nad sünnivad, elavad oma elu, surevad ja annavad teed uutele põlvkondadele `' (Mary ja John Gribbin 1997:75). `' Kui Päike kustub, siis aeg ei peatu, sest universumi teised tähed kiirgavad energiat edasi. Üldiselt kogu universum siiski kulub vähehaaval, kuigi väga-väga aeglaselt `' (Mary ja John Gribbin 1997:75). `' Energia kiirgub Päikeselt ja teistelt tähtedelt. Kuid kust energia sinna sai? Kuidas sai aeg alguse? Kõik tähed, mida te taevas nähe võite, kuuluvad perekonda, mis kannab nime Linnutee. (Teda kutsutakse ka meie galaktikaks ehk Galaktikaks) Meie Päike on üks neist tähtedest. Kõik teised tähed on samuti täieõigluslikud päikesed. Isegi kõige pimedamal ööl
Kosmilised nähtused Universum · Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus. · Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. · 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. · 13,7-17,1 miljardit aastat vana · Esimesed tähed universumis: u.400 miljonit aastat pärast Suurt Pauku Universumi koostis: 4% tavalist ainet (mateeria, barüonainet), 22% tumedat ainet 73% saladuslikku varjatud energiat. · Enamik AINEST moodustab vesinik, veerand heelium ja tühine % raskemad elemendid. Tume aine ja energia · Tume aine ei teata, mis see täpselt on.
................................................................................16 2 Sissejuhatus Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust (päikesevalgust). Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi
Neutrontähe üks eripärasid on tema äärmiselt suur tihedus, mis vastab aatomituuma ja puhta neutronaine tihedusele, olles suurusjärgus 100-1000 milj. tonni kuupsentimeetri kohta. Tähed Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust (päikesevalgust). Tähtede mõõtmed varieeruvad väikestest, paarikümne kilomeetri suurustest neutrontähtedest (mis
Füüsikud tekitavad Päikese tuumas toimuvatele sarnaseid protsesse vesinikupommis ning eksperimentaalsetes termotuumareaktorites. 27. Maa tüüpi planeedid Täht, Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. planeet, Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. planeetide kaaslased, Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil, kahel - Merkuuril ja Veenusel - kuud puuduvad varjutused Varjutus tähendab varju jäämist, varju sattumist
Referaat Universum Universum Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm.
Soov avardada silmaringi ning näha võimalusi, mis esmapilgul tunduvad utoopilistena, kuid võivad ühel päeval tulevikus siiski kinnitust leida. Mitte midagi ei muutuks, kui tuleks välja, et kõik see on fantaasia, kuid vastasel korral ootaks teadust ees revolutsioon. Kõik, mida inimkond seni on pidanud õigeks, võib ühe hetkega muutuda valeks. Enamikule tuntud teadlane Albert Einstein oli veendunud, et maailmaruum on lõplik. Ta ei uskunud, et ruumi tekkib kogu aeg juurde ning universum suureneb. Tema jutule läinud füüsikud, kes tõestasid vastupidist, said Einsteini põlguse osaliseks. Hiljem, kui mees taas arvutusi oli 3 vaadanud, pidi ta siiski leppima, et universum paisub üha suuremaks. Üks kõige geniaalsemaid teadlasi Maa ajaloos oli eksinud, mis näitab ainult seda, et milleski ei tohi kahelda ning meid ei vii edasi ainult tarkus, vaid ka lihtne uudishimu. Ühtlasi on
Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie tulevik. Kas Star Trek?....................................................................................34 7
galaktika kaugusest. lähemal väiksem kiirus kaugemal suurem kiirus Hubble'i konstant Näitab kui kiiresti paisub maailmaruum me elame paisuvas universumis maailm on tekkinud Suure Paugu tagajärjel 75-100 13.Kirjeldage galaktikate ruumjaotust. Galaktikad moodustavad galaktikate parvi. Galaktikate parved moodustavad omakorda kärjetaolisi struktuure. 14.Mis on Universum? Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 15.Milline on Universumi praegune temperatuur?Milline oli ta minevikus? 1965. a. avastati foonkiirgus ja tema spektri maksimum asub lainepikkusel =1,07 Wien'i valemi järgi vastab sellele temperatuur 2,7 K (-270°C) Universumi temperatuur. Me teame, et tegemist on paisuva ja seega ka jahtuva Universumiga
Kas Star Trek? ....................................................................................... 34 Uus maailm braanide maailm ................................................................................... 38 Sõnaseletusi ................................................................................................................. 46 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................... 55 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI Eessõna 1988. aastal, kui ilmus ,,Aja lühilugu"1, tundus kõikeseletav teooria olevat käegakatsutavas kauguses. Mis ja kuidas on sestsaadik muutunud? Kas oleme eesmärgile lähemale jõudnud? Paraku pole meie lõppsiht veel kaugeltki nähtav. Vanasõna ütleb, et reisimine, lootus südames, on etem kui kohalejõudmine. Uudsuseiha
Universum. Gerda Jaanus Häädemeeste Keskkool 12.klass 2008 a. Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Uinversumi paisumine pärast Suurt Pauku. 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Kindlat dateeringut Suurel Paugul ei ole. Nimetatakse daatumeid 13,7 miljardit aastat tagasi, 15 miljardit aastat tagasi ja 17 miljardit aastat tagasi. Kõige tõendatum daatum on praegu 17,1 miljardit aastat tagasi. Kosmoloogia tegeleb universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püüab ennustada Universumi tulevikku. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht,
................................................................................................................ 10 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................. 11 2 SISSEJUHATUS Kuidas tekkis maailm? Mis peitub taevas? Universum on tohutult suur ja täis saladusi. Ükski inimene ei saa iialgi Universumist kõike teada aga see ei takista mind seda lähemalt uurimast. Valisin oma referaadi teemaks Stephen Hawking’i ja tema panuse füüsikasse, sest füüsika ja Universum on mind alati huvitanud ja leian, et minu valitud teema katab seda ala väga hästi. Olen ka varem oma lõbuks lugenud artikleid ja raamatuid Hawkingi kohta aga seekord võtsin asja tõsisemalt ette
FÜÜSIKA MAKROMAAILM MAA JA TAEVAS 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat kogu maailma. 3. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti)
Värvusindeksi igale väärtusle vastab teatav kindel spektritüüp. Pinnakihi temperatuuri pidevale muutumisele vastavat tähespektrite jada tähistatakse sümbolitega O, B, A, F, G, K ja M temperatuuri alanemise suunas. Igaüks neist sümbolitest vasrab ühele spektriklassile. Tähtede absoluutse heleduse L ühikuna kasutatakse sageli Päikese absoluutset heledust(4x1033 erg/s). Tohutu enamiku tähtedest moodustavad kääbused, mille absoluutne heledus on Päikese omast kuni tuhandeid kordi väiksem, kuid leidub ka tähti millel see on sadu kordi suurem. Absoluutset heledust iseloomustab absoluutne tähesuurus, mis oleneb tähe kaugusest, värvusest ja absoluutsest heledusest. Oluline karakteristik on tähe mass. Leidub väga vähe tähti, mille mass on Päikese omast 10 suurem või väiksem. Päikese mass on 2x 10 33 grammi.
Lähte Ühisgümnaasium MUST AUK Füüsika referaat Elen Mihkelson 12. humanitaar 1.detsember 2009 1 Sisukord Tiitelleht ................................................................................................ 1 Sisukord ................................................................................................ 2 Sissejuhatus ........................................................................................... 3 Mustade aukude sünnilugu ............................................................... 4 - 5 Musta augu ümber ............................................................................ 5 - 6 Mustade aukude mehaanika .............................................................. 6- 7 Mustade aukude seos valgusega ........................................................... 7 Mustade aukude iseloomulikke omadusi .............................................. 8 Kokkuvõte ...................
taevakehadest Juhendaja: Ester Kaidro Koostas: Mariin Virolainen Lagedi, 2009 Sisukord 1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. · Tähed - pilvitus öises taevas helendavad punktikesed. Inimene näeb taevas korraga
Gammasähvatused...........................................................15 Supernoova............................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................16 Sissejuhatus Tänapäeval uurivad astronoomid universumit selle kogu ulatuses, maapinnast maailmaruumi ääreni. Suurim uurimisobjekt on universum ise. Universumis omakorda on suurimateks objektideks galaktikad, mille keskmine läbimõõt on sada tuhat valgusaastat. Galaktika koosneb miljarditest tähtedest. Meie kodugalaktikas Linnutee tähesüsteemis ehk lihtsalt Galaktikas arvatakse olevat 500 miljardit tähte. Tähed on Päikesega sarnased hõõguvad gaasikerad. Tavalise tähe läbimõõt küünib miljoni kilomeetrini. Tähtedevaheline ruum ei ole tühi, seal leidub gaasi- ja tolmupilvi. Aegajalt sünnib neis uus tähti.
mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum.
Jõhvi Gümnaasium Must auk Referaat Koostas: Aleksei Stempen Juhendas: Õp. Maie Kallik Aasta 2010 Must auk. Must auk on iseenda raskuse mõjul kokkuvarisenud täht või täheparv, mis ei kiirga valgust ega raadiolaineid. Kui rõhk tähe sisemuses ei ole võimeline peale tuumkütuse lõppemist tasakaalu hoidma, langeb täht kokku (kollabeerub). Must auk on raskusjõu poolt kõveraks keeratud lõks maailmaruumis, kus isegi valgus ei suuda väljuda. Et Päike muutuks mustaks auguks, peab ta kokku tõmbama kehaks, mille raadius on 3 km (praegu on 700000 km). Musta augu raadius sõltub tema massist. Mustal augul ei ole magnetvälja ja keegi ei oska öelda, millest ta koosneb. Väljaspoolt on tunda vaid musta augu tohutut raskusjõudu ja pöörlemist. Kui vastsündinud galaktika keskel moodustub ülitihe täheparv, hakkavad tähed selles kokku põrkama. Põrkunud tähed sulavad kokku
Suur Pauk Allikas: Vikipeedia WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolainetaustast ehk reliktkiirgusest. Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub.
plavhatust. Järgi jääb, kas must auk, neutronnäht või pruun kääbus. universumi evolutsioon - Ühe sajandiksekundi jooksul oli temperatuur nii kõrge, et eksisteeris vaid kiirgus ja elementaarosakesed, edasi tekkisid esimesed deuteeriumi ja triitiumi tuumad, edasise paisumise käigus vähenes aine tihedus ja footonite energia ning elektronid ja tuumad said ühineda vesiniku ja heeliumi aatomiteks. Hakkas tekkima aine ning universum liikus kuuma universumi ajajärgust läbipaistva universumi ajajärku. Jätkus universumi ja reliktfooni paisumine ja jahtumine. Suurenes nähtamatu aine mõju ning vesiniku ja heeliumi mittehomogeensus algas Universumi suuremastaabilise struktuuri tekkimine. Gaas kuumenes ja sellest moodustusid galaktikaparved, galaktikad, esimese põlvkonna tähed. Suur Pauk - Universumi tekke alghetk, mille ajal Universumi läbimõõt on 0, temperatuur ja
F = (6,0225 x 1023 prooton x mool-1)× (1,6021 x 10-19 C x prooton -1) = 9,6487 x 104 C x mol- 1 Elektrilaeng F kulonit peab läbima lahust ühe mooli igat liiki ühelaenguliste ioonide eraldamiseks, z-laenguliste ioonide ühe mooli eraldamiseks kulub z×F kulonit ümardatult F = 96500 C x mol-1 või26,8 A x h x mol-1. Elektrolüüsi seadus (Faraday, 1832-1833) - Elektroodil eraldunud aine mass on võrdeline e!lektrolüüdilahust või sula elektrolüüti läbinud elektrihulgaga. ! 1. Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda ! tema raskusjõu tõttu. See tähendab, et ta osaleb gravitatsioonilises vastasmõjus tavaainega, kuid ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele.! Doppleri efektiks nim nähtust, kus liikuva laineallika poolt tekitava laine sagedus sõltub laineallika liikumises vastuvõtja suhtes
Häädemeeste Keskkool Kosmoloogilised alused ehk universumi tekkimine ja areng Füüsika referaat. Häädemeeste 2008 SISUKORD 1.Kosmoloogiline printsiip 2.Suur pauk 3.Suure paugu teooria kronoloogia 4.Antroopsusprintsiip 5.Heisenbergi määramatusprintsiip 6. Täielik kosmoloogiline printsiip ja kosmoloogilise printsiibi võimalik rakendatavus aja suhtes 7.Läbipaistev universum 8.Kasutatud kirjandus Kosmoloogiline printsiip Tegelikult me teame, mis on lõpmatu ruum. Me tajume ruumi nägemismeele abil ja lõpmatu on see ruum, kus igast meile nähtavast esemest kaugemal (tagapool) on veel teisi esemeid. Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme (galaktikad) on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune
annaabi.ee 
