erinevate stuudiolindistuste ja live-esinemiste salvestustega. Esitati 12 lugu, mis kõik ka plaadil olemas. Esinemine algas looga ,,Hetk enne lahingut". Järk-järgult kiirenev lugu sobis ülihästi veel külma publiku üles kütmiseks. Teiseks looks oli ,,Merehunt" mis ajas publiku viimaste ridadeni maast lahti. Käsk Markuse(laulja) poolt oli hääled puhtaks köhida ja kaasa laulda. Et mitte publikut kohe algul ära väsitada võeti vahepeal ette ,,Veelind" ja saartelt tulnute auks ka ,,Saaremaa vägimees". Jätkati ,,Sõjahundiga" mille alguse petlikule aeglasele regilaulule saadi enamus publikust kaasa laulma- plaksutama. ,,Järgmine lugu räägib soo jätkamisest ja sellest kui mahedalt mõnus see tegevus on!" Loomulikult on juttu ,,Iivakivist". Hetkeks üllamatele eesmärkidele keskendudes mängitakse maha eepiline ballaad ,,Mõõk" . Mõõgaga vehkimisest räägib ka järgmine lugu ,,Alle-aa". Tagasi maisematele
............................................... 7 TARK LÄBIRÄÄKIMNE.................................................................................................. 8 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................ 9 LÄBIRÄÄKIMINE ON KUNST Läbirääkimistele tuleks minna võrdsete partneritena ja täiesti kompleksivabalt. Eestlased kipuvad aga tundma lääne partnerite ees aukartust ja ida poolt tulnute suhtes üleolekut. Kumbki pole hea variant. Mingil määral mängib siin rolli ka eestlaste suhteliselt kesine keeleoskus. Eriti raske on inglastega, kes sageli kasutavad läbirääkimistel meile tundmatuid sõnu ja mõisteid. Inglasi loetakse üldse väga rasketeks läbirääkimispartneriteks. Läbirääkimiste algul tuleb püüda luua soodne õhkkond, et partneriga tekiks hea kontakt. Tähtis on isegi füüsiline kontakt - mõtlen kättpidi teretamist
arenguabist Euroopa Liit? Saksamaa, Euroopa multikultuursuse etalon, vaevleb praegu suurtes probleemides. Saksamaale on avatud uste poliitika tõttu tulnud elama umbes neli miljonit moslemit, kellele sakslaste kultuur ja keel eriti korda ei lähe. Sisserännanute kõrge protsent tekitab probleeme. Tekkinud konfliktides on vastuvõtjamaa ise paljuski süüdi. Uut rahvusvahelist tööjõudu toodi lihtsamatele töödele, mida riigi elanikud ise ei tahtnud teha. Kolmanda maailma riikidest tulnute palganõudmised on väiksemad, kuid ei läinudki palju aega, kui selgus, et võõrtöölisi on liiga palju ja nendega on raske toime tulla, sest sisserändajad kutsuvad tavaliselt ka oma perekonna järele. Näiteks Itaaliasse tuli eelmisel aastal immigrante 318 000. Kõigile neile ei suudeta pakkuda haridust, kindlat töökohta ja arstiabi. Mõistlikuma immigratsioonipoliitikaga oleks saanud õigel ajal taolist olukorda vältida, mida kahjuks
Turism põhineb inimkonna ühiste kõlblushinnangute mõistmisel ja levitamisel, austaval ja sallival suhtumisel kõigisse religioossetesse, filosoofilistesse ja kõlbelistesse tõekspidamistesse; kõigi inimrühmade sotsiaalsete ja kultuuritraditsioonide arvestamisel, kaasa arvatud vähemused ja põlisrahvad. Turism peab olema kooskõlas sihtkohamaa seaduste, praktika ja tavadega, teisalt peavad turismitöötajad tundma õppima ja respekteerima võõrsilt tulnute elustiili, maitset ja ootusi. Sihtkohariigi ametivõimud peavad tagama turistide ja nende omandi kaitse; hoidma kõigi vahenditega ära mis tahes rünnakuid turistide vastu; kultuuri- ja looduspärandi tahtlikud rikkujad tuleb täie karmusega süüdi mõista ja karistada vastavalt kehtivatele seadustele. Turistid peavad kinni pidama sihtkohamaa seadustest ja hoidma keskkonda; hoiduma illegaalsest uimasti-, relva-, antiigiärist ning ohtlike ainetega kaubitsemisest.
eluga vaid pooled. Arreteeritute otsimine jätkus veel 16.juunil. Kokku küüditati inimesi juuniküüditamise ajal 10 000. Juuliküüditamine. 30.juuni-3.juuli.1941 Juuliküüditamine toimus peamiselt Saaremaal, kust saadeti vangilaagritesse peaaegu 700 inimest. Umbes 400 naist ja last pääsesid tagasi koju peale viite nädalat vangis olemist, juhul kui neil oli sugulasi või tuttavaid Läänemaal. Kõik mehed saadeti Siberisse, Irkutski oblastisse. Tagasi tulnute arv oli 14. Martin Raudsepp Elu Siberis/vangilaagris 6 Äsja vangilaagrisse saabunud paigutati kohe heinatööle või karja valvama. Tööd tehti koos venelastega. Kauem vangilaagrites olnud inimesed, said võimaluse kalapüüki harrastada. Inimesed arendasid kalapüügi riistu ja igasugu
mis rajati sünagoogi kõrvale ja mis olid puhtõpetuslikud asutused. Õppimine algas tähestikuga tutvumisest ja tähenimede õppimisest. Kui lugemis ja kirjutamisoskus on tavaliselt kriteeriumiks, mille järgi eristati ja tänagi eristatakse haritud ja harimata inimest. Siis juutide puhul ei tule see kõne alla. Nende kriteeriumiks oli püha keele ivriidi valdamine. Tänapäeval on ivriidi õppimine kõikidele juutidele kohustuslik. Olles peaaegu ainus ja kõige kindlam erikultuuridest tulnute ühendaja. Ortodokssed ehk traditsionalistlikud juudid on säilitanud ja praktiseerivad tänapäevalgi väga kaugete esiisade traditsioone ja igapäeva elu tegevusi luues selle läbi teistsugust keskkonda ja teisi väärtusi. Andes samas lastele parima võimaliku ja võimetekohase hariduse. Ortodokset juuti iseloomustab: tihe ja katkematu side kogukonnaga; pereliikmete kokkuhoidmine; pidev ja raugematu traditsioonide ja oma rahva ajaloo tunnetamine N: sabati pidamine, kosser toit jne
mis rajati sünagoogi kõrvale ja mis olid puhtõpetuslikud asutused. Õppimine algas tähestikuga tutvumisest ja tähenimede õppimisest. Kui lugemis ja kirjutamisoskus on tavaliselt kriteeriumiks, mille järgi eristati ja tänagi eristatakse haritud ja harimata inimest. Siis juutide puhul ei tule see kõne alla. Nende kriteeriumiks oli püha keele ivriidi valdamine. Tänapäeval on ivriidi õppimine kõikidele juutidele kohustuslik. Olles peaaegu ainus ja kõige kindlam erikultuuridest tulnute ühendaja. Ortodokssed ehk traditsionalistlikud juudid on säilitanud ja praktiseerivad tänapäevalgi väga kaugete esiisade traditsioone ja igapäeva elu tegevusi luues selle läbi teistsugust keskkonda ja teisi väärtusi. Andes samas lastele parima võimaliku ja võimetekohase hariduse. Ortodokset juuti iseloomustab: tihe ja katkematu side kogukonnaga; pereliikmete kokkuhoidmine; pidev ja raugematu traditsioonide ja oma rahva ajaloo tunnetamine N: sabati pidamine, kosser toit jne
inimesi? Vt. miniatuurid, vaibakunst VASTUSED: 1. Etruskid elasid 8.-3. sajandil eKr praeguse Itaalia keskosas Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal. Nende arvatav päritolu on segane Kreeka ajaloolase Herodotose arvates tulid etruskid mõnisada aastat varem Väike-Aasiast (Lüüdiast), teise teooria järgi olid etruskid Itaalia põlisasukad, tänapäeval aga arvatakse, et etruski rahvas oli kujunenud kohalike põlluharijate ja merd mööda tulnute segunemisel. 2. Etruskite kunstist võimaldavad meil ettekujutust saada haudehitised. 3. Etruskite skulptuur: peamiseks materjaliks põletatud savi (terrakota teraline savi), teisejärgulin materjal pronks; kujutati stiliseeritud, riides kuju, arhalise naeratusega; näide: Veji Apolloni figuur 4. Roomlaste ehitustehnilised uuendused: osati valmistada kaari, ruumide katmine värvidega, teede ehitamine, kivist sildade ehitamine üle jõgede, veejuhtmed.
levitamisel, austaval ja sallival suhtumisel kõigisse religioossetesse, filosoofilistesse ja kõlbelistesse tõekspidamistesse; kõigi inimrühmade sotsiaalsete ja kultuuritraditsioonide arvestamisel, kaasa arvatud vähemused ja põlisrahvad. Turism peab olema kooskõlas sihtkohamaa seaduste, praktika ja tavadega, teisalt peavad turismitöötajad tundma õppima ja respekteerima võõrsilt tulnute elustiili, maitset ja ootusi. 2. Turism kui individuaalse ja kollektiivse rahulolu allikas - Turism on asendamatu puhkuse- ja lõõgastumisvõimalus, kultuuri- ja loodusväärtuste tundmaõppimise ja enesetäiendamise vahend. Lähtuda tuleb meeste ja naiste võrdõiguslikkusest, propageerida inimõigusi ja kitsamalt kõige kaitsetumate inimrühmade - laste, vanurite, puuetega inimeste, vähemuste ja põlisasukate õigusi. 3
a. jaanuaris, eestirootslased 1988.a. veebruaris. Juuliks 1988 oli asutatud juba kümmekond seltsi. Seltsid ei tekkinud tühja koha peale, sest juba 19. saj lõpul olid paljudel Eesti tegutsevatel rahvustel peamiselt Tartu Ülikooli juures trehgutsevad seltsid võiks siin nimetada venelasi, sakslasi aga ka poolakaid, lätlasi, leedukaid, ukrainlasi, armeenlasi , juute jt. Nõukogude Eesti töölisklassi arvukus kasvas ka teistest nõukogude vabariikidest tulnute arvel. Suure tööjõuvajadusega objektide jaoks (põlevkivitööstus, Kreenholmi Manufaktuur jt) värvati töölisi naabervabariikidest ja -oblastitest, ennekõike Vene NFSVst. Väljaränne Suur eestlaste väljaränne toimus Teise maailmasõja ajal. Aastatel 1939-1944 lahkus poliitilise pagulasena Saksamaale ja Rootsi vähemalt 70 000 eestlast. Sõjajärgsetel aastatel tekkisid suuremad väliseesti kogukonnad peale Saksamaa ja Rootsi ka Ameerika
Tartu langes aastal 1224 , üksnes Saaremaa jäi vabaks. Saarlasi hävitama õhutas paavsti saadik Modena Wilhelm . Vallutajad ajasid aastal 1227 kokku 20 000 meest ja suundusid üle jää Saaremaa poole . Üheskoos vallutati Muhu linnus kuigi selle kaitsjad pakkusid rahu . piirajad võtsid vastu Valjala linnuse meeste rahupakkumise. Sinna tulid kokku ka teiste Saaremaa kihelkondade vanemad , kes lasid ennast ristida . Nõnda pidime meie eestlased lõpuks tunnistama ristiusku ja läänest tulnute tugevust. Reformatsioon e. Usuvahetus 16. sajandi esimese poole olulisemateks märksõnadeks Liivimaa ajaloos on kirikuelus reformatsioon, välispoliitikas suhted venelastega ning sisepoliitikas ordumeister Wolter von Plettenbergi tegevus.16. sajandi algul hakkas katoliku kiriku siseelus ilmnema raskusi. Hiliskeskaegse usuelu tõusulaine harjal üritati luua uusi kiriklikke institutsioone, millel polnud aga märkimisväärseid tulemusi. 1520
(Talve 2004, lk. 144) 6 Paljudesse kohtadesse saadeti koolmeistrid ainult talvekuudeks. Suveks läksid nad kodukohta tagasi. Sellise liikumise põhjustas asjaolu, et kõigist kihelkondadest polnud poisse Tartu seminari saadetud. Kõige enam leidus õpetatud noormehi Palamuse, Tartu- Maarja, Kambja ja Puhja kihelkonnas. Eriti palju andis koolmeistreid Palamuse kihelkond: sealt tulnute abiga avati koolid Vigalas, Järva-Madisel, Suure-Jaanis ja Kodaveres. Maarahva õpetaja tõusis oma teadmisega, kuid ka õigustega tavalisest talupojast kõrgemale. Liikumisvabaduse tõttu polnud ta enam seotud maaga. Õpetajaamet eraldus põllumehe omast ja hakkas kujunema omaette elukutseks. (Andressen 1997, lk. 179) Uued koolid jäid suuruse ja õpetamisvõimaluste poolest eri tasemele. Esialgu polnud koolimaju ja õpetust tuli anda kirikumõisas, köstrimajas ja rehetoas
koloss, Heliose pronkskuju, Pergamoni altar, Nike marmorkuju, Milose Venus. 18. Kus ja millal elasid etruskid? Mida ,,jutustavad" säilinud kunstimälestised etruskide oskustest, eluviisidest ja mõttemaailmast. Etruskid olid tulnud mõnisada aastat varem Väike-Aasiast (Lüüdiast). Teise teooria järgi olid etruskid Itaalia põlisasukad. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas oli kujunenud kohalike põlluharijate ja merd mööda tulnute segunemisel. Rooma hilisem kultuur on säilitanud peamiselt etruskide matustega seotud mälestised. Neid on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis on kohati avardunud kambriteks, ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate lahkunute tuhk säilitati kivist või savist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena.
tuletorn), Rhodose koloss, Heliose pronkskuju, Pergamoni altar, Nike marmorkuju, Milose Venus. 18. Kus ja millal elasid etruskid? Mida ,,jutustavad" säilinud kunstimälestised etruskide oskustest, eluviisidest ja mõttemaailmast. Etruskid olid tulnud mõnisada aastat varem Väike-Aasiast (Lüüdiast). Teise teooria järgi olid etruskid Itaalia põlisasukad. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas oli kujunenud kohalike põlluharijate ja merd mööda tulnute segunemisel. Rooma hilisem kultuur on säilitanud peamiselt etruskide matustega seotud mälestised. Neid on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis on kohati avardunud kambriteks, ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate lahkunute tuhk säilitati kivist või savist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena
2) Millega tegelesid etruskid? Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgiad. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast, kuid olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemise. 3) Mis sai etruskidest Rooma vabariigi tekkides? 3.sajandi lõpuks oli kogu Etuuria Rooma võimu all. Etruskid sulandusid Rooma ühisonda. 4) Millised on tänapäevased seisukohad etruskide kujunemise kohta? Tänapäeval arvatakse, et etruski rahavas tekkis kohalike meresõitjate ja merd mööda tulnute segunemisel. 5) Milline on etruskide ja kreeka kultuuri suhe? 8.sajandil e.Kr hakkasid kreeka asunikud rajama linnu Lõuna-Itaalias. Etruskidel tekkisid nendega tihedad sidemed. Nad võtsid vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist, mistõttu piir kreeka ja etruski kultuuri vahel on kohati ähmane. 6) Mis on etruskide kultuuri tundmaõppimise peamisteks allikateks? Nende hauad. 7) Kirjelda etruskide hauakambreid!
000 leegionäri ja kus Võõrleegion kaotas 11.600 meest i(kellerjesi 7200 haavatutena) ja vangidena 5349 meest (kelledest 2.867 surid kommunistide vangilaagrites). Indo-Hiinas Nii jõudsime siis 25. aprillil 1946 Indo-Hiinasse. Peab ütlema, et juba kuu aega enne meie Prantsiasmaatt ärasõitu hakati meid süstima igasuguste troopiliste haiguste vastu. See süstimine kestis veel laevalgi ja tegi palju mehi haigeks. Toitlustamine laeval oli hää. iseäranis vangilaagritest tulnute poolt nähes. Muidu oli toit prantslastele liiga põhjapärane ja laualt puudus vean! Päris prantslastele mõistmatu asi. Õnneks neile olid Leegioni toitlusta^ad süskü mõned vaadid veini kaasa võtnud, mida siis tähtsamate sündmuste puhul välja jagati Sõit .laevaga toimus ilma eriliste juhtumisteta, väljaarvatud mõned deserteerimise "katsed.. Suessi kanalis ja Adeni sadamas seda teha ei saadud kuna kõik noored rekrutid aeti kardetavatel kohtadel kabiinidesse ja meeskonna ruumidesse
aastal asutanud Simunast pärit ning mõnda aega Peterburi kubermangus elanud eestlased, neid oli 360 hinge 15. Tänapäeval elab suurtest teedest eemal asuvas külas vaid paarkümmend peret. Asustus on hõre, paljud majad tühjaks jäänud. Lapsed käivad Kaseküla koolis. 11 Kulu 1997 ,91 12 Juntunen 1983, 120 13 Nigol 1918, 41 14 Nigol 1918, 50 15 Nigol 1918, 50-51 A.Nigol16 märgib, et Vambola asub 65 versta kaugusel Izmorski jaamast ning on asutatud 1908 Järva- ja Virumaalt tulnute poolt. Peale Vambola on Siberis teisigi rahvusromantilistest meeleoludest inspireeritud külanimesid (Linda, Koidula). Vambolas peeti 1923. aastal ka Mariinski eestlaste laulupidu. Naabruses asunud Vabaküla (rahvasuus Vabaduseküla, Morando) on kaardilt kadunud, sealsed elanikud suuresti Vambolasse ümber asunud. Pärast sõja lõppu siirduti Vambolast massiliselt Eestimaale, tööjõulisi elanikke jäi väheseks
vene õigeusklikele talupoegadele Jaama külast ning jutustasid, kuidas nad olid selle leidnud. Õigeusklikud mõistsid kohe, et see on Jumalaema Uinumise pühapilt.“Pühtitsa” tuleneb eestikeelsest sõnast “pühitsetud”. Tundub olulisena, et just eesti rahvas, kes juba muistsetest aegadest siin kandis on elanud, andis sellele kohale niisuguse nime. Selle koha pühadus pole ju lihtsalt ajalooline tõik, vaid pigem inimeste – nii põliselanike kui ka Idast tulnute, siin paikseks jäänud ja kohalike elanikega kokku kasvanute – südame tundmus. ( Эстонская Православная Церковь Московского ) 36 ÜHEL HOMMIKUL LISA 12 Ühel hommikul nägi karjus Lähtpea lähedal asuval Kuremäel naise kuju, mis haihtus, kui mees sellele lähenes. Kolmandal päeval pärast seda leidis rahvas mäe pealt
Inimesed sünnivad, vananevad ja surevad, õpivad ameteid, vahetavad töö- ja elukohti. Ükski rahvastikku kirjeldav arv ei püsi kaua endine. Kuid need ei muutu ka mitte kuidas juhtub. Rahvastik areneb nn. rahvastikuprotsesside kaudu, mis järgivad igaüks mitte eriti täpselt, kuid siiski - oma kindlaid seaduspärasusi. Tähtsamad neist protsessidest on demograafiline siire, hõivemuutused, linnastumine, ränded ja etnilised protsessid. Eesti oludes mängib suurt rolli ka võõralt maalt tulnute põlistumisprotsess, õieti küll selle häiritus tulnukate privileegide tõttu. Praegune rahvastik on kõikjal, ka Eestis, rahvastikuprotsesside pikaajalise kulgemise tagajärg, seda ei saa mõista tundmata neid protsesse ja tegemata tagasivaadet nende kulgemisele. Ja vastupidi, tundes neid protsesse, nende seaduspärasusi ja senist kulgu, suudame põhijoontes ette näha ka meie rahvastiku lähemat tulevikku. Rahvastikuprotsessid Eestis
monteeriti kokku 39 filmi. Esimest korda käisid 68aastal. Film The Ax Fight (kirvelahing), 1975. Pooletunnine film sündmusest, mis kestis 10min. Keerulise struktuuriga film. Püüdis anda edasi, kuidas antropoloogid tegelikult töötavad näevad mingit sündmust, jälgivad seda, tulevad lagedale esialgsete hüpoteeside, selgitustega; pärast küsitledes pealtnägijaid olid nad valesti aru saanud. Selgitatakse, kuidas on konflikt seotud külakoosseisuga, suhted võõrustajate ja külla tulnute vahel. Ei kirjeldata ainult sündmust ennast, vaid ka seda, kuidas antropoloogid-filmitegijad ise töötavad. See film kinnistab pigem negatiivset stereotüüpi teiste rahvaste kohta. Asch ise filmis palju ka selliseid sündmusfilme, mis näitavad rahva pehmemat poolt. A Father washes his children (1974). See mida filmides märkame sõltub palju sellest inimesest, kes vaatlust läbi viib. See, kuidas tõlgendame reaalsust on sõltuv meie üldisest maailmapildist, mida tahame märgata
koolide õpilaste ja eri rahvusest laste vahel. ja läbiviimisesse oli teist aastat järjest väga posi- tiivne kogemus meile kõigile. Juba laagrisse registreerumisel said osalejad koos infolehega tegevusprogrammi päevade lõikes. Kahes laagrivahetuses (I vahetus VVI klassi Tänu info täpsemale jagamisele ei olnud laagrisse õpilastele ja II vahetus IIIIV klassi õpilastele) olid tulnute hulgas lapsi, keda oleks koha peal oota- päevad sisustatud osalemisega erinevates atel- matult tabanud n-ö "tõsise töö" vajadus ateljeede jeedes, kus väikeste rühmadena tegeldi nii laulude ajal. Sama lähenemist tuleks kindlasti jätkata ja mängude õppimisega kui temaatiliste tegevus- järgmiste keelelaagrite korraldamisel. tega (kokandus, loodusteadmised, meisterdamine,
arvatakse, et arameakeelne on originaaldok, heebrea k on nähtamatu toimetamise tunnustega, seda on hiljem siis parandatud seega. 2 ajarmtus mainitakse ka 6:22-23 (vastab esra 1-le, seos olemas neil). Esra rmtus räägitakse tagasipöördumise loast ja eesmärgist tempel üles ehitada. Esra 6s templi varade tagasiandmisest ja templi ülesehitamisest., see ka originaal, kuna tagasipöördumine oleks nende suuruse tõttu võrdlemisi rumal olnud (maaprobleem jms juudasse jäänute ja eksiilist tulnute vahel.). Pole siiski kindel, kas Kyros sellele tegelikult ka mõtles. Arameakeelse edikti kohta- edikt suuresti öeldud, vormiliselt paistab rohkem kui sisemärgukiri, memo.), kus nad ka oma templi taastasid. Juudast sai poolautonoomne vasallriik Pärsia impeeriumi koosseisus ja seda valitses preesterkond. Pärsia kuningad lubasud juutidele ulatuslikud omavalitsusõigused. V sajandi keskpaigast kehtis Moosese seadus. Juudast kujunes teokraatlik vasallriik Jahve preesterkonna valitsuse all
Mida siis kasutatakse? Eelkõige samaaegsust ruumis ja ajas. Eri kihtides olevad fossiile, olgugi üpris lähedase morfoloogiaga, on otstarbekam klassifitseerida eri liikidena. Samas - samade koordinaatidega leiud eri horisontaalseist ladestustest ei ole kuidagi ka a priori järjepidevuse kinnituseks - looduslike tingimuste muutumine on olnud aklati aluseks mingite liikide migratsioonile näiteks põhjapoole ja vabanenud koha sissevõtmisele lõunapoolt tulnute poolt. Paleontoloogia omab väga suurt tähendust evolutsiooniõpetusse, kuid siinkohal tuleb lihtsalt aktsepteerida tõsiasja, et uurimismeetodid ja paleontoloogilise materjali (fossiilide) leidmise suurem ehk väiksem pidetus on õigustuseks liigi kontseptsiooni käsitluse omapäradele selle distsipliini puhul. Nii makro- kui mikrotasemel paistab valdavaks tendentsiks olevat printsiip, mille kohaselt kord juba lahknenud populatsioonide vaheline kaugus üha kasvab ja viib seega liigitekkele
annaabi.ee 
