pomm koos padrunitega `` . ``Aa vat mina seda küll kuulnd pole , aga kus sa siis nii tark oled ja kõike küla asju tead?`` `` Aa vat mina kuulsin kuis poltsei mere poole sõistid aga mina ming mitte.`´ . `` Aga kuis sa siis tead , et sihuke asi just meite külas juhtus? `` . `´Aa vaat moole räägiti `´ Aga kes siis?´´ ``Mis kes ? ikke meie küla mutid ,kui me eila sauna majas käisime.´´ ``Aa mis keegi mulle ütelnd pole ma oleks kah sauna majja tulnd!´´ `` Kuule , Mann aga mis saöhta pooole ted?´´ `´Ei tead ülle ei midad , mis siis eri on?´´ ``Ei ma siin mõtsin ,et läheks äkki vaataks selle pommi leidmise koha ära!´´ `` Aga vaata mann mul on sihuke mure , et ma ming mitte , mul mees kodus haige, ma e tea mis see viirus oligi aga ma arvan , et see tal präegalt kallal on`` `´AA see seagripp!´´ `´Kuule , Mann aga ei midas siis ma lähen nüüd siis kah koju süüa tegema ,pealegi map tea mis veel süüa teha:
See luulekogu esindab Underi loomingu noorusjärku, jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi. Teos räägib loodusest, armastusest, tunnetest. Luuletused on minakesised ning autor paneb kirja kogetut ja nähtut enda seisukohast. Luulet kujutatakse vabalt ja siiralt. Samuti paistavad silma ka mõtisklevad toonid. Autor kasutab kõiki luulekujundeid. Võrdlusi, näiteks tähtelilli kui kuldset naeru, kui kuldblond neitsid tulnd need maikuu päevad, väike maja nagu valge häll. Epiteete- sininiiske õhtu, tumm, valge naerupude, vana, madal kummut. Personifikatsioone- pea pudenev, lilled, iseenda lõhnast joobund, päike ära jooksnud. Metafoore ja sümboleid- sünnin linade valevast vahust=ärkan, väikesed unised ruudud=silmad. Allegooriat- täna on tulnud ning eile suri, kurvad rõõmud. Luulekujundid teevad lugemise põnevamaks. Luuletaja peidaks teosesse nagu väikeseid mõistatusi, mida lugeja peab lahendama
lastele. Andrese ja Mari abielu ei kiida aga keegi heaks. Mari süüdistatakse Jussi surmas ning teda nähakse läbi, et too soovib saada ainult talu perenaiseks. Kõige selle tõttu kaob Vargamäe talus õnn ja rõõm. Üha enam matab Andres end töösse ning lõpuks hakkas ta otsima lohutust ja luges Piiblist Hiiobi lugu. Kui ta seda luges mõtles ta oma elu üle järele. Lõpuks kordas ta poja sõnu:“Sina oled seda teind ja minu ema tegi, ega muidu nii vara surnd, aga armastus ei tulnd, teda põle tänapäevani Vargamäel.“ Marile läks see väga südamesse. elu Andrese kõrval on samuti kannastuste ning töörohke. Kõik mis ta tegemata oli jätnud, panustas ta Krõõda lastesse. Andrese elu polnud lihtne, ta kaotas naise, keda ta kõige rohkem armastas ning abiellus naisega, keda kõik põlgasid. Vargamägi imes inimestelt elumahlad välja, õnnelikud olid need,kes sealt pääsesid. Vargamägi oli täis kohustusi, millel ei paistnudki lõppu tulevat
Saarte murret on uurinud Paul Ariste, Helmi Neetar, Enn Koit, Varje Lonn, Ellen Niit, Juhan Peegel jmt. Saare murde keeles tekst Sääre sadamas ootand ühe korra üks laeva täis mihi tuule järge. Paar (paara) päeva läind juba mööda, ikka veel tuul vastu. "Ooda ooda," itlend üks mees teiste seast, "ma tahan katsuda, kas saab (ka) tuule eeks või mitte." Teised naerand selle üle. Mees läind metsa ning kadund sõnna ära. Üks tund teise järge läind mööda, ei meest ühtid, tulnd õhta käde, ikka pole veel meest näha. Teise oomigu lihab üks külamies obussi otsima ning lõvab (leiab) mihe metsast laksu vahelt. Et tuult eeks tiha sellepärast painutand mees eile ühe paraja pihla puu kõverasse ning löönd ladva kongsuga maa külge kinni. Ajand siis vaiaga (talbaga) puu keskelt lõhki ning isi tasapidi prau vahelt läbi ronima. Parajast saand mees poolest saadik läbi, siis pääsend puu ladu maa küljest lahti ning mees jäänd maa ning taeva vahele piigistusse
1. Kirjuta välja 3 sulle olulist tsitaati . Kirjuta ühe kohta, miks see on sulle tähtis . Tõlgenda autori mõtet. Andres ütles : "Ma peaksin laskma siis tõe ja õiguse jalge alla tallata, sest et mina olen targem ,, "Mis teeb vaene mees tõe ja õigusega" arvas Rava Kustas lõõpivalt "Seda on rikastele vaja" Sina oled teind ja minu ema tegi teda ka, ega muidu nii vara surnud; aga armastus ei tulnd, teda pole tänini Vargamäel." // Aga mis siis on? Küsib Andres endalt, ega tea vastust. 2. Millised probleeme teos käsitleb ? sõnasta 3-5 Näiteks , kas alati on nii ,et võidab vaid headus ja aus olemine . Andres pühendas ennast ainult tööle ja Vargamäe üles ehitamisele , aga kõige tähtsam on ikka see ,et meil oleks kõrval inimesed kellest me hoolime , aga Andres jättis need teisejärguliseks . Peab alati vaatama enda ümber ! Ja kolmandaks ,see ,et
No, ja isegi see on ime, et ma veel yldse kirjutada oskan. Ma räägin ära oma mineviku... no mingil määral. Kuskil kaks ja pool kuud tagasi... kõik oli enam-vähem korras. Ma käisin normaalselt koolis, hinded ei olnud kõige halvemad ja ma sain sõpradega hästi läbi. Ma olin tõsine pidutseja, päris ausalt. Ma sattusin kõikjale. Yhel päeval kõndisin koolist koju nagu tavaliselt. Kuna bussi enam ei tulnd, olin sunnitud minema jala. Meie pere elas ka ysna hästi ei rikkalt ega ka vaeselt, vaid keskmiselt. Ma jõudsin yhe tänava nurgani. Üks mees, kes nägi välja kui kahekümneaastane, kõndis mulle vastu. Meie vahel oli umbes kolmkymmend meetrit. Alguses ma arvasin, et ta lihtsalt kõnnib must mööda, kuna tal olid käed nii rahulikult jope taskus. Ma poleks osand arvata, et ta midagi teha yritab. Igatahes, ma olin jõudnud meie möödumispunktile, kui ta
Nii häälduse kui sõnavaliku poolest vabam Korrektne kirjakeel keel de-mitmus: põnevatest raamatutest i-mitmus: põnevaist raamatuist lihtülivõrre: nõrgim, pisim liitülivõrre: kõige nõrgem käsk kindlas kõneviisis: lähme, jätkame käskiva kv mitmuse 1. pööre: jätkakem, mingem pöördelõputa tingiv kõneviis: me loeks isikulõppudega tingiv kõneviis: loeksime -nd: näind, tulnd nud-kesksõna: näinud lühemad sõnad: laulupidu pikad sõnad: üldlaulupidu mitmesõnalised keelendid: selle asemel et, tuletised: selmet sõnade järgi kaassõnad: koos vennaga välditakse kaassõnu: vennaga lühendatud sõnad: nisuke, miuke täielik sõna: niisugune, missugune palju side-, ase-, määrsõnu: ja siis suhtumis- ja täitesõnad: nagu, tähendab
tulema. Varsti helisesgi koridoris telefon, kust öeldi, et Charles ootab all, kas võib üles saata. Kui ,,Charles" juba poolel teel oli mõistis Sid, et see ei saa Charlaes olla, ta pidi tulema hiljem. Kui ta ukse lahti tegi seisis ukse taga Peter Enstone püstol otse Sidi silmade ees. Neil läks seal madinaks. Sid sai vannituppa peitu minna ja pani ukse lukku, Peter ei suutnud ust maha ka lüüa, seisis siis seal ukse taga ja ootas kuid asjatult, Marina ka ei tulnd nii pea ja Sid välja ka ei tulnud. Vannitoas oli pime, järsku tundis Sid et mingi vedelik voolab ukse alt sisse. Kastis näpu sisse, see ei lõhnanud bensiini järgi. Seejärel ta maitses seda, see maitse oli talle tuttav sellest kui ta veel ratsutas ja kui kukkus oli suus peale mulla ka vere maitse, see oligi veri. Seda voolas aina juurde ja juurde. Ta tegi vaikselt vannitoa ukse lahti ja nägi Peter istus maas ja toetas selga vastu kappi ja ta randmest jooksis meeletult verd
jagamisele, samamoodi jagati ka berliin. 13. berliin oli konflikti piirkond, seda kasutati nsvlist põgenemiseks lääneriikidesse. Berliin ei tahtnud olla nsvl's ja taheti selle jõust vabaneda. Veel ei meeldinud raudne eesriie. NSVL ei saanud seda kuidagi moodi ise takistada, selleks rajati tugeva järelvalgeva berliini müür 1961 14. berliini ülestõus 1953 peale stalini surma, taheti nsvl alt vabaneda ja loodeti ülestõusul lääneriikide abi. Ülestõus ebaõnnestus, usa ei tulnd appi, nsvl surus maha 15.Berliini müür ehitati 1961 aastal ühe ööga Hrustsovi käsul peatada idabloki inimeste põgenemist läänemaadesse. Müüril oli tugev valve peal ning põgenejad tapeti/vangistati, kuid oli ka õnnestunud põgenemisi. Müür lammutati 1981 aastal. Müür oli rajatud BERLIINI 16. Poolas tekkisid 1956 rahutused, kuna taheti oma võimumeeste üle ise otsustada. Meeleavalduste tagajärjel sai võimule kompartei juhiks Wladislaw Gomulka, kes ei olnd nsvl poolt valitud
kõik taeva ja maa jääks tühjaks," seletas Ants "Nojah, ega jumala vastu ei saa" oli ka isa nõus, sest see oli see põhjatu tõrs, kuhu võis kallata kogu maailma mure ja kurbuse, ilma et see täis saaks. Oli suur meistritöö see murede ja nukruste suurtõrs ja Vargamäe vana Andres aina imetles seda. "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus," ütles isa. Sina oled teind ja minu ema tegi teda ka, ega muidu nii vara surnud; aga armastus ei tulnd, teda pole tänini Vargamäel." // Aga mis siis on? Küsib Andres endalt, ega tea vastust.
üleaednegi, ainult tõest oli tal pisut tume arusaamine , siis m õtles ta ikka seda mänguõigust. Pearu oli kange mees ja talle meeldis kui talle asjades õigus jäi. Ta valetas ja vassis, et oma tahtmist saada. Ta oli valmis mitmeid kordi kohtuvahet käia, peasi kui ta oma tahtmist saab. ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus," ütles isa. ,,Sina oled seda teinud jaminu ema tegi ka, ega ta muidu nii vara surnud; aga armastust ei tulnd. Teda pole tänapäevani Vargamäel." Lapsed tahtsid Vargamäelt ära minna, sest nii tundus olema kergem. Vana andres aga tahtis, et lapsed sinna jääks, või siis vähemalt tagasi tuleks. Aga noorele Andresele ei meeldinud mõte sellest, et ta oma noore elu sinna soode vahele matma peaks. Vana andres arvas ikka, et tööd tehes tuleb ka armastus, aga poja arvates polnud seda niinimetatud armastust sinna ka aastate jooksul tulnud
Indrek läks linna kooli. Küsis isaltki selle jaoks raha, laenuks andis ka Mai, kes palus Indrekul raamatute ümberjutustusi kirjutada ning need Juhanile saata. Noor Andres pidi kroonuteenistusse minema. Kassiaru Maali on nukker, kuna Andres ei tahtnudki enam tema meest maha lüüa, kui kroonust tagasi tuleb. Vana ütleb:" Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus." Noor ütleb:"Sina oled seda teinud ja minu ema tegi, ega ta muidu nii vara surnd, aga armastus ei tulnd, teda põle tänapäevani Vargamäel." Peale noore Andrese vallamaja ette viimist läheb vana kõrtsi. Seal on ka Pearu, kellega jälle juttu aeti, kuid väga paljud asjad on muutunud seal. Andres loeb öösel Hiiobi lugusid ning magama minnes märkab, et ka Mari on vaiba all nutnud ning jumalaga kõnelnud.
parajat hoogu võtta, lendas kivi kirikust üle, ainult torni ära viies. Sellest ajast on Ridala kirik madala torniga,kartuses Vanakuradi teo uuesti kordumist. Kivi lendas veel kilomeeter maad edasi ja jäi lesima Ridala mäele. Ridala mäel olnud suured kivid ritta laotud, umbes kiriku laiuselt. Vanapagan tahtnud sinna kirikut ehitada ja vedanud seepärast sinna kive. Tema tööd seganud aga Kalevipoeg, kes tulnud 6meetrine kuusk käes Saaremaalt. Kalevipoeg tulnd Saaremaalt, teda kutsutud abiks. Ta tulnud Puisesse. Rahvas hädaldand, et kirikud kurnavad, Ridala kirikule maksu palju, Martnas ka. Võtnd kivi ja visanud. See kivi, mis Ridalasse viskas, see läks kirikust üle Lubjamäele. Martna kiriku jaoks hakand viskama, Martnas kukk laulnd parajasti. Ta visand kukel selle kivi. Kivi on Endu talu väravas, Ehmja külas. Muiste ehitanud Jumal Ridala kirikut. Kalevipoeg olnud Puise mäel, näinud, vihastunud, võtnud kivi, et kirikut puruks visata
Teretamine Lydia Koidula Argselt astub sinu ette, Eesti rahvas, isamaa, laulik; usaldab so kätte lauluannet pakkuda. Mis on videvikul hüüdnud õhtu eesti linnuke: Eesti kõrv on kuulnud, pannud Eesti käsi ülesse. Palub: lahkelt vastu võta nõdra keele sõnakest! Truuist hingest tuleb tema, Eesti meelest, südamest! Ööpik, mine, leia sõbru, Emajõe linnuke! Ja mis südamest tulnd, mingu, jälle mingu südame! 17 Mo isamaa on minu arm Lydia Koidula Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võera kadedus,
Maalile meeldis Andres, aga see läks ära kroonusse. XXV Vargamäel jookseb ringi seitsmepealine lastrekari. Pearu ja Lahkumisel ütles vana Andres, "tee tööd näe vaeva, siis tuleb Andres loovad võidu raha laulale, Andres võidab kavalusega. Pearu armastus." "Sina oled seda teind ja minu ema ka, ega ta muidu nii vara õpetab naisele, kuidas teda teenindada, saades vahepeal väga vihaseks. surnd; aga armastus ei tulnd, seda pole tänapäevani Vargamäel," vastas XXVI Andres hakkab Vargamäele hooneid ehitama. Joosep, Karla ja noor Andres. Olukord kõrtsis oli hoopis teine, kui vanasti. "Indrek läks Liisi, Maret saavad vargsi kokku, nad vahetavad läbi aia asju. Liisi ja linna, et Vargamäele kord tõde ja õigust õpetada," ütles Andres Pearule. Maret tunnistavad Marile odrakaraski lugu
(Marie Under.) spondeus värsimõõt skeemiga /++/. Silbilisrõhulises värsisüsteemis kahest rõhulisest silbist koosnev värsijalg. Näiteks: Tuul läks, ++ lind jäi, lind läks, õis jäi mina uneta. stants oktaav. Kaheksast värsist koosnev stroof, mille riimiskeem on tavaliselt: a b a b a b c c. Stantsid said tuntuks itaalia renessansiaja luules Lodovico Ariosto (1474 1533) ja Torquato Tasso (15441595) loomingus.Näiteks: Kui ruuged neitsid tulnd need maikuu päevad Ja udulikke helbelinikuid Nüüd hõljub aia kohal, okstesse nad jäävad Ning õhus õõtsuvad kui valged tuid. Kõik kaunidused, mis mu silmad näevad, On vastu võtmas kuningannat suid: Kuis kudrutustest kumisevad põõsad, Täis sädelust kõik peenrad kasterõõsad. (Marie Under.) stroof luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-,
maa jääks tühjaks," seletas Ants "Nojah, ega jumala vastu ei saa" oli ka isa nõus, sest see oli see põhjatu tõrs, kuhu võis kallata kogu maailma mure ja kurbuse, ilma et see täis saaks. Oli suur meistritöö see murede ja nukruste suurtõrs ja Vargamäe vana Andres aina imetles seda. "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus," ütles isa. Sina oled teind ja minu ema tegi teda ka, ega muidu nii vara surnud; aga armastus ei tulnd, teda pole tänini Vargamäel." // Aga mis siis on? Küsib Andres endalt, ega tea vastust.
A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus I" 1. Vargamäe Eespere peremees Andres Paas (Mäe Andres)- laiavõitu nägu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega. Kavatsus maapind esimesel võimalusel maha müüa. Ei olnud tema tõelise väärtusega arvestanud. Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja...
" Peale poja ära saatmist läks Andres kõrtsi, kuid see koht on tema arvates kõvasti muutunud. Kõrtsis on uued mehed, vähe on nende seas peremehi, saksatoas on uued noored mehed jne. Kõrtsis kohtub ta Pearuga. Koju sõites meenutas ta kuidas ta oli Krõõdaga Vargamäele tulnud. Kodus luges ta Piiblist Hiiobi lugu. Kui ta seda luges mõtles ta oma elu üle järele. Lõpuks kordas ta poja sõnu:"Sina oled seda teind ja minu ema tegi, ega muidu nii vara surnd, aga armastus ei tulnd, teda põle tänapäevani Vargamäel." Mari kuulas vaiba all ja nuttis. Alles siis kui mees magama hakkas minema märkas ta, et Mari oli kõike kuunun ning see oli talle südamesse läinud.
- Andrese enda ära saatmine oli palju uhkem ja rahvarohkem, isa luges isegi palveraamatut, vana Andres küsis ka pojalt, kas ta plaanib tagasi tulla, sai eitava vastuse, - Noore Andrese vastus isale: ,,Isa, sina isegi ei armasta Vargamäed, sul on ainult kahju oma töövaeva võõrastele jätta, see on kõik." (lk 548) - noor Andres: ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus." ,,Sina oled seda teind ja minu ema tegi, ega muidu nii vara surnd, aga armastus ei tulnd, teda põle tänapäevani Vargamäel." - Peale poja ära saatmist läks Andres kõrtsi, kuid ka see koht oli kõvasti muutunud ajaga, selles olid uued mehed, vähe peremehi, saksatoas uued noorukid - kõrtsist koju sõites meenutas Andres, kuidas oli Krõõdaga Vargamäele elama tulnud - hiljem kodus meenutab poja sõnu ,,Sina oled seda teind...", mõtiskleb, et mis siis siin Vargamäel on, kuid ei tea vastust ja langeb piiblile
lõpuks. ,,Kuhu ma küll sõidan? Kuhu ta mu viib?" arutas Indrek endamisi. ,,Kas üle jõe?" küsis voorimees. ,,Ma'p tea isegi," vastas Indrek. ,,Kuis nii? Kuhu me siis sõidame?" Indrek seletas paari sõnaga oma asja. ,,Noh, siis on ju minul õigus," ütles voorimees. ,,Ikka üle jõe, muud midagi, vana Traadi juurde, hea lähedal ja odav ka. Aga seda ma ütlen teile: ,,S... kool on see, üsna s... Minu õepoeg käis ja käis ja oleks vist surma-laupäevani käind, kui poleks kroonu tulnd omaga. Nõnda läkski teine sinna, ei armu ega õigust kedagi, et nii kaua koolis vedelend. Käis teine küll Pihkvas eksamil, aga ei kedagi: läbi silksatas. Läbi, mis läbi. Hoopis s... kool see Mauruse oma. Ja tema ise! Tema eest hoia raha, nagu vanakurja eest hinge, nii et kui teil seda kaasas on, siis pidage minu sõnad meeles. Kui kukrus kõliseb, siis vanamees nagu mesilane, muidu..." Mis muidu on, selle jättis voorimees ütlemata, sülitas ainult
harrastanud Ilmar Laaban (1921). spondeus värsimõõt skeemiga /++/. Silbilisrõhulises värsisüsteemis kahest rõhulisest silbist koosnev värsijalg. Näiteks: Tuul läks, ++ lind jäi, lind läks, õis jäi mina uneta. stants oktaav. Kaheksast värsist koosnev stroof, mille riimiskeem on tavaliselt: a b a b a b c c. Stantsid said tuntuks itaalia renessansiaja luules Lodovico Ariosto (14741533) ja Torquato Tasso (15441595) loomingus.Näiteks: Kui ruuged neitsid tulnd need maikuu päevad Ja udulikke helbelinikuid Nüüd hõljub aia kohal, okstesse nad jäävad Ning õhus õõtsuvad kui valged tuid. Kõik kaunidused, mis mu silmad näevad, On vastu võtmas kuningannat suid: Kuis kudrutustest kumisevad põõsad, Täis sädelust kõik peenrad kasterõõsad. (Marie Under.) stiil suhtlusolukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutuse viis; iseloomulik kujutus- või väljenduslaad (näiteks kõnestiil), tegevusviis (tööstiil),
ALEKSANDER: On või? Muidugi. Kes meil nüüd metsnikuks on? VARVARA: Sa müüsid metsa maha. ALEKSANDER: Istu minu kõrvale. (Varvara läheb majja tagasi.) "On taevas kuu, kuid veel ei ole öö..." Kes seal on? SEMJON: Kas ma tohiksin teie kõrgeaususelt paluda luba küsida, härra... Räägivad, et sõjaväest olla tulnd nekrutivõtmise käsk, härra. Keegi ei taha nekrutiks minna, teie kõrgeausus, meie noored poisid on kabuhirmus... ALEKSANDER: (vihaselt) Mis nad on liiga uhkust täis, et teenida oma kodumaad või? Kui ma veel midagi niisugust kuulen, siis ma saadan nad kõik vabatahtlikult armeesse, olgu käsk või ärgu olgu!
Teepeal kõnelesid vana ja noor Andres omavahel. Vana Andres arvas, et ta ei võta sulast seni kuni Andres ära on. Noor Andres vastas, et teab, kas ta tulebki enam tagasi. Andres oli kurb, et kellele ta on siis terve elu rüganud. Aga noor Andres ütles, et sa ei armasta ju isegi õieti Vargamäed, sul on ainult kahju oma töövaeva võõrastele jätta. "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus", ütles vana Andres. "Sina oled tööd teind ja minu ema tegi ka, aga armastust põle tulnd." vastas noor Andres. Selle vastu ei olnud vanal Andresel midagi öelda, kuid need sõnad olid temale väga valusad kuulda. 25)Tammsaare ,,Tõde ja õigus,, 5. osa. I - Indrek tuleb Vargamäele "sunnitööle". Andres arvab, et Indrek on lolliks läinud, millest Indrek aru ei saa. Lehed kirjutavad, et Indrek on mõrtsukas. II - Indrek tutvub Vargamäega. III - Indrek jätkab sauna Madise tööd. Kaks päeva kaevab, siis väsib. Puhkab mõned päevad ja hakkab uuesti tööle
annaabi.ee 
