Kumb on enne, kas tulevikuootuste pessimistlikumaks muutumisel avaldab mõju investeeringute vähenemine või on kehvad tulevikuväljavaated põhjuseks madalale investeerimistasemele? Mis on investeerimine? See on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib erinevatesse asjadesse näiteks väärtpaberitesse, ehetesse, kinnisvarasse . Kas aga tulevikuootuste pessimistlikumaks muutumisel avaldab mõju ka investeeringute vähenemine või on kehvad tulevikuväljavaated põhjuseks madalale investeerimistasemele? Miks inimesed ei usalda investeerimist? Arvan, et inimesed ei usalda investeerimist, kuna kardavad sellest mitte tulu teenida või hoopiski raha kaotada. Inimesed kardavad oma sääste pikaajaliselt aktsiatesse, võlakirjadesse investeerida, sest need ei ole kindlad ning sellega võib raha kaotada
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KKullasepp Suhtlemine ja suhe ? Suhtlemine on protsess (dünaamiline), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikus). Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) Käitumisel arvestatakse teise isiku käitumisega Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt eesmärgid) Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioonid ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt:
o Võtmehindade jäikus (eelkõige palkade jäikus), vajadus stabiliseerimispoliitika järele o kogunõudluse mõjutamine eelarvepoliitikaga, turg ei tasakaalustu, eriti majanduse languse tingimustes o Uusklassikaline koolkond(1970/80-...), adaptiivsed ootused; ratsionaalsete ootuste koolkond: o majandussubjektide ratsionaalsed otsused täieliku info tingimustes (st inimesed ei tee tulevikuootuste kujundamisel süstemaatilisi vigu) o ratsionaalsete tulevikuootsute korral on valitsuse poliitikal väiksem mõju o Mikromajanduse üldine skeem o Makromajanduse üldine skeem o Majanduse edukuse alused: o valuutakomitee süsteem o tasakaalus(ülejäägiga) riigieelarve ja olematu riigivõlg o madalad maksud
käitumise kohta selle järgi, kuidas on sama käitumist tasustatud varem. Kui näiteks varasemad käitumised on viinud positiivsete tagajärgede või tasustamiseni, siis meeldib inimestele sellist käitumist korrata. Kui aga varasemad käitumised on viinud negatiivsete tagajärgedeni, siis inimesed otsustavad tulevikus sellist käitumist vältida. Ning neljandaks teooriaks on tunnetuslikud ehk kognitiivsed teooriad ning see sai alguse 1940-tel aastatel. Kognitiivne teooria rõhutab tulevikuootuste ja uskumuste tähtsust käitumise kujunemises. ja selle teooriad KASUTATUD MATERJAL http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3170%20%205.%20Motivatsioon.pdf http://www.et.wikipedia.org/wiki/Motivatsioon http://et.wikipedia.org/wiki/Inimvajaduste_hierarhia http://www.ekklesia.ee/oomega/2/graafika/ev6-1.gif http://valter.planet.ee/ela/Lennundus%20ps%FCholoogia/Psa_2.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/John_Locke http://et.wikipedia
York) ..Firenzes Tallinnas http://tiiantai.blogspot.com/2013 /06/juhannus-tallinnassa-osa-i- 5) Avastamine adventure- or junk playgrounds 5) Avastamine ebatavalised sihtkohad (Patarei) Väärtused avalikus ruumis Demokraatia avaliku ruumi roll on kaitsta kõigi kasutajagruppide õigusi (Miks? Mida see tähendab?) Avalik ruum ja tähendused · ...sügavad ja olulised seosed minu ja... ...mu lähedaste ..maailma ..väärtuste ...ajaloo ...tulevikuootuste ...maailmavaate ..unistuste jne vahel Individuaalselt tähenduslik ruum. Inimesed saavad vihaseks, kui tähenduslikele ruumidele kallale kiputakse Kui tähendustele apelleerimine ruumi tegelikku kujundajat ei mõjuta, millele siis rõhuda? · Füüsiline ja psühholoogiline tervis · Heaolu · Liikumine · Stress · Meeleolu · Tähelepanuressursi taastumine · Keskendumisvõime Examples: green areas and well- being
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud
● teema vahetamine ● takkakiitmine ● unelemine ● sõelumine PSEUDOKUULAMINE- KUULAB AGA EI KUULE!!! Suhtlemine- protsess, mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest Suhe- kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutataud tulevikuootuste poolt. -afektiivne -kognitiive -käitumuslik komponent -sotsiaalne kontekst Interaktsioonide ja suhete mõjutajad: ● iskuga seotud tegurid (hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) ● suhtlemispartner ● suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (normid, reeglid, tähendused) Ükski suhe pole kultuurivaba! ● Situatsioonilised tegurid (eesmärgid konkreetses olukorras, roll, ruum)
oht puudub, kui Z on suurem kui 2,9 ei ähvarda ettevõtet pankrot kaugeltki. Ettevaatlikuks teevad aga liiga suured Z väärtused, mis viitab vigasele finantsanalüüsile. (Konspekt, ,,Finantsanalüüsid", koostanud M.Peterson http://media.wiley.com/product_data/excerpt/03/EHEP0000/EHEP000003.pdf http://educ.jmu.edu/~drakepp/principles/module2/fin_rat.pdf ) KOKKUVÕTE Tänased finantsotsused langetatakse tulevikuootuste valguses. Finantsprognoosimine hõlmab ettevõtte tuleviku finantseerimisvajaduste hindamist. (,,Finantsplaneerimine", koostanud M. Peterson) Hoolimata mõningasest piiratusest on rahanduslikud suhtarvud väga kasulik instrument ettevõtte finantsolukorra hindamisel. Siiski peaks analüüsija võimalikest probleemidest suhtarvuanalüüsi puhul teadlik olema ja oma järeldusi vastavalt korrigeerima. Paljudel
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini.
Kogunõudluse suurenemist väljendab kogunõudluskõvera nihe paremale Kogunõudluse vähenemist väljendab aga kogunõudluskõvera nihe vasakule Kulutuste taset riigis ja seega ka kogunõudluskõvera nihkeid võivad mõjutada: Tarbijate käitumise muutumise C - Kodumaiste kaupade tarbimise asendamine välismaiste kaupade tarbimisega (või vastupidi) - Säästmiskalduvuse muutumine - Tulevikuootuste muutumine - Muudatused maksustamises Investeeringute mahu muutumine I (oluline, mis on investeeringute hind, mõõdetakse intressimääraga) - Muudatused intressimäärades - Muudatused ettevõtete maksustamises - Tehnoloogia areng (võimaldab toota rohkem kaupu ja teenuseid) - Kasumiootuste muutumine Valitsuse kulutuste suurenemine või vähenemine G - Puhalt valitsuse otsustusel
Suhtlemispsühholoogia konspekt Õppejõu .pptx Suhtlemine on protsess (dünaamiline), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikus). Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst. Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) • Bioloogilised vajadused • Sõltumine teistest (hoida toetavaid suhteid) • Liikmeks olemise vajadus • Kontroll, domineerimine, võim • Seks • Agressiivsus (sh instrumentaalne) • Enese väärtustamine • Altruism ja hoolitsemine teiste eest • Saavutusvajadus Heterogeenne suhtlemiskeskkond
II loeng- Majandustsüklid Majandusarengu tsüklilisus ● Majanduskasv ei ole enamasti pidev ja stabiilne ● Tegeliku reaalse SKP perioodilist kõikumist oma pikaajalise trendi ümber nimetatakse majandustsükliks Tsüklite põhjused: Tsükleid põhjustavad mitmesugused šokid: ● Pakkumisšokid (tootmissisendite kallinemine) ● Poliitilised šokid (muutused maksudes) sõjalised konfliktid mis mõjutavad toodangut ● Nõudlusšokid (tarbimise kasv optimistlike tulevikuootuste või intresside alanemise tõttu) Kogunõudlus koosneb: majapidamised (eratarbimine), investeeringud ja ettevõtte kulutused, netoeksport ehk teiste riikide tarbijate kulutused Äritsüklite tuvastamine aegridades ● Võrreldakse kvartaalseid andmeid eelmise aasta sama kvartaliga (kõrvaldab sesoonsuse) ● Reeglina võrreldakse reaalseid, mitte nominaalseid näitajaid ● Tsükkel on kõikumine ümber trendi--->alternatiivsed viisid trendi tuvastamiseks
ostab seda toodet rohkem ehk asendab odavama tootega teisi, kallimaid tooteid. Sissetulekuefekt - olukord, kus pärast kauba hinna langemist saab tarbija sama sissetuleku juures seda kaupa rohkem osta. Nõudlust (nõudluskõvera nihkeid) mõjutavad tegurid : o Kauba hinna muutumine o Tarbija individuaalse maitse muutumine o Tarbija ostujõu ehk sissetulekute taseme muutumine o Tarbija krediidisaamise võimaluste muutumine o Tarbijate tulevikuootuste muutumine o Tarbijate arvu muutumine o Teiste kaupade hindade muutumine Pakkumine - seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida müüjad soovivad ja suudavad müüa antud hinna puhul. Pakkumisseaduse kohaselt pakutakse suuremat kogust kui toote või teenuse hind tõuseb ning väiksemat kogust kui hind langeb. Pakkumiskõver positiive tõusuga tähendab, et kõrgemate hindade korral soovivad ja suudavad tootjat pakkuda suuremat kogust kaupu ja teenuseid
leiab aset piirkasulikkuse langus toimub ühe kauba hinna suhteline muutumine teistekaupade hindade suhtes ehk asendusefekt sissetulekuefekt, kus kauba hinna tõus või langusvastavalt kas vähendab või suurendab inimese reaalsetsissetulekut. Nõudlust ehk nõudluskõvera nihkeid mõjutavad järgmised tegurid : Tarbija ostujõu ehk sissetulekute taseme muutumine Tarbija individuaalse maitse muutumine Tarbija krediidisaamise võimaluste muutumine Tarbijate tulevikuootuste muutumine Tarbijate arvu muutumine Teiste kaupade hindade muutumine asenduskaupade puhul Normaalkaubad nõudlus kasvab, kui tarbijasissetulek kasvab Inferioorsed (väheväärtuslikud) kaubad sissetuleku kasvades nõudlus väheneb Asenduskaubad kui ühe kauba hind tõuseb, hakkavad inimesed eelistama teist, suhteliselt odavamat, teise kauna nõudlus suureneb Täiendkaubad (kaupu kasutatakse tarbimisel koos) ühe kauba hinna tõus toob kaasa
a. suvine majandusprognoos korrigeerib otsustavalt ootused majanduskasvule ja ennustab 2008.aastal majanduslanguseks 1% , järgmisel aastal majanduskasvuks 2,6 %. Ennustatakse ka sisenõudluse vähenemist 3,2 % võrra, tingituna eratarbimiskulutuste ja investeeringute langust. Kinnisvarasektori ja laenukasvu mõju kogu majandusele oli varem alahinnatud. Ennustatakse ka kasvavat tööpuudust: 2008 aastal 5,0 % ni ning 2009. Aastal 6,3 % ni. Räägitakse otseselt majandustsükli langusfaasist, tulevikuootuste halvenemisest. (Rahandusministeerium. 2008.a. suvine majandusprognoos) Rahanduministeeriumi prognoosis räägitakse ka valitsussektori arvatavast puudu või ülejäägist. Sellega peetakse silmas maksude ala- või ülelaekumist. Eelkõige käibemaksu ja aktsiiside osas. 2008.a. valitsussektori puudujäägiks ennustatakse 1,3 % SKPst (Sisemajanduse koguprodukt), 2009.a tõuseb see 1,4 %ni SKPst kuid väheneb 2012.aastaks 0,7 %ni SKPst. Alates 2009 aastast jätkavad vastavalt prognoosile kõik
kallis, et osta, ostan vähem) Välismaiste ostude mõju -- kodumaise hinnataseme tõustes hakatakse tarbima suhteliselt odavamaid importkaupu, samas ekspordivõimalused halvenevad. Tagajärjeks on puhasekspordi ja kogunõudluse vähenemine. Peamised kogunõudlust (lisaks hinnatasemele) mõjutavad tegurid: (kogunõudluse kõvera nihe) 1) tarbija eelistusete muutumine (C) - Kodumaiste vs importkaupade tarbimine - Tulevikuootuste muutused - Muutused maksuseadustes - Säästmiskalduvuse muutused 2) investeeringud (I) (Investeeringute mahu muutumine) - Intressimuutused, kasumiootuste muutumine, maksud ettevõtlusele - Tehnoloogia areng (muutused) 3) valitsuse kulutused (G) - nende suurendamine v vähendamine, eelkõige seotud poliitiliste prioriteetidega 4) kulutused puhasekspordile (X-IM) - teise riigi SKP kasv e muutused väliskaubanduspartnerite majanduses
Muudatusi nõutavas kauba koguses põhjustab kauba hinna muutumine Nõudluskõvera nihkumine paremale - nõudluse suurenemine Nõudluskõvera nihkumine vasakule –nõudluse vähenemine Nõudlust ehk nõudluskõvera nihkeid mõjutavad järgmised tegurid : o Tarbija ostujõu ehk sissetulekute taseme muutumine o Tarbija individuaalse maitse muutumine o Tarbija krediidisaamise võimaluste muutumine o Tarbijate tulevikuootuste muutumine o Tarbijate arvu muutumine o Teiste kaupade hindade muutumine – asenduskaupade puhul Nõudlus erinevat tüüpi kaupade puhul - Normaalkaubad – nõudlus kasvab, kui tarbija - sissetulek kasvab - Inferioorsed (väheväärtuslikud) kaubad – sissetuleku - kasvades nõudlus väheneb - Asenduskaubad– kui ühe kauba hind tõuseb, hakkavad inimesed eelistama teist, suhteliselt odavamat, teise kauna nõudlus suureneb
5. AKTSIATE JA VÕLAKIRJADE VÄÄRTUS Investeeringu väärtust hinnatakse üldjuhul tulevikus investeeringult oodatavate rahavoogude nüüdisväärtuse järgi, diskonteerituna investeerija nõutava tulunormi järgi. Võlakirjade puhul on tegemist intressimaksete ajaldatud väärtusega kogu laenuperioodi jooksul ning sellele lisandub võlasumma nominaalne ajaldatud väärtus võla tagastamise tähtajal. Probleemi keerukus seisneb tulevikuootuste õiges prognoosis ja prognoositavas riskis, mis väljendub nõutavas tulunormis. Investeerija nõutav tulunorm on minimaalne tulunorm, mis on vajalik, et meelitada investeerijat väärtpaberit ostma. Nõutav tulunorm koosneb: Riskivabast tulunormist tulunorm, et eelistada üldse investeerimist tarbimimisele; Lisandub inflatsioonipreemia Lisandub riskilisa ehk riskipreemia Võlakirjade puhul on tegemist lõpliku rahavooga, kus eristatakse:
ettevõtteid investeerima (nõudlus väheneb); toimib välismaiste ostude mõju kodumaise hinnataseme tõustes hakatakse tarbima välismaiseid odavamaid importkaupu, samas ekspordi võimalused langevad (puhaseksport ja kogunõudlus vähenevad). 7.3. Kogunõudluse kõvera nihke tegurid 1. Tarbijate käitumise muutumine kodumaiste kaupade tarbimiselt välismaistele ümberorienteerumine või vastupidi; säästmiskalduvuse muutmine; tulevikuootuste muutused; maksustamise muutused 2. Investeeringute mahu muutumine intressimäära muutused; tulevase perioodi kasumiootuste muutumine; ettevõtluse maksustamise muutused; tehnoloogia areng 3. Valitsuse kulutuste suurenemine või vähenemine seotud eelkõige poliitilise prioriteediga 4. Muutused puhasekspordis muutused väliskaubanduspartnerite majanduses; valuutakursside muutumine 7.4. Klassikalise ja Keynesi koolkonna erinevused eelduste kohta majanduse toimimise
annaabi.ee 
