ISESEISEV TÖÖ: TULEOHT JA ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID Tähtaeg: 20.10.2009 Töö maht: 2 akadeemilist tundi. Eesmärk: tutvuda konkreetse õigusaktiga ja leida sellest vastused alljärgnevatele küsimustele. 1. Mõistete tähendused: Tulekustuti - Kõige levinumad kustutusvahendid nii ettevõtetes kui kodudes. Pulberkustuti võimaldab kustutada tahkeid aineid, vedelkütust, põlevgaase ja isegi elektriseadmeid. Tulekustutusvaip - on klaasriidest valmistatud tulekindla materjali (120x120 või 120x180) tükk mis on varustatud rihmadega millest kinni hoida. Sellega saab kustutada rasvapõlengut pannil, süttinud kodumasinaid või inimest kellel on süttinud riided.
LEEKPUNKT selline madalaim temp., mille juures vedelikust eralduvad tuleohtlikud gaasid. Tekkib tuleohtlik segu. PÕLEMISTEMPERATUUR temperatuur põlemisallikas. 2. Tulekahju klassid ISO järgi liigitatakse tulekahjud 5 klassi: A-klass: tulekahjud tahketes kehades, kiudainetes (paber, puit, riided, plastik) Kustutamiseks vesi (water), vaht, pulber B-klass: tulekahjud põlev-vedelikes või pooltahketes ainetes, mis võivad vedelduda reaktsioonide käigus (bensiin, õli jms). Kustutamiseks süsihappegaas (CO2), vaht, pulber, mittemuutuvad pulbrid C-klass: põlevgaasid: LNG-liquified natural gas; LPG liqued petroleum gas. Kustutamiseks pulber D-klass: põlevad metallid (leelismetallid), nt. K, Na, Mg. Kustutamisek pilber, CO2 ja halogeenid E-klass: pingestatud elektriseadmestikust põhjustatud tulekahjud. Kustutamiseks CO2, pulber, halogeenid 3. A, B, C vaheseinad Tuleohutus eesmärkide saavutamiseks japtatakse laev vertikaalseteks tsoonideks. Eluruume
tervisekaitse.ee · TEHNILINE JÄRELVALVE www.tji.ee · RIIGI PÄÄSTEAMET www.rescue.ee · EHITUSJÄRELVALVE www.ehitusjarelvalve.ee · ELEKTRIKONTROLLI KESKUS www.eeinet.ee TULEOHUTS TULEOHUTUSE SÕNAVARA EVS-ISO 8421:1998 TULEKAHJUDE KLASSIFIKATSIOON EVS-ISO 8421:1998 NÕUDED ESMASTELE TULEKUSTUTUSVAHENDITELE JA NENDE VAJADUS RTL 1998, 220/ 221, 875 · TULEKUSTUTITE KLASSIFIKATSIOON (LISA 1) · TULEKUSTUTITE VALIK JA PAIGALDUS ( II JA III) · TULEKUSTUTITE KORRASHOID (IV) TOOTMISPROTSESSIDE TULEOHULIIGITUS KUSTUTID TULETÕRJE SIGNALISATSIOON RTL 2002, 78, 1202 TULEKUSTUTUSMEETODID TULEOHUTUSE ÜLDNÕUDED RTL 2000, 99, 1559 · NÕUDED TULEOHUTUSE KORRALDAMISELE §4-§13 · TULEOHUTUSNÕUDED TERRITOORIUMILE §14-§24 · TULEOHUTUSNÕUDED EHITISELE §25-§38 · TULEOHUTUSNÕUDED ELEKTRISEADMETELE §57-§66
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Lülita hoonest või ruumist välja ventilatsioon (kui tead kust seda teha)! Lülita ruumist välja elekter (selleks tuleb teada, millist lülitit tuleb elektrikilbis kasutada)! Elektrit ei tohi välja lülitada pimedal ajal, kui toimub evakuatsioon. PULBERKUSTUTI, SÜSIHAPPEGAASKUSTUTI, VESIKUSTUTI-VAHTKUSTUTI-HALOONK Tulekustutid paigaldatakse vertikaalselt alusele, klambriga või kappi vahetult ukse juures või töökoha juures, kus tulekahju tõenäosus suurim. Tulekustuti põhja kõrgus põrandast ei tohi ületada 1,5 m. Kustutamist alusta nii – eemalda kaitsesplint, suuna pulbrijuga tulekoldesse, vajuta päästikukahv põhja. Ära keera kustutit kustutamisel tagurpidi. Arvestada tuleb sellega, et 6 kg pulberkustutit saab vahetpidamata kasutada ca 20 sekundit, misjärel ta tühjeneb. Tahkete esemete või materjalide kustutamisel suunatakse kustutusaine kõige intensiivsema
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.