Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 3 TAHKEKÜTUSE TUHASISALDUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Töö eesmärk Määrata tahkekütuse analüütilise proovi tuhasisaldus. Tööks vajalikud vahendid 1. Elektriline muhvelahi 2. Marmortiiglid, mis on eelnevalt kuumutatud püsiva massini 3. 5 mm paksune keraamiline või roostevabast terasest plaat 4. Lusikas või labidas kaalutise võtmiseks 5. Pihid tiiglite tõstmiseks 6. Analüütilised kaalud 7. Eksikaator Töö käik Siinjuures tuuakse ära tuhasisalduse määramise kiirendatud meetod GOST 11022 75 järgi.
puhast rauda, vaid malmi ja terast. Vaatame üht võimalikku tootmisprotsessi lähemalt. Malmi toodetakse spetsiaalsetes sahtahjudes - kõrgahjudes, mis on ehitatud tulekindlatest tellistest ja mille kõrgus on üle 40 meetri. Kõrgahi töötab kord käikulastuna mitu aastat vahetpidamata kuni remondini. Miks peab ahi pidevalt ilma vaheaegadeta töötama? *Kütusena kasutatakse kõrgahjus koksi, sest tal on suur kütteväärtus ja väike tuhasisaldus. Miks peab tuhasisaldus väike olema? *Koksi on lisaks vajaliku kõrge temperatuuri (ca 1800°C) loomisele veel teisigi ülesandeid. Koksiga redutseeritakse maagist raud ja rikastatakse (eraldatakse suur osa aherainest). Ühe tonni malmi tootmiseks kulub umbes 800 kg koksi. Ülevaade metallurgia meetoditest Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks
kontsentratsioon. Soja valgu konsentraat (SPC) EAAsisaldus sarnaneb EAA sisaldusele Metioniin, tsüstiin on piiratud; ei ole kalajahus. ökonoomne suuremahulisel kasutamisel; toorrasva ja tuhasisaldus on madal, Sojavalguisolaat (SPI) EAAsisaldus sarnaneb EAA sisaldusele Metioniin, tsüstiin on piiratud; ei ole kalajahus. ökonoomne suuremahulisel kasutamisel; toorrasva ja tuhasisaldus on madal,
• Idus leidub kõige rohkem toitaineid – näiteks rasvu (muudavad idu kiiresti rääsuvaks). 20 Oder 21 Mais 22 Kaer 23 Rukis 24 Nisu 25 Rukis Kaer Oder Nisu 26 Nisu, oder, kaer, rukis 27 Teraviljade keemiline koostis • Nisu – proteiinirikkaim • Rukis – tärkliserikkaim,valgusisaldus kõige madalam. • Kaer - rasvasisaldus kõrgeim (kõige rohkem toorkiudu), tärklisevaeseim, kõrge tuhasisaldus. • Oder – kõrge tuhasisaldus. 28 • Teravili inimesele tähtis valguallikas. • Normaalseks lämmastikubilansiks päevas vaja 40 g nisujahuvalku. • Inimese valguvajaduse saab täielikult katta leivaga. • Eriti väärtuslik on kaera valk. 29 • Oluline on teraviljade suur glutamiinhappesisaldus (kahealuseline monoaminohape). • Soodustab vaimsete võimete arengut.
tolm sagis,kuni süttimiskonts 7 · 10-5 m, % entratsioon, 3 3 (G ·10 ), kg/m al Niiskus, % Tuhasisaldus, % heina tolm 17,0 8,19 33,0 55,4 turba tolm 65,0 16,5 7,8 17,6 Tolmu-õhu segu süttimiskontsentratsiooni piirid Dispersiooniastme alanedes alumine süttimiskontsentratsiooni piir tõuseb. fraktsiooni optimaalne minimaalne
vedelkütusesse ümbritsevatest mineraalidest nafta puurimisel ja transpordil. Nafta töötlemise lõpp-produkti masuudi puhul kanduvad mineraalsed lisandid otse sinna üle ning lisanduvad veel ka komponendid, mis on seotud rafineerimisprotsessiga (põhiliselt leelismetallide ühendid), aga ka korrosiooniproduktid torustikest ja reservuaaridest. Nafta (masuudi) mineraalosa on keeruka keemilis-mineraloogilise koostisega, milles on määratud vähemalt 20 keemilist elementi. Nafta tuhasisaldus, sõltuvalt leiukohast, võib kõikuda suurtes piirides tuhandikest kuni 2%-ni. Nafta töötlemisel läheb põhiline osa mineraalidest masuuti. Seepärast on mineraalsete osiste kontsentratsioon masuudis suhteliselt suurem kui toornaftas. Kuna ka põhiline osa väävliühenditest on koondunud rasketesse fraktsioonidesse, siis rikastub masuut nafta töötlemise protsessis oluliselt väävliga. Kütuse tuhasuse ja tuha omaduste määramine
Õlgi kasutatakse punumustöödel ja ka katusematerjalina. Nisu on väga palju erinevaid liike, tuntumad neist on harilik nisu ehk pehme nisu ja speltanisu. Eestis kasvatatakse nisu alates teisest aastatuhandest eKr ning tänapäeval kasvatatakse meil nisu kõige rohkem. NISUJAHU Nisujahu saadakse nisu jahvatamisest veskis. Nisu ettevalmistamise eemaldatakse teradest sõklad, muld ja umbrohuseemned. Nisujahu koostis ja toitaineväärtus sõltub sordist. Jahu kvaliteeti näitab tuhasisaldus ja kleepvalgu hulk. Tuhasus peegeldab jahu heledust ja tumedust. Mida rohkem on nisuteriseid enne jahvatamist kooritud, seda heledam ja väiksema tuhasisaldusega jahu on. Selline jahu annab ka mõnevõrra enam toiduenergiat. Ja vastupidi, mida vähem on teriselt kesti eemaldatud, seda tumedam ja kiudainerikkam toode valmib. Selline jahu on mõnevõrra väiksema energia sisaldusega. NISUJAHU LIIGID Sõlejahu- kliisid ei ole. Kõige parem nisujahusort. Paisub hästi, värvuselt kreemikas.
Vaatame üht võimalikku tootmisprotsessi lähemalt. Malmi toodetakse spetsiaalsetes šahtahjudes - kõrgahjudes, mis on ehitatud tulekindlatest tellistest ja mille kõrgus on üle 40 meetri. Kõrgahi töötab kord käikulastuna mitu aastat vahetpidamata kuni remondini. Miks peab ahi pidevalt ilma vaheaegadeta töötama? *Kütusena kasutatakse kõrgahjus koksi, sest tal on suur kütteväärtus ja väike tuhasisaldus. Miks peab tuhasisaldus väike olema? *Koksi on lisaks vajaliku kõrge temperatuuri (ca 1800°C) loomisele veel teisigi ülesandeid. Koksiga redutseeritakse maagist raud ja rikastatakse (eraldatakse suur osa aherainest). Ühe tonni malmi tootmiseks kulub umbes 800 kg koksi. Konstruktsioonimaterjalid on materjalid, millest valmistatakse ehitiste ja seadmete koormust vastuvõtvaid osi
Et mootoriõli neis tingimustes oma ülesannet võimalikult kaua täidaks, peab ta vastama järgmistele nõuetele peab olema hea määrimisvõimega; · peab olema termiliselt stabiilne; · peab omama head pesemisvõimet; · õli viskoossus peab temperatuurist sõltuma võimalikult vähe; · õli ei tohi tekitada korrosiooni; · õli hangumistemperatuur peab olema madal; · õli leektemperatuur peab olema kõrge; · õli tuhasisaldus ei tohi olla suur; · õli ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid ja vett. Kuna õlide töötingimused erinevais mootoreis ja erinevais ilmaoludes on erinevad, siis ühtne mootoriõli puudub. Euroopa ja Ameerika klassifikatsiooni järgi mootoriõlide liigitus Mootoriõlisid liigitatakse viskoossuse ja kvaliteedi järgi. Enamuses maades kasutatakse USA-st pärit viskoossuse järgi liigituse süsteemi. SAE- klassifikatsioon
Rauamaak 2030 kg Malm 1000 kg Mangaanimaak 146 kg Räbu (slakk) 755 kg Lubjakivi 598 kg Kõrgahju gaas 5217 kg Koks 971 kg Kõrgahju tolm 348 kg Kõrgahjugaas 3575 kg Kokku: 7320 kg Kokku: 7320 kg Kõrgahju protsess Kõrgahju täide tuleb enne sulatamist ette valmistada.Kütusena kasutatakse kõrgahjus koksi, sest tal on suur kütteväärtus ja väike tuhasisaldus. Koksi on lisaks vajaliku kõrge temperatuuri (ca 1800°C) loomisele veel teisigi ülesandeid. Koksiga redutseeritakse maagist raud ja rikastatakse (eraldatakse suur osa aherainest). Ühe tonni malmi tootmiseks kulub umbes 800 kg koksi. Koks ja räbustid purustatakse enne kasutamist, rauamaaki aga rikastatakse. Rikastamist tehakse põhiliselt kahel meetodil: veejoaga ja elektromagnetiga. Elektromagneti abil saab rikastada magnetiiti (Fe3O4 ). Maak, mis on paigutatud
tuvastada loomse toote tootja o Pakkematerjali liigi märgistus o EAN-kood: kodeerimissüsteem, mis koosneb muutuva paksuse ja sammuga püsttriipudest ning mille ülesanne on identifitseerida toode ja võimaldada seda kassas tuvastada koodilugejate e skännerite abil. o Keskmised toiteväärtused 100 g toote kohta. Laboratoorselt määratud või kirjandusest võetud toote rasva-, valgu, niiskuse ja tuhasisaldus, millest ümberarvutuskoefitsiente kasutades saadakse toote energiasisaldus. o Koostis. Koostisesse tuuakse ära kõik toote valmistamisel kasutatud koostisosad kaalu järgi kahanevas järjestuses. Kui koostisosa esineb toidu nimetuses, siis peab selle koguse protsentides välja tooma. Koostisosi, mille sisaldus on alla 2% võib esitada suvalises järjekorras muude koostisosade järel.
Leekpunkt °C üle 55 EN ISO 2719 Hägustumispunkt EN 23015 suvine °C ei normita talvine °C max -16 Filtreeritavuspunkt EN 116 suvine °C max -5 talvine °C max -26 Koksiarv Massi % max 0,30 EN ISO 10370 Tuhasisaldus Massi % max 0,01 EN ISO 6245 Väävlisisaldus mg/kg max 50 EN ISO 20847 EN ISO 20846 EN ISO 20884 Korrosiivsus klass klass 1 EN ISO 2160 vaskplaadikatsel Veesisaldus mg/kg max 200 EN ISO 12937 Rasvhapete metüülestrite
Petroleumi koostatud aruande järgi? saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. nafta32, maagaas 24, kivisüsi28 14. Mis tüüpi analüüse kasutataksee tahkete kütuste omaduste hindamiseks? tehnilist ja elemenaaranalüüsi 15. Mida määratakse tahkete kütuste tehnilise analüüsiga, mida elementaaranalüüsiga? tehniline - palju eraldub kütusest lendosi ja koski(niiskusesisaldus, tuhasisaldus, eripõlemissoojus. elementaar- põlevaine vesiniku, süsiniku, hapniku, lämmastiku ja väävlisisaldus. 16. Millest koosneb tahke kütuse põlevaine? väävlist ja süsinikust 17. Kuidas liigitatakse gaaskütuseid? surugaas, vedelgaas 18. Mis on looduslike gaaskütuste eelised võrreldes vedelkütustega? suured varud looduses, madalam hind, kahjulike lisandite puudumine, mootoridetailien aegalsem
erineva kvaliteediga põlevkivikihtidest, mis vahelduvad mitmekesise koostisega lubjakivikihtidega. Ladestuse paksus on maksimaalne Jõhvi Kohtla-Järve piirkonnas. Üldine Eesti põlevkiviladestuse paksus lähtudes tootsatest kihtidest on 2,5-3,2m, millest 1,8-2,6m moodustab põlevkivi. · Käesoleval ajal on eesti põlevkivielektrijaamades kasututava põlevkivi(tarbimiskütuse) alumiseks kütteväärtuseks keskmiselt 8,3-8,4 MJ/kg, tuhasisaldus 46% ja karbonaatse CO2 sisaldus 17-18,5%. Põlevkivi kuivainet võib vaadelda kolmest iseseisvast põhikompponendist koosnevana: orgaaniline osa, liiv- saviosa(koos FeSo2-ga) ja karbonaatne osa. Nende summaarne koostis moodustab põlevkivi kuivainest 100%. 13. Põlevkiviõli · Põlevkiviõli on põlevkivi orgaanilise osa termilisel lagundamisel ja õliaurude kondenseerimisel saadav tumepruuni värvuse, spetsiifilise lõhna ning tavalistel
suvine °C ei normita talvine °C max -16 Filtreeritavuspunkt EN 116 suvine °C max -5 talvine °C max -26 Koksiarv massi% max 0,30 EN ISO 10370 Tuhasisaldus massi% max 0,01 EN ISO 6245 Väävlisisaldus mg/kg max 50 EN ISO 20847 EN ISO 20846 EN ISO 20884 Korrosiivsus vaskplaadikatsel klass klass 1 EN ISO 2160
q4 = ( + + ) 8-5 100 - Pr 100 - Pv 100 - Plt Qkt Kus - r, v, lt - on tahke põlemisjäägi suhtelised kogused, mis on eemaldatud restilt või eraldatud kolde alt, mis on varisenud läbi rest ja mis on koos põlemisgaasidega koldest väljunud; Pr , Pv , Plt - põlevaine sisaldus kolmes tahke põlemisjäägi osas %; Qk- kasutatav soojus kJ/kg ja kütuse tarbimisaine tuhasisaldus At %. Vedel- ja gaaskütustel soojuskadu mehaanilisest mittetäielikust põlemisest on 0. 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . Soojuskadu katla välisjahtumisest Soojuskadu katla välisjahtumisest on tingitud soojuse levikust läbi müüritise ja soojusisolatsiooni. Soojuskadu q5 on sõltuv katla müüritise ja selle detailide isolatsiooni paksusest. Suuremate katelde puhul on katla välispinna suurus katla
21 Lahkuvate gaaside temperatuur tlg °C tab. 1.4 [1] 120÷160 120 8 Lahkuvate gaaside entalpia hlg kJ/kg B1.2, tab. 2 500÷3000 2090 9 Kütuse temperatuur tk °C lk. 26 [1] 10÷300 20 10 Slaki temperatuur ts °C [1], lk. 28 0÷1500 0 11 Kütuse niiskus W % B1.1 0÷50 0 12 Kütuse tuhasisaldus A % B1.1 0÷70 0 13 Lendtuha suhteline osa lt - B1.1 0÷1 0 14 Läbipuhe protsent p % [1], lk. 80 0÷4 0.5 15 Auru tootlikus D kg/s algandmed 0÷3000 55.55 16 Toitevee temperatuur ttv °C algandmed 30÷280 210
suurtes piirides (%): Siinjuures tuleb märkima seda, et ca. 50% K2O on vees lahustuv. Väävli olemasolule viitab ka 1...4%-ne SO3 sisaldus tuhas. Tuhk on reaalselt kasutatav kaaliumirikka põlluväetisena. Sulamistemperatuuri järgi kuulub puutuhk raskesti sulavate tuhkade klassi: · tuha deformatsioonitemperatuur tA = 1115...1290°C, · tuha pehmenemistemperatuur tB = 1365...1490°C, · tuha sulamistemperatuur tC > 1500°C. Puidu väike tuhasisaldus, pulbrine tuhk, mis kergesti vajub läbi kitsaste avadega resti ning tuha kõrged sulamistemperatuurid viitavad heale energeetilisele kütusele [2]. 14 3. Millist puitu tuppa tahta? Seda kas puidu niiskussisaldus vastab standardile, saab parimates poodides isegi mõõta. Standardi järgi peab niiskussisaldus olema 10%, kuid täiesti rahuldav on ka 12%. Mõned
35.Diislikütuste koostis 36. Nõuded diislikütustele 37. Diislikütuste kvaliteedinäitajad: Järgmised näitajad: 1. Tihedus 15 kraadi juures 2. Tsetaaniarv 3. Tsetaaniindeks 4. Fraktsioonkoostis 5. Kinemaatiline viskoossus 40 kraadi juures 6. Määrimisvõime, korrigeeritud kulumisjälje diameeter temperatuuril 60 kraadi 7. Leekpunkt 8. Hägustumispunkt 9.Filtreeritavuspunkt 10. Oksüdatsioonikindlus 11. 10% destillatsioonijäägi koksiarv 12. Tuhasisaldus 13. Väävlisisaldus 14. Korrosiivsus vaskplaadikatsel 15. Veesisaldus 16. Tahkete osiste sisaldus 17. Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldus 18. Värvus 38. Diislikütuste tähtsamad omadused ja nende iseloomulikud näitajad: 39. Diislikütuste põlemine diiselmootorites: Põlemise kulgemist mõjutab süttimisviivise kestus. Kui diislikütuse isesüttimistemperatuur on
..1,0; 5...7; 0,2...0,4) Kütuste mineraalosa moodustavad savimineraalid, karbonaadid, kvarts, püriidid (väävliühendid), sulfaadid, fosfaadid jms. Vesi jaguneb väliseks (eraldub kütuste kuivatamisel), sisemiseks (eraldub kuumutamisel üle 100°C) ja keemiliselt seotuks (eraldub ainult 500...550°C juures). Kütuse välise ja sisemise vee sisaldus mõjutab suuresti näiteks küttepuidu ja turba kütteväärtust. Küttepuidu veesisaldus võib olla sõltuvalt kuivamisest 20....40% ja tuhasisaldus 0,3 ...1,0%. Kütteturba veesisaldus võib olla 10...50% ja tuhasisaldus 1...20%. Põlevkivil on veesisaldus 10...20% ja tuhasisaldus 40...80%. Kivisöel on veesisaldus 5...10% ja tuhasisaldus 2...30%. Diislikütuses on veesisaldus 0...1% ja tuhasisaldus 0,01...0,08%. Bensiinil vee- ja tuhasisaldus puudub. Nafta koostis ja kasutamine Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis esineb koos põlevate maagaasidega. Olenevalt leiukohast on nafta värvuselt helekollane kuni must
..1,0; 5...7; 0,2...0,4) Kütuste mineraalosa moodustavad savimineraalid, karbonaadid, kvarts, püriidid (väävliühendid), sulfaadid, fosfaadid jms. Vesi jaguneb väliseks (eraldub kütuste kuivatamisel), sisemiseks (eraldub kuumutamisel üle 100°C) ja keemiliselt seotuks (eraldub ainult 500...550°C juures). Kütuse välise ja sisemise vee sisaldus mõjutab suuresti näiteks küttepuidu ja turba kütteväärtust. Küttepuidu veesisaldus võib olla sõltuvalt kuivamisest 20....40% ja tuhasisaldus 0,3 ...1,0%. Kütteturba veesisaldus võib olla 10...50% ja tuhasisaldus 1...20%. Põlevkivil on veesisaldus 10...20% ja tuhasisaldus 40...80%. Kivisöel on veesisaldus 5...10% ja tuhasisaldus 2...30%. Diislikütuses on veesisaldus 0...1% ja tuhasisaldus 0,01...0,08%. Bensiinil vee- ja tuhasisaldus puudub. Nafta koostis ja kasutamine Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis esineb koos põlevate maagaasidega. Olenevalt leiukohast on nafta värvuselt helekollane kuni must
varumiseks. Ideaaljuhul saaks roogu lõigata jää pealt ja selle samas kohe ka pressida. Projekti käigus on plaanis teha lõikuskatseid olemasolevate masinatega. Suuremaskaalalist kasutamist piirab ilmselt madal saagikus võrreldes põllukultuuridega ning sellest tulenev suur transpordikulu. Märgaladelt pilliroo ning hundinuia kogumist energiaotstarbel piirab ka mõlema liigi paralleelne kasutatavus ehitusmaterjalina. Pilliroo põlemisomadustest tema tuhasisaldus on 4-6 % ja selle sulamistemperatuur on suhteliselt kõrge, peaaegu 1400 Co, samas kui näiteks õlgedel jääb see alla 1000 C o. Niiskusesisaldus varieerub suvise 60% ja südatalvise 14% vahel. Pilliroo, mille niiskusesisaldus on 14 %, ja hakkpuidu, mille niiskusesisaldus on 25 %, kütteväärtus on 13-15 MJ/kg.(4) Roo põletamist väikekateldes uuritakse, just tuha määr ja selle struktuur võivad osutuda väiketootmises suurimaks takistuseks.
ja mineraalaineid. Need kihid: - ergutavad seedeelundkonna motoorikat, - aitavad vältida kõhukinnisust. Teraviljadest proteiinirikkaim nisu. Rukkil on valgusisaldus kõige madalam. Rasvasisaldus kõrgeim kaeral (kõige rohkem toorkiudu). Tärkliserikkaim rukis. Tärklisevaeseim kaer. Kõrge tuhasisaldus kaer, oder Teravili inimesele tähtis valguallikas. Normaalseks lämmastikubilansiks päevas vaja 40 g nisujahuvalku. Inimese valguvajaduse saab täielikult katta leivaga. Eriti väärtuslik on kaera valk. Kaer on kõige suurema rasvasisaldusega Oluline on teraviljade suur glutamiinhappesisaldus (kahealuseline monoaminohape). See soodustab vaimsete võimete arengut 5
2.2 Kütuste omadused Kütuste omaduste määratlemisel on määramisel on erinevusi erinevusi tahkete, vedelate ja gaasiliste kütuste korral. Kõigepealt vaatleme tahkete kütuste omadusi iseloomustavaid parameetreid: · kütuste keemiline koostis, st kütuse vesiniku- (H), hapniku- (O), lämmastiku- (N), väävli- (S), kloori- (Cl) ja teiste elementide sisaldus; · kütuse maht ja mahukaal · niiskusesisaldus (W); · tuhasisaldus (A); · lendaine sisaldus (V); · kütteväärtus (Q); · raskmetallide sisaldus; · tuha sulamistemperatuur jmt. Gaaskütuste jaoks on olulised järgmised parameetrid: · kütteväärtus, avaldatakse tavaliselt normaalkuupmeetri kohta; · koostis, sh metaani- (CH4) ja teiste süsivesinike sisaldus, vesiniku- (H2), süsihappegaasi- (CO2), lämmastiku- (N2) ja teiste gaaside sisaldus, niiskusesisaldus jne
Eestis kasvatatud nisu ning sellest jahvatatud jahu ei jää oma küpsetusomaduste poolest mitte millegi poolest alla Läänest sisseveetud jahule. Tänu väetiste ohtrale kasutamisele Euroopas saadakse suuri hektarisaake, kuid tugevasti saab kannatada jahu kleepvalgu kvaliteet, st. et kleepvalk ei ole enam elastse närimiskummi konsistentsiga, vaid muutub vedelaks, mille tõttu taigna kuju ei püsi. Optimaalne kleepvalgu sisaldus on 28-30%, kui see on alla 25%, siis korralikku saia ei saa. Tuhasisaldus näitab jahu heledust KLEEPVALGU SISALDUSE JÄRGI: TUHASISALDUSE JÄRGI: Tähis min.% max.% Tähis min% max% A 33 - 405 - 0,50 B 31 32 550 0,51 0,63 C 28 30 812 0,64 0,90
Eestis kasvatatud nisu ning sellest jahvatatud jahu ei jää oma küpsetusomaduste poolest mitte millegi poolest alla Läänest sisseveetud jahule. Tänu väetiste ohtrale kasutamisele Euroopas saadakse suuri hektarisaake, kuid tugevasti saab kannatada jahu kleepvalgu kvaliteet, st. et kleepvalk ei ole enam elastse närimiskummi konsistentsiga, vaid muutub vedelaks, mille tõttu taigna kuju ei püsi. Optimaalne kleepvalgu sisaldus on 28-30%, kui see on alla 25%, siis korralikku saia ei saa. Tuhasisaldus näitab jahu heledust KLEEPVALGU SISALDUSE JÄRGI: TUHASISALDUSE JÄRGI: Tähis min.% max.% Tähis min% max% A 33 - 405 - 0,50 B 31 32 550 0,51 0,63 C 28 30 812 0,64 0,90
oma aminohappelise koostise poolest täisväärtuslikud. 8.3. Jahu Jahu valmistatakse kõikidest teraviljadest, kuigi levinumad on nisu- ja rukkijahu. Jahu keemiline koostis oleneb teravilja liigist ja jahvatusviisist. Kõrgemad sordid (tüübid) sisaldavad rohkem tärklist, sest see asub tera tuumaosas, madalamad sordid sisaldavad rohkem rasva, vitamiine ja mineraalaineid ja tselluloosi (kiudaineid). Nisujahu jaguneb jahvatusviisi alusel tüüpidesse: tüüp-405, tuhasisaldus 0,5%, hästi peen, valge, kreemika või kollaka värvusega, valmistatakse pehme nisu valgurikkamatest sortidest, tüüp-550, tuhka 0,51...0,63%, muud näitajad 39 ligilähedased eelmisele, tüüp-812, valge värvusega, sisaldab peenestatud kliisid, tüüp-1050, jämedama jahvatusega, hallika värvusega, sisaldab hästi nähtavaid kliisid ja täistera- ehk lihtjahu (tüüp-1600 ja -1700), kliisid ei eraldata, hallika või kollaka värvusega.
Kütuse erikulu: ge (kütus)=192g/kWh Õli erikulu: ge(õli)=0,8g/kWh Peamasina gabariidid: L= 9,9m, B= 3,9m; H=6,7 Peamasinate töökäigud: A1, B1, A2, B2, A4, B4, A6, B6, A5, B5, A3, B3, Ülelaadimisrõhk: 3,35 bar Mootoriressurss: 30000 h 9 Kasutatav kütus ja õli Kasutatav kütus IFO-380 LS Erikaal 15ºC juures 968,4kg/m3 Viskoossus 50ºC juures 350,7cSt Tuhasisaldus 0,025% Väävlisisaldus 0,38% Meh. osakeste sis. 0,02% Veesisaldus <0,03% Koksistuvus 8,72% Leektäpp 200ºC Hangumistäpp -5ºC Fraktsioonil. koostis , Vanaadium 90ppm, Al+parafiin 25mg/kg Kasutatav õli Castrol TLX 404 Erikaal 15ºC juures 910,0kg/m3 Viskoossus 100ºC juures 14,0cSt
tüseduse kasvamisega. Reljeef: kumer või tasane, lauged nõlvad raba äärealadel; mätliku mikroreljeefiga. Muld: vähetoiteline rabaturvas lasub vahetult huumus-illuviaalsel leet-gleimulla profiilil või mitmesuguse tüsedusega madal- või siirdesooturbal. Sügava sfagnumi-turbalasundi korral esineb rabametsa kasvukohatüüp laugetel rabanõlvadel või kuivendusest mõjutatud rabaosades, eriti kui selle turba tuhasisaldus ja lagu-nemisaste on põlemiste toimel tõusnud. Esinevad rabamullad R´, R´´, R´´´ või tüsedamad siirdesoomullad, mille ülaosa koosneb vähemalt 30 cm ulatuses vähetoitelisest raba- (puhma-, villpea-, sfagnumi-) turbast. Turvas on taimejuurte ulatuses vähese mineraalainetesisaldusega, tugevasti happelise reaktsiooniga pHKCl 2,3-3,6 ja madala küllastusastmega.
annaabi.ee 
