..............................10 2 SISSEJUHATUS Kerg- ja puitkonstruktsioonide niiskuse eest kaitsmisel on oluline see, et konstruktsiooni välispind oleks tuulekindel ja sisepind õhutihe. Kahjustuste all peetakse silmas erinevaid biokahjustusi (peamiselt puitu lagundavad seened, mardikad), mille tõttu on puitkonstruktsioonide tugevusomadusi ja kandevõimet kahjustatud. On võimalik eristada biokahjustusi, mis ei kahjusta puitu, kuid võivad olla visuaalseks probleemiks, näiteks sinavusseened männipuidul. Puitseinte renoveerimistööd peaksid algama töömahu ja võimaliku toestusvajaduse välja selgitamisega. Tuleb välja uurida, kui kaugele ulatuvad kahjustuste piirid ja kui olulised on need seina toimivuse seisukohalt. Käesolevas töös antakse ülevaade peamistest puitkonstruktsioonide
pinnale ning tekitab kihi (10), mis kaitseb vanni väliskeskkonna eest (räbu tekitavad materjalid on elektroodi sees). 3. Keevitusmaterjalide valik ja keevitusparameetrite määramine Lähtudes tabeli 3.2 (lähteülesanne tekstis) ning materjali paksusest t = 4mm valime elektroodi läbimõõduks 3 mm. Meile antud terase margil S235JRG2 on 4mm paksusel järgmised tugevusomadused: Voolavuspiir: minimaalselt 235 MPa Rm: 360-510 MPa Peame valima elektroodi, mis annab sarnaseid tugevusomadusi. Seega valime rutiilse elektroodi E38 või tselluloosse E35 (EN 499 järgi). Mina vaatasin näiteks ühe tootja kodulehelt (www.metalweld.pl) markid EMWELD (EN 499: E38 2 RB 12, rutiilne, Yield strength Rp 0.2 %: > 360 N/mm2, Tensile strength Rm: 450 - 540 N/mm2) ja Celex (EN 499: E 35 2 C 21, tselluloosne, Yield strength Rp 0.2 %: > 390 N/mm2, Tensile strength Rm: 450 - 550 N/mm2). Sama tootja soovitab nende elektrooodide jaoks järgmist voolu 4 mm paksuse puhul: EMWELD: 145 – 190 A
sisse, mistõttu mängivad suurt rolli seina kattematerjalide omadused [4,6]. Niiskuse liikumine läbi piirde on loomulik protsess, kuid ei maksa arvata, et kogu siseruumis olev liigniiskus läbi piirde väljub. Enamus toimub siiski ventilatsiooni abil. Probleemiks muutub niiskuse eraldumine läbi piirde siis, kui tekib kondenseerumine või materjal seinas niiskub kriitilise tasemeni- hakkab kaotama oma soojapidavus- või tugevusomadusi. Sellest tulenevalt võib tekkida ka materjali mahumuutus, vajumised, korrodeerumine, mädanik ja hallitus, mis on tervisele eriti ohtlik. Et ära hoida neid potensiaalseid probleeme, tuleb piire konstrueerida nii, et sisemine kiht oleks suurima aurutakistusega, ja et veeaur saaks välja liikuda, peavad kihtide aurutakistusd väljapoole vähenema. Selleks kasutatakse sisepindade viimistluses tavaliselt viimistlusplaate, aurutõkkekilet või paberit ja ka sisepinnavärve
Vastata küsimustele 1. Mis on tõmbepinge, kuidas seda määratakse? Tõmbepinge on pinge mis rakendatakse kehale tõmbamisel. Rakendatakse tõmbeteimil voolavuspiiri, tõmbetugevuse, samuti ka materiali plastsusomaduste määramisel, katkevenivuse ja katkeahenemise määramisel. Tugevusomadused antakse pingeühikutes- Mpa. 3. Missugust materjali omadust iseloomustavad tõmbetugevus ja voolavuspiir? Tõmbetugevus iseloomustab tugevusomadusi(voolavuspiir ja tõmbetugevuspiir), ja samuti ka materjali plastsusnäitajaid(katkevenivus ja katkeahenemine). 5. Mida kujutavad detailides pingekontsentraatorid, kuidas mõjutavad need detailide tugevuse ja plastsuse omadustele? Pingekonsentraatorid muudavad metallides pingeolukorda ja tekitavad metallides pinge kondsetratsiooni. Tugevus ja plastsus vähenevad, et neid oleks parem katsetada. 7. Miks tugevusarvutustes sitkete materjalide korral ei sobi tugevuspiir Rm?
Tasakaaluniiskusest allapoole kuivamine põhjustab poorbetooni kahanemise. Tugevam kahanemine toimub 200...300 °C vahel mitmeid tunde kestnud põlengu jooksul. Seejärel jääb kahanemine konstantseks, kuni see umbes 700 °C juures taas kasvab. Kuna tulekuumus tungib materjali eriti aeglaselt, tekib isegi tugevate lühiajaliste põlengute korral tavaliselt ainult poorbetooni pinna kahanemisest tingitud pragude võrk, mis ei mõjuta materjali tugevusomadusi. Füüsikaliselt ja keemiliselt seotud vee aurustudes väheneb põlengu jooksul ka materjali mahukaal. Survetugevus püsib 6 temperatuuri tõustes kuni +700 °C. Seejärel see langeb peaaegu sirgjooneliselt nii, et +800 °C juures on survetugevus 50 % algsest väärtusest ja +900 °C juures null. Tabel. AEROC müüritiste tulepüsivus Müüritise paksus Tulepüsivus (mm)
ka dekoratiivsetel eesmärkidel. · Profiilitooteid kasutatakse katusekatete osadena jms. · Traati kasutatakse side- ja elektrijuhtmete ja - kaablitena, võrguna. · Profiilitooteid -L-, T-, U-kujulised- kasutatakse ehitusel täiendavate detailide ja -elementidena (uste ja akende puhul jms). Värvilised metallid. Alumiinium. · Alumiinium on plastne, kerge, kergestitöödeldav ja ei korrodeeru. Puuduseks on väike tugevus. · Tugevusomadusi saab parandada sulamites. Tuntud alumiiniumisulam on duraluminium. · Alumiinium on kallis elektrienergia suure kulu tõttu tema tootmisel. · Sulamistemperatuur 658C Korrosioon: · Et alumiiniumi pinnale tekib õhu käes kergesti AI2O3 kiht, mis on küllalt tihe ja takistab seega edasist korrosiooni, on alumiinium küllalt püsiv. Kui aga keskkonnas on aineid, mis takistavad oksiidikihi teket, korrodeerub alumiinium kergesti.
· Torusid kasutatakse vee ja soojatorudena. Ka dekoratiivsetel eesmärkidel. · Profiiltooteid kasutatakse katusekatete osadena jms. · Traati kasutatakse side- ja elektrijuhtmete ja kaablitena, võrguna. · Profiiltooteid L-, T-, U-kujulised kasutatakse ehitusel täiendavate detailidena ja elementidena (uste ja akende puhul jms). Alumiinium. · Alumiinium on plaste, kerge, kergestitöödeldav ja ei korrodeeru. Puuduseks on väike tugevus. · Tugevusomadusi saab parandada sulamites, Tuntud alumiiniumisulam on duralumiinium: vaske 2,2 ... 5,8%, magneesiumi 0,2...2,7% ja mangaani 0,2...1 % . · Alumiinium on kallis elektrienergia suure kulu tõttu tema tootmisel. Alumiiniumi omadused: · Tihedus y=2700 kg/m3 · Sulamistemp. 658 oC Korrosioon: · Et alumiinium pinnale tekib õhu käes kergesti Al2O3 kiht, mis on küllalt ühe ja takistab seega edasist korrosiooni, on alumiinium küllalt püsiv
· staapelkiu pikkus on 25-150 mm · kiu tugevus 20-40 cN/tex. · Kuulub kergete kiudude hulka · akrüültooted on soojad, pehmed, kerged, kortsuvad vähe · kuumuse suhtes tundlik, kehv kuumus- ja tulekindlus, süttib hõlpsasti ja põleb suure leegiga Akrüülist tooteid ei ole üldiselt vaja üldse triikida · Niiskussisaldus väike ning sellepärast ka elektriseeruv kiud · Suurepärane vastupidavus päikesevalguse, hallituse, mikroorganismide ja kõdunemise suhtes · Parandab rõivaste tugevusomadusi ja pikendab kandmisiga · Süttib raskelt, põleb suure leegiga, levitab tahmast suitsu. Jahtunud jääk kõva ja rabe. [5] Polüamiid (PA) Kõikidel PA on rida ühtseid omadusi ja omadusi mis sõltuvad kiumolekuli ehitusest - niiskus imamisvõime on sünteetiliste kiudude puhul üldiselt väike. Pisut suurem on tekstureeritud kiudude puhul. PA on sünteetilistest kiududest parim niiskus imamisvõime 3...8,5%; - kortsuvus. Kõik sünteetilised kiud on väga elastsed ja seetõttu ei kortsu
tuntumad koostised on AlMg 2,5; Al Mg 3,5; Al Mg 3 Mn; AlMg4; AlMg 4,5 Mn07. 2. Alumiiniumisulamite kasutusvaldkonnad. Ehitus, transport, tehnika, pakendamine.. Lennundus, autotööstus, sport, elektriseadmed, kodutehnika, ehitus, laevaehitus 3. Alumiiniumisulamite mehaanilised omadused. - deformeeritavad (termotöödeldavad, mitte-termotöödeldavad) - valusulamid (termotöödeldavad, mitte-termotöödeldavad) - legeerelemendid - Mg, Si, Cu, Zn - tõstavad tugevusomadusi - Mn, Cr - tõstavad korrosioonikindlust - Cu - vähendab korrosioonikindlust - Ti - parandab pinnaomadusi Al Mg sulamid magnaaliumid- on väikese tiheduse, suure tugevuse ja plastsusega, hea keevitatavuse, lõiketöödeldavuse ning korrosioonikindlusega kuid halvasti valatavad ning halva soojusjuhtivusega ja madala kuumutustugevusega (kuni 100º C). Muude lisanditega alumiiniumsulamid : Kuumustugevad Al sulamid on mõeldud tööks kuni 350º C
· kiu tugevus 20-40 cN/tex. · Kuulub kergete kiudude hulka akrüültooted on soojad, pehmed, kerged, kortsuvad vähe · kuumuse suhtes tundlik, kehv kuumus- ja tulekindlus, süttib hõlpsasti ja põleb suure leegiga. · Akrüülist tooteid ei ole üldiselt vaja üldse triikida · Niiskussisaldus väike ning sellepärast ka elektriseeruv kiud · Suurepärane vastupidavus päikesevalguse, hallituse, mikroorganismide ja kõdunemise suhtes · Parandab rõivaste tugevusomadusi ja pikendab kandmisiga Kasutamine: · Väga palju toodetakse trikootooteid · Segatakse peamiselt lambavilla, mohääri, kashmiiri või puuvillaga · Püksiriide, vabaajarõivaste ja laste ülerõivaste tootmises segatakse akrüüli ka muude sünteeskiudega. · Akrüülist tehakse ka parukaid Hooldamine: · Materjalid on kergesti hooldatavad, ei vaja triikimist, kiiresti kuivavad, kerged ja odavad pestavad õrna pesu programmiga 40°C
ei ole tehtud spetsiaalset pillinguvastast töötlust. HOOLDAMINE: Toote hooldus sõltub sellest, milliseid kiudusid on segus kasutatud. Igal juhul jälgige toote etiketti, mis informeerib, kuidas seda riideeset tohib pesta. Pressimiseks võib kasutada temperatuuri kuni 150° C. SEGUD: Polüakrüülnitriilkiudusid kasutatakse enamasti segatuna teiste kiududega. Polüakrüülkiudude lisamine looduslikele kiududele parandab rõivaste tugevusomadusi ning pikendab kandmisiga. Tihti segatakse neid teiste kiududega, et toota villase välimusega kangast. Elastaan (lühend: EA) Elastaankiul on väike tugevus ja kuumuskindlus. Kiud muutub kõrgemal temperatuuril kiiresti kollaseks. Tavaliselt kasutatakse elastaani muude kiududega segatuna. Elastaani kasutatakse just selle elastsuse tõttu. Isegi mõni protsent elastaani muudab toote elastseks.
Taiwanis. Polüestrit toodetakse sulatisketrusmenetlusega. Tooraineks on mineraalõli. Tootmisprotessis saab mõjutada polüestri molekuli suurust, mis omakorda mõjutab otseselt kiutugevust. Kiu kristallilisust saab muuta järeltöötlusega: venitamise ja termilise töötlusega. Polüesterkiu tootmisel kasutatavad lisaained on matistavad ained, värvipigmendid, optilised pleegitid, antistaatikud, tulekindlad ained. Polüester on tugev kiud, niiskus polüestri tugevusomadusi ei mõjuta. Hõõrdekindlus on sama hea kui polüamiidil. Polüestrit kasutatakse ka segatune muude tsellolooskiududega vähendamaks viimastele omast kortsuvust ja kokkuminekut. Näiteks polüester/lina, polüester/viskoos, polüester/modaal. Tulekindlad kiud - tulekindlaid kiude saab toota kiumolekuli vääristamisega tulekindla ainega. Selline kiud on nt Trevira CS, mida kasutatakse rohkesti sisustusmaterjalides.
kasvuvead, niiskus, temperatuur, koormamise kiirus, koormuse kestvus. Temperatuuri tõustes puidu tugevus väheneb, temperatuuri alanedes suureneb. Seejuures muutuvad tugevuse liigid erinevalt. Külmunud toores puit on staatilisel survekatsel ligi 30% tugevam, dünaamilisel koormamisel aga kuni 50% nõrgem normaaltemperatuuril määratust. Pikaajalisel koormamisel puidu tugevus väheneb. Kestvuspaindetugevus moodustab vaid 60% staatilisest paindetugevusest. Puidul on kahte sorti tugevusomadusi: 1) tugevus, mis määratakse väikeste vigadeta proovikehadel (small clear test pieces) 2) suurte vigadega proovikehade tugevus. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele pingeolukordadele Surve pikikiudu Tõmme pikikiudu Surve ristikiudu radiaalsuunas Paine Surve ristikiudu tangentsiaalsuunas Nihe pikikiudu Tugevuse anisotroopia väikestel vigadeta proovikehadel
eest ja kas see saadav efekt antud konstruktsiooni puhul on seda raha väärt ja kui see ei kaalu seda hinda üles, siis millised valikud veel on jäänud. Need mõtted tuleb eelnevalt juba läbi töötada ja erinevate ideede kaalumisel, parim lahendus leida. Selleks on väljatöötatud ka spetsiaalne arvutiprogramm, mille nimi BetoPlus (vt. Pilt 1) , sellega on võimalik planeerida ja kontrollida erinevate betoonkonstruktsioonide tugevusomadusi kivinemiskeskkonna muutuvates tingimustes. BetoPlus kontrollib ja analüüsib betoonkonstruktsiooni soojus- ja kivinemisprotsesse, temperatuuri ning betooni küpsusastet soovitud ajahetkel [3]. Lisaks eelnevatele mõttetöödele on ka olemas otsesed ettevalmistustööd talviseks betoneerimiseks ja nendeks on: Pilt 1. Betoplus-arvutiprogramm betooni analüüsimiseks. 5 1
vähe vastupidavad ja vähese tugevusega tooted. Tugevus Kiu tugevus on kiu omadus vastu pidada staatilisele jõule. Kiu tugevus sõltub eelkõige kiu molekulaarsest struktuurist (molekulide orientatsioonist, kristalliseerumise astmest, polümerisatsiooni astmest). Kiu tugevusest sõltub tekstiilmaterjali vastupidavus, rebimistugevus, pilling. Et määrata kiudude sobivust ettenähtud otstarbel kasutamiseks, tuleb hinnata kiumaterjali erisuguseid tugevusomadusi. Tekstiilmaterjali kasutamisel seda venitatakse, väänatakse, painutatakse, hõõrutakse, rebitakse, kortsutatakse jm. Kiu käitumist nendes eritingimustes väljendatakse erinevate tugevusnäitajate abil. Põhiliseks tugevusnäitajaks on tõmbetugevus /tensile strength/ - vastupanu, mida kiud osutab katkivenitamisel. Tõmbetugevust väljendab jõud, mida on tarvis rakendada kiu katkirebimiseks.
puidutöötlemisjäätmeid. Seega on PLP odavam ehitusmaterjal kui vineer. Erinevused erinevate plaadimarkide vahel tulenevad peamiselt tootmistehnoloogiast: kasutatavate laastude fraktsioonist, laastukihtide hulgast ning liimimistehnikast. Ühekihilises PLP-s jagunevad eri suurusega laastud ühtlaselt kogu plaadi paksuse ulatuses. Kihilistes plaatides paiknevad suuremad laastud plaadi keskosas ning väiksemad väliskülgedel, mis annab siledama pinna. PLP-del ei ole nii häid tugevusomadusi kui vineeridel ning lisaks on neil kalduvus niiskudes paisuda. Siiski aga on PLP homogeenne materjal, mille pindamine on hõlbus. PLP-le pakub aga mitmetel juhtudel konkursntsi MDF-plaat, millel on parem pinna kvaliteet ning ka servad hõlpsamini töödeldavad. PLP põhilisi kasutusvaldkondi ehitustegevuses on põrandate ning uste pinnad ning sisse ehitatud mööbliesemed. Pealegi on ta odavam kui MDF-plaat. Toodetakse, sidudes puitlaastud omavahel liimiga, kasutades kuumpressimismeetodit.
Normaalseks loetakse terastel 27J toatemperatuuril vähemalt purustustöö. Lisandid terastes C kõrval on ka teisi lisandeid terastes. Lisandid võime jagada kahte suurde gruppi: TAVALISANDID, mis on kõikides terastes juba nende saamisest peale. Terase valmistusprotsess on rauasulatus, raua taandamine, hapniku eemaldamine. Neid taandatakse põhiliselt kahe elemendiga: räni ja mangaan. Need kuuluvad gruppi, mida nimetatakse kasulikeks lisanditeks, kuna tõstavad terase tugevusomadusi, alandades plastsusnäitajaid. Neid viiakse sisse taandamise eesmärgil. Nende sisaldus on kuskil 0,5% räni ja kuni 1% mangaani. Räni tõstab oluliselt terase voolavuspiiri. St halvendab terase survetöödeldavust või deformeeritavust. Tähendab, räni teeb terase hapraks. Mangaaniga tõuseb tugevuspiir, kuid oluliselt ei tõuse voolavuspiir ehk teras jääb plastseks. Kui on vaja survetöötlusoperatsioonidega valmistada terasdetaili, siis sobib selleks mangaanteras. KAHJULIKUD LISANDID
Tasakaaluniiskusest allapoole kuivamine põhjustab poorbetooni kahanemise. Tugevam kahanemine toimub 200...300 °C vahel mitmeid tunde kestnud põlengu jooksul. Seejärel jääb kahanemine konstantseks, kuni see umbes 700 °C juures taas kasvab. Kuna tulekuumus tungib materjali eriti aeglaselt, tekib isegi tugevate lühiajaliste põlengute korral tavaliselt ainult poorbetooni pinna kahanemisest tingitud pragude võrk, mis ei mõjuta materjali tugevusomadusi. Füüsikaliselt ja keemiliselt seotud vee aurustudes väheneb põlengu jooksul ka materjali mahukaal. Survetugevus püsib temperatuuri tõustes kuni +700 °C. Seejärel see langeb peaaegu sirgjooneliselt nii, et +800 °C juures on survetugevus 50 % algsest väärtusest ja +900 °C juures null. Müüritise paksus (mm) Tulepüsivus 300 REI 240 375 REI 240 250 REI 241 200 REI 242 150 R 120; EI 240
puidutöötlemisjäätmeid. Seega on PLP odavam ehitusmaterjal kui vineer. Erinevused erinevate plaadimarkide vahel tulenevad peamiselt tootmistehnoloogiast: kasutatavate laastude fraktsioonist, laastukihtide hulgast ning liimimistehnikast. Ühekihilises PLP-s jagunevad eri suurusega laastud ühtlaselt kogu plaadi paksuse ulatuses. Kihilistes plaatides paiknevad suuremad laastud plaadi keskosas ning väiksemad väliskülgedel, mis annab siledama pinna. PLP-del ei ole nii häid tugevusomadusi kui vineeridel ning lisaks on neil kalduvus niiskudes paisuda. Siiski aga on PLP homogeenne materjal, mille pindamine on hõlbus. PLP-le pakub aga mitmetel juhtudel konkursntsi MDF-plaat, millel on parem pinna kvaliteet ning ka servad hõlpsamini töödeldavad. PLP põhilisi kasutusvaldkondi ehitustegevuses on põrandate ning uste pinnad ning sisse ehitatud mööbliesemed. Pealegi on ta odavam kui MDF-plaat.
puidutöötlemisjäätmeid. Seega on PLP odavam ehitusmaterjal kui vineer. Erinevused erinevate plaadimarkide vahel tulenevad peamiselt tootmistehnoloogiast: kasutatavate laastude fraktsioonist, laastukihtide hulgast ning liimimistehnikast. Ühekihilises PLP-s jagunevad eri suurusega laastud ühtlaselt kogu plaadi paksuse ulatuses. Kihilistes plaatides paiknevad suuremad laastud plaadi keskosas ning väiksemad väliskülgedel, mis annab siledama pinna. PLP-del ei ole nii häid tugevusomadusi kui vineeridel ning lisaks on neil kalduvus niiskudes paisuda. Siiski aga on PLP homogeenne materjal, mille pindamine on hõlbus. PLP-le pakub aga mitmetel juhtudel konkursntsi MDF-plaat, millel on parem pinna kvaliteet ning ka servad hõlpsamini töödeldavad. PLP põhilisi kasutusvaldkondi ehitustegevuses on põrandate ning uste pinnad ning sisse ehitatud mööbliesemed. Pealegi on ta odavam kui MDF-plaat.
Kõige enam 3 on levinud alumiinium. Ehituses kasutatakse värvilisi metalle märksa vähem kui musti metalle (katte-, viimistlus-, ka konstruktsioonmaterjalid). Värviliste metallide hulka kuuluvad ka nende sulamid. Alumiinium ja alumiiniumsulamid Alumiinium on plastne, kerge, kergestitöödeldav ja ei korrodeeru. Puuduseks on väike tugevus. Tugevusomadusi saab parandada sulamites. Tuntud alumiiniumisulam on duralumiinium: vaske 2,2...5,8%, magneesiumi 0,2...2,7% ja mangaani 0,2...1%. Alumiiniumi sulamid on erinevad (olenevalt tema edasisest töötlemisest toodeteks). Parimad tugevusomadused saavutatakse Cu ja Zn sulamites need on ka kasutusel ehitusmaterjalide valmistamisel. Kerge, tugev, püsiv ja dekoratiivne. Alumiinium ja alumiiniumsulamite korrosioon:
pruunmädanikuga. Kõikide mädanike korral osutub puit vähemal või suuremal määral kasutamiskõlbmatuks, kui seda määravad puidu tugevusomadused. 6 2.1.1. Seenvärvuslikud lülipuidu laigud ja --vöödid. Nimetatud seenkahjustust ümarmaterjalides põhjustavad puitulagundavad seened, mis kahjustavad kasvavate puude keskosa (lüli-, väärlüli- ja küpspuitu), nõrgendamata puidu tugevusomadusi. Nähtavad materjalide otspindadel mitmesuguse kujuga ümmarguste või rõngasjate laikudena või kontsentreeritud ala lauskahjustusena, pikilõigetel vöötidena. Värvuselt pruun, punakas, hall või hallikasvioletse värvusega. Puidu mehaanilised omadused oluliselt ei muutu, harva täheldatakse puidu löögikõvaduse vähest nõrgenemist. Rikub puidu välisilmet ja suureneb vee läbilaskvus. 2.1.2. Lülipuidu mädanik. Kujutab endast kasvava puu mädanemise II ja III staadiumi
paingetugevus väga madal, kerge, termiliselt vastupidav, ei lahustu, hea Süsinikkiud elektrijuhtivusega, Sünteeskiud polüester PL, PES, Polüester on tugev kiud. Rõivasteks kasutatakse Polüester pehmeneb Niiskus polüestri polüestrit just kui hea temperatuuril 230-240 C ja PE, PET tugevusomadusi ei mõjuta, hooldatavuse tõttu. Selle sulabtemperatuuril 250-260 C. Venivusomaduste poolest all mõistetakse Triikimistemperatuuriks samaneb polüestrikiud kortsumatust, soovitatakse 140-175 C. polüamiidiga, pesujärgset sirgestumist Polüestri pesemis- ja
Alumiinium, magneesium, titaan ja nende sulamid on tuntud kergete metallidena. Kõige enam on levinud alumiinium.Ehituses kasutatakse värvilisi metalle märksa vähem kui musti metalle (katte-, viimistlus-, ka konstruktsioonmaterjalid). Värviliste metallide hulka kuuluvad ka nende sulamid. 4.1.4 Alumiinium ja alumiiniumsulamid Alumiinium on plastne, kerge, kergestitöödeldav ja ei korrodeeru. Puuduseks on väike tugevus. Tugevusomadusi saab parandada sulamites. Tuntud alumiiniumisulam on duralumiinium: vaske 2,2...5,8%, magneesiumi 0,2...2,7% ja mangaani 0,2...1%. Duralumiinium kuulub vananevate metallide hulka. Vananemine seisneb selles, et metalli tugevus aja jooksul iseenesest suureneb, sitkus aga langeb. Duralumiiniumi venivus on lisanditeta alumiiniumist ca 4 korda väiksem. Samuti on väiksem tema korrosioonikindlus. Alumiiniumi sulamid on erinevad (olenevalt tema edasisest töötlemisest toodeteks)
Veel üks omadus, mida tuleks määrata, see on liivade terasuuruse ühtlus või vastupidi suur erine-vus. Selleks jagatakse sõela diameeter, kust 60 % materjali läbi läheb, sõela diameetrile, kust ainult 10 % materjali läbi läheb, seda nimetatakse ka efektiivseks läbimõõduks. Mida väiksem on see arv, seda ühtlasema terasuurusega pinnas. 49. Kirjeldage Eesti moreeni tüüpe ja tugevusomadusi. Millist mõju avaldavad aastaajad. Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Moreen on tekkinud liustikule varisenud või liustiku poolt kaasa haaratud murendmaterjalist, mida jää edasi kandis, purustas ning sulades maha jättis. Valdavalt pärineb moreen Eesti enda aluspõhjast. Põhja-Eestis, kus aluspõhjas paljanduvad lubjakivid, on moreen hallika värvusega ja selles leidub palju lubjakivi tükikesi. Lõuna-Eestis liivakivise aluspõhja alal on
On keemiliselt vastupidav paljudes hapetes, leelistes ning õlide (petrooleum) baasil valmistatud lahustites. Materjali on kerge vormida. 3)stüreen-akrüülnitriil (SAN) on stüreeni kopolümeer, mis tavaliselt sisaldab 20...30% akrüülnitriili; tal on hea kombinatsioon tugevusest, kõvadusest, jäikusest nin läbipaistvusest koos parema keemilise vastupanuga kui PS. Polüstüreenmaterjalidest valmistatakse ka klaaskiudarmatuuriga plastkomposiite, andmaks materjalile paremaid tugevusomadusi ja suuremat kõvadust. f)Akrüülplastid Akrüülmaterjalid on termoplastsed polümeerid, mis saadakse estrite, akrüülhappe ja/või metakrüülhappe polümerisatsioonil. Enamkasutatavad akrüülplastid on PMMA ja PAN. PMMA polümetüülmetakrülaat PAN polüakrüülnitriil Akrüülplaste sünteesitakse ka etüül- proüpüül- või butüülakrülaadi- või metakrülaadina. 1)polümetüülmetakrülaat (PMMA) toatemperatuuril on polümeer amorfne ja seda kuni
annaabi.ee 
