Avangu võtted: mitteametlik avang sõnastab auditooriumi meeleolu, hoiakud, ootused, olukorra. Küsiva avangu korral esitatakse auditooriumi puudutav küsimus, mis paneks inimesi kuulama ja mõtlema. Humoorikas avangus räägitakse lõbus teemakohane lugu. Retooriline avang võtab kõne põhisisu kokku mõnesse hästisõnastatud lausesse. Ajalooline avang lähtub mingist kuulajatega ühisest kogemusest või mälestusest. Faktiline avang esitab teatud arvu mõistetavaid ent rabavaid tõsiasju. Tsiteeritav avang viitab mõnele tuntud autorile või kasutatakse tuntud väljendeid. Sooviva avangu puhul öeldakse kuulajatele hea soov. Temaatiline avang esitab punkt haaval kokkuvõtte järgnevast kõne sisust. Jutustuslik avang jutustab mingi (isikliku loo), mis ajendas kõnet pidama. Informeeriv kõne ei või olla üle kahekümne minuti pikk. Informeeriva kõne eesmärk on suurendada kuulajate teadmisi, anda käitumisjuhiseid, selgitada publikule olukorda.
Kogu artiklile, raamatule või raamatu peatükile võib viidata juhul, kui viite aluseks on kogu teose argument tervikuna. Tsitaat Tsiteerimine on mõnes teises töös esineva lause, lauseosa või väljendi kasutamine sõna-sõnalt. Tsitaate tuleb kasutada säästlikult ja need peaksid olema võimalikult lühikesed. Tsitaat peab olema muust tekstist selgelt eraldatud. Üldiselt pannakse tsitaat jutumärkidesse (vahel on eraldi lõiguna kursiivis). Kui tsiteeritav tekst on liiga pikk või kõik ei ole käesoleva töö seisukohalt oluline, võib tsitaati lühen- dada. Välja jäetud osi märgitakse katkestusjoontega: --- või [---]. Kui tsitaati soovitakse täiendada vajalike selgitavate sõnadega (nt kes on „tema“), siis see omapoolne lisandus pannakse nurksulgu- desse. Mitmest kohast võetud lausekatkendeid ei tohi liita üheks tsitaadiks. Ühes lauses esinevad erinevatest
parafraas, st infot selgitatakse oma sõnadega samas järjestuses, nagu on originaalis, soovimata seda väga kokku suruda refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega. TSITEERIMINE Tsiteerimine on originaalteksti võimalikult autentne kajastamine originaalkeeles või tõlkena. Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid! (Pisuke, 2004) Tsiteeritav tekst eraldatakse muust tekstist kas jutumärkidega või muul viisil esile tõstmisega. TSITEERIMINE Jutumärkides esitatakse tavaliselt kuni 4 rida tsiteeritavat teksti. Tsiteerida tohib üksnes motiveeritud mahus (1-leheküljelise artikli puhul ei tohiks tsitaat olla pikem kui üks lõik). Eelistada tuleks lühikest tsitaati, mida on lihtsam oma teksti sobitada TSITEERIMINE Tsiteeritavale tekstile lisatakse teose
MÕTTEKRIIPS(ud) PANNAKSE 1) liitlauses osalause esiletõstmiseks, nt Vanemad rügasid hommikust õhtuni rikkust ei toonud aga kumbki neist koju. 2) pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke, nt. Meie uus sekretär kuidas ta nimi nüüd oligi? näeb päris hea välja JUTUMÄRKIDESSE PANNAKSE 1) otsekõne ja tsitaat, nt ,,Mis te minu uue saaniga teinud olete?" küsis jõuluvana päkapikkudelt. 2) tsiteeritav lause, nt Louis XIV lemmiklause olevat olnud ,,Riik see olen mina" ÜMATSULGUDESSE PANNAKSE muust tekstist vähem olulised seletavad või täiendavad laused, nt Tõnu ootas bussi saabumist (välja ta seda muidugi ei julgenud näidata), sest isa oli lubanud poisile linnast uued saapad tuua. Kõige enam põhjustavad koma tarvitamisel vigu sidesõnad kui, nagu , otsekui, kuni. Nende puhul tuleb jälgida kas nad esinevad liht- või liitlauses
Üksiku hüüdsõna järele. nt. Põmm! Sõna või sõnaühendi järele, mis äratab imestust või üllatab. nt. 50-aastane Villi on seitse korda(!) kohtulikult karistatud mees. Tunderõhulise ütte järele. nt. Mehed! Kodumaa kutsub. Hoiatuse või käsu olulise sõna järele. nt. Ettevaatust! Aias on kuri koer. Kirja algul oleva pöördumise järele. nt. Austatud professor Pirk! Jutumärgid Jutumärkidesse pannakse: Otsekõne ja tsitaat. Tsiteeritav lause, väljend või sõna. Sõnad, millele antakse tavatu või pilkeline tähendus või mida tuntakse tugeva stiilihälbena. Kirjeldatav keelend. Teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad. ürituste pealkirjad. Taimede sordinimed mitteerialased tarvituses. Enam pole tarvis jutumärkidesse panna: Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimesid. Perioodikaväljaannete nimesid. Autasu-, kaubandus- ja üksiksõidukite nimesid.
Sõltuvalt eesmärgist ja teemast võib keskmist osa mitmel viisil üles ehitada: 1) Ajaline e kronoloogiline. 2) Ruumiline. 3) Struktuur/funktsioon. 4) Teemade kaupa. 5) Probleem/lahendus. 6) Põhjus/tagajärg. Silmas tuleks pidada järgmist: 1) Kasutage lihtsat sõnastust. 2) Kasutage lihtlauseid. 3) Korrake jutt üle. 4) Pange tähele teeviidad. 5) Isiklik pöördumine. Teisi sõnu või arvamust edastades pidage silmas: 1) Tsitaat on täpne. 2) Need mõtted toetavad teie väidet. 3) Tsiteeritav ekspert on publikule autoriteet. 18 - Rambipalavik - ootusärevuse vorm. Paradoksaalne - varjatud hirm kapb või väheneb, kui teda paljastada. Intervjueerimine Selleks, et teist avada ja mitte kaitsepositsioonile sundida, tuleb teil intervjuud alustada vaimse sideme loomisest. 19
Sõnastusest või teksti liigendusest peab olema selge, millisest lausest algab viidatav osa. Tsitaat - Tsiteerimine on mõnes teises töös esineva lause, lauseosa või väljendi kasutamine sõna- sõnalt. Tsitaate tuleb kasutada säästlikult ja need peaksid olema võimalikult lühikesed. - Tsitaat peab olema muust tekstist selgelt eraldatud. Üldiselt pannakse tsitaat jutu- märkidesse, vahel on eraldi lõiguna kursiivis. - Kui tsiteeritav tekst on liiga pikk või kõik ei ole käesoleva töö seisukohalt oluline, võib tsitaati lühendada. Välja jäetud osi märgitakse katkestusjoontega: --- või [---]. Kui tsitaati soovitakse täiendada mingite selgitavate sõnadega (nt kes on ,,tema"), siis see omapoolne lisandus pannakse nurksulgudesse [ ]. 3.2 Allikakirjete loend Kuna kõik allikad pole rangelt võttes kirjandus, siis on sagedase pealkirja ,,Kasutatud kirjandus" asemel parem ,,Kasutatud allikad". Raudreegel:
(American Psychological Association) viitamissüsteemi, millele toetutakse ka selles juhendis. Teiste autorite seisukohti või uurimisandmeid esitatakse tekstis kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides või kursiivis. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke või kursiivi lõppu. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lause lõpu punkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Iga eraldi seisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega või kursiiviga ja viitega originaalile.
(American Psychological Association) viitamissüsteemi, millele toetutakse ka selles juhendis. Teiste autorite seisukohti või uurimisandmeid esitatakse tekstis kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides või kursiivis. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke või kursiivi lõppu. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lause lõpu punkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Iga eraldi seisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega või kursiiviga ja viitega originaalile.
MÕTTEKRIIPS(ud) PANNAKSE 1) liitlauses osalause esiletõstmiseks, nt Vanemad rügasid hommikust õhtuni rikkust ei toonud aga kumbki neist koju. 2) pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke, nt. Meie uus sekretär kuidas ta nimi nüüd oligi? näeb päris hea välja JUTUMÄRKIDESSE PANNAKSE 1) otsekõne ja tsitaat, nt ,,Mis te minu uue saaniga teinud olete?" küsis jõuluvana päkapikkudelt. 2) tsiteeritav lause, nt Louis XIV lemmiklause olevat olnud ,,Riik see olen mina" ÜMARSULGUDESSE PANNAKSE muust tekstist vähem olulised seletavad või täiendavad laused, nt Tõnu ootas bussi saabumist (välja ta seda muidugi ei julgenud näidata), sest isa oli lubanud poisile linnast uued saapad tuua. Kõige enam põhjustavad koma tarvitamisel vigu sidesõnad kui, nagu , otsekui, kuni. Nende puhul tuleb jälgida kas nad esinevad liht- või liitlauses. (Lihtlause tunneb ära
Tsitaat esitatakse jutumärkides (vahel esitatakse eraldi lõiguna kursiivis, ilma jutumärkideta). Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke. 17 Mitmest kohast võetud lausekatkendeid ei ole lubatud liita üheks tsitaadiks. Ühes lauses esinevad erinevatest kohtadest pärit tsitaadid tuleb igaüks varustada omaette jutumärkide ja viitega originaalile. Kui tsiteeritav tekst on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse katkestusjooned: --- või [---]. Kui tsitaati soovitakse täiendada mingite selgitavate sõnadega (nt täpsustada asesõnade taga olevat), siis see omapoolne lisandus pannakse nurksulgudesse. Lausele viitamisel tuuakse viide ära enne lauselõpupunkti. Kui viide puudutab mitut lauset,
(Uibu 2009) Tsitaat ja refereering ...on varasemate uurimuste ja teiste autorite seisukohtade/andmete esitamiseks omas tekstis. Tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist. refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega. Tsiteerimine Tsiteerimine on originaalteksti võimalikult autente kajastamine originaalkeeles või tõlkena. Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid! Tsiteeritav tekst eraldatakse muust tekstist kas jutumärkidega või muul viisil esile tõstmisega. Jutumärkides esitatakse tavaliselt kuni 4 rida tsiteeritavat teksti. Eelistada tuleks lühikest tsitaati, mida on lihtsam oma teksti sobitada. Tsiteeritavale tekstile lisatakse teose ilmumise aasta ja lehekülje number. Näide: Säljö tõdeb: ,,Traditsiooniline, õpetajakeskne ja tekstipõhine koolitus on
MÕTTEKRIIPS(ud) PANNAKSE 1) liitlauses osalause esiletõstmiseks, nt Vanemad rügasid hommikust õhtuni rikkust ei toonud aga kumbki neist koju. 2) pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke, nt. Meie uus sekretär kuidas ta nimi nüüd oligi? näeb päris hea välja JUTUMÄRKIDESSE PANNAKSE 1) otsekõne ja tsitaat, nt ,,Mis te minu uue saaniga teinud olete?" küsis jõuluvana päkapikkudelt. 2) tsiteeritav lause, nt Louis XIV lemmiklause olevat olnud ,,Riik see olen mina" ÜMARSULGUDESSE PANNAKSE muust tekstist vähem olulised seletavad või täiendavad laused, nt Tõnu ootas bussi saabumist (välja ta seda muidugi ei julgenud näidata), sest isa oli lubanud poisile linnast uued saapad tuua. Kõige enam põhjustavad koma tarvitamisel vigu sidesõnad kui, nagu , otsekui, kuni. Nende puhul tuleb jälgida kas nad esinevad liht- või liitlauses. (Lihtlause tunneb ära sellest, et seal
mõjutades pikemas perspektiivis sotsiaalse praktika rutiini ideoloogilist kõneaine kujundamist.) ETAPP 2: TEKSTI JA DISKURSIIVSE PRAKTIKA SEOSTE TÕLGENDAMINE EHK PROTSESSIDE ANALÜÜS 1. Kas esineb intertekstuaalsust kas ja kuidas kasutatakse tekstis teisi tekste või viidatakse teistele tekstidele? Mis eesmärki intertekstuaalsus täidab? Kas teiste tekstide taasesitamine on otsene või kaudne? Otsese taasesitamise korral on tsiteeritav tekst nt jutumärkides, viidatakse autorile (see on väga iseloomulik akadeemilistele tekstidele). Kaudse taasesitamise puhul võidakse kasutada varasemate tekstide stiili, sõnastust, parafraseeringut jms. Kaudse taasesitamise või viitamise, ühtlasi stiili ,,tsiteerimise" näiteks sobib joonisel 2 toodud reklaam. Joonis 2 Mida taasesitatakse: kas konteksti ja stiili aspekte või lihtsalt tähendusi?
Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke. Näited: A. Muranov (1986: 101) on öelnud: „Maailma soode üldpindala on 2 682 000 km2, s.o. 2,1 % kogu maismaa pindalast, ja vee üldine maht neis 11 470 km3.“ või „Maailma soode üldpindala on 2 682 000 km2, s.o. 2,1 % kogu maismaa pindalast, ja vee üldine maht neis 11 470 km3“ (Muranov 1986: 101). Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Välja jäetud sõnad tähistatakse tavaliselt kolme mõttepunktiga ja välja jäetud laused katkestusjoonega (tavaliselt kolme sidekriipsuga), mis paigutatakse nurksulgudesse. Näide: „Keelt ärgu peetagu mitte yksi mingi rahva tooteks, kes sellesse on vajutand oma iseloomu pitseri, oma rahvusliku individuaalsuse tunnusmärgiks ja
või mõni muu märk, nimi või keeles muganemata võõrsõna. · Muganenud võõrsõnad ja nimed kirjutatakse väikese tähe ja sidekriipsuta. · Sidekriipsuga saab märkida ka seda, et liitsõande ühine osa on ära jäetud. · Sidekriipsu kasutatakse rinnastatud väljendite vahel, ühendamaks võrdväärseid ning samas vormis üksusi: lingvistilis-loogilised vahendid, avalik-õiguslik ülikool. (2004: 378379) Jutumärkidesse pannakse tsiteeritav tekst, lause, väljend või sõna. · Pealkirjad, kui need ei esine just eraldiseisvana omaette real, pannakse jutumärkidesse. · Jutumärkide kasutamine võib tähendada ka seda, et kirjutaja jätab vastutuse jutumärkides oleva eesti tsiteeritava(te) sõna(de) ütlejale. · Jutumärkidega näidatakse, et nendes olevat teksti kasutatakse tavatus tähenduses või et see on laenatud teisest stiilist, murdest või keelest. Ei sobi liialdada kujundlike väljendite jutumärgistamisega.
9. Pressiteate pikkus on kuni 1 A4-lehekülg. 3. 3 Mida tuleb teha enne intervjuu andmist? 1. Mõtle positiivselt - ole tänulik võimaluse eest ajakirjanduses esineda ja oma tööd tutvustada. 2. Mõtle läbi, mida tahad öelda. Ajakirjanikud ei oska kõike ise küsida. 3. Mõtle läbi, kuidas vastata lühidalt ja täpselt. Intervjuu andmise 5 põhireeglit: 1. Valmistu inetervjuuks. 2. Tea kellega ja kellele sa räägid. 3. Ole tsiteeritav! N: Räägi lühikeste võimalusel vaimukate lausetega. 4. Harjuta! 5. Ära väldi ebamugavaid teemasid ja valeta. 4. 4 Mis näitab teie meediasuhtluse edukust? 1. Meediaseire - ülevaade selle kohta kui palju teid kajastatakse. 2. Publiku hulk võistlustel - edukas meediasuhtlus enne võistlust kajastub ka publiku osavõtus. 3. Täiendava rahastuse hankimine - sponsorite leidmine või riigilt rahastuse saamine läheb lihtsamalt. 4
Kõik töö lõpus loetelus esitatud allikad peavad töös olema viidatud. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt: Kiskjad söövad liha) Teiste autorite seisukohti või uurimusandmeid esitatakse tekstis kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lauselõpupunkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Iga eraldi seisev lauseosa tuleb varustada omaette jutumärkidega ja viitega originaalile. Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud
Armas tädi Ella! Hüüumärgi võib ka ära jätta. Sobimatu on kasutada inglispärast koma. Jutumärgid Jutumärkidesse pannakse: 1. otsekõne ja tsitaat (SÜ 128): ,,Leiba olete ihule andnud, hinge olete nälgida lasknud armastanud ei ole te mind," süüdistas Tiina; 54 2. tsiteeritav lause, väljend või sõna: Louis XIV lemmiklause olevat olnud ,,Riik see olen mina". Johannes Voldemar Veski taotlus oli, et keel oleks ,,korrakaunis ehitus". Arvatakse, et sildid ,,snacks" ja ,,fast food" tähendavad meie Euroopasse minekut; 3. sõnad, millele antakse tavatu või pilkeline tähendus või mida tuntakse tugeva stiilihälbena: Suur panganduse ,,asjatundja" (tegelikult sel alal võhik). 800 aasta eest
Howlandi atollid. Konstitutsiooniline alus USA konstitutsioon (10. parandus) arvab osariikide pädevusse haldusterritoriaalse jaotuse küsimused ja KOV asutused. 50 osariigi konstitutsioonid on kehtestanud üsna mitmepalgelise haldusterritoriaalse jaotuse ja erinevad KOV süsteemid. Ei eksisteeri konstitutsioonilist suhet föderaalvalitsuse ja KOV-i vahel: KOV-d on õiguslikult 50 osariigi valitsuse kreatuurid (creatures). Dilloni reegel on kõige laiemalt tsiteeritav KOV-ga seonduv konstitutsiooniline kohtunikuütlus. Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste struktuur. Peamised alljaotused. KOV-de süsteem rajaneb haldusterritoriaalsel jaotusel. Osariigid (v.a mõned erandid) jagunevad maakondadeks. Maakonnad eksisteerivad väljaspool linnaasulaid. Linnad on maakondadest eraldi. Suurlinnade KOV organitel on maakonnaorganite volitused. Maakonnad jagunevad town'ideks ja township'ideks. USA-s eksisteerib suur arv eriringkondi (haridus-, veevarustus-,
annaabi.ee 
