Loomulik iive on -4,8. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%. Venemaal on 11 miljonilinna. Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2002. aastal. Järgmine on plaanis korraldada 2010. aastal. Rahvad Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. Religioon Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tsetseenid, baskiirid) on valdavalt muslimid.
Loomulik iive on -4,8. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%. Venemaal on 11 miljonilinna. Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2002. aastal. Järgmine on plaanis korraldada 2010. aastal. Rahvad Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. Religioon Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tsetseenid, baskiirid) on valdavalt muslimid. Ajalugu Vanema paleoliitikumi leide on saadud Kaukaasiast, keskmise paleoliitikumi omi ka Volgogradi lähedalt, Uurali keskosast, Oka äärest ja Desna ülemjooksult; Siberi vanimad leiud (Altaist ja Amuuri jõgikonnast) on Aasia-pärased.
Pindala 17 075 200 km² Keeleks on vene keel Rahvastiku tihedus 8,5 in/km² Venemaa haldusjaotus Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): 21 vabariigiks 9 kraiks 2 keskalluvusega linnaks 1 autonoomseks oblastiks 4 autonoomseks ringkonnaks 46 oblastiks Rahvad ja religioon Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tsetseenid, baskiirid) on valdavalt muslimid. Vene köök Vene kulinaaria on väga rikas nii toiduainete valikult, toiduvalmistusviisidelt kui ka toidu maitsestamiselt. Vene kööki on kujundanud paljude kultuuride kokkupuude, paljude rahvaste harjumustega tutvumine ning nende kohandamine oma maa tavade ja võimalustega
(max 4 punkti) 5. Leia ühine seos. Okavango, Tsüj, Flinders jõed, mis ei suubu veekogusse, vaid kaovad kõrbeliiva. Baikal, Tanganjika, Surnumeri- tektoonilistes nõgudes paiknevad järved. Hawai, Filipiinid, Kanaarid- vulkaanilise tekkega saared. (max 6 punkti) 6. Kus elavad tsetseenid? Tsetseenid elavad Suur-Kaukasuse mäestikus. (max 2 punkti) Nimeta veel 3 fakti tsetseenide kohta. 1) Islamiusulised Geograafiaolümpiaadi koolivoor 17. jaanuar 2006 8. klass 2) kuuluvad nahi-dagestani keelerühma 3) Tsetseeni vabariik kuulub Vene Föderatsiooni koosseisu
Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu. Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi järgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas 2007. aastal 143. kohal. Rahvad Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. Religioon Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tsetseenid, baskiirid) on valdavalt muslimid. SÜMBOLID Venemaa lipp: valge-sinine-punane 4 Venemaa vapp: kahepäine kotkas, sümboliseerib riigi ja kiriku ühtsust Riigihümn: Venemaa Föderatsiooni hümn KLIIMA
Vene Õigeusu Kirik ehk Moskva patriarhaat on õigeusu kirikute hulka kuuluv kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile . Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud, kes kuuluvad Vene Õigeusu Kirikusse. Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustasid 2002. aasta rahvaloenduse andmetel ligi 79.8% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased (3,8%), ukrainlased (2%), baskiirid (1,2%), tsuvasid (1,1%), tsetseenid ja armeenlased. 1.Vikipeedia 2. www.rusemb.ee 3.http://www.miksike.ee/documents/main/referaadi d/venemaa_liina.htm
Venemaa Föderatsioon Riigihümn:Venemaa Föderatsiooni hümn Pealinn:Moskva Pindala:17 098 246 km2 Ametlik(ud) keel(ed):vene keel ja vabariikides kohalikud keeled Rahvaarv:143 197 493 Riigikord:presidentaalne vabariik Rahaühik:Vene rubla President:Vladimir Putin Peaminister:Dmitri Medvedev Rahvad Venemaal elab üle 160 rahvuse.Suuremad vähemusrahvused on tatarlased(3,8%),ukrainlased(2%),baskiirid(1,2%),tsuvasid(1,1%),tsetseenid ja armeenlased. Religioon Venemaa valdav osa venelastest on õigeusklikud,kes kuulivad Vene Õigeusu Kirikusse,mille juht on Moskva ja kogu Venemaa patriarhKirill. Venemaa lipp ja vapp Matrjoska Matrjoska (oletatavasti hellitusvorm nimest Matrjona, mis tähendas "tähtsat daami")on vene rahvuslikuks sümboliks peetav puust mänguasi:kirevalt maalitud nukk,mille sees on samalaadsed väiksemad nukud.Tavapäraselt on
Rahaühik on rubla (1 Eesti kroon = 2,2 Vene rubla). Venemaa usund on vene õigeusk. Venemaa suurim järv on Baikal 31 500 km² ja pikim jõgi on Leena 4400 km. Peamine väljaveokaup on nafta ja sisseveokaubad on masinad ja seadmed. Keeled ja rahvused: Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust ja seega räägitakse valdavalt ikka vene keelt ja palju kohalikke keeli. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased Venemaa vapp: Venemaa lipp: Turismi- ja huviobjektid on põhiliselt Peterburg ja Moskva, sest seal on palju vaatamisväärsusi ja muuseume. Venemaa suurus on üüratu, sest Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega
tapnud, millist koostööd te sakslastega tegite....) c) Saksa sõjavangist naasnuid (need saadeti GULagi vangilaagritesse) d) sõja ajal KP-sse astunud inimesi (kahtlustamise põhjenduseks: kiiruga vastuvõtt, polnud aega põhjalikult kontrollida). Neid kommuniste oli üle 3 milj e) piiramisrõngasse jäänud/ piiramisrõngas olnud inimesi f) süüdlasteks kuulutati terved rahvused: krimmitatarlased, tsetseenid, ingussid. Massdeporteerimise alla sattusid endise Poola idaalade elanikud (Lääne- Ukraina, Lääne-Valgevene elanikud), Baltikumi rahvad g) Järgnes uus katse intelligentsi eraldamiseks rahvast, st algas järjekordne intelligentsi represseerimine Intelligentsi represseerimine a) 1946. a aug ÜK(b)P KK otsus ajakirjadest "Zvezda" ja "Leningrad". Mõisteti hukka Zostsenko ja Ahmatova teoste avaldamine b) 1948
Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%. Venemaal on 11 miljonilinna. Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2002. aastal. Järgmine on plaanis korraldada 2013. aastal. VENEMAA RAHVAD Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. VENEMAA RELIGIOON Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tsetseenid, baskiirid) on valdavalt muslimid. VENEMAA KLIIMA Venemaa kliima on mandriline, suhteliselt madalate temperatuuridega kogu maa-alal, eriti põhja- ja idaosas. Kõige külmem piirkond on Kirde-Siber, kus 50- kraadine pakane on talvel tavaline
b) olid elanud okupeeritud aladel (kuidas te ellu jäite, miks sakslased teid ei tapnud, millist koostööd te sakslastega tegite....) c) Saksa sõjavangist naasnuid (need saadeti GULagi vangilaagritesse) d) sõja ajal KP-sse astunud inimesi (kahtlustamise põhjenduseks: kiiruga vastuvõtt, polnud aega põhjalikult kontrollida). Neid kommuniste oli üle 3 milj e) piiramisrõngasse jäänud/ piiramisrõngas olnud inimesi f) süüdlasteks kuulutati terved rahvused: krimmitatarlased, tsetseenid, ingussid. Massdeporteerimise alla sattusid endise Poola idaalade elanikud (Lääne- Ukraina, Lääne-Valgevene elanikud), Baltikumi rahvad g) Järgnes uus katse intelligentsi eraldamiseks rahvast, st algas järjekordne intelligentsi represseerimine Intelligentsi represseerimine a) 1946. a aug ÜK(b)P KK otsus ajakirjadest "Zvezda" ja "Leningrad". Mõisteti hukka Zostsenko ja Ahmatova teoste avaldamine b) 1948. a veebr otsus Muradeli ooperist "Suur sõprus". Põhjenduseks:
vaimuhaigete ja poliitiliste vastaste tapmine *koonduslaagrid- surmalaagrid- peamiselt Poola aladel; hävitustöö laienes Ungarisse, Itaaliasse ning teistesse okup. riikidesse; tapeti mürgiga, gaasikambrites ning põletati *hukkunud umbes 6 miljonit *27.01 mälestuspäev NL kuriteod *Katõni mõrv- lasti maha üle 20 000 Punaarmee kätte vangi langenud Poola sõduri ja ohvitseri *küüditamine- 41. suvel Balti riikidest üle 50 000 inimese Siberisse, Krimmi tatarlased ja tsetseenid; Poolast, Lääne-Ukrainast ja Lääne- Valgevenest Siberisse üle miljoni *terror Ida- Euroopas 1944-45- Saksa ter. surmati külade kaupa *Dresdeni pommitamineliitlaste poolt 1945 kevadel *Hiroshima ja Nagasaki tuumapommidega hävitamine Vastupanuliikumine *esmakordne nähtus *De Gaulle ja la Resistance- Pr. *Wallenberg- üritas hukule määratud juute sakslaste käest ära osta ning päästis nii tuhandeid inimesi *Tito- Jugoslaavia vastupanuliikumise juht
· sakslaste kätte vangi langenud sõdureid (keda käsitleti kui reetureid) käigus riigiasutustes toimusid · teatud rahvuseid, keda süüdistati sakslastega koostöötegemises (näiteks lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, tsetseenid) keda kahtlustati kommunismimeelsuses · sõja ajal NSV Liiduga vägivaldselt liidendatud alade elanikke (näiteks SISEPOLIITIKA või antiamerikanismis; Makartism eestlaste massiküüditamine 1949.a.) vaibus 1950-ndate aastate algul · inimesi, keda kahtlustati Lääne demokraatia pooldamises
inimest · Poolas 6 koonduslaagrit Auschwitz, Treblinka, Majdanek jt. · holokaust juutide massiline hukkamine II maailmasõjas (5-6 miljonit juuti) · Varssavi geto hävitamine · elanike küüditamine okupeeritud aladelt Saksa töölaagritesse · "Eluruumi laiendamine" elanike küüditamine "põlistelt Saksa aladelt" ("Generalplan Ost" 30 miljonit) b)Nõukogude repressioonid: · Stalin küüditas Siberisse terveid rahvaid, keda süüdistati koostöös sakslastega (tsetseenid, krimmitatarlased jt.) · Balti riikidest küüditati Siberisse 1941.a üle 50 tuhande inimese · Katõn Valgevenes lasti NKVD poolt maha üle 20 tuhande Poola sõduri ja ohvitseri 3. Vastupanuliikumine a) Okupeeritud aladel: Vasakpoolne - kommu- Parempoolne, toetajaks nistid, toetajaks NSVL Inglismaa ja USA näiteks näiteks Poolas- Gwardia Ludowa Poolas - Armia Kraiowa
Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4, suremus 15,2 (2006). Loomulik iive on -4,8. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%. Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tsetseenid, baskiirid) on valdavalt muslimid. Majandus Postimehe andmetel on Venemaa majandus 2008. aasta seisuga 10. kohal maailmas . 2007 aastal oli SKP 942 miljardit eurot. Panga UniCredit uuringu järgi vedas Venemaa majandust üles kodumajapidamiste 31,2 protsendi võrra kasvanud tarbimine ning 21,1 protsendi võrra kosunud investeeringud
· Eriti jõhkralt käitusid sakslased juutidega. · Otsustati transportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine Auschwitzi jt laagrite gaasikambrites. · Kokku hukkus juutide hävitamispoliitika ehk holokausti tagajärjel ligi 6 miljonit inimest. · Julmalt käitus vallutatud aladel ka Nõukogude Liit. Inimesi küüdidati Siberisse, lasti maha. · Sõja edenedes läks NSVL üle tervete rahvaste etnilisele puhastusele (nt Krimmi tatarlased ja tsetseenid, kes kõik Siberisse küüdidati). · Saksa vangid kas tapeti või nad surid kurnatusest juba enne Siberi vangilaagritesse jõudmist. · Kui vangi langenud punaväelasel õnnestus Saksa vangist pääseda, saadeti ta vangilaagrisse või karistusüksuse koosseisus rindele tagasi. · Punaarmee liikumist läände saatsid massilised vägivallaaktid kohalike elanike kallal. Sõja mõju igapäevaelule
Kolm neljandikku kogu rahvast elab Lääne- ja Edela Venemaal ja üks neljandik kogu rahvast elab Kesk -ja Kirde Venemaal. Seal on rahvastiku tihedus 1-4 inimest ruutkilomeetri kohta. See on sellepärast nii, kuna kõik suuremad linnad asuvad Edela-ja Lääne-Venemaal. Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustasid 2002. aasta rahvaloenduse andmetel ligi 79,8% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased (3,8%), ukrainlased (2%), baskiirid (1,2%), tsuvasid (1,1%), tsetseenid ja armeenlased. Eestis on palju suurem rahvastiku tihedus kui Venemaal nimelt 30,3 inimest km 2 kohta. Saksamaal on see aga kõige kõrgem .Seal on rahvastiku tihedus 228,6 inimest km2 kohta. Joonis 6 Venemaa rahvastiku tiheduse kaart. Allikas: mapsofworld.com (21.11.17) 6 2.2 Linnastumine Venemaal elab linnades 75% kogu populatsioonist. Eestis on see arv 71% ja Saksamaal 77%. Suurim linn Venemaal on Moskva, seal elab 13,2 miljonit inimest
Jakuudid (Sahhid) 478 085 Avaarid 912 090 Tatarlased 5 310 649 Lesgiinid 473 722 Mordvalased 744 237 Ukrainlased 1 927 988 Burjaadid 461 389 Kasahhid 647 732 Baskiirid 1 584 554 Ingussid 444 833 Aserbaidzaanlased 603 070 Tsuvasid 1 435 872 Sakslased 394 138 Dargiinid 589 386 Tsetseenid 1 431 360 Usbekid 289 862 keeldus vastamast 583 747 Armeenlased 1 182 388 Tuvad 263 934 Udmurdid 552 299 Komid 228 235 Marid 547 605 Karatsaid 218 403 Osseedid 528 515 Mustlased 204 958 Valgevenelased 521 443 Tadzikid 200 303 Kabardiiinid 516 826
· Sisepoliitika: Viidi läbi sovietiseerimine NSV Liiduga II maailmasõja käigus liidetud aladel- Eestis, Lätis, Leedus, Bessaraabias (Moldaavias) ning Poolalt annekteeritud Lääne- Ukrainas ja Lääne-Valgevenes. Stalin jätkas sõja eel alustatud massirepressioone; represseeriti: · sakslaste kätte vangi langenud sõdureid (keda käsitleti kui reetureid) · teatud rahvuseid, keda süüdistati sakslastega koostöötegemises (näiteks tsetseenid) · sõja ajal NSV Liiduga vägivaldselt liidendatud alade elanikke (näiteks eestlaste massiküüditamine 1949.a.) · inimesi, keda kahtlustati Lääne demokraatia pooldamises · jne. Vastuolude tõttu Läänega võideldi NSV Liidus kõige lääneliku vastu (elulaad, muusika, mood jne.). Seda nimetati võitluseks kosmopolitismiga. Stalini vananedes (sündinud 1878.a.) ägenes kõrgema parteijuhtkonna hulgas
krahv Wallenberg, kes ostis sakslaste käest välja tuhandeid juute. Kokku hukkus holokausti tagajärjel ligi 6 miljonit inimest. 2.3 Nõukogude Liidu kuriteod 1940-1941 küüditas Nõukogude Liit Poolast, Lääne-Ukrainast ja Lääne Valgevenest Siberisse üle miljoni inimese, Katõni veresaunas lasti maha üle 20 000 vangi langenud Poola sõdurit. Balti riikidest küüditati 1941.a. suvel Siberisse üle 50 000 inimese, samuti küüditati etnilise puhastuse eesmärgil Krimmi tatarlased ja tsetseenid. Samuti koheldi väga halvasti saksa sõjavange, nad tapeti või surid kurnatusest. Liikumisel läände toimusid massilised vägivallaaktid kohalike elanike kallal, sh naisi ja lapsi surmati tervede külade viisi ja vägistasid ligi 2 miljonit naist. Venelaste vabastatud maades algasid kohe arreteerimised. 2.4 Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas ning Kesk- ja Ida-Euroopas Prantsusmaal oli la Resistance. Vastpanuliikumine aitas liitlasi luureandmetega, toimetas
31. aprillil lekkisid meediasse pildid, kus Ameerika sõdurid kasutasid ära ja alandasid seksuaalselt Iraagi vange Abu Gharibi vanglas. Need fotod levisid kähku üle kogu maailma ja see vähendas Ühendriikide sõjaväe autoriteeti. Samal ajal, kui USA sõdurid olid meedia häbipostil, jõudis kätte see hetk kui Ameerika Ühendriigid annavad võimu Iraagis üle Iraagi ajutisele valitsusele, kus peaministriks sai Iyad Allawi. Samal ajal, kui Venemaal Beslanis olid tsetseenid võtnud pantvangi umbes 1200 kooliõpilast ja töölist, annab ÜRO Aatomienergia Agentuur Iraanile käsu lõpetada uraani rikastamine kuna luurajate andmetel oli Iraanil plaan tuumarelvi valmistada. Umbes kuu aega hiljem leidsid USA relvaspetsialistid, et Iraagi relvastusest on kadunud 380 tonni lõhkeaineid. See muutis igasuguse sõjategevuse väga ettevaatlikuks, et vältida asjatuid ohvreid. Pärast lõhkeainete kadumist otsustasid ameeriklased rünnata Fallujat, Iraagi mässumeelsuse
käest välja tuhandeid juute. Kokku hukkus holokausti tagajärjel ligi 6 miljonit inimest. 5.3 Nõukogude Liidu kuriteod 1940-1941 küüditas Nõukogude Liit Poolast, Lääne-Ukrainast ja Lääne Valgevenest Siberisse üle miljoni inimese, Katõni veresaunas lasti maha üle 20 000 vangi langenud Poola sõdurit. Balti riikidest küüditati 1941.a. suvel Siberisse üle 50 000 inimese, samuti küüditati etnilise puhastuse eesmärgil Krimmi tatarlased ja tsetseenid. Samuti koheldi väga halvasti saksa sõjavange, nad tapeti või surid kurnatusest. Liikumisel läände toimusid massilised vägivallaaktid kohalike elanike kallal, sh naisi ja lapsi surmati tervede külade viisi ja vägistasid ligi 2 miljonit naist. Venelaste vabastatud maades algasid kohe arreteerimised. 5.4 Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas ning Kesk- ja Ida-Euroopas Prantsusmaal oli la Resistance. Vastpanuliikumine aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja
aprillil 1943, süüdistades Nõukogude võime 4500 Poola ohvitseri mõrvamises. Nimelt leiti Katõnist Smolenski lähedalt Nõukogude Liidu julgeolekujõudude teostatud veresauna ohvrite ühishaud. Kuid Moskva ei piirdunud ainult naaberriikide ohvitseride hävitamisega. Nõukogude kodanikest represseeriti 1941. aastal esimestena volgasakslased. 1944. aastal jõudis järjekord krimmitatarlaste ja mitmete Põhja-Kaukaasia rahvasteni (sh. tsetseenid ja ingussid), keda süüdistati koostöös natsidega ning küüditati Kesk-Aasiasse ja Siberisse. Neidki samme saab käsitleda üksnes genotsiidina. Lisaks sellele terroriseerisid nõukogude julgeolekujõud massiliselt inimesi, kes olid viibinud Saksamaa poolt ajutiselt okupeeritud aladel. Neid süüdistati riigireetmises ja karistati ülima rangusega. Sõja lõpp 1944. aasta vältel taandus Saksamaa peaaegu kõikidest okupeeritud maadest. 1943. aastal loobus liidust
Soome aladel rakendati ulatuslikku autonoomiat, hiljem laienes venestamispoliitika ka sinna. 19.sajandil oli Venemaa vallutuspoliitikas olulisel kohal Kaukaasia alistamise lõpuleviimine. Selle piirkonna pärast olid võidelnud Pärsia, Türgi ja 18.sajandist alates ka Venemaa. Seejuures püüdsid mitmed Kaukaasia ristiusulised rahvad (grusiinid, armeenlased) leida Venemaalt tuge Türgi-vastases võitluses. Kõige rohkem võttis Venemaal aega islamiusuliste rahvaste (tsetseenid, dagestanlased) alistamine, sest need mägirahvad asusid pidama "püha sõda". Mägilaste võitlust juhtis 1834.-1859.a. silmapaistev riigi- ja sõjamees ning usujuht Samil. Kogu Vene impeeriumi kujunemine tugines paljuski regulaararmeele, mille rajamisele oli aluse pannud Peeter I. Sõjaväelisi põhimõtteid rakendati Vene riigis paljudel elualadel. 21 Peeter I pani paika ka Venemaa sotsiaalse struktuuri, mis püsis vähemate
vallutas, siis arreteeriti Wallenberg ja ta kadus · kokku hukkus holokausti tagajärjel u 6 mln juuti NSVL kuriteod: · Poolast, Lääne-Ukr-st, Lääne-Valgevenest küüditati üle mln inimese, Katõni lähedal lasti maha üle 20 000 vangilangenud Poola sõduri ja ohvitseri, Balti riikidest küüditati 1941. a üle 50 000 inimese · tervete rahvaste etniline puhastus: ohvrid nt Krimmi tatarlased ja tsetseenid, kes küüditati Siberisse · suhtuti halvasti ka Saksa vangidesse, ei käitutud paremini ka sakslaste kätte vangi langenud venelastega · vägivallaaktid kohalike elanike kallal: nt Sm-l tapeti naisi ja lapsi, vägistati ligi 2 mln naist · venelaste "vabastatud" maades algasid arreteerimised, tihti paigutati vangid samadesse koonduslaagritesse, mida oli kasutanud ka natsid Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas:
Sellist suhtesse astumist aga loetakse rahvusvahelises õiguses juba teise poole õigussubjektsuse de facto tunnustamiseks. Vabastusliikumised. Riikides on ajaloos tekkinud mitmeid vabastusliikumisi. Nt palestiina Vabastusliikumine, mida ÜRO tunnustas vabastusliikumisena; baskide vabastusliikumine ETA oma õiguste eest. Selliseid vabastusliikumisi peetakse teatud juhtudel (tunnustamine) samuti rahvusvahelise õiguse subjektideks. Etnilised vähemused nt baskid, tsetseenid. Nende rahvusvahelisõiguslik seisund sõltub samuti erinevatest teguritest. Näiteks on selliseks tunnustamiseks etnilise vähemusega lepingu sõlmimine. Aga ka rahvusvahelises kohtus vastutusele võtmine oleks selliseks rahvusvahelise õigussubjektsuse tunnustamiseks. Rahvusvahelise ja siseriikliku õiguse vahekord Riik ei saa rahvusvahelise kohustuse mittetäitmise õigustusena viidata oma siseõiguse normile või selle puudumisele
annaabi.ee 
