Alguses hakkas lahus tossama ning värvus heleroheliseks, kuid mõne aja pärast tekkis kergelt pruunikas sade, mis tõestas vaseioonide olemasolu. [Cu(NH3)4]2+ + 4H+ Cu2+ + 4 NH4+ 2 Cu2+ + [Fe(CN)6]4- Cu2[Fe(CN)6] Cd2+ -ioonide tõestamine koos Cu2+ -ioonidega Lahusest, mille sain pärast Bi(OH)3 sademe eraldamist, sadestasin TAA-ga CuS ja CdS ning tsentrifuugisin sademe. Lisasin sademele 2M HCl, mistõttu reageeris CdS , kuid CuS jäi sademesse. Eraldasin sademe tsentrifuugimisega. Lahjendasin tsentrifugaati veega ning lisasin mõne tilga TAA ja soojendasin. Sadestus kollane CdS. Mustale CuS sademele lisasin lämmastikhapet, soojendasin ning lisasin vett. Seejärel viisin läbi tõestuskatse K4[Fe(CN)6] lahusega ning jällegi tekkis pruunikas sade, mis tõestas, et lahuses oli CuS. B-alarühma analüüs Sadestasin B-alarühma katioone sisaldavast lahusest katioonid sulfiididena lahust TAA- ga keetes. Eraldasin sademe tsentrifuugimisel ning lahustasin selle k.HCl-s
Hapestasin 2-3 tilka tsentrifugaati HCl-ga ning lisasin mõne tilga kollast veresoola. Tekkis punakaspruun sade, mis tõestas vaseioonide olemasolu. [Cu(NH3)4]2+ + 4H+ Cu2+ + 4 NH4+ 2 Cu2+ + [Fe(CN)6]4- Cu2[Fe(CN)6] Cd2+ -ioonide tõestamine koos Cu2+ -ioonidega Lahusest, mille sain pärast Bi(OH)3 sademe eraldamist, sadestasin TAA-ga CuS ja CdS ning tsentrifuugisin sademe. Lisasin sademele 2M HCl, mistõttu reageeris CdS , kuid CuS jäi sademesse. Eraldasin sademe tsentrifuugimisega. Lahjendasin tsentrifugaati veega ning lisasin mõne tilga TAA ja soojendasin. Sadestus kollane CdS. Cd2+ + 2H2S CdS + 4NH4+ + S2+ B-alarühma analüüs Sadestasin B-alarühma katioone sisaldavast lahusest katioonid sulfiididena lahust TAA- ga keetes. Eraldasin sademe tsentrifuugimisel ning lahustasin selle k.HCl-s. Keetsin lahust, mistõttu moodustusid klorokompleksid. SnS2 + 6 HCl H2[SnCl6] + 2H2S Sb2S3 + 12 HCl 2 H3[SbCl6] + 3 H2S Sb2S5 + 12 HCl 2 H3[SbCl6] + 3 H2S + 2 S
kompleksed (10-100 bp). Sõltuvalt blokkide suurusest jaotatakse kolmeks alamklassiks: 1) Satelliit DNA 2)Minisatelliit DNA. 3)Mikrosatelliit DNA 1)Satelliit DNA: koosneb väga pikkadest tandeemsetest DNA korduvjärjestustest, mis võivad olla lihtsad ja keskmiselt keerulised.*Moodustab peamise osa heterokromatiinist ning paikneb peamiselt peritsentromeerselt. Esineb kolme tüüpi I, II, III, mida saab eraldada tiheduses gradient tsentrifuugimisega. Tüübid jaotatakse omakorda alamklassideks. *Eraldi klass alpha satelliit DNA (alphoid DNA). Koosneb 171 bp tandeemsest kordusest tsentromeerses heterokromatiinis. Funktsioon teadmata (tsentromeeri seostumisvalgu CENP-B sait) 2)Minisatelliit DNA: *Keskmise suurusega tandeemsed DNA kordusjärjestused. *Hüpervariaabel minisatelliit DNA on kõrge polümorfsusega ja organiseeritud <1000 (0.1-20 kb pika) blokina. *Omavad põhikonsensust GGGCAGGAXG. *Mõned üksikud
sadet. [Cd(NH3)4]2+ + 4H+ Cd2+ + 4NH4+ 2Cd2+ + [Fe(CN)6]4 Cd2[Fe(CN)6] Cd2+- ioonide tõestamine koos Cu2+- ioonidega Kui lahuses on nii Cu2+- kui Cd2+- ioonid, siis toimub nende tõestamine järgnevalt: Ammoniakaalsest lahusest, mille sain pärast Bi(OH)3 sademe eraldamist, sadestasin TAA - ga CuS ja CdS. Tsentrifuugisin. Sademele lisasin külma 2M HCl, reageerib CdS, sademesse jääb CuS. Sademe eraldasin tsentrifuugimisega. Tsentrifugaadi lahjendamisel veega (happelisuse vähendamiseks võib H2O asemel lisada mõne tilga ammoniaakhüdraati) sadestus kollane CdS, mis tõestas Cd2+- ioonide olemasolu. B-alarühma analüüs Kui B alarühma uuritakse eraldi, siis sadestada B alarühma katioone sisaldavast lglahusest katioonid sulfiididena lahust TAA-ga keetes nagu kirjeldatud eespool, eraldada sade tsentrifuugimisel ning lahustada kontsentreeritud soolhappes.
Third level Fourth level Fifth level Klaasipesumasinad Mõeldud klaaside ja kohvitasside pesuks. Viimane loputus on võimalik läbi viia masinasse tuleva veega, mis kiirendab nõude jahtumist. Masinad on 2 minutise pesuprogrammiga. Graanulpesumasinad Sellised masinad pesevad nõusid plastterasid sisaldava veega, mis aitavad eemaldada kinnikõrbenud toitu. Nõude kuivatamist soodustatakse tsentrifuugimisega. Suur tootlikkus väiksel pinnal. Väga väikesed kasutuskulud. Tunnelnõudepesusüsteemid Optimaalne pesutulemus kõigis tingimustes. Sujuvalt reguleeritav pesuaeg. Maksimaalne tootlikkus 210 korvi/h. Hõlbus kasutada ja hooldada
sade. Ioone saab tõestada ka kollase veresoolaga, kusjuures tekib valge sade, ning TAA-lahusega, mis kuumutamisel annab oranži sademe, milleks on CdS. Cd2+-ioonide tõestamine koos Cu2+-ioonidega Et tõestada mõlemat iooni, tuleb võtta ammoniakaalne lahus, mis saadi pärast vismut(III)hüdroksiidi sademe eraldamist, ja lisada TAA-d, mis annab CuS ja CdS sademe. Sade tsentrifuugitakse ning seejärel lisatakse külma 2M HCl, millega reageerib vaid CdS. CuS sademe eraldan tsentrifuugimisega. Tsentrifugaadi lahjendamisel veega sadestub kaadmiumioonide olemasolul kollane CdS. Järelejäänud mustale CuS sademele lisan 4-5 tilka konts HNO 3 ja lahjendan veega. Teostan tõestuskatse kollase veresoolaga ja saan punase sademe. B-alarühma analüüs Viin läebi sulfiidide sadestuse nagu eelnevalt ning eraldan sademe tsentrifuugides ning lahustan seejärel kontsentreeritud soolhappes. Happe edasisel lisamisel ja lahuse keetmisel moodustuvad klorokompleksid.
tõestada järgmiselt: a) [K4(CN)6] lahusega, seal juures tekib valge sade b) TAA lahusega keetes tekib oranzikaskollane CdS sade. Cd2+ -ioonide tõestamine koos Cu2+ -ioonidega Kui lahuses on nii Cu2+ kui ka Cd2+ -ioonid, siis toimub nende tõestamine järgnevalt: Ammoniaakaalsest lahusest, mis saadi pärast Bi(OH) 3 sademe eraldamist, sadestatakse TAA- ga CuS ja CdS. Sade tsentrifuugitakse. Sademele lisatakse külma 2M HCl, reageerib CdS, sademesse jääb CuS. Sade eraldatakse tsentrifuugimisega. Tsentrifugaadi lahjendamisel veega (happelisuse vähendamiseks võib lisada vee asemel mõne tilga ammoniaakhüdraati) sadestub Cd2+-ioonide olemasolul kollane CdS. Võib lisada ka mõne tilga TAA-d ning kergelt soojendada. Happelisust vähendades sadestus kollane CdS, mis tõestas et lahuses olid Cd2+ -ioonid. Järelejäänus mustale CuS sademele lisatakse 4-5 tilka k HNO 3, happe liig eraldatakse aurustamisega, lahjendatakse veega ja teostatakse tõestuskatse [K 4(CN)6] lahusega.
lahusest IV rühma katioonid. Ba2+ ioonide tõestamine Lisan 3-4 tilgale lahusele 2-3- tilka K2CrO4. Tekib kollane sade, mis ei lahustu etaanhappes, aga reageerib lahjendatud HCl-ga. Ba2+ + CrO42– →BaCrO4↓ 2BaCrO4 + 2H+ → 2Ba2+ + Cr2O72– + H2O Hoian osa lahust alles Ca2+ tõestusele. Teise osa lahusest eraldan Ba 2+ ioonide Ca2+ ioonidest. Lisan sellele lahusele kaaliumkromaati ning soojendan. Tekkinud baariumkromaat eraldatakse lahusest tsentrifuugimisega. Tsentrifugaadis on kaltsiumioonid ning selle kollane värvus on põhjustatud kromaatioonide liiast. Kollase värvuse kõrvaldamiseks lisan tsentrifugaadile 10-15 tilka naatriumkarbonaadi lahust ja keedan vesivannis. Tekkinud kaltsiumkarbonaadi sademe pesen destilleeritud veega ja lahustan etaanhappes. Saadud värvitust lahusest tõestan kaltsiumioonid. Ca2+ ioonide tõestamine Võtan etaanhappes lahustatud lahuse ja lisan sinna ammoniaakhüdraati leeliselise reaktsioonini
Fe2+/3+-ioonide eraldamine ja tõestamine CdS eraldamisel saadud tsentrifugaatleelistati 6M NH3H2O lahuse lisamisega ning lisati ka natuke tioatseetamiidi. Seejärel kuumutati lahust vesivannil. Sulfiidioonide toimel redutseeruvad Fe3+-ioonid Fe2+-ioonideks. Sadenesid mustad CoS, NiS ja FeS. Sade eraldati tsentrifuugimisel ning pesti NH4Cl sisaldava veega. Pestud sadet töödeldi 2M HCl lahusega. FeS lahustus ning NiS ja CoS jäid sademesse. Sade eraldati lahusest tsentrifuugimisega. Tõestati lahusest Fe2+-ioonid. Selleks lisati K3[Fe(CN)6] lahust, mille toimel muutus lahuse värvus siniseks. Sademele lisati 1 tilk konts. HCl ja 1 tilk konts. HNO 3. Hapete liia eemaldamiseks kuumutati kuni pruuni lämmastikdioksiidi enam ei eraldunud ja lahjendati veega 1,5 mL-ni Saadud lahusest tõestati Ni2+- ja Co2+-ioonid. Ni2+-ioonide tõestamine 5 tilgale lahusele lisati 6M NH 3H2O lahust kuni leeliselise reaktsioonini ning seejärel lisati 3 tilka dimetüülglüoksiimi lahust
[Cd(NH3)4]2+ + 4H+ Cd2+ + 4NH4+ 2Cd2+ + [Fe(CN)6]4- Cd2[Fe(CN)6] Cd2+- ioonide tõestamine koos Cu2+ ioonidega Ammoniakaalsest lahusest, mille sain pärast Bi(OH)3 sademe eraldamist, sadestasin TAA-ga CuS ja CdS ning tsentrifuugisin sademe. Lisasin sademele külma 2 M HCl, mis reageeris CdS, sadenes musta värvi CuS. Eraldasin sademe tsentrifuugides. Lisasin sademele külma 2 M HCl, mis reageeris CdS-ga, sademesse jäi CuS. Eraldasin sademe tsentrifuugimisega. Lisasin tsentrifugaadile mõne tilga ammoniaakhüdraati happelisuse vähendamiseks. Selle tagajärjel sadestus kollakas CdS. [Cd(NH3)4]2+ + 2H2S -> CdS + 4NH4+ + S2- P2.4 B alarühma analüüs Uurisin B alarühma eraldi, seega sadestasin B alarühma katioone sisaldavast alglahusest katioonid sulfiididena. Selleks keetsin lahust TAA-ga, eraldasin sademe tsentrifuugides ning lahustasin kontsentreeritud soolhappes. Happe edasisel lisamisel ja keetmisel moodustusid klorokompleksid.
hõlbustab viskoosi värvimist hea imavuse tõttu. Samuti kasutatakse seda ka mähkmete ja hügieenisidemete 3 valmistamiseks. Looduslikud tsellulooskiud on märjalt tugevad, kuid viskoos on märjalt nõrk, mis tõttu rebeneb kergest. Seetõttu peab viskooskiust esemete pesemisel olema ettevaatlik, eriti veel tsentrifuugimisega. See eest talub see aga hästi keemilist puhastamist, ent pestes saab paremini puhtaks, kuivpuhastus on aga kõiges soovitatavam puhastus meetod. Samuti ei kannata viskoos ka keetmist ja pikaajalist päikesevalgust. Viskoos talub hästi leeliseid, kuid happed lagundavad kiudu. Kuna viskoos on väga hügieeniline ei tekita see allegiat, sobides hästi just suverõivasteks ja voodrikangaks, eriti veel talverõivastele, kuna see ei elektriseeru nagu sünteetilised kiud
On klaasija läikega, kuid tihti eemaldatakse läige. Puhta tselluloosina on viskoos oma omadustelt väga sarnane puuvillale. Viskoos märgub kiiresti, imab vett endasse rohkem kui puuvill, kuivab aeglaselt. Viskoosi on veeimavuse tõttu hea värvida. Kui looduslikud tsellulooskiud on märjalt tugevamad, siis viskoos on märjalt nõrgem, rebeneb kiiresti. Samuti ei kannata viskoos keetmist. Seega tuleb viskooskiust esemete pesemine tsentrifuugimisega olla ettevaatlik. Viskoosi soovitatakse pesta 60°C. Viskoosi on soovitav pesta õrnpesu programmiga. Viskoosi ei ole soovitatav väänata ega kuivatada masinas. Viskoosist esemed kortsuvad kergesti, aga samas on neid niiskelt kerge triikida. Viskoos talub hästi keemilist puhastamist. 5. Kus kasutatakse viskoosi? Kuna viskoos imab hästi vett, siis on ta hügieeniline. Hea veeimavuse tõttu kasutatakse viskoosi mähkmete ja hügieenisidemete valmistamiseks
· vibrolaud kujutab endast vibreerivat platvormi ja seda kasutatakse tehastes monteerivate detalide tihendamiseks, vorm asub vibreeriva platvormi peal. Vähemal määral kasutatakse veel järgmisi betooni tihendamise viise: · vibrovaltsimise puhul antakse betoonile vibreerimise ajal veel lisasurve; · vibrovakumeerimisel imetakse vibreerimsie ajal betoonis õhku ja osa vett välja ja betoon tuleb märks tihedam; · tsentrifuugimisega võib vormida torusid ja teisi õõnesdetaile; · tampimine on kõige algelisem tihendamise viis jäikede betoonide puhul. Tihendamisel muutub betoonipind enamvähem tasaseks. Mõnel juhul (nt põrandad) tuleb betooni pinda veel täinedavalt siluda. 10 TTK Klaas
Frutoos - puuviljasuhkur, maltoos - linnasesuhkur, glükoos - viinamarjasuhkur, laktoos - piimasuhkur. Saamine *Saadud mahla puhastamine, filtreerimine, tihendamine siirupitaoliseks suhkrulahuseks *Lahuse kuumutamine vaakumaurutis suhkrukristallide ja siirupi tekkimiseni (sahharoosi 85%) *Kristallide eraldamine tsentrifuugimisega *Kristallide pleegitamine, kuivatamine, jahutamine *Täiendav puhastamine - rafineerimine (täielikult puhastatud) - valgem värvus, kõrgem sahharoosi sisaldus *Jääksiirup - melass - tooraine piirituse ja pärmi valmistamisel, loomasöödana Suhkru liigid Toorsuhkur
mitmesuguseid valke. Setitamine on erineva tihedusega osakeste eraldamine, mahutis seisutamisega. Raskemad osakesed vajuvad mahuti põhja, sundides kergemaid ülespoole liikuma. Setitamiseks kasutatakse koonilise põhjaga reservuaare või silindrilisi mahuteid (silinder-koonilised tankid). Protsess on väga aeganõudev ja seetõttu kaasaegsetes tehnoloogiates püütakse seda asendada separeerimise, filtreerimise või tsentrifuugimisega. 5 Separeerimine on: 1. vedela või tahke aine osakeste eraldamine gaasist; 2. tahke aine osakeste eraldamine vedelikust; 3. vedelike segu eraldamine koostisosadeks. Separeerimiseks kasutatakse spetsiaalset seadet separaatorit, mille kiire pöörlemisega tekitatud tsentrifugaaljõud paiskab raskema vedeliku osakesed või sademe seadme välisossa, kust nad eraldatakse
sidumiseks. On oligomeersed kvaternaarse struktuuriga valgus. Toimivad rakumetabolismis regulaatoritena. Allosteerilised valgud võivad esineda ühest kahest olekus: R (lõdvestunud) ja T (pingestunud). S puudumisel domineerib T-olek. S sidumisel nihkub tasakaal R-oleku kasuks. III VALKUDE UURIMISE MEETODID 1. Tsentrifuugimine, diferentsiaal ja gradientfuugimine. Tsentrifuugimisega on võimalik eraldada osakesed, mis erinevad massi või tiheduse poolest. Suurendades tsentrifuugi kiirust on võimalik katseklaasi põhja viia järjest väiksemaid osakesi. Diferentsiaalfuugimine kaks või enam fuugimist erinevatel tingimustel. Gradientfuugimine teostatakse saharoosis või soolagradiendis. (Sedimentatsioonikoefitsent S = 10-13 sek. 2
aktiivsait. Mõned oligomeersed valgud, kel on kvaternaarne struktuur, toimivad rakumetabolismis regulaatoritena – regulatoorsed ensüümid. Biokeemias tähendab allosteeriline regulatsioon ensüümi ja teiste valkude reguleerimist, seondudes efektormolekulile valgu allosteerilises saidis (see tähendab kohta, mis pole valgu aktiivsait). VALKUDE UURIMISMEETODID 1. Tsentrifuugimine, diferentsiaal ja gradientfuugimine Tsentrifuugimisega on võimalik eraldada osakesed, mis erinevad massi või tiheduse poolest. Suurendades tsentrifuugi kiirust on võimalik katseklaasi põhja viia järjest väiksemaid osakesi. Diferentsiaalfuugimine – kaks või enam fuugimist erinevatel tingimustel. Gradientfuugimine – teostatakse sahharoosis või soolagradiendis. (Sedimentatsioonikoefitsent S = 10-13 sek. 2. Ioonvahetuskromatograagia, hüdrofoobsuskromatograafia,geelfiltratsioon-kromatograafia, afiinsuskromatograafia
kasutada energia tootmiseks. Kompostimine- mikroorganismid lagundavad muda orgaanilist ainet aeroobses keskkonnas, saadakse huumus. Temp peab olema umb 55C, kuiv.ain.sis.> 30% aeroobne stabiliseerimine- muda aereeritakse nii, et kergelt lagunev org aine laguneks.Protsess oleneb temp. talvel 1-2 kuud, suvel paar nädalat. Aeroobsel lagunemisel hävivad patogeensed mikroorganismid vähemal määral kui muudel meetoditel. * Muda tihendamine Tahendamine filtrimise (lintfilterpressid) või tsentrifuugimisega tah.ain.sis kuni 20-30%-ni. Muda konditsioneerimine- Muda mikroorganismid koguvad enda ümber rohkesti vett ja moodustavad geelitaolise struktuuri. Keemiline konditsioneerimine - raudkloriid ja lubi, kaasajal kasut.orgaanilisi polümeere, mis lõhuvad geeli struktuuri. Füüs kond külmutamine ja kuumutamine. Muda põletamine- kuivainesisaldus vähemalt 40% Töödeldud muda paigutatakse erinevalt : matta (dumping) ookeani (NY, LA, London, Tokio)
ning muude strech-tüüpi pakkekilede kogumine ja ümbertöötlemine taaskasutamiseks uuesti pakkekilena. Tootmisprotsessi alguses kogutakse ärakasutatud kile enamjaolt põllumajandustootja või kaubandusettevõtte juures kokku ning transporditakse töötlemiseks Kesk-Eestisse Järva-Jaani, kus toimub kile liigiti sorteerimine ja käsitsi eel-puhastamine. Edasi liigub kile seadmeliinile kus toimub purustamine, põhipesu, tsentrifuugimisega vee eraldamine, granuleerimine. Graanulid liiguvad edasi kilepressi, kus lisaainete lisamisel saavutab kile nõutavad omadused ning kile ühele poolele liimaine pihustamisega valmib pakkekileks kasutatav kile. Peale poolile kerimist ja rulli mõõtulõikamist on kile nii pakkeseadmes kui käsitsipakkimiseks valmis. Oluline on seejuures et kile taaskasutusega on keskkonna seisukohalt antud 2 positiivset panust kokkukogutud kile kui raskestilagunev
blokkidena, mis võivad olla lihtsad (<10 bp) või keskmiselt kompleksed (10-100 bp). Sõltuvalt blokkide suurusest jaotatakse kolmeks alamklassiks: Satelliit DNA, Minisatelliit DNA ja Mikrosatelliit DNA. Satelliit DNA: koosneb väga pikkadest tandeemsetest DNA korduvjärjestustest, mis võivad olla lihtsad ja keskmiselt keerulised, Moodustab peamise osa heterokromatiinist ning paikneb peamiselt peritsentromeerselt, Esineb kolme tüüpi I, II, III, mida saab eraldada tiheduses gradient tsentrifuugimisega. Tüübid jaotatakse omakorda alamklassideks, Eraldi klass alfa satelliit DNA (alphoid DNA). Koosneb 171 bp tandeemsest kordusest tsentromeerses heterokromatiinis. Funktsioon teadmata (tsentromeeri seostumisvalgu CENP-B sait). Minisatelliit DNA: Keskmise suurusega tandeemsed DNA kordusjärjestused, Hüpervariaabel minisatelliit DNA on kõrge polümorfsusega ja organiseeritud <1000 (0.1-20 kb pika) blokina, Omavad põhikonsensust
- väike kogus valke, - mitmesuguseid aineid, mis: - muudavad õli ebastabiilseks, - tekitavad pikaajalisel praadimisel vahtu ja suitsu. Rafineerimine või neutraliseerimine: - õlide töötlemine leelistega (sageli naatriumhüdroksiidiga), - mille tulemusel rasvhapped seebistuvad, - tekkinud sade eraldatakse tsentrifuugimisega. Pleegitamine: - eemaldatakse toorõlis sisalduvad pigmendid. Hüdrogeenimine: - küllastatakse vedelad taimeõlid vesinikuga, - mille tulemusena muutub õli konsistents, - vedel õli muutub vastavalt protsessi kulgemisele kas pehmeks või tahkeks toidurasvaks. Fraktsioneerimine: - eesmärk õlide kristalliseerumise vältimine madalamal temperatuuril, näiteks külmikus,
Tootmisetapid:Ketruslahuse valmistamine, merseerimine- töötlus 18% naatriumhüdroksiidi lahusega, eelvalmimine- reageerimine õhuhapnikuga ja eesmärgiks on puhta ja ühtlase molekulide massi saamine. Ksantogeneerimine, viskoosse massi saamine Lahustamine. Järelvalmimine. Filtreerimine ja õhust vabastamine. Kiuketrus ja järeltöötlemine- pesemine ja pleegitamine. Samuti ei kannata viskoos keetmist. Seega tuleb viskooskiust esemete pesemise ja tsentrifuugimisega olla ettevaatlik. Viskoos talub hästi keemilist puhastamist, kuid paremini saab puhtaks pestes. Leeliseid talub hästi, kuid happed lagundavad kiudu samuti nagu puuvillalgi. Päikesevalgusele ei ole viskoos nii vastupidav kui puuvill. Modaal (MD;CMD;CV)- Kiu tootmisprotsess on sarnane viskoosile. Modaalkiu polümeristsiooni aste on kaks korda kõrgem kui viskoosil ja moodustud mikrofibrillstruktuur mida viskoosis ei esine. Kristallilisus on suurem kui viskoosil mis
käsutatakse massiivsemate konstruktsioonide tihendamiseks; O vibrolaud kujutab endast vibreerivat platvormi ja seda käsutatakse tehastes monteeritavate detailide tihendamiseks, vorm asub vibreeriva platvormi peal. Vähemal määral käsutatakse veel järgmisi betooni tihendamise viise: vibrovaltsimise puhul antakse betoonile vibreerimise ajal veel lisasurve; O vibrovakumeerimisel imetakse vibreerimise ajal betoonist õhku ja osa vett välja ja betoon tuleb märksa tihedam; Q tsentrifuugimisega võib vormida torusid ja teisi õõnesdetaile; Q tampimine on kõige algelisem tihendamise viis jäikade betoonide puhul. Tihendamisel muutub betooni pind enamvähem tasaseks. Mõnel juhul (nt põrandad) tuleb betooni pinda veel täiendavalt siluda. Betooni hooldamine seisneb selles, et luuakse betoonile võimalikult soodsad kivistumise tingimused. Selleks tuleb tagada betoonis oleva niiskumise säilimine 10... 15 päeva jooksul
Oli tungimist tagumisest raamlaagrist sidurikotta tõkes- tatakse õlikindlast kummist mansett-tihendi 24 ja hooratta rummu õlitõrjeäärisega. Viimase ringkanalisse _kogunev õli juhitakse karterisse tagasi kaldkanali kaudu. Oli pääsu katkesti kambrisse tõkestatakse nukkvõlli otsa ümbritseva mansett-tihendiga. Mootorratta M-66 («Uraal-3») mootori õlitus (joon. 21) erineb mootori MT-9 omast: õli puhastatakse vahetatava paberist filterelemendiga ja osaliselt ka tsentrifuugimisega väntvõlli külge kinnitatud õlipüüdurites. Olitussüsteeml maht on 2,3 1. Olipump 3 paikneb karteri tagaosas ja teda käitatakse nukkvõllilt tiguhammasratta ning käitusvolli 25 kaudu. Pump võtab õli karterist läbi sõelfiltri ja surub selle mööda rõhtkanalit 9 filtri keresse karteri esikaanel. Läbinud pabe- rist filterelemendi 12, läheb õli piki mootorit kulgevasse peamagistraali W. Et filtri ummistumisel ja külmaga õli
annaabi.ee 
