docstxt/14581672239553.txt
Tapeti Aleksander III 1881 1894. Suri 49-aastaselt. Eesti ajalukku läinud venestajana. Tema ajal ei pea Venemaa ühtegi suurt sõda Nikolai II 1894 1917. Sai troonile 26-aastasena. Ei olnud ise valitsemisest huvitatud. 1896. a kroonimispidustused. Hodõnka väljakul toimusid verised sündmused. Väljak ei olnud korda tehtud. See tõi kaasa palju ohvreid, kes kaevikutesse kukkusid. Tsaar ei kuulutanud aga leina välja selles seisnes tema süü. (Kirstud ja toetus peredele olid aga tsaari poolt). Välispoliitika. Vene-Jaapani sõda 1904-1905 19. saj lõpus oli Venemaa huvitatud Kaug-Ida aladest. Sinna rajati ka raudtee läbi Mandzuuria. Tekkis konflikt Jaapaniga. 20. saj algul oli Venemaa muutunud rahutuks. Väikse võiduka sõjaga otsustati rahutusi vaigistada. Vene-Jaapani sõjas sai Venemaa rängalt lüüa. Venemaa polnud tegelikult sõjaks valmis. Raudtee ehitamine oli pooleli: ringraudtee ehitamine ümber Baikali järve ei
viibimisega Viimasel ajal sai vaga aktuaalseks teema rahvusvahelistest suhtedest. Kuna ma olen ise venelane kes on sundinud ja elab Eestis ma leidsin ulemise teema vaga huvitavana. Vene valitseja on vaga populaarne ajalooline isik, ja me voime olla uhke, et ta kunagi kulastas ka meie ala. Koige temaga on seotud meie koige kuulsam koht linnas park Kadriorg. Pargi maastikust ja lossist ma kavatsen ka jutustada. Kadrioru lossi ning Tsaari vaikest majakest olen ise mitu korda kulastanud. Miski ei suuda iseloomustada Peetri suhet Tallinna kui tsaari enda poolt öeldud sõnad: Kui Tallinn ja Rogerwiek (Paldiski) oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja eroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva Madalikule, vaid siia". Peeter I Tallinn kapituleerus Venemaale 1710. aasta septembris vene vägede ees. Linna oli alles jäänud vähem kui 2000 elanikku. Sõda ja katk olid oma töö teinud
Hea tsaari kujund ja ärkamisaegne Eesti ajakirjandus Liis Buht matr nr A84426 Sissejuhatus Käesolevas töös uurin ärkamisaega perioodil 1850-1880, millest see kõik üldse alguse sai ja kuidas mõjutas Venemaal troonil olnud tsaari tegevus eestlasi ja Eesti ajakirjandust. Ühtlasi toon välja need isikud, kes läbi ajakirjanduse seisid Eesti ja eestlaste eest. Otsides ärkamisaja kohta erinevat materjali leidsin, et kuigi ärkamisaja täpset aastat on raske määratleda, on erinevate allikate autorid nõus rahvusliku ärkamisaja alguseks lugema 1850-ndate aastate esimest poolt. Raskem on aga kindlaks teha seda, millal ärkamisaeg lõppes. Mart Laari kohaselt (Laar 2005) lõppes ärkamisaeg 1880-ndate
I XI , 2009 (1530-1584) / / ()IV . 1533 1547 . , III . . . c . , . . . . , , . 11-12 . 1547 , , . (1547). . . O. ; , , , , , , , , , . . : : , , , . 1000 , , , . , , , , . . . ( «», «», «») 1565 ( -- 1572), . . 50 4-5 . IV : , , , , , , . IV . 4 , , . . , , . , , , ; , . 2 . . . , , (1575) , . . . . 1584 , , . . . , . , . , . . 1546 . 16- . , . ...
aladel. 3) Põhjasõda. Vastus: Põhjasõda oli 17001721.aastatel peetud soda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Moskva tsaaririik, Poola ja Taani üheselt Rootsi vastu. Põhjasõda lopes Rootsi kaotusega Venemaale, 10.septembril 1721.sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Uusikaupunki vaherahu. Venemaa võitis Põhjasõja ning sellega sai Eesti valdused oma võimu alla kaheks aastasajaks. 4) Eesti tsaari Venemaa koosseisus. Vastus: Restitutsioon mõisad anti tagasi nende omanikele. Aadlimatriklid kaitsesid Eestimaa ja Liivimaa aadlike eesõigusi, siinsetele aladele Saksamaalt ja Venemaalt ulnud uustulnukate eest. 5) Baltierikorra tunnused: Vastus: a)valitsevaks sai luterlik kirik. b)säilisid rüütelkonnad,neid oli kolm: Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. c)asjaajamine toimus saksa keeles. 6) Vaimuelu Poola ajal.
Anett Schneider Mart Laur Sisukokkuvõte Jutustab loo piimamees Tevjest ja Anatevka värvikast külaelust, inimestevahelistest suhetest, traditsioonidest, rõõmudest ja muredest, armastusest ning pisaraist. Tevje püüab muutuvas ühiskonnas elus hoida rahvuslikke ja usulisi traditsioone, kuid see on järjest raskem, eriti kui tema viis kangekaelset tütart otsustavad kuulata oma südame häält ning valida peigmehed väljastpoolt juudi kogukonda. Lisaks sunnib tsaari käsk juudid oma külast lahkuma… Faktid Maailmaesietendus toimus 22. septembril 1964 Broadway Imperial Theatre’is Esietendus Rahvusooperis Estonia toimub 3. juunil 2016 On võitnud üheksa Tony auhinda. Pildid Videod https://www.youtube.com/watch?v=Wo7ANurPwyk https://www.youtube.com/watch?v=RBHZFYpQ6nc https://youtu.be/g4THegtLiDc Tänan Kuulamast!
3. Võimu ja vabaduse probleem J. Krossi romaanis "Keisri hull"Romaanis käsitletaval ajal ei olnud lihtrahval vabadust. Võim pani enamuse reegleid paika ja teisiti mõtelda ei tohtinud. Sõnavabaduse puudumise tõttu sattus Timotheus von Bock Venemaa tsaari põlu alla. Valitsevale võimule ei meeldinud endise alama vaated, kuigi riigivalitseja oli nõudnud, et mees talle alati tõtt räägiks. Venemaa tsaaririik ei olnud demokraatlik ja sellises ühiskonnas tekivadki probleemid valitseja ja teisiti mõtlejate vahel. Kuigi Timo mõtted olid õiged ja lihtrahva seas elades teadis ta, mida kogu rahvas soovis, leidis tsaar, et võimuvastane tuleb ühiskonnast eemaldada.Selleski romaanis ei jäta autor eestlasi sündmustest eemale
puhul. Kroonimisriitused pidid osutama Konstantinoopoli ja Moskva keiserlikule järjepidevusele. Võimumärkide hulka kuulus ka ,,Mono- mahhi müts", pärimuse kohaselt kinkis selle Kiievi vürstile Vladimir Monomahhile [1113-1125] Bütsantsi keiser Konstantinos IX Monomachos (tegelikult pärineb see siiski hilisemast ajast ja on tatari töö, ristiga poolkera ja karusnahkne ääris on lisatud hiljem). Tseremoonia käigus pöördus Makari tsaari poole ja rõhutas mitte ainult tema võimu jumalikku päritolu, vaid ka kohust kohkumatult kaitsta õigeusu kirikut. Mõni nädal pärast kroonimist abiellus Ivan Anastassija Zahharinaga, Bojaaride Duuma mõjuka liikme Roman Jurjevits Zahharini tütrega. See perekond, mis sai hiljem tuntuks Romanovite nime all, pärines aadlikust nimega Andrei Ivanovits Kobõla, kes oli tulnud Moskvasse 14. sajandi algul. Ivani abielu juhtus
Puskinit kasvatasid hoidjad ja enda loomingus ei pühendanud ta enda vanematele. Ta õe hoidjaga olid head suhted, kellel ta pühendas ka mõned luuletused. Kodus sai nii hea hariduse et haldas ka prantsusekeelt ja omandas inglise ja saksa keele. Luges palju. Muidu vaikne tagasihoidlik aga teismelise eas oli läinud keevaks. Puskin tegeles ja ratsutamise, vehklemise ja laskmise vms. Käis tsakrskoje selo lütseumis (12 aastasena). See kool pidid olema tsaari vendade kool. Kool saavutas eristaatuse, eriolukorra. On võrreldud ka ülikooliga, kuigi poisid olid seal suhtelislt noored. Hakkas seal ka luuletusi kirjutama. Kasutas sellist tseudonüümi N.k.s.p. tolle aja silmapaistvamad luuletused on ,,küla" mis räägib maaelust. Pole vormilist asja et inimesed pole võrdsed. Puskinit hinnatakse, sest ta kirjeldab igapäevast elu ja toob välja ka ebaloomulikkuse eluviisi. Kirjutab ühe oodi ,,priius",
Eesti korvpalli minevik Eesti korvpall sündis aastal 1913. Korvpallis on Eesti ajalooline õnn see, et olime Tsaari-Venemaa rüpes ja geograafiliselt lähedal tema tollasele pealinnale Sankt-Peterburgile. Nimelt Ameerika spordiinstruktorite kaudu XX saj. algaastail St. Peterburgi jõudnud mäng otsis klubi "Majak" näol väljundit pealinnast väljapoole ja ühe lähema linnana jõudis mäng 1913.aastal esimest korda Eesti pinnale Narvas linna tuletõrjeseltsi aias, kus venelased mängu demonstreerisid. Ometi ei jõudnud mäng edasi Tallinnasse mitte Narva, vaid hoopis Tallinna
SELGITA : India Rahvuskongress Rahumeelne liikumine Indias, mis tahtis luua demokraatia. Juht oli Mahatma Ghandi. Karistussalgad - tsaari poolt valitud salgad, kes pidid karistama mässajaid ja kuna keegi neile otseselt järelvalvet ei teostanud siis oli nende mässajate karistamise viis päris kiire ja julm. Inglise-Buuri sõda- 1899-1902. Alguses said kaotuseid päris kõvasti tänu sissisõjale(salajased rünnakud kusagilt metsanurgast jms). Aga siis hakkasid külasid hirmutama et nad enam neile süüa ei annaks ja hakkasid looma ajaloo esimesi koonduslaagreid. (Inglismaa alguses kaotas, kuid lõplikult siiski võitsid.)
1823. aasta sügisel kohtus Pushkin M. Vorontsovi naisega, kellesse ta armus. Pushkini ja tema ülemuse suhted läksid sassi. Vihane ja armukade Voronstov hakkas Pushkinit taga kiusama, ta ümbritses Pushkini nuhkidega, kes tegid ta elu ebameeldivaks. Peale selle saatis Voronstov Peterburi Pushkini kohta kaebusi, mille alusel Puskin lõpuks 1824. aastal vallandati. 1. augustil 1824. aastal lahkus Pushkin Odessast. Peale vallandamist saadeti Pushkin tsaari käsul oma kodukohta Mihhailovskojes. Pushkini Mihhailovskojesse viimine oli sunniviisiline, ta oli politsei järelvalve all ning ei tohtinud oma kodukohast lahkuda. Selle tulemusena tekkisid peres kokkupõrked ning suured tülid, mis lõppesid tema ema, isa, venna ja õe lahkumisega kodust. Pushkin jäi üksinda. Nendel aastatel tegeles Puskin peamiselt loominguga. Mihhailovskoje olemise aastail sai Pushkinist Venemaal üldtunnustatud esiluuletaja. Ühel ööl vastu 4. septembrit 1826
Peeter I Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Agulites valitses põhiliselt vaesus ja nälg. Streletsid tungisid Kremlisse ja nõudsid
ISESEISVUMINE Olulised eeldused, mis valmistasid ette Eesti omariiklust Iseseisvumise kultuurilised eeldused 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eestikeelsed raamatud ja eestikeelsed ajalehed 3.kujunes välja rahvuslik haritlaskond 4.rahva eneseteadvust tugevdasid mitmed suurüritused 5.aktiivne seltsielu, organiseerituse tase kasvas Iseseisvumise majanduslikud eeldused 1.talupoeg oma maa peremees 2. tööstuse areng, eriti XX sajandi algul tsaari Venemaa üks tööstuslikult enamarenenud piirkond 3.laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule Iseseisvumise poliitilised eeldused 1.1905 a rev äratas rahva poliitilisele elule 2.hakati looma erakondi, kerkisid esile eestlastest poliitikud 3.tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi 4.I MS a) variseb kokku senine poliitiline süsteem b)I MS venimine, mis kurnas välja Venemaa
· 1605 saab uueks tsaariks tapetakse · Vassili Suiski tsaariks · Rahutused jätkusid · Vale-Dimitri II Moskva piiramine, mitu aastat Suure segaduse aeg · Segadust kasutasid ära Poola ja Rootsi, sekkusid sõjaliselt · 1610 pakuvad Moskva bojaarid trooni Poola kuningapojale · Poola kuningas tahab ise trooni loobub pakkumisest Romanovite dünastia algus · Maakaitseväe kogumine · Minin ja Pozarski · 1612 Moskava alla · 1613 Maakogu kokkukutsumine uue tsaari otsingud · Mihhail Romanov 15-a patriarhi poeg · Romanovite dünastia troonil 1917. aastani Kirikulõhe · Eraldatus tingis erisused Vene kirikus · Tsaar Aleksei asus neid muutma: · Ristimärk kolme sõrmega (varem kahega) · Vööni kummardumine (varem maani) · Kirikuteenistuse korra muutmine · Kirik väga oluline muutused tekitasid pahameelt · Vanausulised vanadele kommetele truuksjäänud · Oldi valmis loobuma elust aga mitte usust
Seal kujunes Glinkal välja oma stiil. Ta tutvus seal Berliozi, Mendelssohni, Bellini ja Donizettiga, kelle looming mõjutas Glinkat palju. Varasemast muusikast olid talle eeskujuks Viini klassikud. Berliinis õppis ka muusikateoreetilisi aineid, mida varem eriti ei tundnud. Saksamaal nägi laval Weberi “Nõidkütti” – vaimustus sellest ning 1836. aastal tekkis tal endal idee luua rahvuslik romantiline ooper. Selleks teoseks sai “Elu tsaari eest”, mis on esimene vene rahvuslik ooper. 1830. aastatel valmisid ka esimesed arvestatavad instrumentaalteosed. 1842. valmis teine ooper “Ruslan ja Ljudmilla”. 1840. aastate teisel poolel viibis Hispaanias, kus tutvus hispaania rahvamuusikaga, õppis seda tundma, kirjutades üles meloodiaid, rütme jms. Seal valmisid ka Hispaania avamängud. 1856 sõitis Berliini end täiendama ja polüfooniat õppima. Kuid jäi haigeks ja suri seal.
käima jutu, et kiri oli eksitus, et seal kirjas ei olnud midagi halba, et kiri oli väga üllameelne, kuid tegelikkuses oli kiri väga kriitiline tolleaegses ühiskonnas ning keisrile. 3.Teoses tulevad probleemid esile Timo kaudu, kuna ta oli inimene, kes hoolis inimeste heaolust, kes jäi truuks oma tõekspidamisetele , mis tõi kaasa talle vangistuse ning hingelisi piinu. 3.1Võimu ja vabaduse probleeme- kus sõnavabaduse puudumise tõttu sattus Timotheus von Bock Venemaa tsaari põlu alla. Kuid valitsevale võimule ei meeldinud endise alama maailmavaated, kuigi riigivalitseja oli Timolt nõudnud, et mees talle alati tõtt räägiks. Olenemata sellest, kas Timo mõtted õiged olid, leidis tsaar, et võimuvastane tuleb ühiskonnast eemaldada. Nii sattuski Timo üheksaks aastaks vangi, enne välja saamist vahetus tsaar ning uue tsaari poolt tunnistati ka Timo hulluks. 3.2 Põgenemine-esimene põgenemise katse kukkus läbi, kuna kapten ei saanud ühel aastal tulla.
Moodustati ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga. Oktoobripööre- Tähtsamad juhid(P. Laasimir-esimees)(Lenin-Rahvakomissaride Nõukogu minister) II Ülevenemaaline Nõukogude kongress: rahu-ja maadekreet, omand kuulus nationaliseerimisele, moodustati nõrgemad võimuorganid, Nõukogude Venemaa. Kodusõda-1918-1920(22). Punaste (enamlased, NSV pooldajad, vaesed, lihtrahvas) ja Valgete(tsaarivõimu pooldajad, mõisnikud, vaimulikud) vahel. Eesmärk: punaste l(NSV kehtestamine kogu tsaari Venemaal, sealhulgas ka Eestis) valgete(endise tsaari Venemaa taastamine).Interventsioon-ühe riigi sissetung teise riigi teritooriumile, eesmärgiga kukkutada sealne võim.Ing, Pr, Usa, Jap. alustasid valgete pooldamist. Alustasid kohalikega intervatsiooni.
Dekabristide ülestõus Pärast Alexander I surma pole Venemaal 2 nädalat valitsejat, seal ajal korraldavad aadlikud ja sõjaväelased mässukatse kodanike vabaduste kehtestamiseks ja pärisorjuse kaotmiseks, mäss kukub läbi, juhid hukatakse paljud saadetaks sunnitööle. Läänlased ja sladofiilid Läänlased tahavad Venemaale kiiret lääneunoopaga sarnast arengut ja kodanliku monarhia kehtestamist.Slavofiilid tahtsid Venemaa rahvusliku arengut, ülistasid minevikku ja pooldasid tsaari piiramatut võimu. Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal Eesti ja liivimaa olid esimene paik vene tsaari riigis, kus kaotati pärisorjus.Eestimaal võeti vastu pärisorjuse kaotamise seadus 1816.a. Liivimaal võeti seadus vastu 1918.a. Talupojad vabastati ilma maata, rentisid seda mõisnikult, eestlased said perekonnanime. Talurahva omavalitsus. Talurahva seadustega kujuneb selleks vallakogukond. Luuakse vallakohtud talupoegade omavaheliste asjade lahendamiseks
aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit. Külastas palju Itaaliat, Sakasamaad, Hispaaniat, Poolat ja Prantsusmaad. Nende maade rahvamuusika on mõjutanud Glinka loomingut. Aastatel 18331834 elas Saksamaal, töötas Z. Deni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu valdkondades. 1834. aastal tuli ta tagasi Venemaale uute töödega tahtis luua Vene rahvusliku ooperi. Pärast ooperi "Ivan Sussanini" esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. 1844. aastal läks Prantsusmaale ja pärast Hispaaniasse [hispaania uvertüürid -- «Aragoni hota» (1845) ja «Öö Madriidis» (1848)] Suri 1857 Berliinis ja maeti Peterburi Aleksander Nevski kalmistule. Glinka "Patriootlik laul" oli 19912000 Venemaa hümniks. 2 ooperit ajalooline "Ivan Sussanin"(1836) ja muinasjutuline "Ruslan ja Ludmilla" (1842). Sümfoonilised "Kamaarinskaja"(1845),
Astus välja rahvusliku, seisusliku, majandusliku rõhumise ja eraomanduse vastu. Mihkel Martna. 2. Verine pühapäev toimus 22. Jaanuaril 1905 aastal, mille käigus sõdurid tulistasid Talvepalee ees Peterburi tööliste demonstartsiooni. Surma sai üle 1000 inimese. 3. Eestis toimusid selle sündmuse tagajärjena solidaarsus streigid. Tuldi välja peamiselt majanduslike nõudmistega, inimesed avaldasid oma arvamust ja soove. Lõpuks tuldi välja ka oma poliitiliste eelistustega. 4. Tsaari manifest - 17. okt. 1905 *Tsaar lubas oma alamatele kodanikuvabadusi. *Venemaal lubati valida parlament (Riigiduuma) rahvaesindus *Vastu võtta põhiseadus 5. Eesti esimene seaduslik partei oli Eesti Rahvameelne Eduerakond ja selle asutaja oli Jaan Tõnisson, 1905 aasta novembris 6. Mõõdukad parempoolsed taotlesid seda, et Venemaal tuleks kehtestada konstitutsiooniline monarhia ja valida demokraatlik rahvaesindus. 7. Pahempoolsed radikaalid taotlesid revolutsiooni
sõjaväelastest sai surma, olid haavatud või sandid. Eestlastele tuli kasuks ka NSVLiidus vastuvõetud ,,Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon" ning viimaste sõlmitud separaatrahuleping Saksamaaga. Deklaratsioon kuulutas välja Eesti elanike võrdsuse teiste NSVLiidu elanikega, õiguse enesemääramisele ning andis võimaluse riiklikule eraldumisele liidust. Rahulepingu alusel eraldatigi Eesti Venemaast. Eesti sai esimesena tsaari- Venemaa rahvastest autonoomia. See on juba selge samm oma riikluse loomisele. Vene olukorrast olulisemaks mõjutajaks Eesti iseseisvumisele oli meie endi tegevus. Esmatähtsaks sai kubermangude ühendamine. Enam ei olnud iga kubermang enese eest väljas vaid tegutseti ühtse eesmärgi nimel, koos. Ühtlustus ka kirjakeel ning laienes kubermangude vaheline suhtlemine ja ühine asjaajamine. Valiti saadikud üle-Eesti, kes seadsid prioriteediks Eesti iseseisvumise
Kordamisküsimused ajaloos: Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha ? Sest selleks oli vaja venemaa , kui saksamaa lüüasaamist maailmasõjas, nad aga võitlesid erinevatel pooltel. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased ? Pooldasid vene tsaari sest vene koosseisus oli neil lootus kaitsta oma privileege. Alles tsaari – venemaa kokkuvarisedes võtsid Balti rüütelkonnad kursi Eesti – Liivi ja kuramaa ühendamisele saksamaaga. Kuidas mõjutas 1 ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli ? *Sõja käigus mobiliseeriti 100 000 eestlast (10 000 hukkus) – HALB ! *Loodi Eesti ohvitserkond (ilma selleta poleks tõenäoliselt vabadussõda võitnud *Alustati põlevkivi kaevadamist
Puskin 1799-1837 Sündis Moskvas aadli perekonnas, ema oli hanniballide soost (Puskini soontes voolas neegri verd). Hariduslembeline pere, lapsi kasvatas prantsuse kubermant seega oli lastel prantsuse keel hästi suus. Õppis Tsarskoje Selo lütseumis (Tsaari küla). Vabameelne õhkkond, suur tähelepanu kirjandusel. Tutvus paljude noorte ohvitseridega, kes olid edumeelselt meelestatud, nendest kasvas välja dekabristlik liikumine, mille eesmärk oli tsaari kukutamine. Jõuavad ülestõusuni, mis surutakse maha. Dekabristid kasutasid kirjandust oma ideede hankimiseks. Tähtsamad autorid: Rõlejev, Bestusev-Marlinski (,,Reis Revelisse" räägib pikalt Tallinnast), Küchelbecker (lapsepõlve vetis Avinurme mõisas, palju lugusid Eesti ajaloost).
1817 - 1820 · Peterburis · Töötas välisministeeriumi teenistuses · Vastumeelselt · Isa meeleheaks · Kokkupuuted aadlikega · Puskin kirjutas palju luuletusi tsaarist ja õukonnast · 1817. tutvus dekabristidega, kes teda oluliselt mõjutasid · Nikolai Turgenev · Fjodr Glinka Dekabristid · 1818 dekabristide salaühing "Hüvanguliit" · Küsimus suhtumisest võimusse e. võimukandjasse · Tundsid tsaari isiklikult, puutusid temaga tihti kokku · Olid kõrgemad ohvitserid, tsaar kutsus neid nimepidi · Vihkamisel oli isiklik varjund · See kõik muutus dekabristide mõjul isel. Ka Puskinil · Dekabristide 2 eesmärki: 1. Kasvatada tsaari 2. Valgustada tervet aadlikklassi Puskin ja Aleksander I · Puskinit häiris: · Aleksander I arvas, et kõik tema lütseumi lõpetajad pidid käituma nagu tema paazid · Turgenev toetas konstit
Grigori Jefimovitš Rasputin-Novõhh Grigori Rasputin on Siberis sündinud väidetavalt ebainimlike võimetega ravitseja. Ta oli oma elu esimesed 25 aastat tundmatu mees ja oli oma eluga üpriski halval teel, kuid siis toimusid muutused. Rasputin saavutas kuulsuse ja temast hakati rääkima kui jumala saadikust. Rasputin töötas tsaariperekonnas ravides hemofiiliat põdevat Tsaari poega Alekseid. Pärast Aleksei imekombel terveks ravimist teenis ta suure tunnustuse, ning jäi Tsaari perega tihedalt suhtlema. Rasputin on maailmas tuntud ka oma müsteerilise surma tõttu. Tema surmast on olemas ainult erinevad teooriad aga tundub, et keegi tegelikult ei tea kuidas Rasputini elu lõppes. Rasputin sündis talupojana, tema isa oli Jefim Jakovlevitš Rasputin, ema aga Anna Vassiljevna. Ta elas oma nooruses joodiku ja patuelu. Ta otsustas oma elu muuta ja hakkas vaimulikuks.
Vana-Kreeka kangelased Tegi:Cheremisinov Andrey 6.b Õpetaja:Alina Deretsinskaja Trooja sõda Kõige ilusam naine Kreekas elas Spartas,ta oli nii ilus et kõik Kreeka tsaarid tahtsid võtma tema naiseks,aga Elena valis Menelaose,Agamemnoni venda Mikeni tsaari...Odüseusi nõuandel kõik eelnevad Elena peigimehed vandusid aitama Menelaosele kui kegi proovib varastama tal Elenad. Mõne aja pärast Paris kaubanduse asjadeks välja sõitis Spartase.Seal ta kohtas Elenat ja armub temase ja Aphrodite aitab temale ,,omastama kuninganna südame".Armunud jooksisid Troojase Parisi isa-tsaari Priami kaitsele. Meenutades vandest Mükeene kuningat Agamemnoone juhatamisega kogunesid sõja matkale neist julgem oli Ahill ja kavalam Odüseus. Trooja oli
Nende peamisteks valitsemiskohtadeks olid Moskva ja St. Peterburg. Moskvas valitsenud tsaaridest on kuulsaim Ivan Julm. Oli Moskva suurvürst alates 1533 ja Vene tsar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20. sajandit. Ivan sai valitsejaks 3-aastaselt. Esialgu valitses tema eest regendina ema Jelena Glinskaja. Väga mõjukad olid sel ajal Suiski ja Belski bojaariperekonnad, kes noort tsaari tema enda sõnul sageli alandasid ja solvasid. Ent juba nooruses avaldus Ivani kalduvus inimesi piinata, mille tema lähedased heaks kiitsid. Lossis toimusid pidevad intriigid, tuli ette isegi mõrvu, mis arendasid seda omadust veelgi. 1547 krooniti Ivan Venemaa esimeseks tsaariks. Tiitlit oli vaja muuta sellepärast, et suurvürsti ei tõlgitud sageli teistesse keeltesse kuningaks, vaid vürstiks või suurhertsogiks. Tsaar oli teisteski
,,Keisri hull" J. Kross Kokkuvõte Romaan on kirjutatud Jakob Mätliku poolt päevikuvormis ning keskendub aadlik Timotheus von Bocki elule. Timo on balti aadlik, kes elab Võisiku mõisas. Ta on tsaari Aleksander I üks lähikondlasi, ent tema enda vaated ei lange kokku riigis toimuvaga. Seega otsustab ta avaldada läheneval Maapäeval manifesti, mille saadab enne ka tsaarile. Aleksander I aga leiab, et seesugused seisukohad, sh põhiseadusliku riigikorra kehtestamine, ohustaksid tema positsiooni ning vaatamata varasematele soojadele suhetele, laseb ta Timo vangi panna. Laiemale avalikkusele põhjuste tagamaid aga ei avaldatagi. Timo on abielus talutüdruk Eevaga see on
Ta vangistati Novo-Devitsi kloostrisse. Ivan V, kes oli sünnist saadik haige ja peaaegu pime, jäi nominaalselt Peetri kaasvalitsejaks kuni oma surmani 1696. Kuigi Peeter sai tegevusvabaduse, huvitus ta vähe riigiasjadest. Kuni ema surmani 1694 oli Peeter temast üpris sõltuv. Kuni 1695. aastani valitsesid riiki tema ema Natalja Kirillovna lähikondlased. 4 Esimesed saavutused Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste röövretkede eest. Esimene Azovi sõjakäik 1695 ebaõnnestus. Türgi garnisoni varustati merelt ja Peetri väed ei suutnud seda takistada, sest venelastel puudus sõjalaevastik. Talvel ja kevadel 1696 organiseeris Peeter Voronezis jõelaevastiku
o Suured kaotused. o Taganemine, mis on sõjaväele alati väga demoraliseeriv. o Majandus ei kandnud sõja liskoormat välja. o Toidukriis o Kütusekriis, eriti suurlinnades. o Tööjõu puudus, enamik tööjõudu oli rindel. Ainult tehasetöölised jäeti postile. Petrogradi Budilovi relvatehased olid eriti mõjukad. o Töölisliikumise kasv. o Rahvuslike liikumiste kasv. o Usaldamatus tsaari perekonna vastu. Eriti tugevalt oldi saksa päritolu keisrinna vastu ja teda süüdistati reetmises (arvati, et ta tahab sõlmida separaatrahu sakslastega). Üks ebapopulaarsuse põhjuseid oli ka Rasputin, kes ravis tsaari poega. Süüdistused olid alusetud, sakslased tegelesid lihtsalt pealtkuulamisega. Isegi monarhistid olid juba tsaari vastu. 1916 talvel tapeti Rasputin, aga see ei suutnud tsaari mainet taastada.
kuuluvad isikud valis välja tsaar ise oma usaldusaluste hulgast. Algul juhtisid raadat metropoliit Makari ja ülempreester Silvester. Valitud Raada tegelikeks juhtideks kujunesid Aleksei Adasev ja vürst Andrei Kurbski. Loodi välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Saadikud tulid 1594.a. kokku koosolekuks, mis sai nimeks Maakogu, mingeid ülesandeid sellele aga ei antud. Suure riigi õiguskorra ühtlustamiseks kehtestati 1550.a. "Tsaari koodeks". Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega, põhieesmärgiks tatari khaaniriikide vallutamine. 1547.a. talvel mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriigi vastu, kuid katse jõuda Kaasani alla luhtus. 1552.a. õnnestus Kaasan lõpuks vallutada. Mõne aasta pärast vallutasid venelased ka Astrahani khaaniriigi. Lääne pool oli Ivan IV vallutuspoliitika eesmärgiks Liivimaa. 1558.a
See oli kriitiline kiri keisrile. Üheksa aasta pärast lasti Timotheus vangist välja, sest ta oli hulluks läinud. Timotheus rääkis Jakobile, et ta oli küll vanglas hull olnud, aga nüüd enam pole. Vanglakaristus asendus koduarestiga. Prooviti ka põgeneda, kuid kaks põgenemiskatset luhtusid erinevatel põhjustel. Ja ka kolmas põgenemiskatse ebaõnnestus asjaosaliste enda mõttemaailmade tõttu, nimelt otsustas Timotheus, et õigem on jääda tsaari Venemaale. Timotheus suri ebaselgetel põhjustel. Raamatu lõpuosas andis Jakob oma päeviku Timotheusi pojale Jürile. Tegelased Timotheus oli eestimeelne inimene. Ta oli Aleksander I hea sõber ning ta lubas tsaarile alati tõtt rääkida. Timotheus nägi Vene impeeriumis vigu ning ta otsustas tsaarile kirja saata. Tsaarile selle sisu ei meeldinud, sest see oleks tema võimu piiranud. Hoolimata
Ville Pähklamäe 10.b 1. Sisepoliitika 1.1. I Maailmasõja mõjud rahvale 1914. aastal oli Eesti Vene võimu all. Sõja puhkedes jäid eestlased keisri ustavateks alamateks. Otsene sõjategevus Eestit sõja alguses ei puudutanud. Tol ajal olid kõrgemad võimu esindajad keisri kubernerid. Nad olid suured venestajad ja nad ei soovinud autonoomiast või Eestist midagi kuuldagi. Eesti oli territooriumilt Tsaari - Venemaa osa. See tähendas seda, et Eestit kui sellist ei olnud. Oli vaid suur Tsaari - Venemaa ja Eesti selle väike osa. Tegelikult oli Eesti erirežiimiga tsaaririigi osa, siin kehtis Balti erikord. See tähendas seda, et kohalikel saksa mõisnikel olid eesõigused. (Eestis elas tol ajal ümmarguselt umbes 1 miljon inimest). Sakslastel oli linnades suhteliselt suur osakaal, kuid aja pikku see vähenes. Linnadesse tuli juurde läti põgenikke ja ka vene töölisi
............................................................................................ .. 2. Mihhail Romanovi Vene troonile valimisega tugevnes Venemaal keskvõim. ......................................................................................................................................... ......................................................................................................................................... .. 3. Bojaaride Duuma moodustasid tsaari sugulased ja lähikondlased. ......................................................................................................................................... ......................................................................................................................................... .. 4. Duuma kutsus tsaar kokku, et saada riigi siseasjade korraldajaks. .........................................................................................................
andmist · ulatuslikku autonoomiat mittevene piirkondadele 1905.a. revolutsioon Eestis Postimees oli vaoshoitum. · astus teravalt välja vägivallatsemise vastu · taotles üldist valimisõigust · eesti keele kasutusala laiendamist 1905.a. revolutsioon Eestis Teataja · taotles otsustavat maareformi · rahvaesinduse kokkukutsumist 1905.a. revolutsioon Eestis · Oktoober- algab üldstreik · 16. Oktoobri veresaun · 17.oktoober 1905.a. ilmus Peterburis tsaari manifest, sellega anti rahvale isikupuutumatus, südametunnistuse-, sõna-, koosolekute-, ja ühingutevabadus. Õigus asutada parteisid. Ülemaaline rahvaasemike koosolek · 27.-29.november Tartus · Kokku 800 saadikut, igast vallast üks peremeeste ja üks maatameeste esindaja, linnade ja seltside esindaja · Jagunes kaheks: mõõdukamad Tõnissõni pooldajad ja käredameelsemad "Teataja" pooldajad Bürgermuse saali Aulakoosolek koosolek
Konstantin päts Koostaja: Mari-Liis Pihlapuu Pätsil oli väga tormine ja huvitav elu. Ta sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal, ja lõpetas õigusteadkonnas Tartu Ülikoolis. Järgmisena läks ta Vene armeesse ning võitles koos tsaari armeega. Ta tuli Eestisse tagasi ning valiti teda paljudele positsioonidele, kaasaarvatud Tallinna linnapea tiitli, au mida ta keeldus vastuvõtmast, kuna ta polnud vene verest (ta mõtles, et oleks linnal parem kui neil oleks venelasest linnapea). Siis tuli 1905.aasta mäss kus tema ja paljud teised võitlesid tsaari sõdalaste vastu. Mäss langetati suure julmsusega, milles üle 500 eestlase suri. Pätsil oli õnne, et ta ära põgenes, aga teda siiski mõisteti surma
Hiljem kahetses ta, et ei olnud õigel ajal haridust saanud. Neljateistaastasena kuulis Peeter vürst Jakov Dolgorukilt, et tollel on instrument, millega saab kaugete asjade vahelisi kaugusi määrata. Noor tsaar tahtis instrumenti näha, kuid vürst vastas, et see on ära varastatud. Tsaar tegi Dolgorukile ülesandeks osta see instrument Prantsusmaalt, kuhu Dolgoruki saadikuna läks. Aastal 1688 tõi Dolgoruki Prantsusmaalt astrolaabi ja teisi instrumente. Tsaari lähikonnas ei teadnud keegi, mida need endast kujutavad. Lõpuks seletas talle asja ära hollandlane Frans Timmerman. Tsaar tegi Timmermani oma lähikondlaseks ning hakkas temalt õppima aritmeetikat, geomeetriat ja fortifikatsiooni. Kuueteistaastaselt arvutama õppides tegi ta kirjutamises veel palju vigu. Timmerman leidis Peetri jaoks hollandlase Karsten Branti, kes Peetri jaoks ühe vana paadi parandas ja nii vallandus 16 aastases poisis kiindumus mere vastu.Ta lemmik paigaks sai
Lõpuks käskis tsaar ta "kõlvatu käitumise pärast" vallandada ning ta saadeti vanemate mõisa politsei järelvalve alla õigusteta sealt lahkuda. Puskin elas seal üksi, eemal sõpradest ja kihavast seltskonnaelust. Tema aega täitsid jalutuskäigud, mõtisklused ja pingeline loomutöö. Ta sai vapustava teate Aleksander I surmast ja viie ülestõusujuhi hukkamisest. Ühel ööl viis politseiohvitser Puskini Moskvasse uue tsaari Nikolai I ette. Tsaar mõistis, et talle mõjuks üsna soodsalt "armulikkuse" osutamine kõige kuulsamale vene luuletajale. Lühikest aega elaski Puskini tsaari võimu pehmenemise lootuses. 1828. aasta lõpul kohtas ta ballil veetlevat ja kaunist 16. aastast neidu Natlaja Gontsarovat. Kahe aasta pärast nad abiellusid. Puskini abielu osutus õnnelikuks. Ta sai neli last. Ta armastas Nataljat ja oli uhke tema ilu üle. Üldiselt Puskinist
ettevõtjale kasulik, kuna siis sai ise hinda dikteerida. Ettevõtjad alandasid hindu, kui mõni teine ettevõtja tahtis turule tulla ning seetõttu läksid noored ettevõtted pankrotti. 3. Millised olid maailmamajanduse iseloomulikud jooned 20. s alul? *tekivad monopolid *maailma majandus globaliseerub *tööstuse kiire arengutempo 4. Millised olid 1905. a. rev. põhjused Venemaal? *taheti rajada emakeelseid koole *talupojad tahtsid maad *rahvas tahtis demokraatlikke vabadusi (rahulolematus tsaari ainuvalitsemisega) *töölised nõudsid olukorra parandamist 5. Millised olid 1905. a. rev. tagajärjed Venemaal? *võis rajada emakeelseid koole *talupoegadel alandati rendimaksu *rahvas sai demokraatlikke vabadusi *töölised võisid astuda ametiühingutesse 6. Millised olid sinu arvates 3 olulisemat sündmust 1905. a. rev. ajal Venemaal? Põhjenda *9. jaanuari Verine Pühapäev- see sündmus oli revolutsiooni ajendiks *tsaari manifest- rahvas sai demokraatlikke vabadusi
Laul oli rõõmsameelne. Tatjanal on väga ilus, lausa ooperilaulja hääl ning laul oli suurepäraselt esitatud. Laulu meloodia oli laiulatuslik ja sujuv. Solist võttis väga kõgeid noote ja laulu lõpp oli väga kiire ja küllalt järsk. Kolmandana esitati P.Tsaikovski ooperist "Iolanta" ühte aariat. See oli rahulik, kurb ja hästi sujuv. Kogu laul oli minoorse toonaalsusega ja kõrgetel nootidel lauldud. Neljandaks oli üksnes muusikakooli orkestri esitatud valss M.Glinka ooperist "Elu tsaari auks" ("Zizn za tsarja"). See oli pidulik, hüplev ning rõõmsameelne ning teravate rütmidega. Vahepela mangisid viiulid ühte ja sama, aga puhkpillid erinevat meloodiat. Kogu pala oli mazoorses tonaalsuses ja laiaulatuslik. Viiendaks esituseks oli jalle Tatjana Ustinovi poolt lauldud aaria Rimski-Korsakovi ooperist "Muinasjutt tsaarist Sultanist" ("Skazka o tsare Sultane"). See oli rahulik ja ilus teos ning oli samuti lauldud kõrgetel toonidel. Sellele teosele järgnes sama helolooja
VENE IMPREERIUM VARISEB KOKKU!! Esimene maailmasõda alagas 1914 ja lõppes 1918 .Selle lülitusid järgmised suurriigid venemaa saksamaa prantsusmaa ja suurpritania 1917 veebruaris loobus vene tsaar Nikolai 2 loobus troobist ja võim läks ajutise valitsuse kätte oktoobris 1917 pääsesid enamlased võimule neid juhtis LENIN ULIAANOV samad syndmused toimusid ka Eestis kus võim läks sammuti enamlaste kätte Enamlaste juhiks oli Viktor Kingsepp Peale tsaari kukutamist oli ajutine valitsus lubanud eestile Maapäeva (riigikogu) enamlased ajasid maapäeva laiali Enamlased ei tahtnud iseseisvat riiiki mida oli nõudnud maapäev . Eesti 1917 1918 NB 1917 veebruaris tsaari kukutamine venemaal 1917märts venemaa aiutine valitsus annab eestile autonoomia (piiratud omavalitsus) 1917oktoobris enamlaste võimuletulek ja eestis 23 26okt 1918 19 veebruar päästekomitee loomine ja iseseisvusmanifesti koostamine 1918 24 veeb
Peterburi kaebusi saatma. Lõpuks käskis tsaar ta "kõlvatu käitumise pärast" vallandada ning ta saadeti vanemate mõisa politsei järelvalve alla õigusteta sealt lahkuda. Puskin elas seal üksi, eemal sõpradest ja kihavast seltskonnaelust. Tema aega täitsid jalutuskäigud, mõtisklused ja pingeline loomutöö. Ta sai vapustava teate Aleksander I surmast ja viie ülestõusujuhi hukkamisest. Ühel ööl viis politseiohvitser Puskini Moskvasse uue tsaari Nikolai I ette. Tsaar mõistis, et talle mõjuks üsna soodsalt "armulikkuse" osutamine kõige kuulsamale vene luuletajale. Lühikest aega elaski Puskini tsaari võimu pehmenemise lootuses. 1828. aasta lõpul kohtas ta ballil veetlevat ja kaunist 16. aastast neidu Natlaja Gontsarovat. Kahe aasta pärast nad abiellusid. Puskini lemmik aeg oli sügis. Et 1830. aasta sügiskuul lisandus sellele perekonnaõnne ootus,vallandus luuletaja üliviljakas loometegevus
Seetõttu võib arvata, et tolleaegset olukorda on kirjeldatud suhteliselt tõepäraselt. Samas ei tasu unustada, et tegemist on päevaraamatuga, mis siiski kirja pandud subjektiivselt. Teose tegevus toimub 19. sajandi Eestis, Võisiku mõisas. Timotheus von Bock oli sealne parun, kes omas lähedasi suhteid tolleaegse Vene keisri Aleksander I. Kõrgemast soost ohvitser Bock oli tsaari parem käsi, kes pidi peaaegu abielluma keisri sohilapsega. See jäi siiski ära. Timotheus oli eestimeelne mees, mitte just patrioot, kuid talle läks siinsete eestlaste olukord korda. Seda kindlasti ka tänu tema eesti talutüdrukust naisele. Von Bock oli arvamusel, et kuna ta on tsaari hea sõber, siis on tal võimalus teda mõjutada. Ta koostas Vene tsaaririigile konstitutsiooni, mis nägi ette rahva võimu kasvu. Bock oli aga liialt naiivne oma arvamises ning keiser
kuid kindlad värvireeglid siiski eksisteerivad. 2.4) Riided ja muud esemed Viimasel kohal ei asu ka pühakute kostüüm, selle värv ja atribuudid, mida nad käes hoiavad. Iga tegelane on riides olenevalt tema sotsiaalsest, professionaalsest või mõnest muust kuuluvusest. Punased riided naistegelaste seljas ja rist käes räägivad sellest, et ikoonil on püha märter, kes võttis vastu märtsisurma. Sõjarüü viitab sõdalasele, tsaari kroon võib olla vaid tsaari peas, vürsti müts vaid vürsti peas, kõrgemad kirikutegelased evangeelium käes ning preestrid mungarüüs. 2.5) Sõna Kirjad kinnitavad mis või kes on ikoonil kujutatud. 16. 17. sajandist paneb kiri paika pühaku staatuse. Jumalaema ikoonidel on kirjutisi kiriku lauludest. Jumalaema ikoonidel on kohustuslik traditsiooniliselt kreeka keeles (MP Y Mater Theotokos). Teiseks selliseks kohustuslikuks kirjutiseks on Kristuse nime kirjutis (IC XC). 2
Peterburis astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga: uuris Lääne-Euroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit. Vahepeal elas Glinka Saksamaal ja töötas kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu valdkondades. Pärast "Ivan Sussanini" esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. Seal töötas ta kaks aastat.
Kohale jõudma- Ringtee- Jaamaesine väljak- Juured on Eestis- Ajaloo-ja kultuurisidemed- Kus hundist räägid, seal ta ongi!- Moskva Riiklik Ülikool- Ajaloo teaduskond- Soovitamatu külaline- Ma olen su järele igatsenud- Võtke üleriided ära- Põhjasõda- Tsaar Peeter I- Talupoja pere- Viljakas maa- Luteriusk- Õigeusk- Pärisorjust kaotama- Ikaldus- Nälg- Kunstiakadeemia- Geograafia ühing- Sõjaväe teenistus- Teenima tsaari õukonnas- Jaani koguduse pastor- Kästitööndus- Kujutav kunst- Asundus- Laegas väärtasjadega- Maavarad- Kõige sügavam järv maailmas- Elama asuma- Elanikkond- Ajavöönd- Kaug-Ida-
maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. 2. Versailles` süsteem- pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk- Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria- Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demilitariseeritud tsooni olemasolu. 3. Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 4. Diktatuur- autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. See on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 5
novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700. aastal Narvas Rootsi ja Vene tsaaririigi vägede vahel. Rootslased saavutasid selles veenva võidu. See on üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos. Vägesid juhatas Rootsi poolel Karl XII. Paremat tiiba juhatas kindral Carl Gustaf Rehnskiöld, vasakut tiiba Ingerimaa kindralkuberner ja Jõhvi mõisnik Otto Wellingk. Osales palju prantsuse ohvitsere. Vene poolel olid väejuhid feldmarssal hertsog Charles Eugène de Croy ning tsaari sõjakomissar vürst Jakov Dolgorukov. Rootsi poolel võitles umbes 10 500 meest, Vene vägede koguarv ulatus eri andmetel 29 kuni 37 tuhandeni. Vene vägede hulgas oli ka saksimaalasi. Rootslasi langes 667, venelaste kaotused ulatusid paljudesse tuhandetesse. Eellugu. Põhjasõda oli alanud Saksi-Poola vägede sissetungiga Liivimaale. Karl XII alustas andeka väejuhina kohe pealetungi