Vastandvärvid asuvad värviringil diametraalselt vastupidises küljes. Kui värv "segada" oma vastandvärviga, on tulemuseks monokromaatilise värvi tajumine (näit. punane-roheline; sinine-kollane...). Vastandvärvused ja ka heleduskontrast avalduvad ka mingi ühetaolise pinna tajumisel, kui see piirneb teist värvi pinnaga simultaankontrast või negatiivse järelkujundi tajumisel -suktsessiivkontrast. Värvide nägemist on seletatud 2 teooriaga: (1)Young'i -Helmholtzi teooria e. trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB! aditiivsel segamisel). Sellele teooriale tekitab probleeme negatiivsete
14. Miks tekivad heleduskontrastid? Serva võimendamine ja lateraalne pidurdus nägemissüsteemis (Näited: Hermanni võreillusioon, Machi ribad) Seos sensoorse adaptatsiooniga - nägemine. Tundub, et tumedamal taustal olev stiimul on palju heledam, kui heledal taustal olev. Lateraalne pidurdus - nägemissüsteemi närvirakkude vastastikmõju muster, kus aktiivss ühes närvirakus pidurdab selle kõrval asuvate närvirakkude aktiivsust. 15. Milles seisneb värvuste trikromaatiline nägemine? Trikromaatiline värvuste nägemine - põhimõte, mis on inimese värvuste nägemise aluseks; värvuste nägemine toimub kolme tüüpi kolvikeste abil, millest igaüks on maksimaalselt tundlik erineva valguse lainepikkuse suhtes. 16. Millised on värvuse kolm mõõdet (värvitoon, heledus ja küllastus) Värvitoon on omadus, mis eristab sinist rohelisest, rohelist punasest jne. Erinevad üksteisest lainepikkuse poolest.
TAJU VALIVUS (nt kokteilipeo effekt) TAJU ALGÜHIKUKS ON AISTING - kontaktne ja taktiline (kompimine, maitsmine, puudutus) - distantne (nägemine, kuulmine, haistmine) RETSEPTORITE ALUSEL AISTINGUD - eksterotseptiivsed (tegelevad meie keha pinnal väliskeskkonnast tulevate ärritustega – nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) - interotseptiivsed (sisekeskkonna ärritused – janu, tühi kõht) - propriotseptiivsed (vahendavad lihastes ja kõõlustes liikuvat infot) TRIKROMAATILINE NÄGEMINE – hämaras või väga valges nägemine, kolm põhivärvust DISPARAATSUS – tajukujundi erinevus kummaski meeleorganis (kahelt erinevalt positsioonilt vaadates näeme asjade sügavust, kolmamõõtmelisust) KEELEL on erinevates piirkondades maitsenäsad, mis reageerivad erinevatele maitsetele (mõru, hapu, soolane, magus) Füüsikaliste suuruste tajupiire uurib PSÜHHOFÜÜSIKA - füüsikalised suurused (nt objekti värv, kõvadus, suurus, liikumise kiirus, heledus,
võime kohaneda (adaptsioon) valguse tugevuse muutusega ning eristada esemete kuju ja suurust ka hämaras valguses. Kuju tajumises osalevad ka suurajukoore teised piirkonnad. 13. Kirjeldage teooriaid, millega on värvinägemist seletatud? Kuidas need omavahel ühilduvad? Millise mehhanismi tõestuseks võib tuua simultaan- ja suktsessiivkontrasti näiteid? Milline on allolev füsioloogiline protsess? Mis on värvikonstantsus ja miks see oluline on? (1)Young'i -Helmholtzi teooria e. Trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB!aditiivsel segamisel). Sellele teooriale tekitab probleeme negatiivsete järelkujundite ja
puudub. Mille poolest erinevad kepikesed ja kolvikesed? Kuidas nad asetsevad silmapõhjas? Kolvikesed (circa 6mln, asukoht fovea ja reetina keskel), keskendunud värvi ja teravuse tajule Kepikesed (125 mln, asukoht reetina välisserval). Ülesandeks nägemise tagaminekehvades tingimustes ja liikumise tuvastamine. Kepikeste valgustundlikkus realiseerub fotopigmentide opsiini + retinaali = rodopsiini (kr rhodon roos) molekulide abil Milles pole ühel nõul värvitaju trikromaatiline ja vastandprotsesside teooria? Trikromaatiline teooria · 3 erinevat koetüüpi (koonused S, M, L),jagunevad vastavalt valgustundlikkusele · Üht tüüpi kolvikesed reageerivad lühikesele lainepikkusele, mida ajus töödekdakse sinise värvina · Keskmist tüüpi kolvikesed reageerivad keskmisele lainepikkusele- roheline · Kolmandat tüüpi reageerivad pikale lainepikkusele- punane
Nägemismeele kontrastefektid SENSOORSED SÜSTEEMID ON tundlikud erinevuste suhtes Kontrastefektid- eesmärk on rõhutada servi, et eristada kujusid Nägemismeele värvitaju Värvitaju on triromaatiline: tugineb kome tüüpi lainepikkusele, mida tunnetakse kolme tüüpi värvusretseptoritega Lühike lainepikkus- sisine v Keskmine lainepikkus- roheline Pikk lainepikkus-punane Trikromaatiline teooria seletab värvitaju algfaasi Edasised mehhanismid kodeerivad signaali ümber kolmeks vastandprossessi paariks KUULMINE Stiimuliks on heli Helilained-järjestikused rõhumuutused õhus, mis erinevad üksteisest lainepikkuse madal v kõrge heli ja amplituudi poolest vali v vaikne heli Kas metsas murduv puu teeb häält, kui keegi seda ei kuule? EI tekitab vibratsioone õhus aga hääl on tekitatud meie ajus NAHAMEELED
Silma ehitus alates tagantpoolt: optiline närv - pimetähn - foovea - reetina - lääts - iiris - silmalihased - pupill - sarvkest Müoopia lühinägelikkus, silm on liiga ''lai'' Hüperoopia kaugnägelikkus, silm on liiga kitsas, lääts ei kumerdu piisavalt et lähedale näha Katarakt läätse tuhmumine, vanadel inimestel. 13. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib? 1)Young'i -Helmholtzi teooria e. Trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB!aditiivsel segamisel). Sellele
värvused erisuguse heledusega hallid. Osa inimesi ja ka osa loomi on värvuste suhtes vähemtundlikud või nad ei erista mõnd värvust (värvipimedus). Silmal on võime kohaneda (adaptsioon) valguse tugevuse muutusega ning eristada esemete kuju ja suurust ka hämaras valguses. Kuju tajumises osalevad ka suurajukoore teised piirkonnad. 19. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib? (1)Young'i -Helmholtzi teooria e. Trikromaatiline värvitaju teooria. Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB!aditiivsel segamisel)
analüsaatorid. Aisting-Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Retseptorite alusel aistingud-Eksterotseptiivsed- nägemine, kuulmine, haistmine,Interotseptiivsed- nälja, kehatemperatuuri, tasakaaluaistingud, Propriotseptiivsed- Asuvad lihastes ja kõõlustes, staatilised ja kinesteetilised. Disparaatsus- kauguse tajumise viis. Trikomaatiline nägemine- Inimestel on enamasti trikromaatiline nägemine. See tähendab, et meil on silma võrkkesta rakkudes kolme tüüpi valgustundlikke valke – opsiine, mistõttu värvid, milledes me maailma näeme, kombineeruvad meie jaoks kolmest põhitoonist – punasest, sinisest ja rohelisest. Gestaaltpsühholoogia-Korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides. Illusioon- illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud tajuga.
harjumine Tasakaalumeeled sisekõrva poolringkanalites paiknevate retseptorite poolt tekitatavad aistingud, mis annavad meile infot meie pea asendist ja selle liikumisest. Notsitseptorid nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest A-delta kiud-kiire info edastamine, vastutab valu eest, mida inimene kogeb kohe pärast vigastuse saamist. C-kiud-ilma müeliinita, seega aeglasemad, allikaks tuimale valule, mis püsib kaua pärast vigastuse teket Nägemine. Trikromaatiline värvuste nägemine-põhimte, mis on inimese värvuste nägemise aluseks; värvuste nägemine toimub kolme tüüpi kolvikeste abil, millest igaüks on maksimaalselt tundlik erineva valguse lainepikkuse suhtes. PUN,ROH,SIN Vastandprotsessi teooria-teooria, mis väidab et on olemas kolm vastandvärvi paari: pun-roh, sin-koll, mus-valge; paari ühe poole suhtes tundliku närviraku erutus pidurdab automaatselt neid närvirakke, mis on tundlikud teise poole suhtes.
oluline on muuhulgas läätse kuju, mida reguleerivad silma ripslihased (suruvad kokku või laiendavad). Müoopia – lühinägelikkus (silm on liiga “lai” – lääts ei laiene piisavalt) Hüperoopia – kaugnägelikkus (silm on liiga “kitsas” – lääts ei kumerdu) Katarakt (hallkae) – läätse tuhmumine 13. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib? Trikromaatiline teooria (Thomas Young ja Hermann von Helmholtz) – värvuste nägemine toimub kolme tüüpi kolvikeste abil, millest igaüks on maksimaalselt tundlik erineva valguse lainepikkuse suhtes. (lühike – sinine, keskmine – roheline, pikk – punane) Vastandprotsessi teooria – teooria värvinägemisest, mis väidab, et on olemas kolm vastandvärvi paari: punane – roheline, sinine – kollane ja must – valge; paari ühe poole
vahendusel närviimpulssidek. Retseptorid annavad erutuse edasi bipolaarsetele rakkudele ja need omakorda ganglionrakkudele 13. Kirjeldage teooriaid millega on värvinägemist seletatud. Kuidas need omavahel ühilduvad? Millise mehhanismi tõestuseks võib tuua simultaan ja suktsessiivkontrasti näiteid? Milline on allolev füsioloogiline protsess? Mis on värvikonstantsus ja miks see oluline on? · Young'i -Helmholtzi teooria e. trikromaatiline värvitaju teooria. - Värvide nägemise retseptorrakke ehk koonusrakke on 3 liiki ja nad erinevad maksimaalselt tundliku ala lainepikkuse poolest, iga rets.tüüp vastab erineval määral eri värvi valgusele (erinevus on ka erutuse tekke kiiruses). Kolm värvustundliku retseptori tüüpi eraldi tekitavad ühe baasvärvi aistingu (kas sinine, roheline, v. punane). Kõik teised värvused on nende segud (NB!aditiivsel segamisel)
tajule Kepikesed (125 mln, asukoht reetina välisserval). Ülesandeks nägemise tagaminekehvades tingimustes ja liikumise tuvastamine. Kepikeste valgustundlikkus realiseerub fotopigmentide opsiini + retinaali = rodopsiini (kr rhodon roos) molekulide abil Fototransduktsioon on protsess, mille käigus toimub valguse muutmine reetinal asuvates retseptorites elektriliseks signaaliks. 19. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib? Trikromaatiline teooria · 3 erinevat koetüüpi (koonused S, M, L),jagunevad vastavalt valgustundlikkusele · Üht tüüpi kolvikesed reageerivad lühikesele lainepikkusele, mida ajus töödekdakse sinise värvina · Keskmist tüüpi kolvikesed reageerivad keskmisele lainepikkusele- roheline · Kolmandat tüüpi reageerivad pikale lainepikkusele- punane Teisi värve nähakse siis, kui mitmed stiimulid aktiveerivad mitu koonusetüüpi. Kriitika
Kolvikesi on rohkelt fooveal (umbkaudu võrkkesta keskel asuv piirkond, nägemisteravus on suurim). Kepikesi ei asu fooveal üldse. Asuvad võrkestade servadel ja neid seal palju rohkem. Inimese silmas 120 miljonit kepikest ja 6 milj kolvikest. Need pole ajuga otseses ühenduses- selle asemel vahendavad infot teised võrkkestal olevad rakukihid. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib? Trikromaatiline teooria Teisi värve nähakse siis, kui mitmed stiimulid aktiveerivad mitu koonusetüüpi. Kriitika väidab, et ei suuda seletada negatiivset järelkujutist ● 3 erinevat koetüüpi (koonused S, M, L),jagunevad vastavalt valgustundlikkusele ● S-tüüpi kolvikesed reageerivad lühikesele lainepikkusele, mida ajus töödeldakse sinise värvina ● M-tüüpi kolvikesed reageerivad keskmisele lainepikkusele- roheline ● L-tüüpi reageerivad pikale lainepikkusele- punane
retseptoreid. Kuidas kulgeb taju protsess nägemises, sh värvide nägemises? Valgus läheb läbi pupilli ja läätse silmapõhja reetinale, kus asuvad kolvikesed ja kepikesed, mis omakorda reageerivad teatud tüüpi valguslainetele (kolvikesed – värv, kepikesed – valguse omadused, liikumine). Fotoretseptoritelt läheb info mis on kodeeritud nägemisvälja kaudu kuklasagarasse, sealt edasi dorsaalset või ventraalset teed pidi oimusagarasse. Milles pole ühel nõul värvitaju trikromaatiline ja vastandprotsesside teooria? Trikromaatiline – värv on kodeeritud eri tüüpi kolvikestele langemise mustrisse (punane, sinine, kollane). Teooria aga ei suuda seletada ’puhta kollase’ taju ning värvi kontrasti ja järelefekte. Teooria ei seleta mis juhtub pärast kolvikeste aktivatsiooni Vastandprotsessid – kolvikesed annavad sisendi värvipaaride (sinine-kollane; punane- roheline; must-valge) suhtes tundikele rakusüsteemidele. Erinevus on kollase tajumises.
Spetsiifilisuse teooria: meelte eristamine toimib lihtsalt. Mustri teooria: erinevused üheainsa meele piirides (nt. hapu või magus) on kodeeritud selle meele närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuste mustrite poolt. sensoorsed reaktsioonid sõltuvad stiimuli tugevusest. Sensoorne adaptatsioon – stiimuliga harjumine. ● Taju – meeleorganitelt saadud info tõlgendamine Nägemine. Valgust võtavad vastu fotoretseptorid. Värvitaju on trikromaatiline – ülejäänud värvid nende kombinatsioonist tulnud. Lühike lainepikkus - sinine Keskmine lainepikkus - roheline Pikk lainepikkus – punane Nt. liikudes valgustatud toast vähem eradasse tuppa siis see kujundab järelkaja musta täpina. Kuulmine. Helilained – järjestikused rõhumuutused õhus, mis erinevad üksteisest lainepikkuse või amplituudi poolest. Nahameeled: valu aisting. A-delta kiud – edastavad infot kiiresti; vastutavad selle valu eest, mida inimene kogeb kohe
Propriotseptiivsed- Asuvad lihastes ja kõõlustes, staatilised ja kinesteetilised. Taju koosneb teadvustamata (nt tasakaal või kolmemõõtmeline nägemine) aistingutest ja teadvustatud aistingutest. Algühikuks on aisting Kontaktne ja taktiline (kompimine, maitsmine, puudutus)- füüsiline side olemas Distantne (nägemine, kuulmine ja haistmine) Disparaatsus- kauguse tajumise viis. Trikomaatiline nägemine- Inimestel on enamasti trikromaatiline nägemine. See tähendab, et meil on silma võrkkesta rakkudes kolme tüüpi valgustundlikke valke – opsiine, mistõttu värvid, milledes me maailma näeme, kombineeruvad meie jaoks kolmest põhitoonist – punasest, sinisest ja rohelisest. http://novaator.err.ee/v/loodus/b7a63629-e060-469c-af99-0256f6569a0e/kiili- maailm-on-ulivarviline 18 19
Mida teadvustame kuulmine, nägemine, maitsmine jne Mida ei teadvusta tasakaalumeel, sügavustaju, kolmemõõtmeline nägemine Kontaktne ja taktiilne (kompimine, maitsmine, puudutus) Distantne (nägemine, kuulmine, haistmine) Disparaatsus silmad näevad eraldi pilte erinevalt, aga koos vaadates tekib terviklik pilt Disparaatsus oluline ka kuulmise juures Helisginaali ühte ja teise kõrva jõudmise aeg veidi erinev, võimaldab kindlaks teha heliallika asukoha Trikromaatiline nägemine näeme kolme põhivärvi ja neist kokku pandud alavärve. Häired mõningatel on dikromaatiline nägemine (nähakse kahte põhivärvi) Kuulmine Lainepikkus kui kõrgelt/madalalt heli tajume (inimesel 16-20000 HZ) Amplituud kui kõva heli on Müra 90-130db juures kahjustav. Müra 130-180db juures väga kahjustav. Vastusreaktsiooni keskmine viivitusaeg Nägemine 150-200ms Kuulmine 120-180ms Taktiilne 90-200 ms Maitse
Mida teadvustame – kuulmine, nägemine, maitsmine jne Mida ei teadvusta – tasakaalumeel, sügavustaju, kolmemõõtmeline nägemine Kontaktne ja taktiilne (kompimine, maitsmine, puudutus) Distantne (nägemine, kuulmine, haistmine) Disparaatsus – silmad näevad eraldi pilte erinevalt, aga koos vaadates tekib terviklik pilt Disparaatsus oluline ka kuulmise juures Helisginaali ühte ja teise kõrva jõudmise aeg veidi erinev, võimaldab kindlaks teha heliallika asukoha Trikromaatiline nägemine – näeme kolme põhivärvi ja neist kokku pandud alavärve. Häired – mõningatel on dikromaatiline nägemine (nähakse kahte põhivärvi) Kuulmine Lainepikkus – kui kõrgelt/madalalt heli tajume (inimesel 16-20000 HZ) Amplituud – kui kõva heli on Müra 90-130db juures kahjustav. Müra 130-180db juures väga kahjustav. Vastusreaktsiooni keskmine viivitusaeg Nägemine – 150-200ms Kuulmine 120-180ms Taktiilne 90-200 ms Maitse
annaabi.ee 
