Arusisalik Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette,
hundikoer, kabinet hoiatas, harsaltselt, töötab hõbedased, haledalt, torti, Tuti sõitis, lehti, toomingate, Eide, spordialad, höbedase, haledalt, muutus, huvitavat, tuntud, ilusat, saatejuht, töötab, Tobedad, saledat, pudedad, lähedal, õdedega, rohttaimedest, aidake, viidikas, Majahoidja, püksid, kondid, kõmpides, pealt, imetles häält, hooksamalt, hiidlane. Nõnda, rändab, esindamas, elevandid, jaanalindude, maanduda, tududa, triipudest, lindude, rahuldada, pildistada, meeleldi, kohtadesse, kiskjate, käituma, toitub raadio, loomade, spordialad, suurde, Kädistamist, kädin, Nõnda, ränndab, rahuldada, esindamas, höbedase, haledalt, Tobedad, maanduda, saledat, pudedad, tududa, aidake, lähedal, kädistamist, marionettnukk, vaatas, täitis, hirmunult kädin, raadio, pildistada spordialad, elevandid, viidikas, meeleldi, Majahoidja, püksid, kondid, lindude, loomade, õdedega, kõmpides,
olevaid avasid. 3. Miks ei ole difraktsioon jälgitav suurte mõõtmete korral? Millal on difraktsioon jälgitav? Selleks, et jälgida valguslainete difraktsiooni, ei või avad (või ka tõkked) olla 0,001 mm'st (valguse lainepikkus on väiksem kui 0,001 mm) palju suuremad. Hästi jälgitav difraktsioon ilmneb siis, kui ava laius on võrdne 2-5 lainepikkusega. 4. Kirjelda tüüpilist difraktsioonipilti. Pilt tekib triibulistest mustadest triipudest ja valgetest triipudest. Need on põhjustatud lainete erinevatest faasidest. Valgust on ka seal kuhu valgus sirgjooneliselt ei pääse nn. Varjupiirkonnas. (Pole kindel selles vastuses) 5. Kuidas muutub difraktsioonipilt, kui avade või tõkete mõõtmeid muuta? Ava mõõtmete suurenemisel muutuvad difraktsioonirivad kitsamaks ja tihedamaks 6. Sõnasta Huygensi printsiip. Iga ruumi punkt, kuhu laine jõuab, on uueks laineallikaks, kust saab alguse uus laine. 7. Sõnasta Huygensi- Fresneli printsiip.
Arusisalik Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb
Sõna "hologramm" moodustub kreekakeelsetest sõnadest holos `täielik' ja gramma' üleskirjutis'. Holograafia teooria lõi 1948. aastal Ungari füüsik Dennis Gabor, mille eest sai ta 1971. aastal Nobeli füüsikapreemia. Rakenduskõlblikuks sai holograafia alles 1960. aastal, mil leiutati laser. Hologramm Hologrammil on jäädvustatud interferentsmuster, mis tekib valgusvihkude koosmõjul. Hologramm koosneb tumedaist ja heledaist triipudest, mis kätkevad endas infot valguse kohta, mis objektilt fotoplaadil langes. Hologrammide valmistamiseks on vaja laserit, sest see annab vajaliku koherentsusega valgust. Hologrammi salvestamisprotsess Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Hologrammi salvestamisprotsess
Vanalindudel on kaks värvusevarianti: pruun ja hall. Mingil määral on see seotud geograafilise elukohaga. Hallide isendite ülapool on üldiselt hall, ookrivärvi märgistega. Õla sulgede ja suurte tiivakattesulgede välislabadel on suured valged laigud. Hoosuled on hallikaspruunid, heleda põhimustri ja ookerja varjundiga. Tüürsuled on hallid ookrivärvi vöötide ja peente tumedate hallikaspruunide tähnidega. Keha alapool on valkjas tumedama prunikashalli vöötidest ja triipudest koosneva mustriga. See on maskeerimisvärvus, mis peab meenutama puukoort. Kodukakk elab Eestis aastaringselt. Kodukakk on arvukam mandri-Eesti lääneosas ja saartel. Eesti idapoolses osas on liigi levik veidi hajutatum ja mosaiiksem. Erakordselt karmid talved võivad lindudele saada saatuslikuks. Kodukakk on väga pesapaigatruu lind. On teada parke, kus linnud on ühtejärgi elutsenud üle kolmekümne aasta. Peale parkide pesitseb kodukakk ka
VÖÖTKOODI ALL OLEVAD MÄRGID (NUMBRID VÕI NUMBRITE JA TÄHTEDE KOMBINATSIOON) ON MÕELDUD JUHTUDEKS, MIL KOODI EI OLE VÕIMALIK TEHNILISTE VAHENDITEGA LUGEDA. CODE 39 CODE 39 VÕIMALDAB ESITADA KÕIKI NUMBREID JA TÄHTI. KOODIL ON LÄHTE- JA LÕPUMÄRGID, MISTÕTTU ON KOOD LOETAV MÕLEMAS SUUNAS. KOODI NIMETUS TULENEB SELLE EHITUSEST. KOODI ÜKS MÄRK KOOSNEB ÜHEKSAST TRIIBUST – VIIEST MUSTAST JA NENDE VAHELE JÄÄVATEST NELJAST VALGEST TRIIBUST. TRIIPUDEST KOLM ON ALATI LAIAD. * KOODI PIKKUS ON VABA. PIIRID KOODI PIKKUSELE SEAVAD LUGEMISSEADMED. TAVALISELT KASUTATAKSE KOODE, MILLE PIKKUS ON KUNI 25 MÄRKI (MAX 44 MÄRKI) INTERLEAVED 2 OF 5 (I2/5) KOODISÜSTEEMIGA INTERLEAVED 2 OF 5 SAAB ESITADA AINULT NUMBREID. LISAKS ANDMEMÄRKIDELE ON KOODIS ERINEVAD LÄHTE- JA LÕPUMÄRGID NING ALG- JA LÕPPMARGINAALID. KOODI NIMETUS TULENEB SELLE EHITUSEST. KÕIK ANDMEMÄRGID ON JAOTATUD PAARIDESSE. IGA PAARI
viimistletud, krobelise ning kaunistuste pinnaga kangas, valmistamiseks peamiselt siidriie. Vetruvam ja vähem läikiv kui sifoon. Soti ruut /Tartan/ Ruudu muster Enamasti Soti kiltide moodustub korduvatest valmistamisel, aga triipudest, mis läbivad tänapäeval väga üksteist nii laialdaselt horisontaalselt, kui ka moetööstuses kasutatav vertikaalselt, korduvad muster setid, teatud vahemaa tagant moodustub korduv muster Gabardiin /Gabardine/ Kõva, tihedalt, Ülikondade, mantlite,
Andmevahetuse efektiivsus kasvab Vigade arv väheneb Kulude kokkuhoid -Tööjõukulu suureneb, IT ja sidekulud vähenevad Tagab stabiilsuse Dokumendi saatmise legitiimsus Dokumendi Kohalejõudmise kontroll Salvestab kõik dokumendid Võimaldab kontrollida ja vahetada infot erinevates formaatides Kesksüteemi kaudu saab suhelda globaalselt 12. Mis on vöötkoodi kasutamine tarneahelas Automaatne Optilise märgi tuvastamine. Koosneb mustadest ja valgetest erineva laiusega triipudest, mis esitab tähti, numbreid ja märke. Moodus esitada sümboleid kahendkoodides, loetakse optilise seadmega. Säästab aega ja vähendab vigu andmete sisestamisel. Märgitakse tooteid, artikleid, rühmapakendeid, aluseid, konteinereid, vaguneid. Odavad, kiiresti ja usaldusväärselt tuvastatavad. Saadetiste jälgimine , registreerimine veoprotsessis ja kaupade käitlemisel. EAN koodisüsteemid. 13. RFID ja nende kasutamine tarneahelas. Mida saame teada Automaatse tuvastamise tehnoloogia
Mitmed hiired on omavahel ühilduvad s.t ühe hiire juhtproged võivad sobida teistelegi. Tarkavara poole pealt on oluline, kui palju arvuti mälu hiire juhtprogramm hõivab 1.2. Optiline hiir Optilistel hiirtel pöörlevat kuulikest pole. Sellised hiired töötavad vaid selleks otstarbeks mõeldud alusel: hiire sees asuvate andurikettakeste asemel on spetsiaalse aluse pind kaetud ristitriipudega ning hiire korpuses asuv fotoandur registreerib aluselt peegeldunud valgust, mis triipudest üle liikudes katkeb. 2. ERINEVAD HIIRED Kokkuvõtvalt võib öelda, et on kolme tüüpi hiiri: mehaanilised: Eespool kirjeldatud hiir optilis-mehaanilised (optomechanical): Sama mis mehaaniline hiir, kuid ta kasutab palli liikumise kindlaks tegemisel optilisi sensoreid. optical: Kasutab hiire liikumise kindlaks tegemisel laserit ja vajab oma tööks spetsiaalset alust. Sellisel hiirel pole mehaaniliselt liikuvaid osasid. Nad
Seda nähtust on usaldusväärselt registreeritud hieroglüüf-, tiiger- ja võrkpüütonil. (Bannikov et al, 1985.) Püütonite liigid Kuningpüüton(python regius), perekonna kõige väiksem esindaja, kelle pikkus ei ulatu üle pooleteise meetri, asustab Lääne- ja Ekvatoriaal-Aafrika maid Senegalist Nigeeria ja Kamerunini. Muster peas koosneb ülemisest suurest tumedast kolmnurksest laigust ja külgmistest silma-oimu triipudest, mille vahel paikneb kitsas kollane triip. Tema värvus on üsna iseloomulik piki keha ja pead kulgeb kaks selgmist-külgmist tumedat triipu, mida ühendavad tumedad ristvöödid. Kere keskosa suunas nende ristvöötide vahelised kaugused suurenevad, nad ise muutuvad laiemateks, pikitriibud aga kohati katkevad ja heledatele selgmistele väljadele ilmuvad täiendavad laigud. (Bannikov et al, 1985.)
Vöötkoodide liigitus Vöötkoodid liigitatakse tinglikult: lineaarsed vöötkoodid ja 2D-koodid. Tinglikult seetõttu, et 2D-koodide puhul ei räägi me tegelikult vöötkoodist selle otseses tähenduses ja vormis, kuigi sisu ja eesmärk on samad. Vöötkood Lineaarsed vöötkoodid Lineaarsete koodide all tunneme tavapäraseid vöötkoode, mis moodustuvad triipudest ning triipude vahelisest alast, mis mõlemad sisaldavad kodeeritud andmeid. See on koodipilt, mis on meie nägemusse juurdunud suuresti läbi kaubanduse. Eeliseks on see, et tuntumad kooditüübid on laialt levinud ning nad on kõikide lugemisseadmete poolt loetavad. Seega saab nende kasutamisel eeldada, et koodi lugemine on võimalik erinevates tarneahela etappides. Puuduseks on vähene andmete mahutavus. Suure andmemahu kodeerimise piiranguid
Bali tiiger Nagu teisedki tiigrid, olid bali tiigrid lihasööjad ja jahtisid teisi imetajaid: metssigu, hirvi, muntjakke, puna-dzunglikanu, sisalikke, ahve ja bantenge viimased neist on nüüdseks Balil samuti välja surnud. Looduslikud vaenlased puudusid. Nad elasid tavaliselt umbes 810-aastaseks. Neil oli lühike tumeoranz karv ning tumedamad triibud, mida oli vähem kui teistel tiigri alamliikidel. Triipude vahel olid mõnikord väikesed mustad täpid. Pead kattis neil ebaharilik triipudest koosnev muster. See alamliik oli tiigri alamliikidest kõige väiksem ja kasvult sarnane pigem Aafrika leopardile või Põhja-Ameerika puumale. Isaslooma mass oli tavaliselt 90100 kg, pikkus 220230 cm. Emaslooma kaal oli tavaliselt 6580 kg, pikkus 190200 cm. Emasloomade tiinus kestis tavaliselt 103 päeva. Tavaliselt sündis korraga 2-3 poega, kes kaalusid sündides 11,3 kg. Järglased sündisid pimedatena. Üheaastastena hakati neid emast võõrutama ja
rannikul kuni Pirita jõeni, Kirde-, Põhja- ja Kesk-Eestis on haruldasem · tumeda värvusega sisalik · kasvades muutuvad nad järk- järgult heledamaks ja kehale ARUSISALIK ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja Lacerta vivipara (Jacquin) keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere · eristustunnuseks on isasloomadel külgedel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas · Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid · võib kohata peamiselt niiskematel
Nende munad jäävad emaslooma munajuhasse seni, kuni pojad neist kooruvad. EESTI ROOMAJAD Eestis elab 5 liiki roomajaid. Nad kõik kuuluvad soomuseliste seltsi 4. Sugukonda. Arusisalik on 10…16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral
kes peavad teda ründama ootamatult, kuid vältima seejuures kohutavaid eesjalahoope, millega loom end kaitseb. Kogu kaelkirjaku tegevus toimub püstijalu. Puhates langetab kaelkirjak kaela kõverasse ja vajub poolunne. Aeg-ajalt magab ta 1-12 minutit sügavat und, kus juures kael on nii kõveras, et puudutab maapinda. Sebra Sebra kuulub hobuslaste sugukonda nagu hobused ja eeslidki. Ta on kuulus oma musta-valgetriibulise karvkatte poolest. Triipudest on tal kasu kiskjate eest põgenemisel. Kui Sebrad jooksevad, hakkavad ka triibud lõvi silmade ees segavalt "jooksma", nii et see ei suudam enam sebra piirjooni täpselt eristada. Sebra röndab savannis ute karjamaade otsingul sageli gnuude seltsis ringi. Peretabuun koosneb täkuks nimetatud isasest ja mõnest emasloomast, kes jäävad terveks eluks kokku. Täkk kaitseb oma tabuuni, kihutades minema iga isaslooma, kes sellele läheneda püüab
Mitmed hiired on omavahel ühilduvad s.t ühe hiire juhtprogrammid võivad sobida teistelegi. Tarkavara poole pealt on oluline, kui palju arvuti mälu hiire juhtprogramm hõivab. On ka optilis-mehaanilised arvutihiired, millel pöörlevat kuulikest pole. Sellised hiired töötavad vaid selleks otstarbeks mõeldud alusel: hiire sees asuvate andurikettakeste asemel on spetsiaalse aluse pind kaetud ristitriipudega ning hiire korpuses asuv fotoandur registreerib aluselt peegeldunud valgust, mis triipudest üle liikudes katkeb. Lisaks on optiline hiir, mis kasutab hiire liikumise kindlaks tegemisel laserit ja vajab oma tööks spetsiaalset alust. Sellisel hiirel pole mehaaniliselt liikuvaid osasid. Nad reageerivad kiiremini ja täpsemini kui mehaanilised ja optilis-mehaanilised hiired, kuid nad on ka palju kallimad. 1.3 Hiirematt Hiirematt on vahend arvutihiire kasutatavuse parandamiseks. Kolm kõige olulisemat tegurit hiire loomisel olid kiirus, täpsus ja mugavus
5 Eesti selgroogsed Roomajad Arusisalik Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik
Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel Joonis 4. esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. [2] Joonis 4. isane arusisalik. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel
saabunud kaupade koondamine kindlasse sihtpunkti suunduvale veovahendile. Tavaliselt kaasneb sellele saadetiste, pakkeühikute või kaubaartiklite sorteerimine. (lühike tarneaeg, lao ja säilituskulude minimeerimine, mastaabisäästu efekt). 44. Mis vahe on ühe- (1D) ja kahemõõtmelistel (2D) vöötkoodidel? 1D Ühemõõtmelised e lineaarsete koodide all tunneme tavapäraseid vöötkoode, mis moodustuvad triipudest ning triipude vahelisest alast, mis mõlemad sisaldavad kodeeritud andmeid. See on koodipilt, mis on meie nägemusse juurdunud suuresti läbi kaubanduse. 2D koodid jagunevad omakorda reakoodideks ning maatrikskoodideks. Reakoodid moodustuvad tavapärastest lineaarsetest vöötkoodidest, mis on tõstetud üksteise peale. Nende koodide lugemine toimubki rida-realt. 45. Mis on automaatne andmetuvastus (auto ID)?
kus objekti kujutis moodustub difraktsiooni tõttu, ilma kujutist tekitava läätse vahenduseta. Koherentse valgusega valgustatud objektilt difrageerunud kiired on kõik koherentsed. Nad sisaldavad endas täielikku informatsiooniobjekti välimuse kohta. Praktikas saame säärase situatsiooni luua, valgustades objekti laserikiirtega. Kui nüüd objektilt difrageerunud koherentne valgus suunata fotoaparaadile, siis interfereeruvad valguskiired omavahel, moodustades punktidest, laikudest ja triipudest koosneva kireva segu, millel näiliselt pole esialgse objektiga midagi ühist, mis tõeliselt aga kätkeb täielikku optilist informatsiooni objekti välimuse kohta. Informatsioon on vaid salvestatud äärmiselt keeruka interferentsipildi näol. Koherentne otsevalgus ja koherentne difrageerunud valgus interfereeruvad fotoplaadil. Tulemusena saadav interferentsiribade muster näib tähenduseta vöötide-täppide-tähnide
oma ehituselt on märksa keerulisemad. Värviline kujutis moodustatakse kolmest värvi signaalist: sinisest, rohelisest ja punasest. Nende jaoks on iga ühel oma elektron kiir. Ekraani luminofoor on koostatud kolme värvi kiirgavatest triipudest, mida nimetatakse triaadideks. Triaadi kolme värvi triibu laius on 0.25 kuni 0.4 mm. Oluliseks elemendiks on ekraani ja elektronprozektori vahel paiknev pilumask, mis võimaldab elektronkiirtel sattuda ainult tema värvile vastavale luminofoori triibule. Tüürides üheaegselt kolme värvi kiire intensiivsust saadakse helenduva punktina nende värvide kombinatsioon, mis vastab edastatava punkti värvile 3.3 Ostsilloskoobi blokk skeem
Koherentse valgusega valgustatud objektilt difrageerunud kiired on kõik koherentsed. Nad sisaldavad endas täielikku informatsiooniobjekti välimuse kohta. Praktikas saame säärase situatsiooni luua, valgustades objekti laserikiirtega. Kui nüüd objektilt Ardo Laur difrageerunud koherentne valgus suunata fotoaparaadile, siis interfereeruvad valguskiired omavahel, moodustades punktidest, laikudest ja triipudest koosneva kireva segu, millel näiliselt pole esialgse objektiga midagi ühist, mis tõeliselt aga kätkeb täielikku optilist informatsiooni objekti välimuse kohta. Informatsioon on vaid salvestatud äärmiselt keeruka interferentsipildi näol. Koherentne otsevalgus ja koherentne difrageerunud valgus interfereeruvad fotoplaadil. Tulemusena saadav interferentsiribade muster näib tähenduseta vöötide-täppide-
Mune ja noorloomi võivad süüa ka rotid. Nastik on looduskaitse all. (Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus, Nastik, 2011) Arusisalik (Lacerta vivipara) Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette,
Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Roomajad (Reptilia) Selts: Soomuselised (Squamata) Alamselts: (Lacertilia) Sugukond: Sisaliklased (Lacertidae) Perekond: (Zootoca) Liik: Arusisalik Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel,
arvutisüsteemile. Mitmed hiired on omavahel ühilduvad s.t ühe hiire juhtproged võivad sobida teistelegi. Tarkavara poole pealt on oluline, kui palju arvuti mälu hiire juhtprogramm hõivab. Optilistel hiirtel pöörlevat kuulikest pole. Sellised hiired töötavad vaid selleks otstarbeks mõeldud alusel: hiire sees asuvate andurikettakeste asemel on spetsiaalse aluse pind kaetud ristitriipudega ning hiire korpuses asuv fotoandur registreerib aluselt peegeldunud valgust, mis triipudest üle liikudes katkeb. Hiir ühendatakse arvuti jadaporti (COM- port), s.t. andmevahetus arvuti ja hiire vahel käib jadakoodis. Signaalide töötlemiseks ja edastamiseks asub hiire korpuses eriotstarbeline integraallülitus või mikroprotsessor, mis hoolitseb hiire liikumissignaalide ja nupuvajutuste kodeerimise ning arvutisse saatmise eest. Hiire iseloomustamisel märgitakse tavaliselt ka, kas ta on varustatud 9- või 25-kontaktilise jadapistikuga
Code 39 võimaldab esitada kõiki numbreid ja tähti. Koodil on lähte- ja lõpumärgid, mistõttu on kood loetav mõlemas suunas. Koodi nimetus tuleneb selle ehitusest. Koodi üks märk koosneb üheksast triibust – viiest mustast ja nende vahele jäävatest neljast valgest triibust. Triipudest kolm on alati laiad. CODE 39 põhiomadused on järgmised: • koodi pikkus on vaba. Piirid koodi pikkusele seavad lugemisseadmed. Tavaliselt kasutatakse koode, mille pikkus on kuni 25 märki (max 44 märki);
annaabi.ee 
