kodakondsust. 8. Kes võtab vastu Eesti Spordi Harta ja teeb selles muudatusi? ESH võetakse vastu ja selles tehakse muudatusi Eesti Spordi Kongressi kui spordiorganisatsioonide ja -üldsuse kõrgeima foorumi poolt. 9. Milline seadus reguleerib organiseerunud spordiliikumist Eestis? MTÜ-de seadus 10. Milline kohustus lasub treeneril Spordiseaduse kohaselt? Treener on kohustatud: 1) tagama sportliku treeningu aluspõhimõtete järgimise ja ohutuse; 2) jälgima treeningukoormuse vastavust juhendatavate tervislikule seisundile. 11. Millel baseerub spordiharrastus Eestis? omaalgatuslikel vabatahtlikel organisatsioonidel 12. Millistele spordiorganisatsioonidele makstakse Spordiseaduse kohaselt toetust riigieelarvest? (1) Toetust makstakse üksnes spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava ja kes on riikliku statistilise vaatluse korraldajale tähtaegselt esitanud nõuetekohase riikliku statistika aruande.
kodakondsust. 8. Kes võtab vastu Eesti Spordi Harta ja teeb selles muudatusi? ESH võetakse vastu ja selles tehakse muudatusi Eesti Spordi Kongressi kui spordiorganisatsioonide ja -üldsuse kõrgeima foorumi poolt. 9. Milline seadus reguleerib organiseerunud spordiliikumist Eestis? MTÜ-de seadus 10. Milline kohustus lasub treeneril Spordiseaduse kohaselt? Treener on kohustatud: 1) tagama sportliku treeningu aluspõhimõtete järgimise ja ohutuse; 2) jälgima treeningukoormuse vastavust juhendatavate tervislikule seisundile. 11. Millel baseerub spordiharrastus Eestis? omaalgatuslikel vabatahtlikel organisatsioonidel 12. Millistele spordiorganisatsioonidele makstakse Spordiseaduse kohaselt toetust riigieelarvest? (1) Toetust makstakse üksnes spordiorganisatsioonile, kellel on arengukava ja kes on riikliku statistilise vaatluse korraldajale tähtaegselt esitanud nõuetekohase riikliku statistika aruande.
Ületreening Ületreening on see, kui sa sunnid oma keha üle piiri, millega ta suudab kohaneda ja taastuda. Kui sa treenid üle, siis juhtub kaks asja – esiteks, saad sa vähem kasu oma treeningutest; teiseks, sinu saavutuskõver hakkab langema. Mõiste– vastuolu treeningukoormuse ja selle taluvuse vahel. Olemus– sportliku töövõime ja tulemuste langus vaatamata energilisele treeningule. Närvisüsteemi erutuvus kasvab ja ainevahetus kiireneb. Viimased asjaolud tingivad treenitud organismile omase ainevahetusprotsesside ökonoomia kadumise. Avaldumine– ülekoormused ei avaldu kogu organismis üheaegselt seepärast, et erinevate elundite ja kudede vastupanuvõime on suuresti erinev. Organismi kohanemisvõime piiride
esineda Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel ei ole mõne muu riigi kodakondsust. 8. Kes võtab vastu Eesti Spordi Harta ja teeb selles muudatusi? Eesti Spordi Kongress 9. Milline seadus reguleerib organiseerunud spordiliikumist Eestis? Spordiseadus. 10. Milline kohustus lasub treeneril Spordiseaduse kohaselt? Treener on kohustatud: 1) tagama sportliku treeningu aluspõhimõtete järgimise ja ohutuse; 2) jälgima treeningukoormuse vastavust juhendatavate tervislikule seisundile. 11. Millel baseerub spordiharrastus Eestis? Spordiliikumine baseerub valdavalt vabatahtlikele ühendustele, mille aluseks on ühinemisvabadus, soovid ja võimalused tegeleda organiseerunult meeldiva harrastusega, omavaheline koostöö (sportlik konkurents), liikmete valmisolek teha vabatahtlikku tööd. 12. Millistele spordiorganisatsioonidele makstakse Spordiseaduse kohaselt toetust riigieelarvest?
see tahtepingutusega (asenda ,,tahan" sõnaga ,,peab"). 3.Mida suurem on psüühiline pinge, seda organiseeritum ole. Väldi kõiki pisiasju, eriti neid, mis annavad lisakoormust ja segavad treeningule keskendumist. 4.Vabane kiirustamisest ja asjatust askeldamisest. Planeeri oma tegevust nii, et alati oleks ajavaru. See aitab sul säilitada treeninguteks vajalikku närvienergiat. 5.Kes hästi töötab, see peab ka korralikult puhkama. See on eriti tähtis suurte treeningukoormuse puhul. 6.Ülepingutuse perioodil muutud kriitilisemaks ja enesekriitilisemaks. Säilita rahu ka siis, kui tegid vea. Analüüsi vigu, ära anna tunneele voli. 7.Mida väsinum sa oled, ja mida suurem on psüühiline pinge, seda vähem vigu (puudusi) andestad sa teistele, eriti treenerile. Ole suuremeelne ja teiste suhtes kannatlik 8.Kui tunned, et oled hakanud kergesti solvuma, tea, et see kõik on ajutine. Kui koormus väheneb, mööduvad ka solvangud. 9
BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA vahetus ja kohanemisprotsessid reeglipäraselt, mistõttu tarbetute vigade vältimiseks on teatud üldistest reeglitest kasu ka kõige umbusklikumatele treeneritele ja sportlastele. Treeningukoormus baseerub kolmel faktoril – intensiivsus, maht (aeg) ja treeningukordade arv. Sama loogikat rakendades saame iseloomustada ka võistlusteks ettevalmistumist. Kuigi võistlusteks ettevalmistamine sisaldab üleüldise treeningukoormuse väga olulist langust, ei jaotu langus võrdselt mitte kõigi kolme faktori vahel. Võistlusteks ettevalmistaval etapil töövõimet enam ei arendata, vaid seda püütakse maksimaalselt realiseerida. Kõik olulised arengud sportlase organismis peavad olema saavutatud eelnenud treeninguperioodil. Selle lihtsa tõe tead- vustamine on oluline eeldus, saamaks võistluste lähenedes lahti kiusatusest näha langenud treeningumahtude taga
Seda mõju saame suurendada kahel teel. Esiteks võime tõsta harjutuse mahtu suurendame treningute arvu nädalas, pikendame treeningute kestust, tõstame harjutuste korduste arvu. Treeningu mahtu ei saa aga suurendada lõpmatuseni. Seepärast on otstarbekas rakendada teist võimalust, s.o. suurendada järk-järgult harjutuste intensiivsust läbida jooksulõigud kiiremini, hüpata üle kõrgemale asetatud lati, suurendada jõuharjutustel vahendite kaalu. Treeningukoormuse järkjärgulisel suurendamisel on põhinõudeks algul mõõdukamalt, rohkem ja kauem, hiljem kiiremini ja tugevamini. Treeningkoormuse tõstmine peab olema kooskõlas organismi arenemisega. Arenemine toimub järk-järgult, pikkamööda ja nii peab suurendama ka koormusi. Järk-järgult suurenev kehaline tegevus põhjustab organismis ehituslikke ja talituslikke muudatusi. Paksenevad ja tugevnevad lihased, suureneb kopsumaht, tugevneb süda, areneb rindkere
Seda mõju saame suurendada kahel teel. Esiteks võime tõsta harjutuse mahtu suurendame treningute arvu nädalas, pikendame treeningute kestust, tõstame harjutuste korduste arvu. Treeningu mahtu ei saa aga suurendada lõpmatuseni. Seepärast on otstarbekas rakendada teist võimalust, s.o. suurendada järk-järgult harjutuste intensiivsust läbida jooksulõigud kiiremini, hüpata üle kõrgemale asetatud lati, suurendada jõuharjutustel vahendite kaalu. Treeningukoormuse järkjärgulisel suurendamisel on põhinõudeks algul mõõdukamalt, rohkem ja kauem, hiljem kiiremini ja tugevamini. Treeningkoormuse tõstmine peab olema kooskõlas organismi arenemisega. Arenemine toimub järk-järgult, pikkamööda ja nii peab suurendama ka koormusi. Järk-järgult suurenev kehaline tegevus põhjustab organismis ehituslikke ja talituslikke muudatusi. Paksenevad ja tugevnevad lihased, suureneb kopsumaht, tugevneb süda, areneb rindkere
löögiga organismi verega varustada ning peab seejuures tunduvalt vähem tööd tegema. Treenimise juures on oluline arvestada oma südame suutlikkusega. Selle jaoks tuleb kindlaks teha maksimaalne pulsisagedus. Südamelihast tugevdab pikemaaegne tempokas liikumine, mis hoiab südamelöögid tasemel 6070% maksimumpulsist. Selleks sobib suusatamine, tempokas kõnd, rattasõit ja ujumine. Kui pulsimõõturit pole, on kõige lihtsam viis treeningukoormuse hoidmiseks jälgida hingamist. Kui tekib kerge hingeldus, mis võimaldab rääkida või laulda, on koormus paras. Vaid sellise koormusega peaksid treenima diabeetikud ja kõrge vererõhuga inimesed nemad ei tohiks pulssi kiiremaks ajada. Vajaduse korral võiksid nad koormust suurendada treenimise aega pikendades. Üks kord nädalas 3045 minutit treenida on ikkagi parem kui mitte midagi. Kaks korda nädalas aitab püsida vormis ning kolm korda nädalas aitab vastupidavust parandada.
2. Üldine vastuidavuse treening. 3. Erialase vastupidavuse teening. 4. Kiirkooksu treening. Uurimistöödes järeldatakse, et üldse kehalise ettevalmistuse kõrval alustada erialase ettevalmistusega vastupidavustreeningut 16-17 aastastele. Uurimistöö kokkuvõttes soovitati noortele keskmaajooksjatele: 6 1. Mitmekülgset kehalist ettevalmistust. 2. Individuaalsete iseärasuste arvestamist treeningukoormuse määramisel. Jõuti järeldusele, et 16-17 aastastel noortel tuleb peatähelepanu pöörata üldisele kehalisele ettevalmistusele ja kiiruse arendamisele. Uurimistöö teostajate arvates tuleks alustada 16-17 aastaselt erialase vastupidavuse arendamiset. 400-600m, 17-18 aastaselt 800m ja 18-19 aastaselt 800-1500m distantsidel(Karikosk 1965: 147). MEETOD III Meetod III koosneb põhiliselt kolmest komponendist. 1. Üldine kehaline ettevalmistus.
komponendina vastupidavustreeningutesse nii baas- kui ka spetsiaalettevalmistuse etappidel. Soodustav tegur alaktaatsete harjutuste aastaringseks kasutamiseks on ka nende anaboolne ehk ülesehitav toime. Erinevad vastupidavuse liigid, nende arendamiseks kasutatavate treeningukoormuste komponendid ja neile vastavad energiatootmise liigid on esitatud tabelis jargmisel ????? Viide kes sulgudesse Energiatootmise liik Vastupidavuse liik Treeningukoormuse komponendid Intensiivsus Kestus Suunitlus Põhimõtteliselt baseeruvad koik vastupidavustreeningu süsteemid aeroobsete ja anaeroobsete treeninguvahendite teatud tasakaalustatud kombinatsioonil. Erinevate vastupidavusalade distantside spetsiifi ka tingib ühtede või teiste energiatootmise protsesside ülekaalu. Kui naiteks maratonijooksus on domineeriv ja seetottu ka spetsiifiline aeroobne energiatootmine, siis 800 m jooksus on oluline osa aeroobse energiatootmise kõrval ka glükogenoluusil
• pulsi aeglane taastumine koormuse järel • anaeroobse ainevahetuse ülekaal energeetikas (kõrge verelaktaat) • glükogeeni vaegus ja sellest tingitud liialt madal vere laktaadisisaldus. 4. Tervislik seisund: • vastuvõtlikkus haigustele on oluliselt suurenenud • puhkeoleku pulsisagedus on suurenenud üle 10 löögi/min • koormuse järel on oluliselt suurenenud vere uurea ja kreatiinkinaasi tase • veres on suurenenud kortisooli ja katehoolamiinide tase. tekke põhjused: 1) treeningukoormuse liialt kiire suurendamine 2) treeningujärgne vähene puhkus 3) liialt kõrge intensiivsus vastupidavusaladel 4) liialt suur intervalltreeningu maht 5) pärast vigastust või haigust liialt kiire treeningutega alustamine 6) ebaõige treeninguskeem 7) liialt väike puhkepäevade arv. 29. Kehalise treeningu iseärasused erinevatel vanuseperioodidel 1) Eelkooliiga- Tuleks treenida motoorseid oskuseid, tasakaalu ja koordinatsiooni.
viskekäe tugevam areng). Samas tuleb kõhulihaste ja puusalihaste nõrkusele ja seljalihaste lühenemisele igal juhul tähelepanu pöörata. Nõrk üldkehaline ettevalmistus kutsub samuti esile lihaste düsbalansi sümptomid. Küfoosiga seljakahjustustel on näiteks lihasnõrkusele kalduvad kõhulihased lühenenud. Kehaliseks koormuseks ebapiisav ettevalmistus, vead treeningumetoodikas (ühekülgsus) ja lihaste ülekoormamine moodustavad kokku ligi 50% düsbalansi põhjustest. Just äkiline treeningukoormuse kasv ja korduvad tehnikavead on selle sagedasem põhjus. Kestev lihaste vähene aktiivsus ja liialt ühekülgne lihaspingutus kahjustavad liigeste- lihaste tasakaalu, vähem koormatud lihasrühmad nõrgenevad, kaotavad lihasjõu ja pinge. Seepärast on düsbalanss spordis tavapärane nähtus. Kui lihaseid liialt koormata, aga samal ajal on antagonistid nõrgad, võibki tekkida düsbalanss. Pinges ja lühenenud reie nelipealihas võib samas olla eelsoodumuseks põlveliigese meniskivigastustele.
gutuse ajal ka õhuniiskus: välistemperatuuril üle 16 kraadi ja töö ühesuguse suhtelise intensiivsuse puhul tõuseb rektaaltemperatuur seda enam, mida suurem on õhuniiskus. See on seletatav asjaoluga, et õhuniiskuse suurenedes väheneb higi aurustumine keha pinnalt, seega väheneb ka aurustumisega kaasnev soojuskadu. TREENITUSSEISUND Ühekordse treeningukoormuse mõju inimese organismile võib küll olla väga tugevasti väljendunud, kuid sellega kaasnevad muutused organismi talitluses jää- vad lühiajalisteks. Seevastu kutsub regulaarne treening ajapikku esile võrdlemisi püsivad muutused nii inimorganismi ehituses kui ka talitluses. Nende muutuste olemus sõltub seejuures otseselt treeningu suunitlusest. Kõige hõlpsamini on see
insuliini kontsentratsioon meie veres suhteliselt kõrge. 6. Valkude ainevahetus taastumisperioodil: 1) Valkude sünteesi intensiivistumine, mille tulemusena sünteesiprotsessid saavutavad ülekaalu degratsiooni suhtes; Ensüümid ja struktuursed valgud Erinevate valkude osas ilmnevad muutused erineva kiirusega. 2) Peamised faktorid, mis valkude ainevahetust taastumis perioodil mõjutavad on: Treeningukoormuse iseloom Kude (elund) 45 Maris Kallus KKS 2010 Hormonaalne staatus Toitumine 3) Lihasvalkude ainevahetusele taastumisperioodil on iseloomulik nii sünteesi kui degratsiooni püsimine teatud aja vältel tööeelse puhkeseisundiga võrreldes
Antiseptiline, baktereid hävitav, leevendab bronhiiti. Lastele kõhukrampide vastu. Võib kasutada raseduse ajal. Akvatreening ehk vesivõimlemine toimub mereveebasseinis. Vesivõimlemine hõlmab vees sooritatavat harjutuste kompleksi, mis tugevdab kõiki lihaseid ja tõstab lihastoonust. Suurepärane liikumisviis neile, kelle jaoks tavaline võimlemine võib osutuda raskeks. Vees tunneb inimene ennast kergena, harjutuste sooritamine nõuab vähem vaeva ja juba lühikese ajaga saab hea treeningukoormuse. Vesivõimlemisel ei teki ohtu liigeseid ja lülisammast liigselt koormata, samuti ei jää lihased vees võimeldes haigeks. Amplipulss - individuaalselt valitud voolutugevus mõjub ägedate närvi- ,liigese- ja lihasvalude puhul. Vastunäidustused on pahaloomulised kasvajad, vere-, sise- ja nakkushaigused, rasedus, epilepsia, liigese endoprotees, metalsed luufiksaatorid, südamestimulaator. Aphrodite hapnikuvann - Intensiivselt türkiisikarva rohekassinine Aphrodite hapnikuvann
Standardse koormuse korral kulutavad kõrgema kvalifikatsiooniga sportlased energiat tunduvalt ökonoomsemalt. Kohanemisreaktsioonide spetsiifilisus on üheks spordimeisterlikkust tagavaks faktoriks. Liigutusvilumuste püsivus on eduka võistlustegevuse üheks oluliseks tingimuseks. Nende püsivust võivad häirida mitmed võistluste käigus esilekerkinud olukorrad nagu üleliigne psüühiline erutus, ebatavaline olukord, kohtunike tegevus, jne. Vastupidavuse arendamise seisukohalt on treeningukoormuse intensiivsuses kaks olulist astet: aeroobne ja anaeroobne lävi. Aeroobne lävi on suurim töö intensiivsus, millega treenides arendatakse põhiliselt rasvaainevahetust ja mis on baasvastupidavuse aluseks. Anaeroobne lävi on suurim töö intensiivsus, millega on võimalik treenida aeroobseid protsesse ning mida ületades hakkab lihastesse kuhjuma järsult laktaati, mis põhjustab kiire lihasväsimuse.
annaabi.ee 
