see ei määra siiski seda, mis on spordis tegelikult õige ja vale, hea ja halb. Ausa mängu ideed peavad toetama igakülgselt kõik spordis osalejad. Ausa mängu ideede teavitamise kaudu peaksid kõik mõistma, et sportlaslikkus ja ausus on ka tänapäeval olulisimaks spordi elemendiks. Ausa mängu sõnumi levitamisel on oluline kõigi sporditegevustesse kaasatute koostöö: Sportlased: - tegema koostööd võistkonnakaaslastega, treeneritega, kohtunikega ja konkurentidega; kohelda neid austusega; - mõistma, et ilma vastasteta ei oleks võistlust; - pürgima täiuslikkuse poole, tunda rõõmu ja täiustada oma oskusi, seejuures tunnustades oma piire; - mitte püüdma saavutada eelist vastase üle ebaausate võtetega; - tundma reegleid ja võistlema kirjapandud reeglite järgi ja vaimus; - arvestama, et kohtunikud on võistlusel sportlasele reeglite tõlgitsemiseks; nende otsuseid tuleb tunnustada;
Minu unistuste koolis oleksid kõik ebamugavad toolid ja pingid vahetatud uute ja mugavate toolide ja laudadega. Sööklas oleks toidulett paljude toitudega, kust sa ise valid mis toitu sa eelistad. Selles koolis oleks tunnid lühendatud ning sa saad ise endale meelepärase tunniplaani valida. Õpetajad võiksid olla leebemad ning jätta vähem kodutööd. Koolis võiksid olla tõelised jalgpallitreenerid ja korvpallitreenerid. Treeneritel peaks olema meie jaoks alati aega. Usun, et selliste treeneritega võidaks meie kool kõik võistlused. Palju rohkem võiks olla kehalise kasvatuse tunde. Sellel koolil oleks oma täismõõdus spordiväljak ja jõusaal. Spordiväljak võiks olla kohe katuse all, et me saaksime seal sportida aasta läbi. Sügisel ja kevadel, kui ilmad on soojad ja ilusad peaksid kõik tunnid toimuma õues. Õpetajad saaksid siis oma tunnid põnevamalt läbi viia. Ilusate ilmadega ei ole kellelgi tuju klassiruumides passida. Õpilastele antakse rohkem praktilisi töid, kus
palju võimalusi sporti teha ja veel ma tahaksin, et koolis käiksid minu sõbrad, kellega ma saaksin seal isupärast jalkat mängida ning korvpalliplatsil olla ja jalkavõistlustel käia. Meil oleks selles koolis oma täismõõdus spordiväljak ja jõusaal. Spordiväljak võiks olla kohe katuse all, et me saaksime seal sportida aasta läbi. Koolis võiksid olla tõelised jalgpallitreenerid ja pesapallitreenerid. Treeneritel peaks olema meie jaoks alati aega. Usun, et selliste treeneritega võidaks meie kool kõik võistlused. Siis toetaks linn ja kool alati meie treeninguid ja meie vanemad ei peaks muretsema, mis meie treeningud ja varustus kõik maksma läheb, vaid neil oleks meie soovist sportida ainult hea meel. Praegu ma tean mitmeid, kellede vanematele ei meeldi, et nende poeg tahab mõnes trennis käia.
tegelikult õige ja vale, hea ja halb. 5.Ausa mängu idee levikule kaasaaitamine Ausa mängu ideed peavad toetama igakülgselt kõik spordis osalejad. Ausa mängu ideede teavitamise kaudu peaksid kõik mõistma, et sportlaslikkus ja ausus on ka tänapäeval olulisimaks spordi elemendiks. Ausa mängu sõnumi levitamisel on oluline kõigi sporditegevustesse kaasatute koostöö: Sportlased: - tegema koostööd võistkonnakaaslastega, treeneritega, kohtunikega ja konkurentidega; kohelda neid austusega; - mõistma, et ilma vastasteta ei oleks võistlust; - pürgima täiuslikkuse poole, tunda rõõmu ja täiustada oma oskusi, seejuures tunnustades oma piire; - mitte püüdma saavutada eelist vastase üle ebaausate võtetega; - tundma reegleid ja võistlema kirjapandud reeglite järgi ja vaimus; - arvestama, et kohtunikud on võistlusel sportlasele reeglite tõlgitsemiseks; nende otsuseid tuleb tunnustada;
kolm - neli trenni peale enda põhitööd, aga teised annavad päevas juba kaks või kolm trenni. Treenerile, kes teeb mitu trenni päevas, ongi see tema põhitöö, kuid mina leian, et sellisel juhul kannatab kõvasti just trennide kvaliteet. Kogu see tegevus on vaimselt ja füüsiliselt igapäevase töö jaoks liialt kurnav ja päeva kolmandas trennis on treener ilmselgelt väsinud. Sarnane lugu on treeneritega, kellel ei ole küll nii suurt koormust treenerina võetud, aga siiski teevad seda õhtuti teise töö kõrvalt. Kuigi paljud kindlasti tahaksid, et trennide läbiviimine oleks nende ainuke töökoht. Selle põhjuseks on raha ning treeneri palgast ei ela paraku ära, kui just ei treenita mõnd tippsportlast / -võistkonda. Treeneritele makstakse palk välja stipendiumides, mis ei anna neile sotsiaalseid garantiisid (teised kultuurivaldkonna inimesed saavad aga maksustatud tasu oma töö eest)
koolis on täismõõdus spordiväljak, jõusaal ,ujula ja palju muud spotimis viise millest osa võtta. Spordiväljak võiks selline kus saab sportida aasta läbi.Selles spordiväljakul võiksid toimuda suured võistlused. Koolis võiksid olla tõelised treenerid kes on kuulsad ja tuntud sportlased nagu näiteks jalgpalli treener on Cristiano Ronalde ja korpalli treener Michel Jordan ja teiste alade peal paljud kuulsad spotlased. Treeneritel peaks olema meie jaoks alati aega. Usun, et selliste treeneritega võidaks meie kool kõik võistlused. Need kes spoti teevad makstakse kõik spordi vahendid kinni kooli poolt ja kui käiakse võistlustel siis sõidud ja muud asjad mida läheb vaja. Veel võiks olla paljusid huvi ringe kus oleks huvitav käia.Neile kellel ei lähe koolis hästi on ka lisatunnid kus õpetajad aitavad eraldi kõikki õpilasi. Tunnid võiksid olla lühemad aga palju huvitamad.Sööklas on kõik tuntus söögid ja sööki saab võtta nii palju kui ise tahan.
Treeneri eetika Minu meelest peab treener olema oma treenitavatele eeskujuks, treener on igas valdkonnas peamine toetusallikas. Olema loov ka juhul kui ei saa planeeritud tegevust läbi viia. Treener peab oma kutseoskusi pidevalt arendama. Tegelesin ise kunagi ujumisega ja olen kokku puutunud väga erinevate treeneritega, kelle puhul ütleks isegi, et pole vastavale ametile sobilik. Treener on justkui lapsevanem, kes kasvatab, arendab ja kujundab treenitavat. Treenerid peavad arvestama iga treenitava omapäraga, ea ja koostama neile vastava treeningkava. Peab oskama luua usalduse oma treenitavaga, et koostöö oleks hea ja toimiv. Üheks tähtsamaks omaduseks treeneril peab olema oskus analüüsida liigutuste sooritamist.
1. Tuleb kohelda lapsi võrdselt vaatamata nahavärvile ja usutunnistusele 2. Tuleb arvestada nende arengutaset ja võimeid 3. Tuleb pakkuda turvalist ja tervislikku keskkonda 4. Lasta lapsel olla laps, tunda lõbu ja nautida sportimist 5. Kohelda lapsi väärikalt 6. Anda lastele võimalus püüelda edu poole 3. Ausa mängu idee levikule kaasaaitamine (nimeta ja kirjelda kohtunike ja spordijuhtide ülesanded) Kohtunikud: - säilitama head suhted sportlastega ja treeneritega; - olema teadlikud mängureeglitest; - kohandama kohtunikutöö sportlaste tasemele vastavaks; - määrama karistusi sportlastele ja treeneritele; - säilitama vormisoleku taset, mis on vajalik sobivaks kohtunikutööks. Spordijuhid: - edendama programme, mis rõhutavad liikumisrõõmu ja oskuste täiustamist; - kindlustama, et programmid pakuvad võrdseid võimalusi kõigile osalejatele, sõltuvalt east, soost, kehakasvust ja oskuste tasemest;
enam jõukatsumises vastast. Ta harjutas üksi tõstmist, võimlemist ja kergejõustikku ( eriti jooksu ). 1929. aastal võeti Kristjan sõjaväkke Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. Keerulisema maadlustehnikaga puutus ta kokku alles paar kuud enne sõjaväest vabanemist. Ta asus elama Tallinna. Seal leidis Kristjan endale töökoha liuvälja hooldajana, kust edasi sai ta tööd raualaos. Viimasest hakkaski tema sportlaskarjääri teekond. Teda tutvustati treeneritega, kes olid väga huvitatud, kuna Kristjanil oli palju jõudu ja suur kehaehitus. Peagi hakati temast spordiseltsis "Sport" maadlejat kasvatama. Treeneriks oli Anton Ohaka, kelle ergutusel üks-kaks korda nädalas treeniti. Vabariigi meistritiitleid raskekaalu maadluses hakkas Palusalu võitma 1931. Helsingi Euroopa meistrivõistlustel sai ta 4. koha, kuid sealt hakkasid saavutused suurenema. Nüüd hakkas Kristjan
Kas raha paneb sportlase rattad kiiremini liikuma? Kindlasti mitte, kui ei ole vastavat mootorit, pole ka midagi kiirendada. Statistiliselt on Eesti tippsportlaste arv olnud läbi aegade ühesugune. Üks kaks tavaliselt neid on. Ei saa tõsiselt pidada tippsportlasteks neid, keda EOK saadab olümpiamängudele. Tippu jõuab ainult see sportlane, kellel on selleks eeldusi. Keskpärase sportlase arenguks on aga vaja head treenerit. Nende treeneritega on keskpärastel sportlastel alati probleeme. Kanepile ei sobinud see ega teine. Samas Kanteril nagu probleeme polnud, tema sai jõudu talutoidust. Male on nähtavasti kõige keerulisem spordiala üldse. Tavalises spordis peaks olema nagu USA politseis, kui IQ on üle keskmise, siis palun hoidke eemale. Males tuleks kõrge IQ arvatavasti kasuks. Veelgi olulisemad on aga inimesed maletaja ümber. Eestis on tippmaletajaid sajandi jooksul olnud paar tükki. Kahjuks
ohverdas võimaliku võidu ausa mängu põhimõtete nimel. 6. Ausa mängu põhimõtete levitamine: sportlased, haritlased, treenerid, kohtunikud, lapsevanemad, meedia ning pealtvaatajad. Too kõikide kohta välja 4 aspekti, meedia - 3. Sportlased: Kohtunikud: Koostöö võistkonnakaaslaste, Säilita head suhted sportlaste ja treenerite, ametnike ja vastastega, treeneritega nende austav kohtlemine Tunne hästi võistluse reegleid Arusaam, et ilma vastasteta poleks Vajadusel kasuta karistusmeetmeid võistlust sportlaste ja treenerite suhtes Ära püüa võita vastas ebaausate Püsi heas füüsilises vormis, mis on
sisseastumiseks. 9. Kuidas suhtusid õpetajad Sinu sporditegevusse? Suht normaalselt. Kuid eks oli vahest ka erandeid, kuid mind see ei häirinud. Olin kogu aeg kindel, et lähen ülikooli edasi ja ka lõpetan selle, kuid selles mõned õpetajad pidevalt kahtlesid. See tekitas vaid lisa motivatsiooni ja nüüd võin südamerahuga öelda, et sport ei seganud magistrikraadi saamast. 15 10. Kindlasti puutusid kokku paljude treeneritega (õpetajatega), keda pead neist olulisemaiks? Miks? KG ajal puutusin kokku väga vähe teiste treeneritega peale Andres Laide, kes oli siis minu treener. Ja arvan, et tema oli ka olulisem. Ta oli ka ise kunagi kümnevõistleja olnud ja oskas selle võlu ja olemuse ka minule selgeks teha. Kuid õpetajatest on eredamalt meeles matemaatika õpetaja Reet Sepp, kuna olin oma arust põhikoolis mates päris hea, siis tema esimestes tundides sain aru, et mul on veel palju õppida
Ta saavutas kaks poodiumikohta veel enne aastavahetust. 2001. aasta algas Salt Lake Citys, kus ilmastikutingimused olid drastiliselt erinevad see sai ka saatuslikuks paljudele Euroopa suusatajatele. Kuigi Kristina saavutas 4. ja 5. koha, ta siiski külmetus ning vorm langes. Euroopas veetis ta mõnda aega ka Itaalias, kus taaskord sai külma ning enne MMi ei suutnud ta ka täielikult taastuda, siit ka tulemused: 30 klassikalises 41, 10km klassikalises 12. koht. Kristina otsustas oma treeneritega lõpetada hooaeg varem, et täielikult taastuda ning uuel hooajal uuesti alustada. KRISTINA (tähelepanuväärsemad) SAAVUTUSED Eesti Meistrivõistlused: 21 (22) kulda 5 hõbedat Juuniorite MM: 2 kulda 4 hõbedat World Cup: 9 kulda 11 hõbedat 9 pronksi 47 top 6 kohta
ikkagi probleeme tekkima on alati võimalus helistada ettevõttesse ja sooritada broneering telefoni teel, täieliku kindlustundega. Ettevõttesse minnes tekib kohe tunne, et iga klient on oodatud, kuna teenindajad naeratavad ja teretavad viisakalt. Sisekujundus on väga meeldiv. Olles ettevõttes esimest korda on klienditeenindaja valmis näitama, kus asub riietusruum, pesemisruum, treeningsaalid ja lisaks pakub võimalust kohtuda treeneritega, kes on valmis aitama leida sobivat treeningut, selleks, et inimene saaks alustada oma treeninguid vaikselt, ilma ülepingutusteta. Üks kõige ebameeldivamaid kogemusi võibolla spordiklubis õhtusel tipptunnil viibimine, mil pesemisruumid kipuvad olema suhteliselt mustad, seda just suure rahvahulga tõttu. Klienditel on kaebuste ja probleemide korral võimalus koheselt pöörduda klienditeenindajate poole, kes võimalikult kiireti püüavad leida lahendusi, mis oleks
1. Spordipsühholoogia Spordi psühholoogia on interdistsiplinaarne teadus, mis toetub teadmistele psühholoogia ja kinesioloogia valdkondades. See hõlmab õpetusi sellest, kuidas psühholoogilised faktorid mõjutavad tulemusi ja kuidas osavõtt spordialadel ja harjutuste tegemine mõjutab psühholoogilisi ja füüsilisi faktoreid. Lisaks juhendamisele ja psühholoogiliste oskuste treenimise tulemuste arendamiseks, spordipsühholoogia võib sisaldada tööd atleetidega, treeneritega, vanematega, taastusraviga, suhtlemisega, tiimi arendamisega ja ehitamisega ning karjääris toimuvate vahetustehingutega. (1) (4) (9 lk. 12) Suurenenud stress seoses võistlustel osavõtuga võib põhjustada atleeditele nii psüühiliselt kui ka mentaalselt kahju viisil, mis võib negatiivselt mõjutada nende sooritusi. Nad võivad olla pinges, südamelöögid kiirenevad, tekib külm higi, muretsevad konkurentsi pärast ning lõpuks leiavad
tõenäosus füüsilise koormuse korral on küll väike, kuid siiski ei tohi seda ohtu alahinnata. Äkksurma põhjustab südame fibrillatsioon, mille tagajärjel lakkab vereringe. Äkksurma soodustavad südamehaigused, löögid rindkere pihta või narkootikumid. Äkksurmi on ette tulnud ka Eestis (Sporteri kodulehekülg). 8 Erinevate vigastuste ja haiguste ärahoidmiseks, tuleks alustada oma seisundi testimisest. Kindlasti tuleks suhelda erinevate treeneritega ja olla teadlik võimalikest ohtudest (Jalak, Rein 2006: 49). 1.5 Miks on kooliõpilaste õppekavas kehaline kasvatus? Regulaarne kehaline aktiivsus on inimese tervise säilitamiseks üks tähtsamaid komponente igas vanuses. Sellepärast on ka koolil suur vastutus selle ees, et õpilane hakkaks tulevikus väärtustama tervislikku eluviisi (Piks 2012: 4). Kehalise kasvatuse põhieesmärk on kasvatada vaimselt ja füüsiliselt arenenud, tööst ja kaasinimestest lugupidavaid inimesi
* kiirjooksualase tegevuse efektiivse funktsioneerimise tagamine; * mitmeaastase ettevalmistuse planeerimine, koordineerimine, kontroll; * alarühma lepinguliste kohustuste täitmise tagamine; * eelarve koostamine; * alarühmale toetuste ja lisarahade otsimine. Alarühma juhile allub alarühma vanemtreener. Kiirjooksu alarühma vanemtreeneriks on Valter Espe. Alarühma vanemtreeneri töölõikudeks on: tihe koostöö sportlaste ja nende treeneritega; alarühma kergejõustiklaste andmebaasi koostamine nende sportlikest saavutustest, eesmärkidest ja tegevustest, kuidas eesmärke saavutatakse; andekate noorkergejõustiklaste otsimine, nende treeningtöö jälgimine ja nõustamine; regulaarne õppetreeningkogunemiste ja kontrollpäevade läbiviimine; teiste alarühmadega kokkupuutepunktide leidmine ja kokkulepete saavutamine ühisteks treeninglaagrite läbiviimiseks;
kus Eesti lipp keskmisesse, kõrgeimasse lipuvardasse tõmmati, nautisid paljud eestimaalased kodus telerite ees ning suusaspordihuvilised üle maailma. 2.1.1. Kristina konkurendid Torino olümpial 9 Kristina ja tema isa Anatoli hoiavad pidevalt end kursis sellega, kus konkurendid laagris käivad, kui palju ettevalmistuste ajal mägedes viibitakse ja jõudumööda ka kõige muuga, mis ülejäänud suusamaailma tegemisi puudutab. Kõige rohkem suhtleb Anatoli venelannade treeneritega ja jälgib Norra koondist. ,,Eks kõik salatsevad mingil määral, aga vestlustest koorub siiski üht-teist," räägib Kristina. (Kalkun 2001: 20) Kaks suurimat Kristina konkurenti Torino olümpia eel norralanna Bente Skari ja itaallanna Stefania Belmondo loobusid olümpial võistlemisest. Venemaa koondis oli osaliselt uuenenud. Natalja Baranovat, Julija Tsepalovat (kahekordne olümpiavõitja), Jevgenia Medvedjeva- Abruzovat, Olga Savjalovat peeti tugevateks vastasteks
saata. Samuti esines Põhja-Eesti tallides hobustele eluohtlik ning nakkav herpesviirus, mis võis antud juhul sundida treenereid rohkem tallis aega veetma, kui et küsitlusele vastama. Uurijal ei olnud võimalik intervjuusid läbi viia, nagu algselt plaanitud, kuna 16 uurija tall, kus ta tegutseb oli kõige suuremas haiguse ohus ning nakkuse edasileviku piiramiseks ei olnud uurijal võimalik treeneritega kohtuda. Küsitlus oli esitatud Word failis ning saadeti treeneritele meilile. Tagasi saadeti vastuste ankeet samuti Word failis. Andmete analüüs toimus kvalitatiivsel analüüsi meetodil. Analüüsis kirjeldatakse kõige tähtsamaid ning uurija arvates vajalikumaid ning olukorda ilmestavamaid vastuseid. Küsimustik oli avatud vastustega ja vastajad on anonüümsed. Tsiteerides lauseid, ei ole vastanute sõnastust muudetud. 17 4
annaabi.ee 
