· 70% sellest sünteesitakse organi kehaomaselt (peamiselt maksas). · 30% saadakse toidust. Kolesterooli ülesnaded organismis: · Rakuseina koostiselement. · Osaleb D-vitamiini tekkimisel, mis on vajalik luustiku ülesehituses. Kolesterool jaguneb kaheks · "Hea" kolesterool ehk HDL- kolesterool, kõrge tihedusega lipoproteiin · "Halb" kolesterool ehk LDL- kolesterool madala tihedusega lipoproteiin. LDL ja HDL · LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on ta peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise tekke üheks põhjuseks. · HDL transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Kolesterooli normväärtused · Üldkolesterool 5,0 mmol/L
Kolmas tase toimiksid normaalselt Neljas tase Viies tase Niivõrd suur, et kogu keha saaks hapnikuga varustatud Kuidas hingavad .... Selgroogsed Selgrootud Kopsud või lõpused Kopsud, lõpused, trahheed või Hapnikku transpordib kindlasti kogu kehapind veri, muidu ei jõuaks hapnik Osadel transpordib veri, osadel kõigi keharakkudeni aga imendub hapnik läbi hingamispinna otse kudedesse Hingamine kehapinnaga Keha enamasti väike või ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks ne tase erilise kujuga Kolmas tase Nad on väheaktiivsed
Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas),30% saadakse toidust. Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamiselt veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse
vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas) 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse
kollageen, kromosoomide histoonid (kude). 5. Liikumine. Näiteks lihase liikumine 6. Varuaineline ehk toiteline funktsioon. Valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (muna, piim) 7. Energia 8. Kahjustuste funktsioon. Albumiinid seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse mürkide neutraliseerimiseks maos. 9. Transport. Valkudega seostunud ainete transport biovedelikes (vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone) 10. Kaitse. Antikehad, kes võitlevad haigustega ja haigustekitajatega 11. Geeniregulatoorne funktsioon Struktuurid: 1. Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus kulgeb sirgelt (juuksekarv on sirge) 2. Sekundaarstruktuur spiraal e biheeliks (juuksekarv on lokkis) 3. Tertsiaarstruktuur kera 4
Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: · 70% sellest sünteesitakse organi kehaomaselt (peamiselt maksas) · 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein , st kõrge tihedusega lipoproteiin. "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, st madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse
Kolesterool jaguneb kaheks: “Hea” kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL – inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin) “Halb” kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL – inglise keelesLow Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse
(muna albumiin, rinnapiim kaseiin) Energeetiline funktsioon: 1g valgu täielikul lõhustumisel vabaneb 4kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10-15% energiavajadusest Kahjustamise funktsioon: Albumiinid (munavalge- ja piimavalgud) seovad vastavate rühmade abil raskemetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse mürkide neutraliseerimiseks maos Transpordifunktsioon: Valkudega seostunud ainete transport biovedelikes (vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone) Kaitsefunktsioon: Passiivsed kaitsevalgud (nahavalgud). Aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, kaitsevalgud mdalate ja kõrgete temp. Mõju eest) Geeniregulatoorne: Valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust.
Selgita erinevate keemiliste elementide ( Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. Ca- luukoe komponent, aktiveerib verehüübimist, mõjutab lihasrakkude talitlust, vahendab hormoonsignaale, tagab luukoe säilimise ja arengu Mg- osaleb luukoe moodustumises, on paljude ensüümide kofaktoriks, kindlustab ribosoomide terviklikkuse, on oluline replikatsioonil ja transkriptsioonil Fe- vajalik paljude valkude ja ensüümide ehituses ja talitluses (hemoglobiin, hingamisahela ensüümid jm.), seob ja transpordib organismis hapnikku 6. Vee ülesanded organismis? vesi on universaalne lahusti, on paljude reaktsioonide lähteaineks, loob stabiilse sisekeskkonna, kindlustab raku siserõhu ehk turgori, osaleb termoregulatsioonis, transpordib erinevaid aineid 7. Kuidas jaotatakse sahhariide? pentoosid (riboos, desoksüriboos) omavad viite süsinikku heksoosid (glükoos, fruktoos) omavad kuute süsinikku 8. Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus.
19.Arter-veresoon, mis viib hapnikurikast verd südamest kudedesse. 20.Veen-veresoon, mis viib hapnikuvaest verd kudedest südamesse. 21.Kapillar-kõige peenem veresoon, mis varustab kudesid hapnikuga ja ühenda arterit veeniga. 22.Vereringe-südamest ja veresoontest koosnev süsteem, mis varustab kogu keha kudesid verega. Jaguneb suureks ja väikseks vereringeks. 23.Punane vererakk-kettakujuline, elastne rakk, millel puudub tuum, sisaldab rohkelt hemoglobiini. Transpordib hapnikku. 24.Hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib hapnikku. 25.Valge vererakk-värvitu tuumaga rakk, on liikumisvõimeline. Võitlevad võõrmikroobidega ja võõrkehadega. 26.Vereliistak-e- trombotsüüt-kõige väiksem värvitu vererakk, mis on vajalik vere hüübimisel. 27.Fibriin-vere hüübimisel moodustuv keemiline ühend, mis katab haava tiheda võrgustikuga 28.Immuunsus-organismimi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke 29
lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse organi kehaomaselt (peamiselt maksas) 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein , st kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, st madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt
KUIDAS VERESOONED UMMISTUVAD? Üsna sage haigus on veresoonte lubjumine Sammuti võivad tekkida trombid mis võivad verega edasi liikuda ja samuti väiksemaid sooni ummistada. Kui ummistus tekkib nt kopsus, südames või ajus võib inimene surra. Arteroskleroosi teket soodustab rasvane toit, ülekaalulisus, suitsetamine, vähene aktiivsus, kõrge vererõhk jms VERI ON VEDEL KUDE VERI- Vedel sidekude, mis ringleb veresoontes PUNANE VERERAKK- Vererakk, mis transpordib happniku VALGE VERERAKK- Vererakud, mille põhiülesanne on võidelda organismi sattunud haigusetekitajate ja võõrkehadega VERELIISTAK- Vererakk, mis osaleb vere hüübimisel VEREPLASMA- Valkude vesilahus HEMOGLOBIIN- Valk mis seob ja transpordib hapniku HÜÜBIMINE- LÜMF- Lümfisoontes voolav värvuseta vedelik, mis koguneb rakuvaheruumidest lümfisoontesse Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest
Vereringe ülesanded : 1.Kannab kehas laiali toitaineid 2.Kannab laiali hormoone 3.Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. 4.Transpordib veres sisalduvaid kaiserakke ja antikehi,mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid. 5.Viib ära rakkudes tekkinud jääkaineid, tagades sellega pideva ainevahetuse 6. Kannab Kehas laiali hapnikku.
vormis. Vaba raud on tervisele ensüümide ehituses ja ohtlik. Rauda sisaldavad ohtralt talitluses (hemoglobiin, maks, munad, molluskid, punane hingamisahela ensüümid liha, kuivatatud virsikud, punane jm.); vein, petersell, rosinad jm. Paremini seob ja transpordib omastatakse rauda loomsetest organismis hapnikku produktidest. vesi (H2O) 70 kg kohta 42...45 Vee molekulid on polaarsed ja on universaalne lahusti; l 70 kg-ne inimene ühinevad omavahel on paljude reaktsioonide vajab ööpäevas vesiniksidemetega. Omastatakse lähteaineks; kuni 2,8 l vett
DNA ja RNA ülesanded: DNA: 1) Päriliku info säilitamine 2) Päriliku info ülekanne tütarrakkudele RNA: 1) Realiseerib geneetilist infot 2) Transpordib aminohappeid Sahhariidide biofunktsioonid: 1) Energeetiline f. 2) Ehituslik f. Lipiidide funktsioonid: 1) Energeetiline f. 2) Ehituslik f. 3) Regulatoorne f. 4) Kaitsef. 5) Organismisisene vee saamine Valkude ülesanded: 1) Ensümaatiline f. 2) Ehituslik f. 3) Transport f. 4) Regulatoorne f. 5) Retseptoorne f. 6) Liikumis f. 7) Energeetiline f. 8) Kaitsef. Vee ülesanded: 1) Lahusti 2) Ainete transportija 3) Hoiab püsivat sisekeskkonda
väliskeskkonna vahel. · Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades kile. Sidekude · Omadus ennast taastada, · Sidekude toetab struktuure. parandab haavasid. · Sidekude täidab lihastevahelist · Higinäärme epieelrakud eritavad ruumi. aineid(higi) · Sidekude (veri) transpordib eluks · Neeru epiteelrakud väljutavad vajalikke aineid. jääkaineid. · Sidekude (rasvkude) akumuleerib nahaalla ja pehmendab lööke. Lihaskude · Sidekude seob naha teiste organite külge. · Lihaskude moodustab
VERERINGE ÜLESANDED: Tagab aine vahetuse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapniku, hormoone ; osaleb jääkainete eristamises ; reguleerib temp. ; seob organismi tervikuks. EKG- iseloomustab südame seisundit, mõõdetakse südames tekkivaid elektrivoole. VERESOONED : Arter- viib verd südamest kudedesse- paksud elastsed seinad Veenid : juhivad verd kudedest südamesse pehmed ja õhukesed, Kapillaarid : ühendab artereid veenidega õhukesed. VERERÕHK rõhk mida veri avaldab veresoonte seinale sõltub südamest välja paisatava vere hulgas veresoonte laiusest elastsused ja löögisagedusest. VERI KOOSNEB : veriplasmad ja verirakkud punased (erütrotsüüdid) - hapniku toimetamine kopsudest kudedesse, valged (leukotsüüdid) võidelda võõrmikroobidega, vereliistakud (trombotsüüdid) vere hüübimine. hemoglobiin transpordib hapnikku.
Ehitamise alal ei kaitsta materjale ja konstruktsioone sademete eest. · Kasutatakse ruumides palju vett pesemine, toiduvalmistamine, lillede kastmine, akvaariumid jms. · Ei mõisteta hoonete pidava hoolduse vajalikkust. Neid kasutatakse seni, kuni vajavad suurt remonti. · On nõuded mugavusele ja hoone esteetilisele välimusele suured. 10. NIISKUSE LIIKUMINE. Kui väljas sajab, siis tajume, et veepiisad langevad oma raskuse mõjul. Tuulise ilmaga transpordib langevaid veepiisku õhuvool. Vee ja veeauru liikumist mõjutavad veel difusioon, konvektsioon ja kapillaarjõud. Tavaliselt liigub vesi vedelikuna kiiremini kui auruna. Materjalides ja konstruktsioonides toimib niiskus tihti mitmel viisil samaaegselt. Seepärast on oluline määrata kindlaks, missugune niiskumise viis on domineeriv. Suure niiskuse hulga korral on enamasti tegemist kapillaarse imendumisega, madalama puhul konvektsiooni või difusiooniga. 11. Kapillaarne imendumine.
Veri Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes ja koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on kolme põhitüüpi: a) punased vererakud ehk erütrotsüüdid b) valged vererakud ehk leukotsüüdid c) vereliistakud ehk trombotsüüdid Hemoglobiini (valk, mis seob ja transpordib O2-te) sisaldavate erütrotsüütide põhiülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse. Erütrotsüüdid on elastsed rakud, mis liiguvad ka kõige peenemates veresoontes. Leukotsüüdid kaitsevad organismi mitmesuguste haigustekitajate eest. Trombotsüüdid osalevad vere hüübimises ja on vajalikud ka vere hüübimiseks. Kõige rohkem on veres erütrotsüüte (u. 5 mln), vereliistakuid e. trombotsüüte on vähem (200 000 - 300 000) ja veel vähem on leukotsüüte (5000-8000).
leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid jne); · biokeemiline vereanalüüs erinevate organite ainevahetuse tulemusena tekkinud produktide määr, mida saab mõõta (näiteks kreatiniini hulk neeru ainevahetuse korral, bilirubiini hulk maksa ainevahetuse korral jne) · Leukotsüüdid - Näitavad valgete vereliblede arvu organismis Erütrotsüüdid - Näitavad punaste vereliblede arvu organismis Hemoglobiin - Punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku (norm. 125-130) Hematokritt Näitab erütrotsüüdide ja vereplasma suhet (norm. 41-45%) MCV - Keskmine erütrotsüüdide näit MCH - Keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüüdis MCHC -Keskmine hemoglobiini kontsentratsioon erütrotsüüdis RDW - Erütrotsüüdide jaotuvus suuruse järgi Trombotsüüdid - Vere liistakud, mis tagavad vere hüübivuse
Vesi on elu alus Vesi on ainuke maal leiduv element, mis esineb kolmel kujul: vedel, tahke ja gaasiline. Vee tähtsus organismides: Tagab rakkude siserõhu Osaleb keemilistes reaktsioonides, tähtis lahusti Vajalik organismide paljunemiseks Reguleerib soojust On rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi Transpordib aineid, fotosünteesi lähteaine Polaarsus nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees Veemolekuli polaarsus seisneb selles, et veemolekulis on osalaengud ebaühtlaselt jaotunud ja vesinikuaatomid seovad elektrone nõrgemini kui hapniku aatomid. Vesiniksidemed positiivse osalaenguda vesinikaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomitega; Iga veemolekul võib moodustada kuni 4 vesiniksidet
Mustuse eemaldamine sõltub: · Mustuse liigist · Pinnakattematerjalis omadustest Mustuse eemaldamise kiirus ja efektiivsus: · Puhastusvee omadustest · Ajast · Keemilisest puhastusainest · Soojusest · Tööst Mustuse eemaldamine Vesi: · Niisutab pindasid · Seaob mustust · Eemaldab mustust · Transpordib mustust · Lahjendab puhastusainet vajaliku kontsentratsiooi · Loputab pindasid Aeg: · Üldine töö aeg e aeg, mis kulub mingi töö või tööoperatsiooni tegemisele Tööaja sisse kuluvad: · Tööks ettevalmistumine · Puhastusainete ja vahendite valimine · Töötamine · Töö kvaliteedi hindamine · Töövahendite puhastamine ja hoiulepane Toimeaeg e aeg, mis kulub puhastusainete reageerimiseks mustusega.
Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast 3. Mis on renaturatsioon ja denaturatsioon? renaturatsioon on valgustruktuuri taastumine, denaturatsioon on valgustruktuuri muutmine. 4. Nimeta RNA ja DNA ülesanded RNA: informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks DNA: päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele 5. Mis on komplementaarsus? 6. Missugust ülesannet täidab transport RNA? transpordib aminohappeid ribosoomidesse 7. Millest koosnevad sahhariidid? süsinik, vesinik, hapnik 8. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? hoiab ära ülekuumenemise, kindlustab organismide siseelundkondade töö, kaitsefunktsioon (pisarad), hoiab organismisisest temperatuuri, on hea lahusti 9. Mille poolest erinevad RNA ja DNA? DNA's on desoksüribonukleiinhape, koosneb kahest ahelast; RNA's on ribonukleiinhape, koosneb ühest ahelast, puudub biheeliks 10. Joonista DNA ja RNA nim
Valgud Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid , mis koosnevad aminohappejääkidest. Valke on eelkõige vaja organismide ülesehituseks, kaitseks, ja metabolismi tagamiseks. Lihtvalgud- valgud mis koosnevad vaid aminohapetest, ning on organismile kergesti omandatavad . Näiteks munavalges leiduv albumiin Liitvalgud- valgud , mis koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Näiteks hemoglobiin on rauda sisaldav valk Aminohape- orgaaniline ühend , mis sisaldab karboksüülrühma ja aminorühma. Aminohapped sisaldavad( C.H.N.O.S ehk süsinik,- vesinik,-lämmastik ja hapnik ) Asendamatud aminohapped- aminohapped, mida inimese organism ei suuda ise toota. Täiskasvanud inimesel on neid 8 ja laste puhul 10 Valkude struktuur: 1. Primaarstruktuur- selles on märgitud aminohapete järjestus ( aminohapped on seotud peptiidsidemetega ) 2. Sekundaarstruktuur- moodustub polüpeptiidi keerdumisel alfa heeliksiks. ...
Aine liigub vastu elektrokeemilise potentsiaali gradienti, kasutades H+ sümporti membraanis. (nt anioonide sisenemisel membraanipot. väheneb.) *Transport pumpadega - pumbad tekitavad membraanipotentsiaali, mis mõjutab ioonide liikumist kanalite avatuse/suletuse kaudu Milline on taime rakumembraani membraanipotentsiaalide vahemik. Vm = -60 … -200 Milline on tonoplasti membraanipotentsiaal Vm = -10 … -20 Miks on raku membraanipotentsiaal negatiivne? Plasmamembraani H+ ATPaas transpordib prootoneid tsütoplasmast väliskeskkonda. K+ ioonide väljumine rakust läbi K+out kanalite. Kui prootonpumba funktsioneerimisega on membraan hüperpolariseerunud, siis kuidas ja milliste protsesside vahendusel võiks toimuda membraani depolariseerumine? Positiivsete ioonide sissevool läbi vastavate kanalite (Ca, Na, K). Arvutage tasakaaluline membraanipotentsiaali väärtus kui [K+] rakus on ......mM ja väliskeskkonnas on [K+] ..... mM. R= 8,28J/K mool, T=293 K, F=96 kJ/moolV, z = +1
Archimedes Kristin-Liisa Mägi • Archimedes elas umbes 287-212 eKr • Archimedes sündis Sürakuusas. • Ta oli vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutja. • Ta pani aluse hüdrostaatikale ja staatikale ning tegi kindlaks kangi tasakaalu tingimused. • Teda peetakse mitmete uuenduslike masinate leiutajaks, seal hulgas mitmesuguste piiramismasinate ning kruvipumba leiutajaks. Viimast tuntakse ka Archimedese kruvi nime all. • Kruvipump-on pump, mis transpordib vedelikku kruvisoones piki pumba telge, kusjuures vedeliku tagasivoolu survepoolelt takistavad nii kruvisoone profiil kui ka minimaalne lõtk kruvi ja pumba kere vahel. • Ta defineeris Archimedese spiraali ning leidis meetodi pöördkehade ruumala arvutamiseks. • 1906. aastal avastatud Archimedese kirjutised Archimedese palimpsestis on andnud aimu tema kasutatud matemaatiliste tõestuskäikude kohta. • Leiutised • Archimedese kruvi-tigukonveier, millega tõstetakse vett.
Vereanalüüs Erinevad lühendid vereprooviblanketil mida need tähendavad ? Milleks võetakse vereproove ? Kert Taimla, Silver Puulmann 9c TTG Põhilised proovid vereanalüüsil (Kliiniline vereanalüüs) Leukotsüüdid Näitavad valgete vereliblede arvu organismis Erütrotsüüdid Näitavad punaste vereliblede arvu organismis Hemoglobiin Punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku (norm. 125-130) Hematokritt Näitab erütrotsüüdide ja vereplasma suhet (norm. 41-45%) MCV Keskmine erütrotsüüdide näit MCH Keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüüdis MCHC Keskmine hemoglobiini kontsentratsioon erütrotsüüdis RDW Erütrotsüüdide jaotuvus suuruse järgi Trombotsüüdid Vere liistakud, mis tagavad vere hüübivuse Veel erinevaid vereanalüüsi variante Erütrotsüütide settekiiruse uuring Kasutatakse
Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak- värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest Vere hulk on inimestes erinev sest see sõltub suurusest ja kehaindeksist Verd on tavaliselt 5-6 liitrit Hemofiilia e veritsustõbi-veri ei hüübi Fibriin-valkaine mis moodustab haava kohale tiheda võrgustiku millesse takerduvad vererakud Veregrupid: A grupp(A antigeen, saab anda endale ja ABle) Bgrupp(B antigeen, saab anda endale ja AB)
- RNA Ribonükleiinhape. Koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, lämmastikust, fosforist. - RNA koosneb nukleotiididest: 1) Riboos 2) Fosfaatrühm 4) Lämmastikalus: a) Adeniin b) Guaniin c) Tsütosiin d) Tümiin e) - RNA liike on kolm: 1) Informatsiooni RNA (mRNA) informatsiooni edastamine, info saab DNAlt ja kannab edasi valgu sünteesiks vajalikku kohta. 2) Transpordi RNA (tRNA) transpordib aminohappeid valgu sünteesi kohta(ribosoomid) 3) Ribosoomi RNA (rRna) ehitab ribosoomi ülesse, kui toimub valgu süntees. DNA ja RNA võrdlus Võrrledav tunnus DNA RNA Monomeer Desoksüriboosnukleotiid Riboosnukleotiid Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tümiin tsütosiin, uratsiin
Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: Deoksüribonukleiinhape ehk Dna – leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis Ribonukleiinhape ehk RNA – leidub kogu rakus. RNA täidab kolme erinevat ülesannet organismis. Esiteks toodab ta informatsiooni rakutuumast ribosoomi valgusünteesiks. Teiseks transpordib ta aminohapet tsütoplasmast ribosoomi. Kolmandaks osaleb ta ribosoomi koostises valgusünteesis. mRNA (5%) - informatsiooni RNA Info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta. tRNA (15%) - transport RNA Aminohapete taransport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA (80%) - ribosoomi RNA Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees. Replikatsioon on Dna kahekordistumine enne raku jagunemist. Uus Dna ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele
Rasvhapete oksüdatsioon annab poole rohkem energiat kui süsivesikute/valkude oma, rasvhapped on enam redutseerunud ja esinevad anhüdreeritud vormis. 70kg inimeses on 100000 kcal triglutseriidides, 25000 valkudes, 600 glükogeenis, 40 glükoosis 6. Kirjeldage triglütseriidide lagundamist. Lagundatakse adipotsüütides rasvhapeteks ja glütserooliks hüdrolüüsi teel mida algatavad lipaasid Rasvhapped läbivad membraani ja seotakse verealbumiini poolt, mis transpordib nad energianäljas rakkude mitokondritesse, kus nad muudetakse atsetuul-CoA molekulideks, edasi tsitraaditsuklisse glutserool liigub maksa, kus ta fosforuleeritakse (aktiveeritakse) ning kasutatakse kas triglutseriidide biosunteesiks voi konverteeritakse glutseraldehuud-3-fosfaadiks, mida saab kasutada glukoneogeesiks (glukoosi biosunteesiks) voi edasiseks konverteerimiseks puruvaadiks ning lohustumiseks tsitraaditsuklis 7. Mis on rasvhapete oksüdatiivse lagundamise põhiline metaboolne rada
Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. · Kloroplast- rohelist värvi, taime fotosüntees · Mitokonder- välismembraan, sisemebraan, harjakesed, maatriks 4. Kõigi rakuorganelli ülesanded! · Rakumenbraan- kaitseb ja ümbritseb rakku · Rakutuum- juhib ja kontrollib elutegevust · Tuumake- rRNA süntees · Tsütoplasma- transpordib erniveaid aineid · Kromatiin- kokku pakkimata RNA · Sile tsütoplasmavõrgustik- transport, lipiidide süntees, sahhariidide süntees · Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- ainete transport, valkude süntees · Mitokonder- varustab rakku energiaga · Golgi kompleks- toimub valkude ümbertüütlemine, lüsosoomide moodustis
peamiselt õgirakkude ja antikehade moodustamine. ·Erütrotsüüdid Näitavad punaste vereliblede arvu organismis. Erütrotsüütide ehk punaliblede eesmärk on tõhustada hapniku transporti kudedesse ehk tagada kudede ja organite normaalne varustatus hapnikuga. ·MCV Keskmine erütrotsüüdide näit. ·MCH Keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüüdis. ·Hemoglobiin Punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku (norm. 125-130). ·Trombotsüüdid Vere liistakud, mis tagavad vere hüübivuse. ·Vereliistakud ehk trombotsüüdid omavad vere hüübimisel olulist tähtsust ning nende põhiülesanne on veresoonte terviklikkuse tagamine. ·Trombokontsentraatide ülekannet tehakse vere- ja maksahaiguste, vähi, põletuste ja suure verekaotuse korral. Hematokritt Näitab erütrotsüüdide ja vereplasma suhet (norm. 41-45%).
VEE KASULIKKUS TERVISELE 10.klass Puhas vesi inimene peaks saama iga päev 2-3 liitrit vedelikku Eestis on puhast vett piisavalt Allikavesi on inimeste sõnul kõige puhtam Kust hankida puhast vett? Miks peab vett jooma? Veejoomise graafik Vesi aitab reguleerida keha temperatuuri. Vesi aitab toitainetel jõuda vajalike organiteni. Vesi transpordib rakkudesse hapniku. Vesi aitab viia kehast välja mürkaineid. Vesi kaitseb Sinu liigeseid ja organeid. Vesi hoiab naha niisutatuna Rakk ja vesi Veepuudus Metabolism-ainevahetus Metabolism on kõige laiemas mõttes organismi elutegevus Ainevahetust mõjutavad aga väga paljud tegurid: toitumine, liikumine ja ümbritsev keskkond. Ainevahetussündroom Hea teada vee kohta Keha vajab enam vett: Külma ilmaga või kuuma ilmaga, et asendada
Uuri kodus 1. Elutunnused 2. teadus harud 3. organiseerituse tasemed 4. uurimus meetodid Organismide koostis Makroelemendid: C; H; O; P; S Mesoelemedid: Na; K; Mg; Ca; Cl Mikroelemendid: väga väikeses kogused (Metallid) Vee tähtusus organismis Üldine Kehas umbes 70% vett, vananedes väheneb Taimedes umbes 90% vett Vett saab toidust Tähtsus Vesi hoiab püsivat kehatemperatuuri Vesi transpordib aineid Kaitseb Lahusti Osaleb keemilistes reaktsioonides (Fotosüntees) Tagab siserõhu, hoiab naha trimmis Lipiidid Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Vedelad, tahked ja vahad. 1. Lihtlipiidid 2. Liitlipiidid 3. Steroidid- vitamiinid, hormoonid, kolesteriid Lipiidide funktsioonid 1. Energia talletamine 2. Ehituslik funktsioon 3. Varuaine 4. Ainevahetuslik funkt. Raku teooria ehk tsütoloogia
Tähistatakse: R. 5) Aglutinatsioon... ? ... nimetatakse olukorda, mil doonori aglutinogeen 'kleepub' kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga. Nt doonori A retsipiendi alfa-ga. 6) Lümfi ülesanded... ? ... on tagada immuunsuussüsteem (toodab antikehi, lümfotsüüte), puhastada organism (a la filtreeritakse lümfisõlmedes lümf), lümfotsüütide transport. 7) Vere puhversüsteemid... ja nende ülesanded... ? a) karbonaatpuhversüsteem (transpordib CO2'te vesinikdikarbonaadina) b) hemoglobiini puhversüsteem (võtab osa CO2 transpordist) c) fosfaatpuhversüsteem (seob erinevaid aineid) d) vereplasma valkude puhversüsteem 8) Südamelihase automatismiks nimetatakse... ? ... südamelihase võimet tekitada endas (siinussõlmes) erutus. 9) Südamelöögisagedus sõltub... ? ... vanusest, soost, eluviisidest, keskkonnast, kehalisest treenitusest, emotsionaalsest seisundist. 10) Vererõhk on... ? ..
VERI JA IMMUUNSUS Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Vedel sidekude koosneb: - vereplasma: (vesi, mineraalsoolad, hormoonid, vitamiinid jne.) Ülesanne: transpordib toitaineid kudedesse ja kudedest CO2- te kopsudesse. - vererakud: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid Punalibled: - transpordivad O2- te - tekivad punases luuüdis - eluiga 4 kuud (vanad lagundatakse maksas) - ainsad tuumata rakud - kaksiknõgusad - sisaldavad hemoglobiini (Hgb) => Fe <= annab vere punase värvuse Vere Hgb näitab mitu g. Hgb on 1l veres - meestel 150
molekulist. Ribosoomid: valgusüntees. Plasmiid: sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitab lagundada ümbritsevas keskonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Vajalik toitumiseks. Viburid: nende abil liiguvad. Karvakesed: nende abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Rakumembraan: koosned valkudest ja lipiididest. Kaitseb rakku ja transpordib aineid. Rakukest: koosneb polüsahhariididest, kuid on ka valke ja liitlipiide. Täidab kaitsefunktsiooni. 2) Bakteriraku paljunemine – Paljunevad pooldudes. Rakk pikeneb ja toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine. Rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma. Moodustavad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad. Tütarrakud eralduvad. 3) Miks ei saa bakterid lõputult paljuneda? – Ruum ja ressurssid saavad otsa.
tööd. Taimedes asub klorofülli molekulis ning taime kestades. Cl- Koos Na ja K tagab osmoregulatsioon, membraantransport, vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi, ning on vajalik soolhappe sünteesiks maos. I Osaleb kilpnäärme töös ning kilpnäärme hormoonide ja valkude sünteesis. Sellest sõltub väikelaste kasv ja areng, organismi ainevahetuse kiirus. 3.Kirjelda vee ülesandeid Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides. Vesi transpordib aineid Vesi tagagb raku siserõhu Veekeskkond tagab rakkudes keemiliste reaktsioonide toimumise. Vesi on vajalik organismide paljunemiseks Vesi on fotosünteesi lähteaine Paljud vitamiinid peavad olema vees lahustunud, et organism suudaks neid omastada. 4.Mida nimetatakse metaboolseks veeks? Süsivesikute lagundamisel tekkinud vesi organimis. 5.Mida nimetatakse pH-ks, millest see sõltub? Nimeta 3 inimese kehavedeliku pH. PH näitab keskkonna happelisust
2 ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSEST RAKUD JA KOED rakud koed organid elundkond organism · EPITEELKUDE katab organismi välispinda, organite sise- ja välispindasid. nt. nahk kaitseb keha, sisekõrva epiteelrakud võtavad ärritusi vastu, soole epiteelrakud imavad toitaineid, ripsepiteel - ripsmed ja ka hingamisteedes, puhastavad õhku tolmuosakestest. · SIDEKUDE toetab struktuure, täidab lihastevahelist ruumi, seob naha teiste organite külge, transpordib aineid(veri), koguneb naha alla ja pehmendab lööke(rasvkude). Kollageen mood. sidekoe põhimassi. Rasvkoe rasvaga täidetud rakud eelkõige varuainete kogumiseks, pehmendavad ka lööke. Seal talletatakse ka võõrained, mida erituselundid ei suuda eritada. Fibrillaarne sidekude tihedate paralleelsete kimpudena, mis moodustavad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge ja ligamente, mis hoiavad skeletti koos
salvestamine 17.Mis on sünaps? Närvirakkude kokkupuutekohad, kus ärritus antakse ühelt rakult teisele 18.Kirjelda närviraku ehitust? Keha, pikk jätke, mitu mitmeharulist lühikset jätket 19.Kuidas liigitatakse lihaskoe rakke? Vöötlihaskude, siselihaskude, südamelihaskude 20.Lihaskoe ülesanded? Reageerib erutusele, on võimeline kokku tõmbuma 21.Sidekoe ülesanded? Kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihased luudega, transpordib ained, ühendab kõik koed tervikuks 22.Millised on sidekoe kaks rühma? Toitefunktsioonidega, tugifunktsioonidega 23.Iseloomusta rasvkude? Sisekoe liik, koguvad endasse rasva, kaitseb siseelundkonda, hoiab sooja 24.Iseloomusta luu-ja kõhrkudet? Luukoe rakud, mille rakuvaheaines on suurel hulgal mineraalsoolasid, tugi- ja kaitsefunktsioon, luu – kõva, kõhre - elastne 25.Iseloomusta verd kui sidekudet? Transpordib hapnikku, kaitseb nakkuste ja
. jne. - mikroelementidest on elusorganismides leitud 36 keemilist elementi 2. Vee tähtsus. 1) Kõik organismid koosnevad ja vajavad oma elutegevuseks vett. 2) Vesi on polaarne, mis teeb võimalikuks luua vesiniksidemeid, mistõttu on vesi eluks sobivatel temperatuuridel vedel, mistõttu on see hea lahusti, mistõttu eksisteerib pindpidevus. 3) Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi. 4) Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides, transpordib aineid ja tagab raku siserõhu. 5) Vesi reguleerib soojust (soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui teised ained), on vajalik organismide paljunemiseks ja on fotosünteesi lähteaineks. 3. Anioonide ja katioonide ülesanded. Anioon - ; katioon + 1. Raud(+) - seob organismile vajaliku hapniku, annab verele punase värvuse 2. Kaltsium(+) - tagab hammaste ja luude tugevuse, osaleb vere hüübimisel, reguleerib organismis vee hulka 3
Lihaskude-rakud on piklikud ja sisaldavad niitja kujuga valke müofibrille, mis võimaldavad lihaskoe rakkudel kokku tõmbuda. Selle tagajärjel tõmbuvad kokku ka lihased.Eristatakse kolme liiki:vöötlihaskude skeletilihastes, silelihaskude siseelundites ja südamelihaskude südamelihases.Sidekude-rakud paiknevad hajusalt ja rakkude vahel on rohkesti rakuvaheainet.Sidekude ühendab erinevad koed ühtseks tervikuks.ül-kaitseb(veri ja rasvkude), toestab(luu ja kõhrkude),transpordib aineid(veri). Jagatakse kahte rühma: toitefunktsiooniga sidekoed(veri, lümf ja rasvkude) ning tugifunktsiooniga sidekoed(kõhr ja luukude)Rakumembraani ehitus ja ülesanne-kahekihiline ja koosneb põhiliselt fosfolipiididest(fosfaatrühma sisaldavad lipiidid).Fosfolipiidi molekuli üks ots on seostuv vee molekulidega e hüdrofiilne, teine ots vett tõrjuv e hüdrofoobne. Lipiidide molekulide vahel ei ole tugevaid keemilisi sidemeid,
reaktsioonides valguse toimel on üks fotosünteesi esimesi etappe 3. Vett on vaja organismide 7.C-vitamiin on vees lahustuv paljunemiseks aine, mida inimestel on vaja saada toidust 4. Vesi reguleerib soojust 5.Meduusi keha koosneb üle 95% ulatuses veest 5. Vesi on rakkude 1.Põuaperioodil taimed sisekeskkond ja täidab närtsivad rakuvaheruumi 6.Vesi transpordib aineid 4.Higistamine ja lõõtsutamine kaitseb loomi ülekuumenemise eest 7.Vesi on tähtis lahusti 2.Vesi osaleb toidust saadud valkude, rasvade ja süsivesikute lagundamises 8.Vesi on fotosünteesi 3.Kahepaiksed peavad lähteaine sigimiseks leidma sobiva veekogu
9. Populatsioon- rühm ühte liiki isendeid, kes elavad korraga ühes ja samas paigas 10.Ökosüsteem- samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos eluta keskkonnaga. 11.Geneetika- uurib organismi pärilikkust 12.Etoloogia- uurib loomade käitumist 13.Makroelemendid- süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, fosfor ja väävel. 14.Vee tähtsus organismis? Vesi on hea lahusti, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides, transpordib aineid, tagab raku siserõhu, vesi reguleerib soojust e. aitab säilitada kehatemperatuuri. 15.Hüdrofiilsed ained- ained, mis lahustuvad vees hästi 16.Hüdrofoobsed ained- ained , mis lahustuvad vees halvasti( õlid, rasvad, vahad) 17.Monosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis sisaldavad tavaliselt 3-6 süsinikuaatomit. Nt. glükoos e. viinamarjasuhkur ja fruktoos- puuviljasuhkur. 18.Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on
Loomade koed: Lihaskude, närvikude, rasvkude, sidekude, epiteelkude Taimede koed: Juhtkude, tugikode, assimilatsioonikude, säilituskude, puitkude, kattekude, põhikude, meristeemkude(Pooldumisvõimelised rakud) 4. Organ Kudedest koosneb, rakkudest koosneb. Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. Taimede organid on: Juur - hoiab kinni mullas, toitaineid imeb mullast. Vars - transpordib vett ja mineraalaineid, orgaanilisi aineid. Leht - fotosüntees. Okas on ka leht. Õis - Õistaimedel. Sugulise paljunemise organ. Vili - Seemnete levitamine Käbi - Ainult käbitaimed e paljasseemnetaimed. Seemnete tekitamine. 5. Elundkonna tase Elundkond - Koostöötavad organid, millel on üks ühine eesmärk. Tugi- ja liikumiselundkond - Lihased ja luud Hingamiselundkond Seede- ja vereringeelundkond Kesknärvisüsteem Erituselundkond
elundkonna. Luud koos lihastega mood. tugi-liikumiselundk. (toestab, kaitseb keha, aitab liikuda) Hingamiselundk. kindlustab org. gaasivahetuse. Seedeelundk. Lõhustab toitu, imendab, eemaldab jääkained. Imendunud osad moodustavad uued rakud ja koed. Hingamis ja seedee. koos varustavad energiaga keha. Erituselundk. elundid eemaldavad kehast gaasilised, Vedelad ja tahked jääkained. Vereringelundk. varustab rakke, organeid ja kudesid Ainetega ja transpordib jääkained erituselunditesse. Sigimiselundk. toodab sugurakke ja kindlustab uue org. arengu. Närvisüst. ja sisenõrenäärmed. tegelevad elundk. juhtumise ja kooskõlastamisega.
See võib saada suureks läbimurdeks inimeste ravimises, näiteks on välja mõeldud teeoria, kuidas robot, lastes inimese veresoonde, likvideerib seal trombi või on kuidagi teisiti kasulik. Tänapäeval on juba välja töötatud sellised nanotehnoloogilised asjad nagu määrdumiskindlad püksid, päevituskreemid, süsiniku nanotorukestega tugevdatud tennisereketid, sampoon koos juuksepalsamiga kaks ühes, ja mõned ravimid, mida organism transpordib täpselt õigesse kohta kus ravi hakkab toimima. Algse tulevikupilti nanotehnoloogiast sõnastas Eric Drexler 1986. aastal. Ta kujutab nanomõõtmelisi masinaid mis suudavad töötada aatomilise täpsusega. Masinad on mehaanilised, mis koosnevad erinevatest hammasratastest, kolvidest ja teistest liikuvatest osadest. Tänaseks on teadlased loobunud edasi arendama mehaanilisi nanomasinaid, kuna neile masinatele mõjuksid
· Punase värvuse annab neile hemoglobiin, mis on rauaühendit sisaldav ja hapnikku transportiv valk VERE VALGELIBLED EHK LEUKOTSÜÜDID · Kaitsevad haigustekitajate eest · Tekivad luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas · Eluiga ligi 2-4 päeva · Tuumaga värvusetud rakud · Õgirakud ja antikehasid tootvad rakud VERE LIISTAKUD EHK TROMBOTSÜÜDID · Osalevad vere hüübimisel · Hemofiilia veerehüübimatus VEREPLASMA · Transpordib toitaineid, jääkaineid ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid. · Koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained VERERÜHMAD ABO süsteem: Vastavalt valkude erinevusele vererakkude pinnal: · 0 vererühm · A vererühm · B vererühm · AB vererühm 0 saab anda verd kõigile, kuid 0-ile saab verd anda aint 0 REESUSFAKTOR
Neil on kõrge spetsiifilisus, st et iga reaktsiooni jaoks on oma kindel ensüüm. Mõnede ensüümide aktiveerimiseks on vajalik vitamiinide juuresolek. 14. VALKUDE ??????????????????????????? 15. EHITUSLIK FUNKTSIOON- raku organellid on valgulise ehitusega. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised (küüned, juuksed, kabjad). 16. TRANSPORTFUNKTSIOON- rakumembraanis asuvad transportvalgud. Verevalk hemoglobiin transpordib hapnikku. 17. REGULATOORNE FUNKTSIOON- seda täidavad valgulised hormoonid. Veresuhkru sisaldust reguleerib insuliin, mida toodetakse kõhunäärmes. Adrenaliini toodavad neerupealsed.
annaabi.ee 
