Nanotehnoloogia tulevik (0)

Nanotehnoloogia tulevik
Richard A. L. Jones
Tõlkinud Kalle Hein
Nanotehnoloogia areng on teaduses saanud viimasel ajal väga põnevaks ja uuritavaks haruks. Nanotehnoloogia on tehnoloogia haru, mis käsitleb tehnoloogilisi tegureid mille mõõtmed on väga väikesed ja mis toimiksid isegi aatomi tasandil. See võib saada suureks läbimurdeks inimeste ravimises, näiteks on välja mõeldud teeoria, kuidas robot, lastes inimese veresoonde, likvideerib seal trombi või on kuidagi teisiti kasulik.
Tänapäeval on juba välja töötatud sellised nanotehnoloogilised asjad nagu määrdumiskindlad püksid, päevituskreemid, süsiniku nanotorukestega tugevdatud tennisereketid, šampoon koos juuksepalsamiga kaks ühes, ja mõned ravimid , mida organism transpordib täpselt õigesse kohta kus ravi hakkab toimima .
Algse tulevikupilti nanotehnoloogiast sõnastas Eric Drexler 1986. aastal. Ta kujutab nanomõõtmelisi masinaid mis suudavad töötada aatomilise täpsusega. Masinad on mehaanilised, mis koosnevad erinevatest hammasratastest, kolvidest ja teistest liikuvatest osadest. Tänaseks on teadlased loobunud edasi arendama mehaanilisi nanomasinaid, kuna neile masinatele mõjuksid vedelikes Browni liikumise tõtttu liialt suured jõud ning pinnajõu tõttu nad kleepuksid koheselt esimese materjali külge.
Teine teooria, mille Drexler sõnastas oli bioloogilised nanomasinad. See tähendab et bioloogilisi aineid- lipiide ja valke ja muid aineid kasutades välja töötada nanotehnoloogiat. See teooria, tollal kui Drexler selle kirja pani, tekitas inimeste seas kartuse, et õnnetu juhuse või kurjade kavatsuste tahtel võidakse valmistada isepaljunevaid nanoroboteid.
Nanotehnoloogia areng on võimalik täna evolutsiooniteooria põhjalikule uurimisele, nimelt evolutsiooni käigus tekib nanomasinaid, kuid kuidas seda teha tehislikult? Tänapäeval selleks puuduvad veel vajalikud teadmised ja tehnoloogiad bioloogias. Avalikkusele teeb muret nanotehnoloogia juures peamiselt see, et peen aine võib olla toksilisem kui need aine vormid mis on makrosuuruses.