Juhise rakendusala ja kasutajad Käesolev juhis käsitleb digitaaldokumentide ja nende metaandmete eraldamist elektroonilistes dokumendihaldussüsteemides ning nende üleandmist avalikku arhiivi. Juhis ei esita täielikke nõudeid digitaaldokumentide loomisele, haldmaisele ning eraldamisele asutuse dokumendisüsteemist. Sihtrühmaks on Rahvusarhiivi järelvalve alla kuuluvate asutuste dokumendi ja arhiivihalduse eest vastutavad töötajad ja infotehnoloogid. Traditsiooniline ja digitaalne arhiveerimine Digitaaldokumentide ning nende kirjelduste arhiveerimine ja nende kirjelduste arhiveerimine ja üleandmine ei erine põhimõtteliselt tavapärasest arhiveerimisprotseduurist. Sarnaselt senise praktikaga on vajalik samasuguse nimistu, arhiivikirjelduse ja muu dokumentatsiooni moodustamine, arhivaalide korrastamine, nende viimine kooskõlla pikaajalise
säilitustähtaegade jooksul. ASJAAJAMISE KORRALDAMINE RIIGIASUTUSES 1. ÜLDMÕISTED 1.1. Asjaajamine Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi (Arhiiviseaduse § 2 lg 1). Asjaajamise mõiste ingliskeelne vaste võiks olla records management, kuigi paremini vastaks sellele eesti keeles dokumendihaldus, mida eesti infotehnoloogid ka kasutavad.Record management on juhtimise haru, mis tegeleb süstemaatilise kontrolliga dokumentide loomise, hoidmise, kasutamise ja eraldamise üle. Dokumentide loomise küsimusedrecord management-i mõistes lahendatakse standardite abil ja record management kontrollib standardite täitmist. Samas tuleb märkida, et ka ingliskeelsetes terminites endis on erinevusi (uue ja vana maailma vahel näiteks). Asjaajamise korraldus on juhtimisprotsessi osa
· süütegude menetlemine, · EV diplomaatiline esindamine Töötajate põhifunktsioonid: Töötaja võetakse töökohale, millel ei teostata avalikku võimu, vaid tehakse üksnes avaliku võimu teostamist toetavaid töid. Töökohad, kus ilmselgelt ei peaks töötama ametnikud, sest nende töö ei erine oma olemuselt tööst erasektoris sellised on raamatupidajad, personalitöötajad, asjaajajad, hankespetsialistid, haldustöötajad, infotehnoloogid ja muud abistavat tööd tegevad isikud. Peamised elemendid, mis eristavad avaliku teenistuse õigust tööõigusest on järgmised: - avalikus teenistuses vormistatakse teenistusse võtmine, teenistuslikud muudatused ning teenistusest vabastamine haldusaktiga ehk ühepoolselt; - avalikus teenistuses on ,,lubatud see, mis on seadusega lubatud" ning seetõttu on teenistusõigus reguleeritud suhteliselt jäikadesse raamidesse;
annaabi.ee 
