Päikese gravitatsiooniline tõmme Maa suhtes on 180 korda suurem. See on sellepärast, et Päike asub palju kaugemal kui Kuu. Maal on tõus sellel küljel, mis asub Kuu poolel ja ka vastasküljel. Tõusu ja mõõna ei esine ainult meredes, see tekib ka Maa sisemuses, kuna kõik Maa punktid kalduvad Kuu poole. Loodeid tekitavate jõudude toimel võtab 4 maailmamere pind ellipsoidi kuju, mille pikem telg suundub Kuu poole. Loodejõud tekib tänu kauguste vahele ehk mida väiksem on veeosakeste kaugus Kuust, seda tugevamini tõmbuvad need Kuu poole ehk tekib tõus. Tõusu ajal tõmbab Kuu vett tugevamini, kui Maa kesktõrjejõud suudaks seda tasakaalustada, vesi püsib Maal vaid Maa suure raskusjõu tõttu. Maa kese tõmbub samuti Kuu poole, tugevamini kui veeosakesed teisel pool maakera ning sellepärast on tõus ka Kuu asukoha vastaspool ehk Maa tõukab vee Kuust
Schwarzschildi sfääril ehk sündmuste horisondil on raketi kiirus juba võrreldav valguse kiirusega. Hakkavad ilmnema relativistlikud efektid. Kui eemalolev vaatleja näeb, et raketi langemine musta augu suunas aeglustub kuni täieliku peatumiseni vahetult enne sündmuste horisonti, siis raketis viibivad astronaudid midagi sarnast ei märka. Tähelepanu tuleb pöörata veel ühele nähule. Musta auku langemisel hakkavad raketile ja seal viibivatele reisijatele mõjuma hiiglasuured loodejõud. Need on jõud, mis mõjuvad keha igale punktile erinevalt ja mille tagajärjel rakett koos reisijatega kistakse tükkideks. Loodejõud on seda suuremad, mida väiksem on musta augu mass. Kui kuidagi suudetaks loodejõude vältida, näiteks langedes väga suure massiga musta auku (mille mass võrdub umbes 10 Päikese massiga), näevad astronaudid oma teekonnal järgmist pilti. Kui rakett on veel väga kaugel mustast august, siis esi-
IO Jupiterile lähim Galilei kuudest Albeedo on 0,6 Keskmine pinnatemperatuur on -50°C Pinna värvus on punakasoranz Io pinnal asub 7 tegutsevat vulkaani Meteoriidikraatrid puuduvad, kuid vulkaanikraatrite vaheline keskmine kaugus on 250 km Küllaltki tasase reljeefiga Lõunapooluse läheduses paikneb ilma kraatriteta pooleteise kilomeetri kõrgune platoo Lõuna parasvöötmes asuvad kaks suurt mäge Silpium ja Haemus Loodejõud on Iol väga tugevad Ainukesena Suurkuudest ei ole Io peal leitud jälgi veest Levinuim ühend planeedi pinnal on vääveldioksiid EUROPA Väikseim Galieli kuudest Pinnatemperatuur on öösel -190°C, keskpäeval -150°C Pinna värvus on valdavalt kollakas, polaaralad on ekvatoriaalaladest heledamad On alust arvata, et Europa pind on kaetud mõne kilomeetri paksuse jääkihiga, mille all on ookean või kivitükkidest, jääst ja veest koosnev segu
Io, Jupiterile lähim Galilei kuudest, on küllaltki hele taevakeha (albeedo 0,6), mille keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on 50oC. Kuid seal on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranz, polaaralad seejuures rohkem tumepruunikad, ekvatoriaalalad heledamad. Astrogeoloogidele ootamatult avastasid "Voyagerid" Io peal seitse tegutsevat vulkaani. Jupiteri lähedusest tingitud loodejõud on Iol väga tugevad ning nende energia arvel kujundavad suurkuu vulkaanid täielikult kogu kaaslase reljeefi. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja Maa-taolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid-nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud, keskmine kraatritevaheline kaugus on 250 km ja vulkaanikoonuste läbimõõt 50 km, kuid on ka paarisaja-kilomeetrise läbimõõduga vulkaane
Io, Jupiterile lähim Galilei kuudest, on küllaltki hele taevakeha, ta albeedo on 0,6. Io keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on 50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranzh, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Astrogeoloogidele ootamatult avastasid "Voyagerid" Io peal 7 tegutsevat vulkaani. Jupiteri lähedusest tingitud loodejõud on Iol väga tugevad ning nende energia arvel kujundavad suurkuu vulkaanid täielikult kogu kaaslase reljeefi. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud, keskmine kraatritevaheline kaugus on 250 kilomeetrit. Vulkaanikoonuste läbimõõt on keskmiselt 50 kilomeetrit, kuid on ka paarisajakilomeetrise läbimõõduga vulkaane
2010. aastal teadusajakirjas Nature avaldatud Canupi uus hüpotees selgitab, kuidas võisid tekkida Saturni kuud, mis tiirlevad kohe tänase rõngaste süsteemi vahetus läheduses. Aja jooksul 5 rõngaste läbimõõt suurenes ning nende äärealadel tiirlevad jäätükid sattusid Saturnist juba nii kaugele, et lõpuks olid vahemaad nii suured, et nende omavaheline külgetõmme ületas planeedi loodejõud, mis üritasid neid lahus hoida. Saturni orbiidil tiirutava kosmosesondi Cassini vaatlusandmetel jätkub see protsess ka praegu. Canupi sõnul selgitavad avastused eriti hästi seda, miks Saturni kaaslane Tethys koosneb peaaegu täielikult jääst (Sutt, 2010). 1.2 Saturni rõngad 1610. aastal märkas Galileo Galilei oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist. Kaaslased nad ei olnud, sest mingit liikumist ei õnnestunud avastada. Kuna ta ei
Foto 4. Jupiteri kaaslased Io, Jupiterile lähim Galilei kuudest, on küllaltki hele taevakeha, ta albeedo on 0,6. Io keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranzh, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Astrogeoloogidele ootamatult avastasid "Voyagerid" Io peal 7 tegutsevat vulkaani. Jupiteri lähedusest tingitud loodejõud on Iol väga tugevad ning nende energia arvel kujundavad suurkuu vulkaanid täielikult kogu kaaslase reljeefi. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid -- nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud, keskmine kraatritevaheline kaugus on 250 kilomeetrit. Vulkaanikoonuste läbimõõt on keskmiselt 50 kilomeetrit, kuid on ka paarisaja-kilomeetrise läbimõõduga vulkaane
Io, Jupiterile lähim Galilei kuudest, on küllaltki hele taevakeha, ta albeedo on 0,6. Io keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranzh, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Astrogeoloogidele ootamatult avastasid "Voyagerid" Io peal 7 tegutsevat vulkaani. Jupiteri lähedusest tingitud loodejõud on Iol väga tugevad ning nende energia arvel kujundavad suurkuu vulkaanid täielikult kogu kaaslase reljeefi. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid -- nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud, keskmine kraatritevaheline kaugus on 250 kilomeetrit. Vulkaanikoonuste läbimõõt on keskmiselt 50 kilomeetrit, kuid on ka paarisaja-
Keha, mis tiirleb ringorbiidil ümber maksimaalselt võimaliku kiirusega pöörleva musta augu, võib kiirata gravitatsioonilainetena seitse korda rohkem energiat kui mittepöörleva musta augu ümber tiireldes. Musta auku ei saa ühegi jõuga väiksemaks jagada. Kui must auk laguneks, peaks energia jäävuse seaduse tõttu tekkinud aukude sündmuste horisontide pindalade summa olema algaugu sündmuste horisondi pindalast väiksem. Ükskõik kui tugevad loodejõud ka mustale augule mõjuksid, ükskõik millisel viisil me ka musta auku mõjutaksime, osadeks seda lõhkuda ei saa. Liituda mustad augud võivad. Kui kaks musta auku liiguvad otsejoones teineteise poole ja põrkuvad, siis nad ühinevad mustaks auguks. Järelikult ei saa ühegi protsessi käigus vähendada musta augu mõõtmeid. Mustad augud on peale tekkimist justkui põhjatud kuristikud, mida ei saa mitte mingil viisil vähendada, millegagi täita ega kinni toppida
pöörlemise suunas.Keha, mis tiirleb ringorbiidil ümber maksimaalselt võimaliku kiirusega pöörleva musta augu, võib kiirata gravitatsioonilainetena seitse korda rohkem energiat kui mittepöörleva musta augu ümber tiireldes. Musta auku ei saa ühegi jõuga väiksemaks jagada. Kui must auk laguneks, peaks energia jäävuse seaduse tõttu tekkinud aukude sündmuste horisontide pindalade summa olema algaugu sündmuste horisondi pindalast väiksem. Ükskõik kui tugevad loodejõud ka mustale augule mõjuksid, ükskõik millisel viisil me ka musta auku mõjutaksime, osadeks seda lõhkuda ei saa. Liituda mustad augud võivad. Kui kaks musta auku liiguvad otsejoones teineteise poole ja põrkuvad, siis nad ühinevad mustaks auguks. Järelikult ei saa ühegi protsessi käigus vähendada musta augu mõõtmeid. Mustad augud on peale tekkimist justkui põhjatud kuristikud, mida ei saa mitte mingil viisil vähendada, millegagi täita ega kinni toppida
Valgust neeldub ja hajub atmosfääris. Valguse hajumine õhumolekulidelt selgitab ära, miks atmosfääridega maailmades on taevas päeval hele, kuid atmosfäärita maailmades on ka päeval taevas must. Atmosfääris tekivad tuuled ja ilmastik Magnetväli+atmosfääri gaasid=magnetosfäär, mis kaitseb päikesetuulte eest. Looded tekivad Maa ja teiste taevakehade, peamiselt Kuu gravitatsioonijõudude mõjul. Kui Päikese ja Kuu loodejõud mõjuvad samasihiliselt (kuu loomise ja täiskuu ajal), siis saame eriti suured tõusud ja mõõnad sellistel tingimustel tekkivaid loodeid nimetatakse süsüügilisteks loodeteks. Kui Päikese ja Kuu loodejõud mõjuvad üksteise suhtes Maakerale risti (poolkuu ajal), siis on looded väiksemad ning sellisel juhul kutsutakse loodeid kvadratuurseteks loodeteks Loodelisel hõõrdumisel on kaks efekti:
edaspidi Jupiteri suurkuudeks. (Allikad 4, 5, 8, 10) Io, Jupiterile lähim Galilei kuudest, on küllaltki hele taevakeha. Io keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranzh, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Astrogeoloogidele ootamatult avastasid "Voyagerid" Io peal 7 tegutsevat vulkaani. Jupiteri lähedusest tingitud loodejõud on Iol väga tugevad ning nende energia arvel kujundavad suurkuu vulkaanid täielikult kogu kaaslase reljeefi. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid - nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud, keskmine kraatritevaheline kaugus on 250 kilomeetrit. Vulkaanikoonuste läbimõõt on keskmiselt 50 kilomeetrit, kuid on ka paarisaja-kilomeetrise läbimõõduga vulkaane
annaabi.ee 
