mitmekülgse hariduse.Ta alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste ja näidendite avaldamisega.Goethe oli saksa mitmekülgne geenius,loodusteadlane ja kirjanik.TAlle meeldisid aforismid.Enamjaolt oma teostes kasutas ta hea ja kurja rolle.Kõige paremini on need hea ja kurja rollid välja toodud teoses ,,Faust" .Goethe esimesed kirjanduslikud teosed olid ,,Wilhem Meistri õpiaastad",Götz von Berlichingen",,,Iphigeneia Tourises", ,,AlgFaust", ,,Egmont", ,,Torquato", ,,Tasso" , ,,Rooma eleegid", ,,Noore kunstniku kannatused",,Wilhem Meistri rännuaastad" ja ka loomaeepos ,,Reinuvader Rebane".Goethe tegi teostest järgesid.Algul valmis näiteks ,,AlgFaust" ja siis alles ,,Faust" I ja II. FAust Raamatu peategelaseks ongi Faust ise. Fauston klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Faust on rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust ja elu mõtet
maalima. Oma rännakul Itaaliasse, lõi ta umbes 850 joonistust ning akvarelli, peamiselt maastikust. Tundus isegi, et ta päriselt kaalus artistikarjääri, ent nägi siis peagi oma talendi kitsaid limiite. “Ma olen visuaalse kunsti jaoks liiga vana”, kirjutas ta, “kas ma olen natuke rohkem või vähem kloun on iseasi.” Ent need artistlikud pingutused polnud asjata. Nad rajasid vundamendid uuele kunsti mõistmisele. Itaalias kirjutas Goethe draamad “Egmont” ja “Torquato Tasso”, jätkas töötamist “Fausti” ning “Wilhelmi meistriga”. Tähtsam veelgi tema vahetust tulust oli fakt, et tema eneseavastamise eksperiment oli olnud edukas. Te pöördus Weimari aastal 1788 uue inimesena. Veidi aega hiljem kohtas ta Christiane Vulpiust, noort tüdrukut lihtsatest oludest. Ta oli väikeametniku tütar ning tegeles kunstlillede tootmisega. Nende suhte üle hakkas Weimaris levima
Geschichte Gottfriedens von Berlichingen mit der eisernen Hand". Im Jahr 1773 Schrieb er sein erstes Schauspiel ,,Götz von Berlichingen" und einige Jahre später das Trauerspiel ,,Egmont". Im Jahre 1775 hat der Junge Hertzog von Weimar Goethe als Minister an seine Residenz eingeladen, dadurch hatte er nicht so viel Zeit um zu schreiben. Mit Goethes Reise nach Italien (1786-1788) begann seine klassische Periode. Er schreibt die Dramen ,, Iphigenie" und ,,Torquato Tasso". Nach der Zeit in Italien ist Goethe wieder nach Weimar zurückgekehrt. Er heiratete im Jahre 1806 eine Frau aus einfachen Verhältnissen. Ihr Name war Christiane Vulpius und Goethe war verliebt in ihr natürliches Wesen. Sie hatten mehrere Kinder aber nur ein Sohn (August) hat die jungen Jahre überlebt. Goethe hat in der Zeit viel geschrieben, unteranderen auch naturwissenschaftliche Bücher. Im Jahre 1816 stirbt seine Frau, Christiane. Nach dem
Kersti Merilaas Eesti luuletaja. Sündis Narvas, elas lapsepõlves Peterburis, hiljem Tartus. Kersti Merilaas on sündinud 7. detsembril 1913 Narvas. Sündis nimega Eugenia Moorberg, vahetas oma kodanikunime aastast 1936 Kersti Sang-iks. Ta oli luuletaja, laste- ja näitekirjanik ning tõlkija. 1917. aastani elas Peterburis, seejärel pikemalt Väike- Maarja ümbruses. 1921-1927 õppis Kiltsi algkoolis, seejärel aasta Väike-Maarja gümnaasiumis ning kolm ja pool aastat Rakvere erakommerts-gümnaasiumis, kust pahempoolsest õpilasringist osavõtu pärast 1932 a. välja heideti. Keskkooli lõpetas samal aastal Tapal. Tegi juhutöid Tallinnas, Haapsalus ja mujal. 1935-1936 oli ametnik Rakveres Viru maavalit...
laulud" 1769 (esimeste luuletuste debüütkogu). Esimesed kirjanduslikud loorberid sai 1773 ,,Götz vin Berlichingen", ajalooline draama 16. sajandi talurahva ainetel. 1772 alustas juurapraktikat Wetzlari kohtus. Tõeline tuntus saabus romaaniga ,,Niire Wertheri kannatused" 1774. 1775 läks administratiivtööle Weimarisse, kuhu jäi kogu eluks. Itaalia reisist inspireerituna kirjutas mitu näidendit: ,,Iphigeria Taurises", ,,Egmont", Torquato Tasso". Goethe sai Weimari õueteatri direktoriks, tutvus Schilleriga. Kirjutas satiirilise loomaeepose ,,Reinuvader rebane". !808 ilmus tema suurteos ,,Fausti" teine osa. Kokku kestis Fausti loomine 60 aastat. 7. Goethe kunsti gredo. ,,Suure mõistuse ees langetan pea, suure südame ees kummardan maani" (J.W. Goethe) Kunsti ülesanne on arendada mõistust, kasvatada ja väärtustada tundeid luua inimeses nende harmoonia. 8. Goethe luuletuste põhiteemad
valitsuse salanõunik) (bioloogia, botaanika, geoloogia) Loomingu näited ,,Faust"( värsstragöödia inimloomusest) ,,Noore Wertheri kannatused" (kiriromaan, noore inimese tundeelu) ,,Götz von Berlichen"( draama 16.saj. talurahvasõjast) ,,Wilhelm Meistri õppeaastad"(romaan kunstniku kujunemisest) ,,Egmont" (tragöödia madalmaade vabadusvõitlusest) ,,Iphigeneia Taurises" (värsstragöödia Trooja sõja muistendist) ,,Torquato Tasso" (Värsstragöödia renessanssipoeedi elust) · "Faust": teema, probleemid, teose osad, tegelased, idee. ,,Faust" on Goethe elutöö, mida ta kirjutas 60 aastat. See on kunstisaavutuse kõrgeim tase ning ta oli ajalooline tegelaskuju. Faustist on loodud veel ka teisi teoseid. Teose osad (5-maagiline number) 1. Pühendus 2. Eelmäng teatris (3 osalejat: tetridirektor, näitleja, kirjanik) 3
27. J. W. Goethe oli saksa kirjanik, filosoof, looduseuurija. Armastas lugeda rahvaraamatuid. Läks Leipzigi ülikooli, et omandada juristi kutse. Õigusteadusest enam huvitasid teda aga seltskonnaelu ja teater. 28. Goethe romaanid ja näidendid: ,,Noore Wertheri kannatused", ,,AlgFaust", ,,Faust. Fragment", ,,Wilhelm Meisteri teatrimissioon", ,,Wilhelm Meisteri õpiaastates". ,,Egmont", ,,Ipigineia Taurises", ,,Torquato Tasso". 29. ,,Faust": I osa ilmus 1808., II osa 1833. aastal. 30. Goethet ajendas ,,Fausti" kirjutama Byroni surm, mis ärgitas Goethet mõtlema selle üle, mida tähendab tegutseda ja milles on teadmiste mõte. 31. Enne lõpliku ,,Fausti" ilmumist: ,,AlgFaust" ja ,,Faust. Fragment." 32. ,,Fausti" loomisel on Goether inspireerinud Dante, Shakespeare, Calderon, Milton 33. ,,Fausti" ülesehitus meenutab Dante ,,Jumalikku komöödiat". 34. Goethe tõi ,,Fausti" antiikdraama eeskujul koori
Johann Wolfgang Goethe(1749-1832) Goethe on Saksa kirjanduse mitmekülgne geenius. Ta õppis õigusteadust, loodusteadusi ja joonistamist. Tema ajalooline draama ,,Götz von Berlichingen" 8 tõi talle esimesed kirjanduslikud loorberid. Tema teise romaaniga ,,Noore Wertheri kannatused" kaasnes tõeline tuntus. Tema kirjutised on kajastunud tihti ka päriselus. Goethe kirjutas veel päris mitu näidendit: ,,Iphigeneia Taurises", ,,Egmont", ,,Torquato Tasso". Peale draama ja proosa viljeles Goethe oma pika elu jooksul ka mitmes zanris luulet. Tal on tunde-ja looduslüürikat, rahvalaulu stiilis luuletusi, ballaade, hümne, oode. Tema kirjutatud on ka ,,Faust", mis võttis tal aega kirjutamiseks üle kuuekümne aasta. Friedrich Schiller(1759-1805) Teda on peetud viimase kahesaja aasta kõige erinevamate kultuuriliste ja poliitiliste suundade teerajajaks. Tema kirjutised leiavad suurt hinnangut, aga samas ka laialdast kriitikat
tuntuks kogu Euroopas. Sellesse teosesse kätkes G palju omaenda läbielamistest. Noor Werther elab ja mõtleb Rosseau vaimus; ta on andekas, hella sisetunde ning loomupärase kunstihuviga, teda kütkestab kõik kaunis ja looduslähedane. *1787- ,,Egmont" Madalmaade vabadusvõitlusest Hispaania ülevõimu vastu. 1789- ,,Iphigeneia Taurises"- Trooja sõja mustendeist, Aischylose ,,Oresteiast" ja Euripidese teosest ,,Iphigeneia Aulises" pärineva süzee töötlus; 1789- ,,Torquato Tasso"-suure renessansipoeedi elust. *1796-,,Wilhelm Meisteri õpiaastad"; 1829- ,,Wilhelm Meisteri rännuaastad" see kujutab kunstnikuisiksuse kujunemisteed, mille elutarga juhtmõtte sõnastab G ise: ,,Kõik, mis meiga juhtub ja jätab jälgi, soodustab märkamatult meie arenemist." *Draama ja proosa kõrvale viljeles ta ka luulet. Tunde- ja loodusluule motiividel: ,,Ränduri öölaul" ,,Mignon" ,,Nõmmeroosike" *Ballaadid: ,,Haldjate kuningas"(,,Metshaldjas")
ning varasemate itaalia kirjanike matkimise tendents. Sajandi esimese poole kirjanikest on menukaim Lodovico Ariosto. Kes lõi 'Raevunud Orlando', mis on itaalia kirjanduse tippsaavutus. Firence poliitikamees Niccolo Machiavelli omandas kustumatu kuulsuse oma poliitilise traktaadiga 'Vürst'. Demokraatlikku suunda kirjanduses esindavad draamakirjanik Pietro Aretino ja luuletaja Francesco Berni. Cinquecento teise poole suurim kirjanik oli Ferraras tegutsenud Torquato Tasso, Tema karjusenäidend 'Aminta' (1580) on pastoraalse zanri tippsaavutus Itaalia kirjanduses. Prosaistidest asetus esikohale Matteo Bandello, kelle novellilooming on Boccaccio järel silmapaistvaim itaalia renessansi lühiproosas. Ajastu sünget õhustikku kajastab Giambattista Cinzio novellitoodang. Luules oli märgatav Petrarca loomingu elustumine. Enamik petrarkismi harrastajaid ei küüno epigoonlusest kaugemale. Võimekamaid petrarkaiste oli roomlane Vittoria Colonna. Draamas tekkis
Eriti populaarseks saab romaan noorte seas, sest kardetakse kaotust. Sõnades on lihtne kirglik olla. Goethe elus on ka praktilised muutused. Weimari õukonda, kuhu ta jääb elu lõpuni. Tegeleb riigiasjade juhtumisega, kuid jätkab ka loominguga. Võtab ette kultuurireise Euroopas, millede põhjal ilmub hiljem teoseid. ,,Egmont" - Madalmaade võitlus Hispaaniaga. ,,Iphigeneia Tourises" - tragöödia, mis põhineb troojamüütidel. ,,Torquato Tasso" - renesansiajastu tuntud poeetidest. Mida aeg edasi, seda rohkem tekib Goethes vastuolu. Riigiametnikuna on ta surutud kindlatesse raamidesse, kuid kirjanikuna eeldab ja nõuab vabadust. ,,Wilhelm meisteri õpiaastad" ja ,,Wilhelm meisteri rännuaastad" räägivad kunstniku isiku kujunemisest. Igasugu kahtlused saab kõrvaldada vaid tegutsemisega. Goethe luulekirjutamine jätkub. Haprad, õhulised, hingeõhutaolised. Sündinud juhtumiste aluse. Hinnati tema
1192, peale kolmandat ristisõda. Kõikide uskude olulisimaks elemendiks on kõlbeline tunne. ”Milline usk on kõige õigem?” - vastuseks on mõistukõne kolmest sõrmusest (“Decameroni” 1. päeva 3. novell). Oluline pole usk, vaid inimese kõlbeline käitumine “Laokoon ehk maalikunsti ja poeesia piiridest”(1766)- sõna- ja kujutava kunsti suhted Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) -näidendid: “Götz von Berlichingen”(1773) “Iphigeneia Taurises”(1787) “Egmont”(1788) “Torquato Tasso”(1789) “Faust” I 1808 II 1832 -lüürika u 1600 luuletust; eeskujuks rahvaluule ja antiikluule vormid -romaanid: “Noore Wertheri kannatused” (1774) “Wilhelm Meisteri õpiaastad” (1796) “Wilhelm Meisteri rännuaastad”(1829) Friedrich von Schiller (1759-1805) -näidendid “Röövlid” (1781) “Fiesco vandenõu Genuas” (1783) “Salakavalus ja armastus”(1784) “Don Carlos” (1787) “Maria Stuart” (1800) “Wilhem Tell”(1804)
15.sajandil Põhja-Itaalias Ferrara linn. Matteo Boiardo (1434-1494) Ferrara hertsogi õukonnas erinevates ametites, tõlkis antiikautoreid, kirjutas nii ladina- kui ka itaaliakeelset luulet. Tähtsaim teos romaanilaadne eepos "Armunud Orlando", eeskujuks prantsuse kangelaslaulud, u 35500 värssi. Lodovico Ariosto (1474-1533) Ferrara hertsogi õukonnas, kirjutas nii ladina- kui ka itaaliakeelset luulet, kömöödiaid. Tähtsaim teos eepos "Raevunud Orlando"(1532) 46 laulu u 37000 värssi Torquato Tasso (1544-1595) poeetilised legendid, eepos "Vabastatud Jeruusalemm"(1581); ümber töötatud variant "Vallutatud Jeruusalemm"(1592) episood I ristisõjast 1099.a. 20 laulu u 15000 värssi Prantsuse renessansikirjandus Tugev itaalia renessansi mõju. Kirjandusse tulevad uued zanrid, vanad elavad üle põhjalikke mõjutusi:1)realistlik novell; 2)satiiriline romaan; 3)uus luulestiil lüürikas; 4)ilmaliku renessansidraama alged; 5)filosoofiline essee Võib eristada järgmisi perioode: I 16
16. saj. II poolel väga populaarne. Rahvakeelne, sageli labase, madala keelega, vastand peenele ja rafineeritud madrigalile. Vajalik ka vastav laulmismaneer. Ka muud väljendusvahendid on lihtsad. Kirjutasid heliloojad, kes tegutsesid suurlinnades õukondades. Madrigal tähtsaim ilmaliku muusika zanr Itaalias 16. sajandil. Sünnib 1520. aasta paiku. Tekstid kõrge kunstilise väärtusega. Tõsine temaatika. Autorid itaalia kuulsaimad luuletajad, sh Petrarca, Torquato Tasso (1544 1595). Helilooja peaülesanne on teksti tõsidust, kunstipära tabada. Läbikomponeeritud, puudub refräänilisus (kordused) pidevalt uuenev muusika, mis väga täpselt jälgib teksti nüansse, teksti rütmi. Varasemad, 15201550 4häälsed. Edaspidi 5, 6 ja isegi enamhäälsed. Madrigal oli seltskondlik laul õukondlikus ringis laulmiseks väga populaarsed, trükiti väga palju. Lauldi ka nn
Ning hajusid kõik hallid mõtiskelud, mull' avardusid uued, julged elud. (Marie Under.) spondeus värsimõõt skeemiga /++/. Silbilisrõhulises värsisüsteemis kahest rõhulisest silbist koosnev värsijalg. Näiteks: Tuul läks, ++ lind jäi, lind läks, õis jäi mina uneta. stants oktaav. Kaheksast värsist koosnev stroof, mille riimiskeem on tavaliselt: a b a b a b c c. Stantsid said tuntuks itaalia renessansiaja luules Lodovico Ariosto (1474 1533) ja Torquato Tasso (15441595) loomingus.Näiteks: Kui ruuged neitsid tulnd need maikuu päevad Ja udulikke helbelinikuid Nüüd hõljub aia kohal, okstesse nad jäävad Ning õhus õõtsuvad kui valged tuid. Kõik kaunidused, mis mu silmad näevad, On vastu võtmas kuningannat suid: Kuis kudrutustest kumisevad põõsad, Täis sädelust kõik peenrad kasterõõsad. (Marie Under.) stroof luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid
See manifest on renessansi tähtsaim poeetika. Du Bellay – põhiliselt sonetid. Ronsard söandas oma hilisluules platoonilisele tundele eelistada meelelist armastust. Carpe diem põhimõte. Maise ilu kaduvus vs luule püsivus. Shakespeare’i XVI saj lõpu sonettides – sama motiiv, väljendus lihtsam ja maisem. Südamlikkus, siirus, avameelsus. 10.Renessansi eepiline luule (XV-XVI saj.): Luigi Pulci, Matteo Boiardo, Ludovico Ariosto, Torquato Tasso, Luís de Camões, Edmund Spenser, Alonso de Ercilla jt. (MKL, RA) Kaks peaaegu ühel ajal ilmunud teost XV saj lõpu Itaalias muutsid eepiline luule eriti viljelduks: Pulci „Morgante“, Boiardo „Armunud Orlando“. Tänavalaulikud pöördusid vanaprantsuse eepilise ainestiku poole, nt lood Rolandi taplustest mauridega, kuningas Artur jne. See aines köitis siis haritud kirjanikke. Pulci: „Morgantet“ läbis lai rahvalik naer, burlesk, naljatlev veiderdamine
prattica") Tüüpainestik vanakreeka ja vanarooma müüdid: Orpheus (Orfeo), Euridyke (Euridice), Daphne (Dafne), Apollon jne. Palju kasutati vanarooma poeedi Ovidiuse kogumikku ,,Metamorfoosid" (metamorfoos - moondumine) Teatri- ja kirjandusvormid, millest ooper sai mõjutusi: a) pastoraal e. pastoraaldraama (pastore it k karjus), näit Angelo Poliziano ,,Orpheus" (ca 1480) Torquato Tasso ,,Aminta" (1573) b) katsetused antiiktragöödia elustamisel Vicenza, Teatro Olimpico Sophokles ,,Kuningas Oidipus" 1585, Andrea Gabrieli kirjutas madrigalistiilis koorid c) intermeediumid (vahemäng, vaheosa) suurejoonelised, vaatemängulised etendused pidustuste, rüütliturniiride, tragöödia või komöödia vaheaegadel, sisaldasid tantse ja koore, 16. sajandi lõpupoole ka uues monoodilises stiilis soololaulu. Pole läbivat tegevust ja süzeed.
aastal ning see ilmus pärast tema surma. Olulisel kohal Johann Wolfgang von Goethe loomingus olid aforismid. lRomaanid l1774: "Noore Wertheri kannatused" l1796: "Wilhelm Meisteri õpiaastad" l1809: "Hingesugulased" l1821: "Wilhelm Meisteri rännuaastad" l18111833: Autobiograafia "Luule ja tõde" lDraamad l1773: "Götz von Berlichingen, raudkäega rüütel" l1787: "Iphigeneia Taurises" l1788: "Egmont" l1790: "Torquato Tasso" l1808: "Faust" (1. osa) l1832: "Faust" (2. osa) lLuuletused l1773: "Prometheus" l1782: "Metsavaim" l1790: "Rooma eleegiad" l1794: "Reinuvader Rebane" l1797: "Nõia õpipoiss" l1797: "Jumal ja bajadeer" l1798: "Hermann ja Dorothea" l1819: luuletsükkel "Lääne-Ida diivan" kirja pannud koos Marianne von Willemeriga) l Reisikirjeldused ja loodusteaduslikud tööd l1790: "Katse selgitada taimede metamorfoosi"
Draama taasavastamine 15.-16. saj. Püsivate teatrite ehitamine Eelkõige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca, Plautus) Renessansi eepika 1) Otsene antiigijäljendus (Pierre de Ronsard, La Franciade) 2) Kaasaegne kangelaseepika (Luís Vaz de Camões, Os Lusíadas) 3) Keskajateemaline rüütlieepika (Lodovico Ariosto, Orlando Furioso; Edmund Spenser, The Faerie Queene; Torquato Tasso, La Gerusalemme liberata) 4) Kristlik eepika (John Milton, Paradise Lost, Paradise Regained) Barokk 16. lõpp – 18. saj. algus. Keskus: Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa. Klassitsismi suund Prantsusmaal, Saksamaal. Reaktsioon renessanssile: kristluse rõhutamine, orienteerus prantsuse aristokraatlikule maitsele, juhindus klišeedest. Antiigist teemad ja tegelased, klassikalise vormi diktaat, esteetiline kontroll ja ja moraalne talitsetus (reeglid, normid). 17.-18. saj
Ronsard, La Franciade) tähtsusetuse tunnetamine; b) 2) Kaasaegne kangelaseepika looduse (Luís Vaz de keerukuse/lõpmatuse tajumine Camões, Os Lusíadas) Versailles' palee kabel 3) Keskajateemaline rüütlieepika (Lodovico Talvepalee, St. Peterburg Ariosto, Orlando Furioso; Edmund Kadrioru loss Spenser, The Faerie Queene; Torquato Tasso, Gian Lorenzo Bernini (15981680) La Bernini, San Pietro kolonnaad Gerusalemme liberata) 4) Kristlik eepika (John Milton, Bernini, Proserpina röövimine Paradise Lost, Paradise Regained) Baroki kunsti iseloomustavad: liikuvus Renessansi proosa rahutus François Rabelais, kirg Gargantua et paatos
tuletatud neitsi Maarja nimest. Temale pühendasid ristirüütlid oma vallutused Liivimaal 13. sajandil. madrigal itaalia renessansist pärit lühike naljatlev armastusluuletus, mis sisaldas tavaliselt kellegi meelitavat iseloomustust. Klassikaline madrigal koosneb distihhonidest, kusjuures igale kaksikvärsile järgneb refräänina kolmas värss. Madrigali on viljelnud näiteks itaallased Francesco Petrarca (13041374) ja Torquato Tasso (15441595). maksiim vt sentents. manerism renessansi ja baroki vahepealne metafoorne stiil, mida iseloomustab mütoloogiline vihjelisus ja peen kujundlikkus. manuskript käsikirjaline raamat. Johannes Gutenberg leiutas 15. sajandil trükikunsti, enne seda levisid vaid käsitsi kirjutatud raamatud. marginaal ääremärkus, ka essee väikevorm; mõtisklev või lüüriline kirjanduslik kommentaar. Eesti kirjanduses võttis marginaali mõiste
õigusteadust. Peale ülikooli töötas nati aega advokaadina, tema huvide ring oli pööraselt lai ja hõlmas reaalteadusi (keemia, bioloogia, värvusõpetus, optika, anatoomia). 1775 asus ta Weimari hertsogi riigiteenistusse, sai salanõunikuks ja talle anti aadlitiitel. Peale Itaalia reisi (8688) kirjutas ta luulekogu "Rooma eleegiad" ja näidendid "Iphigneia Taurises" ja "Torquato Tasso". 1791 sai ta Weimari teatri direktoriks, tegutses ka lavastajana. Sõprus Schilleriga sai alguse 1794, kui too Weimarisse kolis. "Götz von Berliching" (1773) näidend tõeliselt elanud mehest, keda ei karistatud talurahvasõja algatuse pärast. Näidendis aga pisteti kongi, kus sureb. "Noore Wertheri kannatused" (1774) loodud Goethe isiklike kogemuste põhjal (armus juba kihlatud Lottesse). Noor Werther armus ülemuse naisesse, mispeale lasi end maha.
annaabi.ee 
