Laboratoorne töö nr. 2 “Mõõtmised topograafilisel kaardil I” 1.1 Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Vastused (tabel 1.1): Joon Joone pikkus 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) kaardil (cm) 1-2 2,7 675 270 1350 54 2-3 4,3 1075 430 2150 86 3-1 5,6 1400 560 2800 112 Joonis 1.1 (põikjooneline mõõtkava 1: 50 000 joonte pikkustega) 1.2 On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus l...
LABORATOORNE TÖÖ nr.3 "Mõõtmised topograafilisel kaardil III" Kõrgused, reljeef (Geodeesia II osa, 1998, 1. peatükk) Ülesanne 1.Punkti kõrguste määramine. Kaart mõõtkavas 1:20 000. Lahendus: Et leida punkti 1A kõrgust, tõmban läbi kahe horisontaali, mille vahel punkt asub, joone, mis on asetatud võimalikult täisnurkselt horisontaalide suhtes, ja mõõdan kaardilt selle pikkuse. Järgmisena otsustan kumb horisontaalidest joonisel on madalam ning mõõdan selle ja punkti vahelise kauguse. Määran kõrguskasvu horisontaalide vahel: kui horisontaalid on mõlemad pidevjooned, on nende vahe 5 m pikk nagu kaardil märgitud. Kui üks horisontaalidest on kriipsjoon siis on horisontaalide vahe poole väiksem ehk 2,5 m. Arvutan reaalse kauguse madalamast horisontaalist punktini kasutades valemit , . Nüüd saan leida punkti 1A kõrguse kasutades valemit , kus on madalama horisontaali kõrgus. H. Samamoodi leian ka järgmised väärtused. Punkt ...
LABORATOORNE TÖÖ nr.1 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Mõõtkavad ("Geodeesia I", lk. 57-63) Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:5000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse. Lahendus: Kui kaardi mõõtkava on 1:50 000, siis vastab 1 cm kaardil 500-le meetrile looduses. Kui mõõtkava on 1:25 000, vastab 1 cm kaardil 250-le meetrile looduses. Kui on vaja leida sellisel kaardil 10,7 cm joone pikkusele vastavat pikkust looduses, tähistan tundmatu pikkuse x-a. Seega: m Kasutades ristkorrutist saan: ehk Samal põhimõttel leian järgmised väärtused. Tabel 1.1 Joon Pikkus (cm) 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) ...
Laboratoorne töö nr. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1. Tuleb määrata antud kaardil punktide A ja B kõrgused. Kuna punkt B paikneb kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel, tõmban horisontaalide vahele abijoone nii, et tõmmatav joon lõikas määratavat punkti ning paikneks kõrgushorisontaalidega risti. Toimin sarnaselt ka punkti A-ga. Määran nii punktil A kui ka punktil B kaks kaugust: punkti kauguse madalamast horisontaalist (a') ja punkti piiravate kahe horisontaali
Laboratoorne töö nr. 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II Ülesanne 1. Leian laboratoorses tööd number 1 märgitud kolme punkti (A, B ja C) geodeetilised ja ristkoordinaadid. Mõlemad koordinaatide süsteemid on märgitud antud kaardi kaardiraamile ristkoordinaadid mustaga, geodeetilised punasega. Koordinaatide väärtusi tuleb lugeda lõunast põhja ja läänest itta. Geodeetiliste koordinaate tähisteks on laius B ja pikkus L, kus B vastab X- teljele ning L Y-teljele
Laboratoorne töö nr. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Ülesanne 1. Märgin kaardile kolm punkti ja tähistan need vastavalt tähtedega A, B ja C. Seejärel mõõdan joonlauaga kaardil punktidevahelised kaugused ning arvutan, kui palju vastaksid kaardil mõõdetud lõigud looduses, kui mõõtkavad on 1:25 000, 1: 10 000, 1:50 000 ning 1:2000. Arvutamiseks leian kõigepealt, kui mitmele meetrile looduses vastab üks sentimeeter kaardil. Kasutades ristkorrutist leian otsitavad väärtused (Näiteks: 1:25 000, 1 cm = 250 cm;
Laboratoorne töö nr.2: mõõtmised topograafilisel kaardil I Laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda mõõtkavadega ja aru saada kuidas neid lugeda. 1. Leida kaardilt mõõdetud punktidevaheliste joonte pikkused erinevates mõõtkavades. Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse (Tabel). Kaardilt mõõdetud joonte pikkused: a. Joon 1-2: 6,25 cm b. Joon 2-3: 3,55 cm c. Joon 3-1: 7,55 cm Tabel 2-1. Punktidevaheliste joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joo 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 n 1-2 1562,5 m 625 m 3125 m 120 m 2-3 887,5 m 355 m 1775 m 71 m 3-1 1887,5 m 755 m 3775 m 151 m Põikjooneline mõõtkava: 2. On antud kahe punkti vahelise jo...
LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Kõrgused, reljeef. Ülesanne 1. Punktide kõrguste määramine Töövahendid: kaart (M 1:20 000), joonlaud, pliiats, taskuarvuti. Metoodika: Ülesanne 1. Punkt H a =140, nagu võib näha kaarti peal. Ülesanne 3.1 Punkti A kõrguse määramiseks leian talle lähemad samakõrgusjooned ja mõõdan nende vahemaa joonlauaga cm-s võimalikult risti läbi punkti A (3,1cm). Samakõrgusjoonte lõikevahe on 5m. Järelikult 3,1 cm on looduses 5m. Mõõdan joonlauaga punkti kauguse lähimast samakõrgusjoonest (0,7cm). Leian kui palju see on looduses. 0,7∗5 3,1 cm – 5 m x= =1,13 3,1 0,7 – x m Järgmiseks liidan saadud tulemuse punktile lähima samakõrgusjoone korgusega (155) ja saan punkti A kõrguse. H a 1 =...
Laboratoorne töö nr. 1. Mõõtmised topograafilisel kaardil I. Töö eesmärk: määrata erinevad mõõtkavad etteantud kaardil; määrata Maa-ameti kodulehelt välja prinditud plaani mõõtkava x- ja y- telje suunas. Töövahendid: Eesti baaskaart Karepa 7412 mõõtkavas 1:50 000, pliiats, taskuarvuti, mõõtevahend. Metoodika: et määrata erinevad mõõtkavad etteantud punktide järgi, mõõtsin punktide A, B, C omavahelised kaugused. Tulemused toodud tabelis 1.1. Ülesannete 2 ja 3 tulemused on toodud tabelis 1.2 ja 1.3. Maa-ameti kodulehelt prinditud plaani mõõtkavaga seotud ülesannete lahendamiseks mõõtsime Kreutzwaldi 5 õppehoone kaks seina looduses ning kaardil. Saadud tulemuste põhjal arvutasin x-ja y-suunad. Tulemused toodud lisalehel 1. Tabel 1.1 Kaardil leitud punktide pikkused erineva mõõtkavaga kaardilehtedel Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 A-B 1625 650 3250 ...
LABORATOORNE TÖÖ nr.2"Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Mõõtkavad ("Geodeesia I osa1. raamat TOPOGRAAFIA, lk. 79-86) Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Mõõtmistulemused on kantud tabelisse 1.1. d1= 4,75 cm d2= 4,85 cm d3=5,28 cm Tabel 1.1 Joonte pikkused looduses Joon 1:25 000 1:10 000 1: 50 000 1:2000 1-2 1187,5m 475m 2375m 95m 2-3 1212,5m 485m 2425m 97m 3-1 1320m 528m 2640m ...
LABORATOORNE TÖÖ NR 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II- Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine Ülesanne 1. Määrata laboratoorses töös nr 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid. Tulemused kanda tabelisse 2.1. Ristkoordinaatide leidmine: X 1 = 6555+1,85= 6556,85 3,7*500=1850 m= 1,85 km Y 1 = 595+0,8= 595,8 1,6*500= 800 m= 0,8 km X 2 = 6560-0,8= 6559,2 1,6*500= 800 m= 0,8 km Y 2 =600-0,45= 599,55 0,9*500= 450 m= 0,45 km
LABORATOORNE TÖÖ NR 1. MÕÕTMISED TOPOGRAAFILISEL KAARDIL I Eesmärk: Leida joonte pikkused kaardil või looduses etteantud mõõtkavades. Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused on kantud tabelisse 1.1. Töövahendid: Eesti baaskaart, mõõtkava 1:50 000, joonlaud, pliiats, taskuarvuti. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon, selle pikkus 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 kaardil 1-2; 4,7cm 1175m 470m 2350m 94m 2-3; 2,7cm 675m 270m 1350m 54m 3-1; 4,3cm 1075m 430m 2150m 86m Metoodika: Kaardilt 1:25 000 vastab 1cm 250m looduses. Et saada tea...
LABORATOORNE TÖÖ nr.2 "Mõõtmised topograafilisel kaardil II" Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine (vt. Randjärv, J. Geodeesia I, Tartu 1999, lk 82-84) Ülesanne 1. Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid. Lahendus: Geodeetilised koordinaadid on punkti laius B ja pikkus L. Nende puhul võetakse Maa kuju määravaks matemaatiliseks pinnaks pöördellipsoid. Punkti geodeetilised koordinaadid leitakse valemite B=+B ja L=+L abil, kus on punktist lõuna pool asuva lähima paralleeli laius, on punktist lääne pool asuva lähima meridiaani pikkus, B ja L on laiuse ja pikkuse juurdekasvud. Võtan arvesse, et B-teljel 3,7 cm60 ja L-teljel 1,9 cm60. Punkti 1 lõuna pool asuva lähima paralleeli väärtus on 5845, selle juurdekasv kaardilt mõõdetuna on 0,95 cm. Ristkorrutise abil leian , ehk x15. Seega liites juurdekasvu, saan B väärtuseks 584515. Punkti 1 lääne pool asuva lähima meridiaani väärt...
Mõõtmised topograafilisel kaardil I Mõõtkavad Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse 1.1. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 12 1375 550 2750 110 23 1625 650 3250 130 31 800 320 1600 64 Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. ...
LABORATOORNE TÖÖ nr.1 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 34:20:00 3,9 cm 975 m 390 m 1950 m 70 m 8,1 cm 2025 m 810 m 4050 m 162 m 4,8 cm 1200 m 480 m 2400 m 96 m Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. S(m)=88,22 1) 1:2000 1 cm 20 m x cm 88,2 m x=1*88,22/20=4,411 (cm) 2) 1:5000 ...
Laboratoorne töö nr. 4: mõõtmised topograafilisel kaardil III Laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda rohkem kaartidega ja nendel kujutatuga. Samuti harjutada, kuidas leida punkti kõrgust kaardil. 1. Määrata kaardil märgitud punktide kõrgused. Kuna punkt A asub täpselt samakõrgusjoonel, siis saame selle punkti kõrguse lugeda kaardilt: HA= 52,5 m Punkt B asub samakõrgusjoonte vahel, seega tuleb selle punkti kõrgus kaardilt mõõta ja arvutada: HB= Hhoris+ h'; Hhoris = 62,5 mKõrguskasv h'= h h'= 2,5= 1,5 m HB= 62,5m + 1,5 m= 64 m 2. Määrata joone AB kalle. Joone AB otspunktide kõrguste vahe ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni SAB suhe on selle joone kaldenurga tangens, mis protsentides avaldatuna on joone kalle i. SAB= 750 m ; h= HB-HA= 64m- 52,5m = 11,5m Valemid: tanAB= ; AB= arctan; i%AB= ; iAB= ; Joone kaldenurga tangens : tanAB= 0,02 Kaldenurk: AB= 052'43'' ...
Laboratoorne töö nr.3: mõõtmised topograafilisel kaardil II Laboratoorse töö eesmärgiks on määrata punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid. 1. Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid ning esitada tulemused tabelis (Tabel 3 ). Tabel 3. Punktide 1, 2 ja 3 geodeetilised ning ristkoordinaadid Punkt B L X(km) Y(km) 1 5923'35'' 2507'35'' 6684,37 564,03 2 5924'20'' 2510'33'' 6685,80 566,81 3 5925'13'' 2509'58'' 6687,45 566,23 2. Lahendada geodeetiline pöördülesanne, s.t leida määratud joonte otspunktide ristkoordinaatide järgi joonte pikkused ja võrrelda arvutatud joonepikkusi laboratoorses töös nr. 1 mõõdetud pikkustega. Punktide geodeetiliste koo...
joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s; m), kui plaani mõõtkava 1:M on 1)1:2000, 2) 1:5000, 3)1:10 000, 4)1:25 000 D(cm) 11 1:2000 1:5000 1:10000 1:25 000 12,13 242,6 m 606,5 m 1213 m 3032,5 m Laboratoorne töö nr 1. ,,Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Koostaja: Ants Nokkur MN 2 Juhendaja: Ene Ilves
LABORATOORNE TÖÖ NR. 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine Ülesanne 1. Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid ja kanda need tabelisse 2.1. Tabel 2.1. Punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid Punkt B L X Y 1 59 11' 53" 24 59' 22" 6562,5 556,550 2 59 12' 58" 25 01' 16" 6564,55 558,4 3 59 11' 16" 25 00' 35" 6561,4 557,7 Maapinna punktide asukoht plaanidel ja kaartidel määratakse kindlaks koordinaatide abil. Põhilised kasutatavad koordinaatide süsteemid on järgmised. 1. Geodeetilised koordinaadid on punkti laius B ja pikkus L. Maa kuju määravaks matemaatiliseks pinnaks võetakse pöördellipsoid. Nivoopinnaks nimetatakse...
saadud tulemuse teisendan kraadideks kasutades kalkulaatorit. Tulemuseks sain 0° 7' 51". Kalde leidmiseks protsentides tuleb 1,875 jagada 820-ga ning korrutada 100-ga, promillides leidmiseks tuleb korrutada 1000-ga. Kalle protsentides on 0,22% ja promillides 2,28. Ülesanne 3. Joone AB pikiprofiili koostamine A-1= 0,4cm x 200= 80m 1-2= 0,2cm x 200= 40m 2-3= 3cm x 200= 600m 3-B= 0,5cm x 200= 100m Metoodika: Topograafilisel kaardil tähistan joone AB lõikepunktid horisontaalidega, saades punktid 1...3. Punktide A ja B vaheline kaugus on kaardil 4,1cm. Looduses on see 4,1×200=820m. Selleks et kanda punktid 1-3 profiilile mõõdan punktidevahelised kaugused ja korrutan ühele cm-le vastava meetrite arvuga. Näiteks lõik A-1 on kaardil 0,4 cm. Looduses vastab sellele 0,4×200=80m. Sama kordan ka lõikude 1-2, 2-3 ja 3-B-ga. Punktidevaheliste vahemaade mõõtmise juures kontrollin kas üksikud mõõdetud vahemaad
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kristi Ruul GEODEESIA I PRAKTIKUM Laboratoone töö Geodeesia, maakorraldus ja kinnisvara planeerimise õppekava Juhendaja: lektor Ene Ilves ’ Tartu 2016 LABORATOORNE TÖÖ NR 1. Mõõtmised topograafilisel kaardil Mõõtkavad Ülesanne 1 (lisa 1) Eesti Põhikaardil (mõõtkavas 1:50 000) leitud kolm punkti ja tähistatud need. Punktidevaheliste joonte pikkused on (1-2) 5cm (2-3) 3,6 cm ja (3-1) 4cm. Arvutasin maastikujoone pikkused erinevates mõõtkavades 1:25 000, 1: 10 000, 1:50 000 ja 1:2000 tulemused kandsin tabelisse 1.1 Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2 000
A 67,5 1 67,5 2 65 3 62,5 4 60 B 57,9 Ülesanne 2. Määrata joone AB kalle Maapinna kalle on 0' 29' 12' Kalle protsentides on 0,85 % Kalle promillides on 8,5 Mõõtmised topograafilisel kaardil III töö nr. 3 15.11.2010
Laboratoorne töö nr 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil Ülesanne 1. Eesmärk: Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised- ja ristkoordinaadid(Tabel 3.1). Tabel 3.1. Punktide geodeetilised- ja ristkoordinaadid Punkt B L X Y 1 59°19'54'' 25°14'06'' 6577,700 570,200 2 59°20'34'' 25°16'13'' 6578,900 572,225
Laboratoorne töö nr 3. Maamõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1 Eesmärk: Punktide A ja B kõrguste määramine. Töövahendid: Võnnu valla kaart, mõõtkava 1:20 000, joonlaud, harilik, kalkulaator. Punkti A kõrgus: 54 Punkti B kõrgus: 65 Kirjeldus: Punkti A asub kahe erineva kõrgusarvuga joone vahel, punkti A saab leida interpoleerimise teel. Selleks tuleb tõmmmata kahe kõrgusjoone vahele abijoon mis oleks risti kõrgusjoontega. Tuleb määrata kaugus väiksema kõrgusarvuga horisontaalist(kõrguskasv) ja kaugus kahe horisontaali vahel. Mõõtmised tehakse kaardi mõõtkava arvestamata. Punkti A leidmiseks tuleb korrutada kõrguskasv kahe kõrgusjoone kõrguse muuduga ja jagada kaugusega kahe horisontaali vahel. Punkt B asub kõrgusjoonel ja selle saab vastavalt kõrgusjoone väärtusele. Ülesanne 2 Eesmärk: Joone AB kalde määramine. HB −HA ∆ h AB i= = SAB SAB 65−54 i= =0,019 590 ...
Nr 15- 88,22 m 1) 4,41 m 2) 1,76 m 3) 8,82 m 3 Ülesanne 3. On antud kahe punkti vaheline kaugus plaanil (d; cm). Leida selle joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s; m), kui plaani mõõtkava 1:M on 1) 1: 2000 2) 1:5000 3) 1:10 000 4) 1: 25 000 Nr. 15 7,23 cm 1) 144,6 m 2) 361,5 m 3) 723 m 4) 1807,5 m Mõõtmised topograafilisel kaardil I töö nr. 1 02/11/10
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Mõõtkavad Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse 1.1. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon Plaanilt 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 mõõdetu d 1-2 2,55 cm 637,5m 255m 1275m 51m 2-3 3,3 cm 825m 330m 1650m 66m 3-1 4,3 cm 1075m 430m 2150m 86m Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. Lähteandmed on ...
Laboratoorne töö nr. 2 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" 1.1 Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Vastused (tabel 1.1): Joon Joone pikkus 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) kaardil (cm) 1-2 2,7 675 270 1350 54 2-3 4,3 1075 430 2150 86 3-1 5,6 1400 560 2800 112 Joonis 1.1 (põikjooneline mõõtkava 1: 50 000 joonte pikkustega) 1.2 On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus lo...
9 1 9 5 (SM- 6475545,83 657541,72 -10,237 -3,548 -2332958,026 -66290162,74 8) 8 1 Summa 0 0 129,573633 129,573633 Pindala on seega 1295736332647868165 0,006ha Ülesanne 2. Pindala määramine graafiliselt. Määrata graafiliselt topograafilisel plaanil piiritletud maatüki pindala. Lahendus Jagan kujundi lihtsamateks kujunditeks, kolmeks kolmnurgaks. Arvutan osakolmnurkade pindalad valemi 2P=ah järgi, kus P on kolmnurga pindala, a on kolmnurga alus ja h on sellele alusele tõmmatud kõrgus. Võtan arvesse ka joonise mõõtkava, mis on 1:166. Kogupindala saamiseks liidan need kokku. Pindala peab tulema võrdne eelmises ülesandes arvutatud pindalaga. 1.kolmnurk: a=525cm6m, h=2cm332m, 2P=6.09332=20, P=10m² 2
Laboratoorne töö nr. 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II Ülesanne 1 Eesmärk: Geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine kolmele punktile. Töövahendid: Eesti baaskaart nr. 7412, mõõtkava 1:50 000, joonlaud, kalkulaator. Tabel 1. Punktide geodeetilised ja ristkordinaadid Punkt B L X Y o o 1 59 38’2“ 26 29’19“ 6613,25 640,4 2 59o38’14“ 26o32’25“ 6613,75 643,23 3 59o36’57“ 26o30’57“ 6611,275 641,90 Kirjeldus: X koordinaadi saamiseks, tuleb kaardil leida sellele punktile lähim lõunapoolse ristkoordinaati joone väärtus ja liita sellele juurdekasv- juurdekasv näitab kui palju on punkt kõrgemal lähimast lõunapoolsest võrgu joonest. Y koordinaadi leidmiseks tuleb lähi...
Laboratoorne töö nr. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Ülesanne 1 Eesmärk: Kolme punkti leidmine kaardil, nendevahelise kauguse mõõtmine ja nende ümberarvutamine looduses vastavale pikkusele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000, 1:2000. Töövahendid: Eesti baaskaart nr. 7412, mõõtkava 1:50 000, joonlaud, kalkulaator. Tabel 1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon/joone 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 pikkus 1-2/5.5cm 1375 550 2770 110 2-3/5,6cm 1400 560 2800 112 3-1/5.0cm 1250 500 2500 100 Kirjeldus: Kaardilt 1: 25 000 vastab 1cm 250m looduses. Et saada teada missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele tuleb kaardilt saadud pikkus korrutada vastavalt mõõtkavale, näiteks 5,5cm x 250= 1375m, seega 5,5cm kaardil vasta...
mõõd S-arvut järgi arvuatud S-e 1-2 4225 m 4214 m 4245 m 11 m -20 m 2-3 5355 m 5340 m 5369 m 15 m -14 m 3-1 5455 m 5389 m 5475 m 66 m -20 m Tabel 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II töö nr. 2 Koostas 15.11.2010 juhendas
Töö eesmärk: Analüütiline pindala määramine.Arvutada maatüki pindala piiripunktide ristkoordinaatide järgi. Lähteandmed(punktide 1, 2, 3, 4 ja 5 ristkoordinaadid X ja Y) võtta laboratoorsest tööst nr. 5"Kinnise teodoliitkäigu koordinaatide arvutamine". Pindala määramine graafiliselt.Määrata graafiliselt topograafilisel plaanil piiritletud maatüki pindala. Pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine planimeetriga: a) määrata planimeetri jaotise väärtus, b) määrata ühe kõlviku pindala planimeetriga. Töövahendid: Taskuarvuti, andmed laboratoorsest tööst nr.5, planimeeter. Metoodika: Analüütiliselt: kasutades laboratoorses töös nr. 5 saadud koordinaate arvutan välja maatüki pindala kasutades Gaussi valemit. Saadud tulemused tabelis 1. Graafiliselt: jaotan maatüki kolmeks
latini kui ka kõrguskasvu. Esimene diagrammtahhümeeter Hammer-Fennel valmis 1900.aastal. Diagrammtahhümeeter Ajalugu • Paljudest optilistest automaattahhümeetritest enim kasutatavaks osutus J.Dahli täiustatud diagrammtahhümeeter Dahlta. Seda tüüpi automaattahümeetreid kasutati kuni elektrontahhümeetrite ilmumiseni. Automaattahhümeetrite joonepikkuse mõõtmistäpsuse piiriks oli 1/300. Neid sai edukalt kasutada topograafilisel mõõdistamisel. Autoreduktsioontahhüme eter Tänapäeva elektrontahhümeetrid • Kaasaegne elektrontahhümeeter koosneb: elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist , arvutist ja salvestist. Veel kuuluvad mõõdistamiskomplekti prisma koos prismasauaga, statiiv, treeger koos adapteriga, aku, termomeeter, baromeeter jm. Elektrontahhümeetrid Tahhümeetrid jagunevad • Topograafiline tahhümeeter – nn 6 – 7 nupuga tahhümeeter, nurgaline täpsus 5 – 10”.
Vastused. 1. absoluutne kõrgus on see kui on võetud merepinnast tippuni ja suhteline on see kui on võetud jalamist tipuni. 2. Samasügavusjoon ehk isobaat on joon kaardil, mis ühendab sama sügavusega punkte. Samakõrgusjoon ehk isohüps ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. 3. Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus on ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevahe ks 4.päikse kiirgus 5. Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist ehk porsumist kui ka füüsikalist murenemist ehk rabenemist
Joonis 3 Diagrammtahhümeeter Hammer-Fennel [1] Paljudest optilistest automaattahhümeetritest enim kasutatavaks osutus J.Dahli täiustatud diagrammtahhümeeter Dahlta(Zeiss,1919). Seda tüüpi automaattahümeetreid kasutati kuni elektrontahhümeetrite ilmumiseni. Automaattahhümeetrite joonepikkuse mõõtmistäpsuse piiriks oli 1/300. Neid sai edukalt kasutada topograafilisel mõõdistamisel. Suuremat täpsust nõudvatel töödel(nt polügonomeetria) oli kasutatav Bosshardt-Zeissi reduktsioontahhümeeter aastast 1925. Selle pikksilma objektiivi ette paigutati optiliste kiilude abil tekitatud kahekordse kujutisega kaugusmõõturi otsik, mis kompenseerib automaatselt pikksilma kaldest tingitud vea joonepikkuse lugemil. Joonepikkuse mõõtmiseks kasutati erilist horisontaalset mõõtelatti, kõrguskasvu määramiseks aga erilist tangensskaalat
elektri- ja sideliinide · Geomeetriline- määratakse vertikaalsete nivelleerimis latidega. I klass- riiklikud kõrgusvõrgud; II klass- riiklikud kõrgusvõrgud; III klass- kohalikud võrgud; tehniline- mõõdistamisvõrgud. Kõige täpsem! Nõuab palju tööd ja vaeva. · Trigonomeetriline- kohalikud võrgud, mõõdistamisvõrgud (künkliku maastiku reljeefi mõõdistamiseks, topograafilise mõõdistamise kõrgusliku alusvõrgu loomisel ja reljeefi topograafilisel mõõdistamisel). Täpsus on geomeetrilisest nivelleerimisest mitu korda väiksem. · Hüdrostaatiline- määratakse voolikuga ühendatud anumate põhimõtel. Kasutatakse riiklikel võrkudel, ehitustel (tunnelites, elamuvundamentide, horisontaal osade mõõdistamisel); suurel ruumalal kulukas ja aeganõudev. · Baromeetriline- määratakse õhurõhu mõõtmisega; erinevatel kõrgustel on erinev õhurõhk
Kuna alevikus pole suvilaid, elatakse seal aastaringselt. Ainukesed sesoonsed elanikud on Ülenurme kooli ühiselamu elanikud, kuid neid pole autori hinnangul väga palju, 10-20 elaniku. Joonis 1. Ülenurme alevikust valitud ala (Maa-amet 2016) 1.2.Määratletud ala maakasutuslike planeeringute ajalugu Joonistel 1-4 on näha erinevatelt ajaloo kaartidelt Ülenurme aleviku muutusi. Kaheverstase kaardil ja Eesti topograafilisel kaardil on näha, et enamik alast on soo. Joonisel 4 ja 3 pole väga suuri muutuseid toimunud. Võrreldes jooniseid 2 ja 3 on toimunud palju muutuseid. Juurde on tulnud koolimaja kompleks, era- ja kortermaju. Joonistel 1 ja 2 on juurde tulnud eramajade komplekse. Aastal 2006 avati Ülenurme alevikus Konsum (Ajalugu 2016). Hiljuti on lisandunud Ülenurme aleviku ka teine lasteaed (Avaleht 2016). Järgnevalt on Ülenurme aleviku arengu periodiseering tehtud etappideks.
Peale jõgede võivad orge uuristada ka liustikud, peamiselt pikad alpi liustikud. Kolmas põhiline võimalus orgude tekkeks on läbi murrangute tekke. Sellised on näiteks riftiorud või muud väiksemad alangud. Mandrilava mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. (enamasti tasandikulise pinnamoega). Süvik piklik, sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas.(tekib kahe laama piirile). Samakõrgusjoon ehk. Horisontaal joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama kõrgusega punkte. Murenemine protsesside kogum , mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Erosioon protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Karst karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm. Ilm maa hetkeseisund. Ilma määravad parameetrid : õhutemperatuur, õhurõhk, sademed jne.. Kliima teatud piirkonnale omane pikaajaline ilmade reziim.
99% planeedi veeaurust on troposfääris. Veeauru kontsentratsioonid muutuvad laiusega - suurimad troopikas (kuni 4%) ja vähimad poolustel. Kõik ilmastikunähtused toimuvad troposfääris, Troposfääris toimub õhu pidev segunemine tänu konvektiivsetele õhuvooludele. · Tropopaus konstantse temperatuuriga kiht, mis eraldab troposfääri stratosfäärist Samakõrgusjoon ehk isohüps ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. · Konvektsioon energia ülekanne, kus on tegemist õhumasside vertikaalse liikumisega, mis tekib aluspinna erinevast soojenemisest tingitud õhurõhkude erinevusega. Sageli kasutatakse ka terminit termiline konvektsioon · Kui temperatuur kõrgusega tõuseb on tegemist inversiooniga Termokliin temp hüppekiht sügavates kihistunud veekogudes
3 Nimi: ........................................ Asukoha määramiseks kaardiruudus vajame esmalt kaardiservadelt antud ruudu E ja N väärtusi, millele kummalegi lisatakse lõppu kilomeetriruudu sisese vastavasuunalise mõõtmise tulemusena saadud väärtus meetrikümnetes. Näide asukoha määramisest topograafilisel kaardil. Mõõtkava 1:50 000 (1 cm = 500 m), kaardiruudu külje pikkus 2 cm ehk 1 km. 1) E väärtus: 2) N väärtus: Ruudu number = 25 Ruudu number = 50 8 mm = 400 m = 40 14 mm = 700 m = 70 Kokku 2540 Kokku 5070 Kaardil näidatud punkti ristkoordinaadid on seega 2540 5070 Koordinaatide väärtusi edastatakse ühe numbri kaupa. Antud juhul näiteks kaks-viis-neli-null; viis-null-seitse- null. Suuna määramine
arhiivis. Selle jaoks on analüüsitud vanu kaarte, raamatuid ja internetiallikaid. Räpina mõis ja seda ümbritsev park asub Põlvamaal, Räpina vallas Võhandu jõe ja Räpina paisjärve ääres. Läbi ajaloo on pargi kujundus ja ülesehitus muutunud aga piirid on enamjaolt samaks jäänud. Töös antaksegi ülevaade Räpina mõisa (Sillapää lossi) ja selle pargi arengust kuni tänapäevani. Joonis . Räpina mõisa park ja hooned Nõukogude Liidu topograafilisel kaardil. Joonis . Räpina Alamõisa maade plaan, 1903. EAA f.2469, 1, 2. 761.1.3 Ajalooline ülevaade Mõisakompleksi omanikest ja hoonetest 18-21 saj. Räpina mõis asutati 1582. aastal. 1728. aastal omandas mõisa Peeter I õukondlane K. G. von Löwenwolde, kes rajas 1734. aastal Räpinasse paberivabriku. Tema ehitas ka mõisasüdame esimest korda esinduslikumalt välja. (Abner et al. 2012) 1830-ndatel said mõisa omanikeks von
• pinnakatte elemente (liivikud, kivised alad jm) • reljeef (tavaliselt samakõrgusjoonte abil) ja üksikud pinnavormid • asustussüsteem (linnad, külad, hoonestatud alad, üksikud majad jm) • teede- ja muud ühendusvõrgud • majandustegevuse objektid (tehased, karjäärid, settebasseinid, üksikud objektid kuni valgusfoorini välja) • haldus- ja elukorralduse seisukohalt muud olulised piirid (nt looduskaitsealad) Topograafilisel kaardil on kolmekordne raam: • siseraam, mis piirab maastiku kujutist • minuti- ehk kraadiraam • jämedama joonega välisraam, mis on dekoratiivse tähtsusega. Topograafilise kaardi raamile on märgitud: • ristkoordinaatide ja geograafiliste koordinaatide • väärtused konstantse intervalliga ning naaberlehtede nomenklatuurid Ristkoordinaatide täielikud väärtused kirjutatakse ainult kaardilehe raami nurkade lähedal olevatele
I osa 1. Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega.
kuulub arsti kompetentsi). Pleurahõõrdumiskahin on tunda palpeerides ja auskulteerides on kuuldav kare hingamiskahin. Trahhea asetsus Asetseb tsentraalselt ja on imikueas liikuv. (Kallas jt 1999, Whaley & Wong 2007.) 5.2.3. Hingamiselundkonna perkussiooni metoodika ja hindamine Perkuteeritakse vajadusel nii lamavas, istuvas kui ka seisvas asendis. Kirjeldatakse kopsude topograafiat, tumestuse esinemist. Kopsude perkussioon kuulub arsti tegevuste kompetentsi. Topograafilisel perkussioonil saab perkutoorse kõla erinevuste järgi määrata: kopsu ja maksa vahelist piiri (lastel on medioklavikulaarjoonel 4. roidevahemikus) ning kopsude alumisi piire. Võrdlevat perkussiooni teostatakse patoloogia väljaselgitamiseks. Perkuteeritakse võrdlevalt vaheldumisi paremat ja vasakut kopsu. Perkutoorne tumestus viitab infiltratiivsele protsessile, tuumorile või vedelikule. Perkussioonikõla tugevnemine viitab suurenenud õhusisaldusele kopsudes. (Kallas jt 1999.)
Seega on direktsiooninurk muutumatu vaadeldava joone eri punktides. Mis on asimuut? Asimuut on päripäeva nurk põhjasuuna ja mingi objekti suuna vahel. Võib olla 0-st 360 kraadini. Mõõdetakse looduses kompassi abil ja kaardil nurgamõõtja abil. Mis on magnetiline asimuut? Magnetiline asimuut on magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuut. Mis on horisontaal, selle omadused? Samakõrgusjoon ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. Mis on horisontaalide lõikevahe? Horisontaalide lõikevahe on paralleelsete nivoopindade vahekaugus. Mis on leppemärgid? Kaardi leppemärgid ehk tingmärgid on märkidest, tähtedest või graafilistest kujutistest koosnev süsteem, mida kasutatakse kaardistamisel, et luua kõigile lugejaile üheselt mõistetav ruumiline pilt. Mis on kõlvik? Kõlvik on maatükk, mis erineb temaga piirnevast alast looduslike tingimuste või
ning kõrgus h. 13. Millised geodeetilised põhivõrgud on kasutusel? On olemas tihendusvõrk(on rajatud paarispunktidest koosneva lausvõrguna, üks punktide paar 16-25 m2 kohta, punktide omavaheline kaugus on ca 500m.Punktidele on määratud GPS koordinaadid +- 3-5 cm täpsusega. Kasutatakse ka kõrgemate hoonete. Plaanilise KGV punktidena kasutatakse ka kõrgemaid hooneid, kirikutorne ja majakaid. )ja on olemas mõõdistamisvõrk ( Peab tagama topograafilisel mõõdistamisel graafilise täpsuse + - 0,2 mm. 14. Millised on joone mõõtmise vahendid? Jooni saab mõõte lindiga, mõõtmisi teostatakse alati 2 korda. 15. Kuidas hinnatakse joonemõõtmise kvaliteeti? Mõõtmiste kvaliteeti hinnatakse suhtelise vea abil 1/N. Selleks leitakse esmalt kahe mõõtmistulemuse vahe (5d), mis jagatakse mõõtmistulemuse keskmisesse (D) ja tulemus väljendatakse lihtmurruna, mille lugejas on 1 ning nimetajas mingi arv N ( 5d /D = 1/N). 16
Igapäevaelus kasutatakse kõige rohkem linnaplaane. Väikesemõõtkavaline kaart- kaart, mille mõõtkava on 1:1 000 000 ja vähem. Nendel kaartidel kujutatakse suure pindalaga maa-alasid. Väikesemõõtkavalise kaartide hulka kuuluvad maailmakaardid, mandrite või nende osade kaardid, riikide kaardid jne. Igapäevaelus on väikesemõõtkavalised kaardid nt seinakaardid, "Maanteede atlase" kaardid jm. Horisontaal- ehk samakõrgusjoon on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. Absoluutne kõrgus ehk üldkõrgus on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest merepinnast. Isoterm- ehk samatemperatuurijoon on joon kliimakaardil, mis ühendab ühesuguse õhutemperatuuriga punkte. Tavaliselt kujutatakse kliimakaardil jaanuari või veebruari ja juuli samatemperatuurijooni, mõnikord ka aasta keskmiseid samatemperatuurijooni.
on maapinna kalle ühesugune. Horisontaalide asukoha 2 naaberpunkti vahel määratakse ära interpoleerimisega (graafiliselt või analüütiliselt). 45. Reljeefi kujutamine, samakõrgusjoonte omadused Reljeefi kujutamisele esitatavad tingimused Esimesest pilgust peaks saama ettekujutuse reljeefi üldisest iseloomust- kas maastik on tasane, künklik või seljakute ja orgudega. Peale reljeefivormide üldise määramise peab topograafilisel plaanil reljeefi kujutamise viis võimaldab määrata maapinna üksikute punktide kõrgusi, punktidevahelisi kõrguskasve, nõlvade kaldeid, valgalade pindalasid jne. Reljeefi kujutamise viisid Kõrgusarvude abil reljeefi kujutamine seisneb selles, et plaanile märgitakse sobiva tihedusega rida maastiku reljeefi iseloomulikke punkte ja kirjutatakse nende punktide juurde vastavad kõrgused. Kõrguskasvude viisi kasutatakse reljeefi kujutamiseks peamiselt tiheasustusega aladel
18.MAGNETISM 1.Magnetväli,magnetväli jõujooned ja suund (+ joonis) Magnetvälja põhiomadus on, et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut või elektrivoolu (magnetilise) jõuga. Magnetväli eksisteerib ainult liikuva laengu ümber ja seda on võimalik avastada liikuvale laengule mõjuva jõu kaudu. 18 Mangetväljajõujooned on nagu kontuurjooned (konstantne kõrgus) topograafilisel kaardil, nii et nad esitavad midagi pidevat ning teistsugune kaardistamine võib näidata jooni kas tihedamalt või hõredamalt. Magnetvälja jõujooned on suletud kõverad(ei ole algust ega lõppu) Alternatiivne meetod kaardistamiseks on ühendada magnetjõujoonte nooled, mis moodustuvad väljajooned. Magnetvälja suund on igas punktis sellisel juhul paralleelne selle lähima väljajoonega. Joonis 3 Magnetvälja jõujooned Joonis 3
jaamast, siis tuleb kõigepealt arvutada sidepunktide kõrgused rippuva nivelleerimiskäigu meetodil. Vajaduse korral võib magistraali suhtes rajada sihid mingi sobiva nurga all. Töö käigus koostatakse abriss nagu ruutude meetodi puhul ja ka plaani koostamine on analoogiline. Trassi mõõdistamine 1. Üldist Liiniehitiste nagu tunnelid, torujuhtmed, liiklusmagistraalid telge nimetatakse trassiks. Liiniehitiste rajamine toimub mitmes etapis: projekteeritakse trass topograafilisel kaardil; trassi mõõdistamine suures mõõtkavas; detailne projekteerimine; märkimistööd; ehitustööd. Vaatleme mõõdistamist autotee trassi järgi, sest see on kõige keerukam. Geodeet peab maastikul trassi tähistama ja kindlustama, mõõtma pöördenurgad, märkima kõverad, tegema trassi piketeerimise koos maariba mõõdistamisega, sooritama geomeetrilise nivelleerimise, koostama trassi plaani piki ja ristprofiilid. Autotee koosneb
annaabi.ee 
