METALLURGIA 1. Metallide saamiseks on kaks võimalust: a)Korrodeerumine (metallid oksüdeeruvad) b) Metallimaagi redutseerimine kõrgel temperatuuril (elektrometallurgia?) 2. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb? Vanametalli tähtsuse tõus eriti mustas metallurgias (väheneb rauaMAAGI vajadus ehk tooraine vajadus väheneb). Keemiatööstuse areng alternatiivmaterjalid metallide asendamiseks (kunstmaterjalid, mis on isegi paremate tarbimisomadustega) 3. Kuhu (A; B; C või D) oleks tõenäoliselt 19. sajandil tekkinud rauasulatusettevõte? Põhjenda selle koha valikut kolme argumendiga. Tõenäoliselt tekkis see ettevõtte punkti C 1) see on kõige lähemal rauamaagi leiukohale 2) see on (kiirevoolulise) jõe kaldal, mis annab võimaluse toota elektrienergiat ning samuti võimaldab transporti (transportida on mõttekas ainult rikastatud maaki, mitte toorainet) (metallide viimistlemist on kõige otstarbekam...
TÖÖSTUS Tööstus on majandustegevus, mis toodab toormest kaupu. Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest tekstiili-ja tarvekaupade valmistamisest, mille areng omakorda tekitas rasketööstuse arenguks nõudluse ja suurkapitali. Vanad harud, nagu toiduaine-ja tekstiilitööstus ning laevaehitus pärinevad 18.-19. sajandist ja nende tehnoloogia enam eriti ei uuene. Riikide valitsused toetavad eri poliitikate abil neid harusid, säilitamaks tööhõivet ja enesevarustamist. Uued harud, nagu auto-ja keemiatööstus tekkisid 20. sajandil ja on jõudsasti kasvanud. Karmi globaalse konkurentsi tõttu on nende põhistruktuur jätkuvalt muutuv. Uusimad ehk kõrgtehnoloogilised harud, nt mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma-ja kosmosetööstus, biomeditsiin jms. tekkisid 20. sajandi lõpul ja on eriti suurte muutuste ja riskide valdkond. Tööstuses hõivatud osatähtsuse muutumine aegade jooksul tehnika arenedes on kadunud vajadus suure tööjõu vastu. Mida aeg...
5) Rahvusvaheline koostöö keskkonna probleemide lahendamiseks Majandusharuline struktuur: 1) Primaarsed harud e. esmased Tegeletakse otseselt looduskeskkonna kasutamisega. Põllumajandus taimed, mullad, kliima Kalamajandus veekogud ja seal elavad olendeid Metsamajandus kaevandamine 2) Sekundaarsed harud e. tööstuslikud Töödeldakse primaarsete harude toodang inimestele tarbitavaks. Toiduainetööstus, metalluriga, puidutööstus 3) Teenindavad harud e. tertsiaarsed Abistavad tootvaid harusid või otseslt inimest. Nende harude tegevuse tulemusena uusi materjale ei saada. Transport, haridus, side, meditsiin, kultuur... Loodusressursside liigid: 1) Ammendamatud Loodusvarad, mis inimkasutuse tulemusena ei saa otsa. Looded tõus ja mõõn. Ma sisesoojus 2) Ammendaatavad Loodusvarad, mis teatud kasutuse juures võivad otsa lõppeda.
lagunemine/kahjustumine. 4. Atmosfääri saaste Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfäär, täpsemalt troposfääri, ,,saaste" on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga. Antropogeene saaste on seotud erinevate kütuste põletamise ning metalluriga ja keemiatööstusega. 5. Hüdrosfääri saaste Veekogud saavad majapidamistelt ja töstustel tuhandeid ained ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteeme. Päritolu, omaduste ja mõjui poolest jagunevad nimetatud ained: Haigusi tekitavad mikroobid ja viirused Hapnikku kulutavad, oksüdeeruvad ained Taimede toitekomponendid Raskelt lagunevad sünteetilised ühendid
vett/mineraalaineid kätte, kidur kasv), Veekogude hapestumine, liikide kadumine, ehitiste lagunemine/kahjustumine. Atmosfääri saaste. Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfäär, täpsemalt troposfääri, „saaste“ on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga. Antropogeene saaste on seotud erinevate kütuste põletamise ning metalluriga ja keemiatööstusega. Hüdrosfääri saaste. Veekogud saavad majapidamistelt ja töstustel tuhandeid ained ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteeme. Päritolu, omaduste ja mõjui poolest jagunevad nimetatud ained: Haigusi tekitavad mikroobid ja viirused Hapnikku kulutavad, oksüdeeruvad ained Taimede toitekomponendid Raskelt lagunevad sünteetilised ühendid Soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe)
vastutavad toote valmimise eest 2. tooted müüakse liiderfirma märgi all 3. tootmisetapid tulusaimad Näiteks: tootearendus- kallis tööjõud Allhankeettevõtted- teostavad kõik vähem tulusad tööd Näiteks: Aasia, Ida-Euroopa Paigutust mõjutavad tegurid I. Toormele ja energiale orienteeritud ettevõtted. Sõltuvad eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest: 1. Põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustöödega- primaarne sektor 2. Metalluriga 3. Raskemasinatööstus- nt kaevandusseadmed, laevaehitus, hüdroenergia seadmed Põhilised kulud on transpordikulud, tooraine töötlemine võimaldab märgatavalt transpordikulude kokkuhoidu Tänapäeval mängivad olulist rolli sisseveosadamad, kus toorainet töödledakse II. tööjõule orienteeritud ettevõtted ettevõtted paigutuvad eelkõige sinna, kus on olemas arvukalt vajalike oskustega töötajaid