Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tööpinkide esitlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
höövelpink, paksuspink, ketassaepink, puidufreespink, nurklihvija, metalltreipinkEsitlus tööpinkidest IMRE SAKS 8.B Höövelpink ehk rihthöövel Puidu hööveldamiseks mõeldud höövelpingis kasutatakse lõikeriistana pöörlevat silindrilist noavõlli, mille sisse on paigaldatud sirge lõikeservaga noad. Tooriku etteandeliikumine on sirgjooneline. Rihthööveldamisel toimub etteanne tavaliselt käsitsi. Kasutamisel tuleks kanda kindaid ja prille Pilt rihthöövlist Paksuspink Paksuspink on väga sarnane rihthöövlile. Erinevus on, et see töötab automaatselt ja lõikab ülalt, mitte alt. Tuleks kasutada erinevaid ohutusnõudeid. Paksuspingi lihtsustatud ehitus: Erinevad paksuspingid Ketassaepink Ketassaepink, formaatsaag ja käsiketassaag toimivad kõik ketta kujulise saega. Ketassaepink ja formaatsaag on paiksed töövahendid. Käsiketassaag on väiksem ja käes hoitav ning see on ebatäpsem. Formaatsael on juhtsiinid, mis aitavad lõigata 90° nurga all.
Tööpingid Lars Markus Linnupõld Tallinna Reaalkool 8.A 2015 Sisukord • Höövelpink • Paksuspink • Ketassaepink • Puidufreespink • Nurklihvija • Metallitreipink Höövelpink • Höövelpinki kasutatakse detaili pinna siledaks muutmisel ehk hööveldamisel. • Tavaliselt kasutatakse Höövelpinki puidu hööveldamisel. • Ohtutks töötamiseks kanna kaitseriietust- põll, kaitsekindad ja kaitseprillid või- mask. • Põhimõtteliselt koosneb ta kahest paralleelsest lauast, liigutatavast tarast mis on tavaliselt risti laudadega ning teradest mida juhib elektrimootor.Terad asetsevad lõikepea küljes ning pöörlevad hööveldatava eseme liikumisele vastu.
toorik, ettenihe aga lõikeriistale. Ristihöövelpinkide puhul on aga vastupidi pealiikumine antakse liugurisse kinnitatud lõikeriistale, ettenihe aga töölauale, millele on kinnitatud toorik. Höövelpingi töökäigu jooksul toimub materjali lõikamine. Tühikäigu ehk tagasikäigu jooksul liigub höövlitera või toorik aga vastupidises suunas. Pingid on oma konstruktsioonilt sellised, et tühikäigu kiirused on töökäigu kiirustest suuremad. Paksuspink Paksusmasinas ehk paksushöövelpingis töödeldakse toorik vajalikku paksusesse. Paksushööveldamisel toimub etteanne etteandevaltside abil. Metalltreipink Metalltreipink on treimisel kasutatav tööpink. Treimisel antakse töödeldavale toorikule pöörlev liikumine ning ettenihe lõikeriistale (vastupidiselt freesimisele, kus pöörleb lõikeriist ja ettenihe antakse toorikule). Viimastel aastatel levivad üha rohkem APJ treipingid,
Mõeldud puidu lõikamiseks Second level Third level Fourth level Fifth level A......Terakaitse B......Siselaud C......Pealüliti E......Tolmuvoolik F.......Poolitusnuga G......Juhtpiire H......Kaldekäepide I........Tera tõstmise käepide J........Pööratavate jalgadega alus Ketassaepink Ohutusnõuded: Ei tohi kindaid kanda Kandma peab kaitseprille ja kõrvaklappe Ei tohi saagida enne kui saag on saavutanud täiskiiruse Tugevamat ja paksemat puitu peab aeglasemalt saagima, sest see võib kinni kiilud või rängalt viga teha Materjali võib eemaldada siis kui masin on väljalülitatud ja pistikust väljavõetud Puidufreespink Mõeldud puidu freesimiseks A. Käsiratas tõstmiseks ja langetamiseks B. Mootori kate C. Skaala D. Suunamuutelüliti E. Toitelüliti F
• Mitte tõmmata töödetaili tagasi üle kaitseta lõikeploki • Hööveldada detaili kogupikkuses ja pärikiudu (kui võimalik) • Paksem ots ees, õõnsus all Ülemine juhtpaneel Töölaud Lõikeploki kate Laastupaksuse reguleerimine 4 teraga Kere noavõll PAKSUSPINK • Puidu hööveldamine pöörleva silindrilise noavõlliga, kus on sirge lõikeservaga noad • Puidu töötlemine vajalikku paksusesse • Etteanne toimub etteandevaltside abil • Toorikuid peab masinasse sisestama tugevalt üksteise vastas Tööohutusnõuded • Samad nõuded, mis rihthöövlilgi, v.a: • Töölauale ei tohi panna käsi • Väikeste detailide puhul kasutada rakist
Tööpingid Metall treipink Metall treipingiga kasutatakse metalli treimisel Treimisel antakse toorikule pöörlev liikumine ja ettenihe teral Metall treipingi osad on säng, tagumine tsenterpukk, esimene tsenterpukk, spindel, alumine kelk, ülemine kelk, kiiruskast, jahutus toru ja mootor. Metall treipink Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Höövelpink Höövelpinki kasutatakse materjali pinna silumiseks Puidu höövelpingis kasutatakse lõikevahendina pöörlevat silindrilist noavõlli Ühekorraga saab võtta kuni 3mm Hööveldades peab alati hööveldataval esemel olema nõgus pool all Höövelpink Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Tööpingid Elisabeth Kangro, Tallinna Reaalkool, 8a klass, 2015 Höövelpink Höövelpinki kasutatakse detaili pinna siledaks muutmisel. Põhimõtteliselt koosneb höövelpink kahest paralleelsest lauast, liigutavast tarast, mis on tavaliselt risti laudadega ning teradest, mida juhib elektrimootor. Terad asetsevad lõikepea küljes ning pöörlevad hööveldatava eseme liikumisele vastu. Pind, mida tahetakse siluda pannakse pikali sissevooli laua peale, äär vastu tara, mis hoiab detaili sirgena ning lükatakse laud üle tööpingi pinna. Höövelpink Freespink Freespinki kasutatakse erinevate materjalide freesimisel.
On väga ohtlik kasutada seda saagi kui terakaitse puudub. Tavaliselt saega ühendatud ka tolmukott, mis kogub saepuru lõikamise ajal. Sael on olemas ka ohutusklamber, mis aitab detaili kindlalt oma kohale kinnitada. 2 Tera ja terakaitse Käepide Tolmukott Pööratav laud "Tara" 3 Ketassaepink Ketassaepink koosneb põhiliselt kettast ja masinast mis selle pöörlema paneb. Selle tööriistaga lõigatakse puitu, metalli, plastikut ja muid materjale ning võib olla käeshoitav või töölauale monteeritud. Lõikamise ajaks kinnitatkse lõigatav detail kindlalt tööpingi külge ja ning saetera lõikab selle läbi.Lõikab ketas, mille küljes on hambad. Lõikel on kitsas saetee ja hea viimistlus.Lõige on sirge ja suhteliselt täpne.
Käed detailil lõikepiirkonnast väljas. Lükake detaili saetera poole Lõikejoone suunas. Lükake detaili ühtlaselt ettepoole; teostage lõige ühes järgus. Toestage pikad ja laiad detailid abitugedega. Õige tööasend: Seadme ees, lõikejoonelt eemal. Höövelpink. A....Sisse- ja väljalülitamise lüliti B....Ülekoormuskatkesti C....Transportrullikud D....Mootori harjad E....Paksuse hoob F ....Kandepidemed G....Paksuse skaala H....Paigaldusavad I .....Rullikuga etteandelaud Joonis 1 Ohutusnõuded: Hoolitsege, et toitejuhe ei takista tööd ning et inimesed ei saa selle otsa komistada. Töötavat masinat ei tohi jätta järelevalveta. Enne töökohalt lahkumist lülitage masin välja.
Näiteks kasutades abrasiivi nr. 100, siis järgmine lihvmaterjal oleks nr. 150, mitte 200. 21 Elektrilised käsitööriistadest lihvijad Elektrilised käsitsi lihvimise tööriistad jagunevad: Taldlihvmasin Ekstsentrik taldlihvmasin Lintlihvmasin Kolmnurk lihvimismasin e. deltalihvija Otselihvmasin e. otslihvija Nurklihvija Lihvpinkide jagunemine Lihvimispingid jagunevad üldiselt: Trummellihvpingid horisontaalsed, vertikaalsed, ülemise-, alumise- ja kahepoolseasetusega. Üldjuhul 1-3 trumlilised. Kasutatakse materjalide kalibreerimiseks. Ketaslihvpingid ühepoolsed, kahepoolsed Kitsas lintlihvpingid vabalindiga, liikuva töölauaga käsiettenihkega, masinettenihkega. Lailihvpingid vertikaalsed, horisontaalsed Faasi lihvpingid
õiges pingutusmomendis Pneumaatilise narrega on hea keerata mutreid ja polte, kuhu on raskendatud ligipääs, kuid peab olema ettevaatlik, kunavõtmest tulev jõud hakkab õhunarret ümber mutri/poldi keerutama, juhul kui mutter/polt on kinni. 3 Pneumaatilise vasaraga töötades on väga tähtis pidada kinni ohutusnõuetest. Pneumaatiline trell Pneumaatiline nurklihvija Pneumaatiline tikksaag 4 PIDURIVOOLIKUTE VAHETAMINE Auto aetakse garaaži. Juhendan autojuhti parkima korrektselt tõstukle või selle vahele. Kahe postiga tõstuki puhul asetan tõstuki käpad auto põhja all õigetesse kohtadesse ja veendun, et need said korralikult paigutatud. Tõstan sõiduki rahulikult enda jaoks töökõrgusele ja lukustan. Panen kätte kummist töökindad
Koormatavus 40%/10 min Helitugevus 81 dB Mahutimahtuvus 20 l Kaal 48 kg Hooldevälp 200 h / 6 kuud Määrimine Mootoriõli Temp.-5....+35°C 5W50 Temp.+10....+30°C 15W40 Õlimahtuvus 0,36 l Nurklihvija EWS 230 Tabel 4. Nurklihvija EWS 230 Tehnilised andme: Sisendvõimsus 2200 W Väljundvõimsus 1500 W Tühikäigu pöörete arv 6600 p/min Pöörete arv nimikoormusega 4600 p/min 9 Pinge 230 V
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Laboratoorne töö aines: Elektriajamite juhtimine Töö: 13 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Õpperühm: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Töörühm: Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Metallilõikepingi ettenihkeajami juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil II Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1. Programmeeritav loogikakontroller 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX TSX 1720 1720 2. Terminal TSX T317 3. Nuppjaam -2tk 4. Lõpplüliti 5. Induktiivandur 6. Asünkroonmootor
SÜNKROONMOOTOR Referaat Juhendaja: Koostaja: Tallinn 2016 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................1 sissejuhatus..................................................................................................................................3 Ehitus..........................................................................................................................................5 .....................................................................................................................................................6 TÖÖPÕHIMÕTE........................................................................................................................7 käivitamine..................................................................................................................................8 ka
LOENGUMATERJAL METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA ABC TTK AT / TI rühmadele Õppejõud: Mihkel Laurits 2012 / 2013 AINE SISU / maht 16 ak. h · EELTEADMISED METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEKS 1 AJALOOST, ARENGUETAPID 2 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE EESMÄRK JA SISU 3 MIS ON VAJALIK DETAILI VALMISTAMISEKS 4 ERINEVAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID 5 TREIPINGI PÕHIOSAD 6 TREIPINGI RAKISED 7 FREESPINGI PÕHIOSAD 8 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD 9 TÖÖRIISTAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEL 10 TREITERA OSAD JA GEOMEETRIA (servad, tahud, nurgad) 11 LÕIKERIISTADE JAOTUS 12 SPIRAALPUURI OSAD JA GEOMEETRIA 13 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED 14 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) 16 TÄPSUSKLASSID ISO286 järgi (28 erinevat tolerantsivälja) 17 PINNAKAREDUSKLA
Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: · saagpinke · höövelpinke · lihvpinke · puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: · E. Rihvk ,,Puitehistöö koolis" · A.Gurvits ,,Laudsepatööd" · A. Jackson, David Day ,,Puutöömmeistri käsiraamat" 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu ja puitplaatide m�
Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: • saagpinke • höövelpinke • lihvpinke • puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: • E. Rihvk „Puitehistöö koolis“ • A.Gurvitš „Laudsepatööd“ • A. Jackson, David Day „Puutöömmeistri käsiraamat“ 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu ja
1 Tugevusanalüüsi alused 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID 1.1. Tugevusanalüüsi problemaatika Inseneri vastutus = projekteeritud ja valmistatud tooted (masinad, seadmed, aparaadid jm. konstruktsioonid) peavad töötama ohutult ja tõrgeteta (purunemine, deformatsioonid, kulumine, jne.) Inseneri kaks olulist küsimust: Kas konstruktsioon on piisavalt Kas konstruktsioon on piisavalt jäik, tugev, et ohutult taluda kõiki et vältida lubamatuid koormusi? deformatsioone? Seadme (ja ka muu konstruktsiooni) töövõime sõltub kolmest olulisest aspektist (Joon. 1.1): Konstruktsioon ja se
Elektrilised käsitööriistad Kasutamisomadusi iseloomustavad näitajad Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikuid (puurid, sae-, höövli- ja freesiterad) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõiketeras. Tuntuma
Referaat Harjadeta elektrimootor Õppeaines: Elektrotehnika Transporditeaduskond Sisukord 1. Elektrimootor 1.1. Asünkroonmootor 1.2. Asünkroonmootori rootor 1.3. Sünkroonmootor 2. Püsimagnetiga sünkroonmootor 2.1. Suurevõimsuselised sünkroonmootorid 2.2. Väiksevõimsuselised sünkroonmootorid 3. Harjadeta alalisvoolumootorid 4. Samm-mootorite tööpõhimõte 4.1. Unipolaarne mootor 4.2. Bipolaarne mootor 4.3 .Lainetalitus 4.4 .Samm-mootori koormamine 5. Kasutusalad 1.Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks.Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele. Kuid on ka mootoreid millede töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel nagu näiteks piesoelektrilisel efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutm
Nimi... FAKTID Pealinn ... Praha on üle 1000 aasta vana Poliitiline süsteem ... vabariik Riigikord: parlamentaarne demokraatia President ... Vaclav Klaus Peaminister ... Petr Necas Üldpindala ... 78866 km² Rahvastiku tihedus ... 134 in/km² Rahvaarv ... 10 548 500 (2011) Rahaühik ... Tsehhi kroon Iseseisvus ... Tsehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993 Euroopa liiduga ühinemine 2004 aastal Kuulub Schengeni alasse PAIKNEMINE Naabriteks: Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkia Merepiirita riik Kesk-Euroopas Ajavöönd: Kesk Euroopa aeg LOODUS Loodusvöönd: sega- ja lehtmetsade Madalmägine: keskmäestike ja noorte mäestike vahepeal Palju karstinõgusid- ja koopaid kust voolavad välja allikad Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid. KLIIMA valitsev paraskontinentaalne kliima Kliimatüüp: parasvöötme üleminekuline Kli
METALLIDE ERINEVAD LIIGITUSED Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. VÄRVILISED METALLID.............................................................................................................4 1.1 Pronks.........................................................................................................................................4 1.2 Messing.......................................
Tallinna Polütehnikum Multimeedium MM-16 MS(Office) programmid Referaat Karl Maide Juhendaja:Kaupo Nõlvak Tallinn 2016 0 Sisukord 1.Microsoft Word..................................................................................................... 3 1.1Üldiselt........................................................................................................... 3 1.2 Failivormingud............................................................................................... 3 1.3 Ajalugu.......................................................................................................... 3 1.4Vastuvõtt........................................................................................................ 4 2.Microsoft Access.................................................................................................. 5 2.1�
Sisukord Sünkroonmasinad .................................................................................................................................... 2 Põhimõisted......................................................................................................................................... 2 Töötamispõhimõte .............................................................................................................................. 3 Konstruktsioon .................................................................................................................................... 4 Staatorimähised .................................................................................................................................. 6 1 ja 2- faasilised staatorimähised ........................................................................................................ 9 Elektromotoorjõud .......................................................
Tallinna Kunstigümnaasium Mustad metallid Referaat 2008-12-15 Mustad metallid Mustmetallid on raud ja selle sulamid. Kasutatavaimad on süsinikku sisaldavad sulamid: malm ja teras ning ferrosulamid. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad kaheks: malmid ja terased. Mustad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega, ise seejuures hävides. Seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsinik võib malmis olla grafiidina või kuuluda raudkarbiidi koostisesse. Malm sisaldab ka vähesel määral räni, mangaani, väävlit ja fosforit. Tavaliselt ei ole süsiniku protsent sulamis suurem kui 4. Malmi ja terase erinevus seisneb selles, et malmi pole võimalik toatemperatu
Geograafia Iseseisev töö Tsehhi 2011 Sisukord Sissejuhatus Tsehhi vabariik Tsehhi kaart Suuremad linnad... Naaberriigid... Tsehhi jõed ja allikad... Brändid... Import, eksport... Põllumajandus... Turism ... Reisimine Tsehhi, Eesti kodanikuna... Tööstus Peamised ettevütte vormid Maavarad Energeetika Usundid, rahvad, keeled... Riigikord... Hädaabinumbrid... Euroopa riikide sõnadeotsing... Küsimused Tsehhi kohta? Kasutatud mterjal... Sissejuhatus Iseseisvaks tööks on Tsehhi Vabariigi iseloomustus. Oma ettekandes teen lühiülevaate rahvastikust, linnadest ja naaberriikidest, turismindusest jne... Tsehhi turismindusest, tööstusest, rahvastikust ja usunditest jne... Tsehhi Vabariik Pealinn ... Paha on üle 1000 aasta vana Poliitiline süsteem ... vabariik President ... Vaclav Klaus Peaminister ... Petr Necas Üldpindala ... 78866 km² Rahvaarv ... 10,5 milionit Rahaühik ... Tsehhi kroon Euroopa riigiga ühinemine 2004 aastal Tsehhi kaart... Suuremad lin
SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Arvutitöö.................................................................................................................................4 Kokkuvõte..................................................................................................................................9 Kasutatud allikad ja kirjandus..................................................................................................10 2 1. SISSEJUHATUS Ergonoomia on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetam
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.......................................
Contents 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid ...............................................................
BMW I3 KODUTÖÖ Õppeaines: Elektriajamid Esitamiskuupäev: 07.10.2018 Üliõpilase allkiri: ............... Õppejõu allkiri: ................ Tallinn 2018 SISUKORD 1. BMW I3 ÜLEVAADE.....................................................................................................................3 2. TEHNILISED NÄITAJAD..............................................................................................................4 3. TESTSÕIT........................................................................................................................................6 VIIDATUD ALLIKAD........................................................................................................................7 2 1. BMW I3 ÜLEVAADE B
Anton Adoson DAIMLER 1.1 PS D, 1886 REFERAAT Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: Sven Andresen Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri:……………… Tallinn 2015 SISUKORD 1. SISUKORD.................................................................................
Zeide Kupits, Marleen Rootamm, Stina Mustonen RABA Üldine info Raba ehk kõrgsoo Vesi tuleb sademetest Kujunenud peale viimast jääaega Leevendavad kasvuhooneefekti Linnud ja loomad Pesitsevad linnud: metsis, teder, rabapüü Rändlinnud: sookurg ja must-toonekurg Loomad: põder, hunt, jänes, rebane, mäger Harvemini: ilves, metssiga, karu, metskits Toiduahelad Jõhvikad -> põder Harilik karusammal -> metskits -> ilves Murakad -> piilpart -> rabapistrik Raba-karusammal -> selgrootu putukas -> teder -> rebane Jõhvikas -> ämblik -> rabakonn -> metssiga -> karu Taimed Enamlevinud: puhmad ja põõsad, samblad Puid kas väga vähe või puuduvad Taimed kasvavad turbal ja turbasamblal Pinnas on happeline, niiske ja toitainetevaene Kokkuvõte Raba ehk kõrgsoo toitub ainult sademetest. Selles koguneb turbakiht kõdunenud taimedest. Taimestik on kidur. Samblad. Leevendavad kasvuhooneefekti, kuid toodavad ka ise süsihappegaasi. AITÄH! Kasutatu
Mädanemine Koostajad: Edvin Sild, Roland Vares, Mardo Turi, Robert- Mihkel Alvet 9. A klass Pärnu Mai Kool Mädanemisprotsessi etapid: Elusorganismi surm Mädanemine Kõdunemine Huumus / turvas Elusorganis · m Iga elusorganismi surma järel hakkab organismi lagunemine ... · ehk toimub süsinikühendite lagunemine · Kõige kiiremini lagunevad valgud · Tekib C02 (süsihappegaas) ja vabaneb energia ning muud keemilised ained nt. aminohape, vesi. Mädanemine · Mädanemisprotsessis toimub orgaanilise aine muundumisel mikroorganismide toimel. (Organism tasapisi kuivab kokku, muutub värvuselt pruunikasmustaks) · Mädanemine on organismi kõdunemise protsessi osa, kus toimub süsinikuühendite (valkude) kiire lagunemine õhu juurdepääsul. · Mädanemisel ei teki eriti mürgiseid ja ebameeldiva lõhnaga ühendeid nagu roiskumisel Kõdunemispro
annaabi.ee 
