Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles
Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks
Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab
ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, etHabahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised – parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks
ning aitas Taavit majapidamises nii palju, kui jõudis. Ükskord tööd tehes, rääkis Taavi Jullile, kuidas ta oli olnud meremees ja et Jullistki võiks saada meremees. Kord saabus nende sadamasse pisike laev, mille kapteniks oli Sergei. Taavi käis rääkimas kapteniga ning Julli sai laevale, millega nad sõitsid palju ringi ja millega reisil olles, leidis Jull oma isa ning tõi ta tagasi Taavi juurde. Seal, aga ei mahtunud kõik väiksesse majja ning Jull läks küsis Kristiinelt, kas nad saaksid üürida tema vanemate maja, kus kedagi enam ei ela ja mis oli üpriski lagunenud. Nii nad said maja võtmed ning hakkasid seda veidikene parandama, mida Julli isa oskas väga hästi . Kuna Julli isa oli tisler, siis tuli Taavil hea idee hakata ühiselt laevu ehitama ning raha teenima. Vahepeale kohtas Jull Kristiine tütart Sessit, kellesse ta armus, kuid nad avastasid tunded teineteise vastu alles pika aja pärast
,,Toomas Nipernaadi" See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk, Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda aga parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Paari päeva pärast möödub veel üks parv, kus on ainult üks mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Parvetaja nimi on Toomas Ninpernaadi, kes kutsus Loki endaga kaasa. Loki ütles talle, et tahab temaga kaasa minna. Habahannes ja ta tütat Mall arvasid, et Nipernaadi ise on kindlasti rikas. Mall läks Loki juurde ja ütles, et Nipernaadi petab teda, et ta teab ja Loki peaks teda uskuma. Nipernaadi nägi Lokit nutmas ning nad plaanisid keskööl minema minna koos. Pimedas Nipernaadi ei näinud, et Loki asemel on Mall
"Toomas Nipernaadi" November 2008 August Gailit Parvepoiss. Igal kevadel peatuvad parvetajad kunagise varga Habahannese talus. Peremees näitab siis oma valdusi ja tema tütar Mall näitab oma kleite ja ehteid. Sel aastal parvetajad aga ei peatu. Saabub Toomas Nipernaadi, kes parve ei oska üldse juhtida. Ta peatub hoopis vaeste naabrite, metsavahi Silver Kudisiimu ja tema tütre Loki, talus. Nipernaadi valetas Lokile, et on rikas. Ta jäi sinna kauemaks. Parandas Kudisiimu talu ja puhkepausidel mängis kannelt. Habahannes tuli Nipernaadit oma tallu kutsuma. Nipernaadi läks ja tõi sealt kaasa Kudisiimule mullika ja Lokile seeliku. Siis aga pidi Toomas lahkuma. Loki tahtis temaga kaasa minna. Kui Nipernaadi parvega juba jõe peal oli, arvas ta, et Loki on koos temaga. Rätiku all oli peidus hoopis Mall. Nipernaadi hüppas kaldale ja lükkas parve tüdrukuga keset voolu. Toomas Nipernaadi.
Nipernaadi August Gailit Tegelased: Loki- häbelik ja arglik tütarlaps, Silveri tütar Milla- kadunukese Liisi sugulane Tralla- kõõrdis silmadega teenija ja karjane Ello- tark ja haritud peretütar Anne-Mai- töökas naine,abistas alati Küüpi Kadri- Madis Parve tütar, kes on oma eluga rahul Kati- vaene neiu Inriid Nipernaadi- Nipernaadi abikaasa Toomas Nipernaadi- raamatu peategelane. Inimene kes armastab loodust. Ta käis külast külla ja fantaseeris inimestele lugusi, mis pole tõeväärne. Tegevuspaik: Kevadest sügiseni rändas Toomas Nipernaadi Eestimaal mööda külasid ja talusid, nautides loodust, mis ümbritses teda. Parvepoiss Kaunid kevadpäevad olid saabunud. Mustjõgi oli sulanud jääst ja parvepoisid sõitsid mööda jõge parvedega
Teose analüüs ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit I TEOSE IDEE Autori eesmärk on kirjeldada Nipernaadi seiklusi läbi Lõuna-Eesti, kus Nipernaadi annab inimestele, keda ta kohtab jõudu unistamiseks ning räägib seda, mida nad kuulda tahavad. Nipernaadi käib erinevates kohtades ning kohtub inimestega, keda ta siis aitab, või ajab asju hullemaks, naised armusid temasse, kuid Nipernaadil oli endal juba ka naine kodus ootamas. Nipernaadi üritab tekitada kõigis armastust, kuid tema on hoopis see, kes teeb naistele haiget oma valedega ning ära minekutega, kui tüdrukud on temast juba tõeliselt huvitatud.
Nendel on suur ja rikas talu, aga ise nad on rahaahned ja ülbed. Paari päeva pärast hakkasid parvetajad mööda jõge parvetama.Esimesed möödusid kiiresti ja ilma peatustetta.Hiljem tulid nooremad parvetajad ,kes jäid Habahannese talu juures pidama,kus neile pakuti sööki ja peavarju.Kui esimesed parvetajad olid ära läinud ,tuli mööda voolu veel üks parvetaja ,kes lasi ennast lihtsalt voolul kaasa kanda ,ega juhtinudgi parve.See oli Toomas Nipernaadi.Ta jäi metsavahi talu juures pidama.Ta palus neilt ainult üheks ööseks peavarju. Kuid järgmisel hommikul hakkas ta seal põldu harima ja talumaja parandama.Ühest päevast sai juba mitu.Kui Nipernaadi oli seal olnud juba 5 päeva ,pani Habahannes seda juba tähele ja proovis teda sealt enda juurde meelitada, kuid see tal ei õnnestunud.Ühel hommikul ütles Nipernaadi ,et hakkab õhtul edasi parvetama ja kutsus Loki endaga kaasa
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut
August Gailit Toomas Nipernaadi Küsimused: 1. Kes oli sinu arust Toomas Nipernaadi? 2. Iseloomusta Toomas Nipernaadit( 5 iseloomujoont+ kirjeldus) 3. Esita teosest 5 tegelase nimi, mis on omapärane ning leia omapoolne selgitus nime häälikulise kuju ja selle inimese iseloomu vahel. 4. Vali enda jaoks huvitav novell ja kirjuta sellest, mis juhtus(põhjenda). 5. Nipernaadi on hea inimesetundja. Põhjenda teosega, et see on nii. 6. Loetle ülesse kõik naised, kellega Nipernaadi teoses kokku puutus. Milline on nende naiste probleem, mure. Mida Nipernaadi nende elus muudab?. 7. Kas Nipernaadi on sinu arvates südametemurdja? 8. Kas Nipernaadi teeb ka halba? 9. Iseloomusta teost tervikuna. 5-8 lausega. Vastused: 1. Toomas Nipernaadi oli rändaja hingega. Igal kevadel läks maailma
Toomas Nipernaadi Pärlipüüdja- Nipernaadi kohtab kõõrdsilmset Trallat, kes on talu teenija ja karjane. Nipernaadist saab selle talu sulane. Siis kohtab Toomas Nipernaadi Ellot, kes on talu peretütar ning on just mehele minemas kirikhärrale. Ellole ütleb, et on kalur ja rätsepp. Nipernaadi ütleb enne Ello abiellumist talle, et armastab teda, kuid tüdruk ei tee välja. Siis jookseb Nipernaadi Tralla juurde, räägib talle ka, et armastab teda jne. Kui Nipernaadi teatas, et on muinasteadlane hoopis ja hakkab jõge kaevandama, siis mõlemad tüdrukud Ello ja Tralla ütlesid, et tahavad temaga kaasa tulla. Järgmisel hommikul enne päiksetõusu oli Nipernaadi kadunud... ilma tüdrukuteta. Valged ööd- Toomas Nipernaadi kohtab Anne-Mari, kelle mees on vangis. Nipernaadi esitles ennast sookuivataja eksperdina. Pidevalt mainib Nipernaadi, et armastab tüdrukut ja
August Gailiti „Toomas Nipernaadi“ lugemistest Õpilase nimi: 1. Selgita lühidalt, kes on need episoodilised tegelased, kellega Nipernaadi oma rändudel kohtub. Sulgudesse kirjuta selle novelli pealkiri, kus tegelasest juttu tuleb. Silver Kudisiim - („Parvepoiss“) Metsavaht, vana,vaene, hall, tudisev. Elas üksi koos tütre Lokiga, keda Nipernaadi üritas endaga kaasa meelitada. kirikhärra - („Pärlipüüdja“) Peretütre Ello tulevane abikaasa, vaimulik. Küüp - („Valged ööd“) Lühike, paks, ihne kõrtsmik. Pakkus Anne-Marile oma kõrtsis tööd kui tolle mees Jairus vangi sattus ning nad elasid koos. Huvitus ainult rahast, ja kõrtsi käekäigust. Toomas Parvi - („Päev terikeste külas“) Kadri Parvi viimane ja kaheteistkümnes poeg, ainus kelle ta otsustas ise üles kasvatada ja keda ta armastas. Jaak Lõoke - („Kaks svidrilindu-paabukest“) Hansuoja talu peremees. Tõsine, suur, otsib naist.
Peatumiskoht on olnud jõukamate Habahanneste juures, kust nad ostavad leiba ja piima ning lõõgastuvad, mängides harmoonikat*. Kui Mall on parvepoistega palju suhelnud ja tihtipeale ka linnas käinud, siis Loki on vastupidi väga paikne ja pole parvepoistega suhelnud, selle eest hoiatab teda ka konservatiivne isa. Ühel päeval märkab Loki jõel oskamatut parvetajat, kes näeb parve juhtimisega suurt vaeva, see on Toomas Nipernaadi, kes vastandub teistele parvepoistele sellega, et tal on palju aega: ,,Issandal on palju päevi ning mul on aega veelgi rohkem!" Tema teeb ka ainsana peatuse kaldal, veetes esimese öö parve peal taevasse vaadates. Ta tunneb kevadeti iga loodusilmingu vastu suurt huvi, vaimustub kõigest. Kui Nipernaadi kahe püütud haviga ühel päeval Kudisiimu onni sisse astub, pajatatakse talle muuhulgas ka Habahannese rikkuse päritolu, nooruses olevat ta olnud pätt, siis aga ostis kord Riia
Toomas Nipernaadi Kes oli Toomas Nipernaadi? Toomas Nipernaadi oli rändur, kes rändas mööda Eestimaad, kohtudes maainimestega ja tekitades veidraid situatsioone. Iseloomult oli Nipernaadi ettearvamatu ja kirglik. Esimesel silmapilgul tundub ta kui ebastabiilne maniakk, kellele meeldib inimestega manipuleerida, et endale rahuldust pakkuda. Kuid novelle lugedes saad sa aru, et Toomases on rohkem, kui pealtvaadates tundub. Emotsioonid ja ideoloogiad, mis teda juhivad, on palju suuremate tagamaadega kui mõnel teisel mehel. Ma usun, et ta filosoofia seisneb elu lihtsas elamises. Suvel põgeneb ta oma kohustuste eest ja
Maria Krinal PH Retsensioon ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" on August Gailiti pitoreskne romaan seitsmes novellis, mis ilmus esmakordselt 1928. aastal. Toomas Nipernaadi on kirjanik, kes rändab suviti ringi, otsimaks inspiratsiooni oma raamatutele. Tema välimuse kirjeldus on üsna lihtne ning huvitavaks aksessuaariks tema juures on kannel. Ta satub väga erinevatesse paikadesse igasuguste inimeste juurde ning kuigi Nipernaadi ei ole kõige ilusam mees, suudab ta oma ilusate ja pealtnäha siiraste sõnadega paljud naised endasse armuma panna. Mees luiskab end olevat küll parvepoiss, köster,
Kuid Habahannese talu lähedal asetses ka teine talu. Seal elas vaene perekond mis koosnes tüdrukust ja tema isast. Tüdruku nimi oli Loki .Iga aasta vaatas Loki põõsaste vahelt parvepoisse ja tahtis nendega koos maid avastama minna. Kuid see aasta polnud Loki veel ühtegi parvepoissi näinud. Ka Mall ja Habahannes ootasid iga päev jõekaldal uusi parvepoisse kuid, oh ei, mitte ühtegi parvepoissi. Ühel öösel aga tuli mööda jõge üksik parv. Selles parves oli Toomas Nipernaadi. Nipernaadi laskis oma parvel minna kuhu see tahab .Järsku sõitis see karile ja Toomas hüppas parve pealt maha. Tal oli kaasas kannel ,millega ta mängis lugusi kuni talle uni peale tuli. Kui Toomas öömaja otsima hakkas koputas ta Loki talu uksele ja tutvustas end viisakalt. Loki isa otsustas talle öömaja anda. Hommikul tuli Habahannes kohe asja ,uurima olles kuulnud ,et vases talus olla külaline. Loki isal ja Habahannesel tuli suur kähmlus ,mille käigus lubas Nipernaadi teha
August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" Toomas Nipernaadi alustab enda rännakuid suvel, et koguda inspiratsiooni oma teoste jaoks. Tema rännakud kestavad kuni esimene lumi maha tuleb ja tema naine ta üles leiab ning koju tagasi viib. Kindlat aastat teoses määrata ei saa, kindlaks saab teha ainult aastaaegu ja nende vaheldumist. Tegevuskohad on vahelduvad. Nipernaadi rändab mööda Eestimaad ringi ilma kindla sihita, kuid äratuntav on Lõuna-Eesti loodus ja ka Peipsi järve äärne eluolu. Toomas Nipernaadi on kirjanik, kes rändab suvel mööda Eestit ringi, et leida oma teoste jaoks inspiratsiooni ja allikaid ning prototüüpe, millest või kellest kirjutada. Romaan algab sellega kuidas ta luiskab ennast parvepoisiks (autori sõnade kohaselt Nipernaadi ei valeta vaid luiskab) ja ta kohtub Lokiga, kes on vaene talutüdruk
Kuressaare Põhikool Toomas Nipernaadi Referaat Koostas: Filipp-Georg Uus Kuressaare 2011 Sisukord: · Sissejuhatus · Toomas Nipernaadi · Autor · Kokkuvõte · Tegelased · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu
Paul hukkub viimasena. 6) Seosed tänapäevaga Ilmselt saavad ennast Pauli ja tema sõprade kogemustega samastada Lähis-Idas sõdivad mehed. Arvatavasti on ka neile raske sõjategevusest otse tavaellu ümber lülituda. "TOOMAS NIPERNAADI" A. Gailit 1) Kus ja millal? 20. sajandil Eesti väikestes maakohtades 2) Peategelane Toomas Nipernaadi on 40. eluaastates abielumees, kes rändab suviti mööda Eestimaad, kuid talveks läheb oma abikaasa juurde koju. Rännakutel kohtub naistega, kelled ta endasse armuma paneb ning seejärel maha jätab. Toomas valetab ennast vastavalt vajadusele näiteks taluperemeheks, rätsepaks või sookuivatajaks. Samas kannab ta rollid ideaalselt välja, sest ta suudab veenev olla (köstrit teeseldes peab äärmiselt veenva kõne). Nipernaadi kannab endaga kaasas kannelt, mis aitab tal naisi võluda.
Paul hukkub viimasena. 6) Seosed tänapäevaga Ilmselt saavad ennast Pauli ja tema sõprade kogemustega samastada Lähis-Idas sõdivad mehed. Arvatavasti on ka neile raske sõjategevusest otse tavaellu ümber lülituda. "TOOMAS NIPERNAADI" A. Gailit 1) Kus ja millal? 20. sajandil Eesti väikestes maakohtades 2) Peategelane Toomas Nipernaadi on 40. eluaastates abielumees, kes rändab suviti mööda Eestimaad, kuid talveks läheb oma abikaasa juurde koju. Rännakutel kohtub naistega, kelled ta endasse armuma paneb ning seejärel maha jätab. Toomas valetab ennast vastavalt vajadusele näiteks taluperemeheks, rätsepaks või sookuivatajaks. Samas kannab ta rollid ideaalselt välja, sest ta suudab veenev olla (köstrit teeseldes peab äärmiselt veenva kõne). Nipernaadi kannab endaga kaasas kannelt, mis aitab tal naisi võluda.
August Gailit ''Toomas Nipernaadi'' 1. Nipernaadi oli teose alguses rõõmus, uljas, hoolitsetud välimusega, ilus ja noor. Need on kooskõlas, sest suvi oli alanud ja Nipernaadi ootas seda aega, et hakata elu elama. 2. Igatsus Seeba kuninganna järele näitab,et olenemata sellest, et Nipernaadil oli abikaasa, oli ta ikkagi hingelt üksildane ja otsis siiski kedagi täiuslikku ja hingesugulast, keda ta teadis et pole olemas. 3. Kati- mitte eriti elukogenud noor neiu, kes tahtis kiiremas korras saada naiseks ja lõpetada enda nooruspõlve. Hoolitses laste eest, kes koos tema ja tema emaga onnis elasid. Vaesemat sorti perest pärit tüdruk. 4
Krootuse talu perenaine oli Liis Nõgikikas. Ta pojad olid Peetrus, Paulus ja Joonatan. Krootuse karjuseks oli aga Janka. Mika pärdik (maksis 50 kuldrubla). Liisi pojad olid kartnud ema rohkem surmast, sest kadunuke oli olnud väga valju iseloomuga, ta raske rusikas oli tihti tuuseldanud sõnakuulmatuid poegi. Pojad põgenesid talutööst, olid laisad ja riiukad. Milla ta vend oli Janka, kes Millat oma õeks ei tunnistanud. Samuti ei sallinud teda Krootuse talu pärijad, kes püüdsid Milla abitu ja vana isa kalavõrke näpata. Nipernaadil oli taluostuga väike tagamõte, et ta ´ostab´ talu ja siis saab Milla endile perenaiseks ja Milla oligi nõus. Kuid tüdruk tegi päeval talus tööd ja siis ruttas jälle koju, et isa eest hoolitseda Nipernaadi küll katsus teda meelitada nii kandle, laulu kui jutuga, kuid tütarlaps ei lasknud end eksitada. Nipernaadi tõi Peetrusele, Paulusele ja Joonatanile jama kaela, et tema pärast trambiti pärdikujahis
Kes on Toomas Nipernaadi? Toomas Nipernaadi elu tundub esmapilgul väga kirev ja kadestamisväärne. Ta on vaba kõigist kohustustest ja muredest. Tal ei ole kuhugile kiiret ja on iseenda peremees. Nipernaadi suhtub ükskõikselt ja tuimalt ümbritsevasse, mitte keegi ei saa temale lähedale ja keegi ei suuda teda mõista. Hingelt on Nipernaadi seikleja, kes ei saa mitte kuskil rahu. Iga natukese aja pärast võtab ta järgmisesse rolli täiesti uue inimesena.See, mis tema lahkumisele järgneb, meest enam ei huvita. Tähtis on vaid tema enese heaolu. Toomas Nipernaadi elab ilma mineviku ja tulevikuta. Ilma igasuguse probleemita kehastub ta hetkega kellekski teiseks. Iga uue inimesega on ta erinevas rollis. See tundub tema jaoks väga kerge. Toomas Nipernaadi on kui eksinud hing, kes paaniliselt otsib kohta, kuhu ta kuuluks
Nipernaadi Maris Vare 11.kl 1. Kes Nipernaadi ütles end olevat ja kes ta tegelikult oli? Nipernaadi oli kirjanik, kelle suved möödusid külast külasse rännates. Ta suutis igasse tallu astuda, kui enda omasse, ta leidid lahendusi seal,mille peale teised isegi ei tulnud. Võlus majaperenaisi, peretütreid ja isegi karjanaisi. Ta valetas end olevat madrus, talupidaja, kingsepp, mõisnik ja maadeavastaja. Tegelikult oli ta kirjanik, kes kogus oma kirjateoste jaoks materjali. Tal oli naine, kes oli harjunud
Valged ööd 3.osa Kaava parvevaht Joona istus ja mõtles endamisi, et mis mees see Nipernaadi ikka on. Lubas Joonale tasuta tööd teha-iga päev parvega üle jõe sõita ja kiiresti tagasi. Ja nii oli juhtus, igal õhtul viis Nipernaadi teenitud raha ära, ise sentigi võtmata. Nipernaadi rääkis, et teeb seda tööd enda lõbuks, kuid Joonale korrutas, et hea mõte oleks ehitada pigem sild, kuna siis ei peaks Joona enam igavat parvevahi ametit pidama ja maailma oleks tema ees valla. Ta saaks mööda ilma ringi rännata, laulda ja Anne-Maril külas käia. Kuid Joona oli tagasihoidlik, talle ei meeldinud laulda ja üleüldse ei pooldanud ta Nipernaadi ideid. Selle tõttu läksid Nipernaadi ja Joona tülli ning Nipernaadi lahkus parvevahi juurest. Ta läks kõrtsi, et Anne-Marile lõpuks armastust avaldada ja oma rasket elu kurta. Sinna jõudes kuulis ta heina krõbinat, millest ta
Minu arvates on hallist argipäevast väljumiseks võimalusi väga palju. Filmis ,,Toomas Nipernaadi" oli peategelase Toomase suurimaks sooviks väljuda oma hallist agipäeva elust ja esindada mingit teist isiksust. Ta otsustas hakata inimeste nõuandjaks. Suures segaduses oli ta kohanud talupoegasid, kes ei soovinud pärast oma ema surma hakata taluperemeesteks. Isepäised mehed pidid suure mure pärast isegi tülli minema, kuid just siis sekkus nende ellu Nipernaadi oma plaaniga. Ta soovitas meestel linna kino tegema minna, kuna sellega pidi palju raha teenima ning siis oleks neil võimalus hakata rikasteks mõisnikeks. Talupojad olid sellest ideest vaimustuses ja asusid linna poole teele, jättes Toomase oma talu eest hoolt kandma. Vennad ei saavutanud väheste kogemuste tõttu linnas edu ning tulid suure viha ja pettumusega koju tagasi, et Nipernaadile ebareaalse idee pärast kätte maksta
Kaie Skalle Tantsija, Kapten Skalle tütar, Joosepi armastatu. Rõõmus, isepäine, sõbralik. Kai-Kadri Taavet Rabaraua abikaasa. Ronivere talu perenaine. Kade, ebasõbralik. Kanuska-eit Anu Maarva tuttav. Ahne, toriseja. Ane- teenija Ronivere talus, Madise naine. Ilus Martin Vaar Joosep Maarva sõber, reporter. Kritiseeriv, jutupaunik. Madis - Ronivere sulane. Häbelik, väärikas, A.Gailit Toomas Nipernaadi August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni
August Gailiti ,,Nipernaadi" Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis"
arm?" tegelasteks on Eesti sõjapõgenikud, kes Rootsis metsatöödelolles jutustavad dekamronlikke lugusid oma armuseiklustest. Nimetatud teoste põhiideed on kantud kodumaa kaotuse traagikast. August Gailit on eesti kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantastikal, tinglikkusel ja sümboolikal. 1. Süzee Igal kevadel läheb Toomas Nipernaadi nimeline kirjanik rändama mööda kodumaad. Tema eesmärgiks on muuta inimesi õnnelikumaks ning koguda inspiratsiooni. Oma rännakutel kohtab erinevaid kohti ja inimesi. Igas peatuspaigas esitleb ta ennast erinevalt, olles kord maamõõtja, kord sulasena, sookuivendajana või pärlipüüdjana. Nipernaadi üritab luisates äratada neidudes armastust ja panna neid elule teistmoodi vaatama. Toomas Nipernaadisse armuvad nii rikas peretütar, kohtlane karjaplika, uhke kalurineiu ning paljud teised
sihita, teha mõned sammud väljapoole seda igapäevast eluteed, mida enamus käivad. Talve tulles aga kustub temas see viimane tuluke ning tahtmine rännata, ta langeb kokku kui loodus, mis mattub paksu lumekihi alla ning enne kevadet ei ole näha ühtegi värvi ning sära. Päike, selle soojus, energia need on tema tugi, eluallikad, põhjus, miks ta üldse elab. Ja kas peakski elult midagi enamat tahtma? Toomas Nipernaadi, pealtnäha lihtne, keskealine mees, kaabu peas, kannel kaenlas ning vile suus, rändamas mööda tundmatuid teid, ei olegi nii lihtne kui teda pidada võiks. Mõtlen ja üllatun, kuidas saab üks tegelane olla ühtaegu nii salapärane ja enesestmõitetav, nii keeruline ja samal ajal ka nii lihtne. Hüppas muudkui talust tallu nagu linnuke ühelt oksalt teisele ning tundis end ükskõik mis ,,oksale'' sattudes koduselt.
"Või hiilib nagu kass vargsi alla," hüüab raevunud ema, "ning arvab, et ega ma ei märka midagi! Vaata, see on sulle käo kukkumise eest, ja see on Enekeni eest, ja see on muidu mu heast südamest, pojuke, et armastan sind ja oled mu südamele kallis. Et sind koerad pureksid ja sandid sööksid, sa soomülka ussipoeg! " ,,Toomas Nipernaadi" Naistegelased /---/ ,,Ütle mulle, armas Tralla, kes õpetas sind vaatama kõõrdi. Kas sa õpetaks ka mulle, see on nii kena."/--/ - Nipernaadi oskas inimeste puuduseid voorusteks lugeda Nipernaadi idee tekkis Gailitil berliinis teatritükki vaadates rütmilise elamusena, ühe mehe sammude kajana: mingisuguse ,,tam-tam-taa" meloodiana. Nipernaadilikkuse all võib mõista: iseloomu, eluviisi, vabadust, hullust, armastust Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
