Toomas Hendrik Ilves - sarnased materjalid

President Toomas Hendrik Ilves

Eesti president Toomas Hendrik Ilves Toomas Hendrik Ilves, kes on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 2004­2006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (1923­1991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Parteiline kuuluvus 1997

Toomas Hendrik Ilves

Tallinna 21. Kool Robert Pikmets Toomas Hendrik Ilves Referaat Õpetaja: Tiina Pikamäe 2012  Robert Pikmets Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953. aastal Rootsi pealinnas Stockholmis, ta on pikemat aega elanud ja töötanud viies riigis. Lapsepõlvekodust pärit eesti väärtushinnangud, USA kahe tippülikooli haridus, Eesti oleviku ja tulevikuga seotud töökohad viimase veerandsajandi vältel on kujundanud Toomas Hendrik Ilvest kui inimest ja 21. sajandi Euroopa väikeriigi presidenti. Toomas Hendrik Ilves sündis eesti põgenike Endel ja Irene Ilvese perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi

Toomas Hendrik Ilves

Sissejuhatus Minu valikuks oli Toomas Hendrik Ilves. Valisin tema kuna, ta tundub väga huvitav tegelane. Ta üritab olla meeletult noortepärane, alusatades oma laulupeo ’selfiega.’ Samuti saab just Toomas hakkama presidendi ametiga. Minu arvates ei peakski enam presidenti vahetama. Lisaks tundub ta väga tore ja sümpaatne inimene. Lapsepõlv ja noorpõlv Toomas Hendrik Ilves sündis 26.detsembril 1953, Rootsi pealinnas Stocholmis. Tema isa Endel õppis Stocholmis inseneriks ning ema Irene tõõtas Stocholmis kindlustusfirmas ning 1948 aastast õppis Stocholmi Ülikoolis keeltja kirjandust ning hiljem ka raamatukogudust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. Aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomasel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. Aprillini, mil ta sellest loobus. Tema lapsepõlvest on kirjutatud meeletult vähe aga sellest peaks piisama. Hariduskäik  1972–1976 USA-s Columbia ülikool - psühholoogia,

Referaat Toomas Hendrik Ilves

............................................................................................5 6. Ühiskondlikud organisatsioonid.............................................................................................6 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................................7 LISAD.........................................................................................................................................8 Lisa 1. President Toomas Hendrik Ilvese portree.......................................................................8 TOOMAS HENDRIK ILVES Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis. Ta on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Toomas on pikemat aega elanud ja töötanud viies riigis. Lapsepõlvekodust pärit eesti väärtushinnangud, USA ühe tippülikooli haridus, Eesti oleviku ja tulevikuga seotud töökohad

Toomas-Hendrik Ilves

Toomas Hendrik Ilves · Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, Rootsi Kuningriigis. Tema abikaasa on Evelin Ilves ning tal on kolm last: poeg Luukas Kristjan (1987), tütred Juulia (1992) ja Kadri Keiu (2003). Haridus: 1976 Columbia Ülikool (USA), BA psühholoogias, 1978 Pennsylvania Ülikool (USA), MA psühholoogias . Ta on Eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 ka Eesti Vabariigi President. Ametikohad: ­1979 Columbia ülikooli psühholoogiaosakonna assistent-uurija, 1979­1981 New Jerseys Avatud Hariduse Keskuse inglise keele õpetaja ja asedirektor , 1981­1982 Kanadas Vancouveri kirjanduskeskuse direktor, 1984­1993 "Raadio Vaba Euroopas", algul teadur-analüütik , 1988­1993 "Raadio Vab1974a Euroopa" Eesti toimetuse direktor , 1993­1996 Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos, 1996­1998 ja 1999­2002 Eesti Vabariigi

Toomas-Hendrik Ilves

Stefani Kask Pirita Majandusgümnaasium XI A klass Toomas Hendrik Ilves Biograafia Sündis 26.detsembril 1953 Stockholmis. Isa Endel õppis Stockholmis inseneriks ja ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomasel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Hariduskäik: 1972­1976 USA-s Columbia ülikool - psühholoogia, 1978 Pennsylvania ülikool lõpetas samal erialal magistrikraadiga. Ilves on töötanud: ülikoolides/instituutides, Vancouveri kirjanduskeskuse direktorina, Raadios"Raadio Vaba Euroopa", EV suursaadikuna USA-s, Kanadas ja Mehhikos; EV välisministerina, Riigikogus, EU Parlamendis, alates 2006. aastast EV presidendina. Isiklikku

EESTI PRESIDENDID: NENDE ROLL EESTI AJALOOS

EESTI PRESIDENDID: NENDE ROLL EESTI AJALOOS Referaat SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.EESTI VABARIIGI PRESIDENT.................................................................................4 1.1.Valimine ja ametiaeg................................................................................................4 1.2. Presidendi kohustused.............................................................................................4 2. KONSTANTIN PÄTS...................................................................................................5 3. LENNART GEORG MERI..............................

Eestlased maailmas

esto2009.de/index.php?option=com_content&ta  Toomas Hendrik Ilves "Väliseestlased on need, kes on elus hoidnud tsensuurivaba, demokraatliku kirjanduse traditsiooni ning erapooletut eesti ajaloo käsitlust. Ilma meieta olnuks mõlemad kadunud " http://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Hendrik_Ilves  Elulugu. Haridus 1944 sügisel Toomas Hendrik Ilvese isa Endel Ilves(19231991) ja ema Irene Rebane(s 1927) põgenesid Rootsi 26. detsembril 1953.a. sündis T.H. Ilves Stockholmis 1957.a. kolis tema pere USAsse New Jersey osariiki Seal sündis vend Andres(1960.a.) 1980.a. abiellus Merry Bullockiga Esimesed lapsed poeg Luukas Kristjan(s 1987) ning tütar Juulia Kristiine(s 1992) 2004.a. abiellus T.H. Ilves teist korda Evelin IntLambotiga Aastal 2003 sündis neil tütar Kadri Keiu 1976 omandas BK psühholoogias Columbia Ülikoolis(USA)

Ühiskonna õpetus

ÜHISKONNAÕPETUS ALICIA TSINGISSER Eesti president -(ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea. Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on Eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 2004– 2006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Valimine ja ametiaeg Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjest

Presidentide läbilõige Eestis Eesti esimene president oli Konstatin Päts. Ta sündis 23. veebruaril 1847. aastel Tuhkuranna vallas, Pärnumaal. Tema isa oli Jakob Päts ja ema Olga Tumanova ning tal oli neli venda ja üks õde. Ta lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja andis välja ajalehe ,,Teataja". Ametis oli ta 24. aprill 1938- 21. juuli 1940. Teiseks Eesti presidendiks valiti Lennart Meri. Ta sündis 29. märts 1929. aastal Tallinas ja suri 14. märts 2006. Lennart Meri oli abielus kaks korda

Toomas Hendrik Ilves

Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president, on sündinud 26.detsembril 1953. aastal Stockholmis, Rootsi Kuningriigis. Ta kasvas üles Ameerikas ja lõpetas Leonia Keskkooli aastal 1972. Kõrgema hariduse omandas Columbia Ülikoolis psühholoogia erialal (1972 1976) ning Pennsylvania Ülikoolis, mille lõpetas magistrikraadiga aastal 1978. Peale kooli töötas Ilves teadlasena psühholoogia, inglise keele, kunsti ja eesti kirjanduse vallas. 1984. aastal kolis ta Ameerikast Euroopasse, Saksamaale, kus alustas tööd raadio Vaba Euroopa juures

Konspekt Eesti neljast presidendist

Päts Elulugu  23.02.1874-18.01.1956  Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung.  Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president.  Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris[3]. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Karjäär  Võttis osa 1905 aasta revolutsioonist  Eesti esimene president.  Oli 4 korda Eesti riigivanem  Oli 2 korda Eesti president

Eesti Vabariigi presidendid

mälestustalitusega Metsakalmistul ja Kloostrimetsas. 22. juunil 1990 leidsid Valdur Timusi ja Henn Latt Konstantin Pätsi haua ja tema säilmed toimetati Burasevo erikalmistult Eestisse, ning maeti sama aasta 21. oktoobril ümber Tallinna Metsakalmistule. Tahkurannas, tema sünnitalu asukohas on püstitatud Konstantin Pätsi mälestussammas. Lennart-Georg Meri sündis 29. märts 1929 Tallinnas. Ta oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992­2001. Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid eesti-rootsi juured. Isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel, seetõttu pidi ka ka poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. Sellest tulenes ka tema hea keelteoskus. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik

Presidentalism, poolpresidentalism ja Eesti Vabariigi presidenid

Presidentalism, poolpresidentalism ja Eesti Vabariigi presidenid Anna-Britt Pähkel ja Hanna-Antheia Stern 12C Presidentalism ❖ Seadusandlik võim ja täitevvõim ❖ President on nii riigipea kui ka valitsusjuht ❖ Puudub peaminister ❖ Presidendil vetoõigus ❖ Seotud erakonnaga ❖ Nt USA, Egiptus Poolpresidentalism ❖ President valitakse rahva poolt ❖ President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid ❖ President peab arvestama ka parlamendiga ❖ President jagab ülesandeid peaminstriga ❖ Presidendil on õigus panna veto seaduseelnõule parlamendis ❖ Nt Prantsusmaa, Soome, Venemaa Eesti Vabariigi presidendid ❖ Konstantin Päts 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 ❖ Lennart Meri 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 ❖ Arnold Rüütel 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 ❖ Toomas Hendrik Ilves 9. oktoober 2006 – 10. oktoober 2016 ❖ Kersti Kaljulaid 10. oktoober 2016 –

Toomas Hendrik Ilves

Toomas Hendrik Ilves Kristjan kangro Sündinud 1953. Aastal 26. detsembril Stockholmis. Ta valdab inglise, eesti, hispaania ja saksa keeli. Kõrgema hariduse sai ta Columbia Ülikoolis psühholoogia valdkonnas, psühholoogiamagistri kraadi saavutas Pennsylvania Ülikoolis. Abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992) . Preagu on ta abielus Evelin Ilvesega. Toomas Hendrik Ilves oli töötas teadustöödel psühholoogia, inglise keele ning Eesti kirjanduse valdkonnas, samuti oli pikka aega tegev raadio Vaba Euroopa juures, aastatel 1993 kuni 1996 Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos. Ta töötas välisministrina aastatel 1996 kuni 1998 ning 1999 kuni 2002. On olnud Riigikogu ja Europarlamendi liige

Eesti vabariigi presidendid

Eesti Vabariigi presidendid Eestil Vabariigil on olnud kolm presidenti. Need on Konstantin Päts, Lennart Meri ja Arnold Rüütel. Praegu on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Kohalikud räägivad, et tema ema Olga pidi ta sünnitama ühe teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. Õppima hakkas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Vanemad kolisid Raeküla alevisse. Siin õppis Konstantin Nikolai koolis, edasi õppis Riia vaimulikus seminaris, siit lahkus enne lõpetamist ja läks Pärnu Gümnaasiumi. 1898.a

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord  1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloomu ja elu. Nad on elanud erinevates tingimustes.

Toomas Hendrik Ilves

Toomas Hendrik Ilves Toomas Hendrik Ilves on mees, kes andis 9. oktoobril, 2007. aastal pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada talle antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks. Toomas Hendrik Ilves on Eesti Vabariigi president. Üle neljakümne aasta vana, sünnilt eestlane, kuid esimest valgust siiski näinud Rootsis 26. detsembril 1953. aastal, läks Ilves perega 1957. aastal elama Ameerikasse, kus õppis tunnustatud ülikoolides: Columbia ülikoolis psühholoogiat ning Pennsylvania ülikoolis jätkas magistriõpet. 1984- 1993. aastani oli ta Vaba Euroopa uurimisinstituudi analüütik Münchenis seejärel Vaba Euroopa Eesti toimetuse direktor ning 1993. aastast 1996

Andrus Ansip

Andrus Ansip Referaat 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elu, haridus, karjäär Pere Hobid Andrus Ansip linnapeana 3. Andrus Ansip Reformierakonnas ja ministrina Ansip peaministrina 4. Andrus Ansipi esimene valitsus 5. Ansipi teise valitsuse sünd Pronkssõdur 6. Tunnustused ja tiitlid 7. Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Andrus Ansip on silmapaistev ja tuntud Eesti poliitik. Ta on saanud tuntuks ka oma lõbusate väljaütlemiste poolest. Valisin tema enda referaadi teemaks, sest kuuleme temast iga päev, kuid tegelikult ei tea midagi ta elust. 3 Elu, haridus, karjäär Andrus Ansip sündis 1. oktoobril 1956 Tartus, nüüdseks on ta Eesti tuntud poliitik ja endine Tartu linnapea(1998-2004). Aastatel 2004-2007 oli ta majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta on peaminister alates 13. aprillist 2005

Boriss Jeltsin

Jeltsin Tallinna. Seal kirjutati alla mitmele leppele Eesti, Läti ja Leeduga. See aitas takistada Nõukogude Liidu juhtkonnal kukutada Eesti, Läti ja Leedu valitsust.  ..... 19. veebruaril 1991 kritiseeris Jeltsin teleesinemises teravalt Mihhail Gorbatsovi ning kutsus teda üles presidendi ametikohalt tagasi astuma. 23. aprillil 1991 kirjutas Jeltsin koos 8 endise. liiduvabariigi esindajatega ja Nõukogude Liidu president alla "9+1" leppele. Seoses Vene NFSV presidendiks valimisega loobus Jeltsin Nõukogude Liidu rahvasaadiku volitustest. Juunis 1991 moodustas Jeltsin oma seadlusega Vene NFSV juures asuva Riiginõukogu, mida konstitutsioon ette ei näinud.  ...... 20. juulil 1991 andis Jeltsin välja seadluse, millega likvideeriti parteiorganisatsioonid riiklikes ettevõtetes ja riigiasutustes Venemaa territooriumil. 22

Eesti peaministrid

volituse valitsuse esindamiseks kohtus, juhib Eesti seisukohtade kujundamist Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokkutulevas nõukogus. Peaminister nimetab 2 ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister. Peaministrikandidaadi määrab 14 päeva jooksul pärast valitsuse tagasiastumisest president. Riigikogu annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks. Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul pärast valitsuse moodustamise ülesande saamist riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab 7 päeva

Eesti vabariigi presidendi ja L. Meri elulugu , EV iseseisvumine ja taasiseseisvumine

Eesti vabariigi taasloomine Eesti vabariigi presidendid + ühe presidendi lühielulugu Refeerat Rühm : Juhendaja : KOHT 2009 Eesti vabariigi presidenid. Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald ­ 18. jaanuar 1956 Kalinini oblast, Burasevo) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Lennart-Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn ­ 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992­2001. Arnold Rüütel (sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001­2006. Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president.

Politoloogia konspekt

· subjektsuse tasandid · subjektsuse institutsioonid · subjekti legaalsus ja legitiimsus · subjekti tegevuse siu ja suunitlus Subjektsuse tasandid: · globaalne tasand · rahvusvaheline tasand · rahvuslik e. riiklik tasand · riigisisene piirkondlik või kohalik tasand Poliitiline eliit e. ladvik (kuuluvad eliiti): Vabariigi juhtkond, president, riigikogu juhatus, esimees, 2 ase-esimeest, riigikogu komisjonide esimehed, fraktsioonide juhid (RE, IRL, SDL (valitsuses), KE, RL, R). Valitsus (ministreid 14), erakondi 3. Arvamusliidrid- kellel ei ole ametlikku poliitilist staatust, kuid tema avaldused on suure tähelepanu all, autoriteetsed (Lennart Meri, Jaan Kross). Poliitilise eliidi sihtgrupp (tulnud erinevatest kasvulavadest): · Endised-nõukogude ajal tugev olupoliitika, nõrgaks kohaks minevik. (Arnold Rüütel-teise

August Rei

juuni 1926. Lisaks eelloetletule oli August Rei riigi haridusnõunik aastast 1923, Eesti delegatsiooni juhataja Eesti-Läti piirikomisjonis 1923­1925, Eesti delegatsiooni juhataja Rahvasteliidu täiskogu koosolekuil Genfis 1925. August Rei oli koos Jaan Tõnissoniga Eesti esindaja ka Parlamentidevahelise Uniooni konverentsil Londonis 16.­22. juulil 1930. Riigivanemana tegutses August Rei 4. detsembrist 1928­9. juulini 1929. Tema juhitud valitsuskoalitsioonis olid sotsialistid, kristlik rahvaerakond, tööerakond, asunikud. Rei riigivanema ametis oleku aja tegevusest võib esile tuua näiteks kaubanduslepingu sõlmimist Nõukogude Liiduga. 1929.a toimus ka Rootsi kuninga Gustav V visiit Eestisse, kus vastuvõtjaks oli riigivanemana August Rei. 5 Aastatel 1930­1934 oli Rei Tallinna linnavolikogu juhataja, samal ajal ka teedeministeeriumi konsultant ning 2. novembrist 1932­19. maini 1933 välisminister Konstantin Pätsi valitsuses. 1934

Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud);

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918­39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918­19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud);

B.Jeltsin

Ülemnõukogu esimeheks. Jeltsini põhiline konkurent sellele ametikohale oli Ivan Polozkov, kellest hiljem sai Vene NFSV Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär. Pärast kahte tulemusteta hääletusvooru, milles Jeltsin sai 531 vajalikust häälest vastavalt 497 ja 503 häält, esitas kommunistlik partei mõõdukama kandidaadi – Vene NFSV Ministrite Nõukogu esimehe Aleksandr Vlassovi. Saadikute ees esines Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov, kes oli Jeltsini valimise vastu. Pärast seda võitis Jeltsin kohe esimeses hääletusvoorus, kogudes 535 häält. Augustis 1990 kirjutasid Jeltsin ja Mihhail Gorbatšov alla dokumendile, mille kohaselt tuli koostada uus majandusprogramm ning kooskõlastada keskvalitsuse ja liiduvabariikide vahelised suhted. Majandusprogramm sai tuntuks 500 päeva programmi nime all. Selle autoriteks oli grupp majandusteadlasi eesotsas Grigori Javlinski ja Stanislav Šataliniga. 1990

Edgar Savisaar

Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010  Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 1990­1992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007. aastast on ta Tallinna linnapea.Valisin Edgar Savisaare, sest tahaksin tema kohta rohkem teada saada ja arvan, et tema on väga väljapaistev inimene Eestis nii heast kui ka halvast küljest.Ta pakub kõneainet igale eesti inimesele.Referaadis refereerin Edgar

Esiajalugu

Talvel sakslaste, lätlaste, liivlaste, järvalaste, ugalaste ja sakalaste retk Virumaale; seejärel saarlaste rüüsteretk Järvamaale ristitud eestlaste vastu; sakslaste, lätlaste, 1220 liivlaste ja ristitud eestlaste retk Harjusse ja Revalasse; Virumaa ristimine; suvel tungisid rootslased Läänemaale, vallutasid Lihula linnuse ja ristisid ümbruskonna rahvast, augustis vallutasid linnuse saarlased. Aprillis saarlaste ja põhjaeestlaste ebaõnnestunud katse Tallinna taanlastelt tagasi 1221 vallutada, taanlaste ja sakslaste leping mõjupiiride kohta; hakati täitma ristiusu väliseid kombeid. Suvel maabusid taanlased Saaremaal ja ehitasid sinna kivilinnuse; pärast kuningas 1222 Valdemar II lahkumist vallutasid linnuse saarlased, seejärel kihutasid nad vastuhakule ka harjulasi, läänlasi, virulasi ja järvalasi.

Lennart Meri

vaenulik element 1941 Siberisse. Sealt naasid nad 1946. aastal. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis, Eestis astus ta Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja. Aastal 1992 valiti Lennart Mesri presidendiks. Lennart oli president kuni 2001. aastani. Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Ta valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Lennart Meri suri ajuvähki 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule.  Loominguline tegevus

Ühiskonnaõpetus - poliitika

· Euroopa Parlamendis 1 koht · Kuulub Euroopa Rahvaparteisse · Traditsiooniliste (pere)väärtuste kaitse Mart Laar · 22. apr 1960 sündinud · 1983 TÜ ajalugu (cum laude) · 1990-1992 Eesti Komitee · 1992-1995; 1998-2002 peaminister · 2001 avalikkusele selgub, et Laar tulistas Savisaare pilti · 2005 doktor · 2006 Milton Friedmani auhind · abielus, 2 last Sotsiaaldemokraatlik Erakond · Asutatud 1999, kuni 2004 Rahvaerakond Mõõdukad · Erakonna esimehed: 1999-2001 A. Tarand, 2001-2002 T. H. Ilves, 2002-2009 I. Padar, 2009- 2010 J. Pihl, 2010- S. Mikser · Juhatuse liikmed veel: P. Kreitzberg, U. Palo, K. Rüütli, I. Saar, M. Lauristin, E. Klooster, M. Mikko, J. Morozov, E. Nestor, I. Padar, H. Pikhof, K. Tamberg, J. Marrandi, K. Lember, K. Saks, S. Tobreluts, A. Anvelt, V. Belobrovtsev, R. Karemäe · Liikmeid üle 3 000 · Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Jüri Uluots

. Algas traagiline aeg Eesti ajaloos. 1940. aastal okupeerisid Vene väed Eesti. 21.juunil 1940 teatati Jüri Uluotsale, et tema valitsuse asemele on määratud ametisse Johannes Vares-Barbaruse valitsus. Sellele okupatsioonivõimude ilmselgelt baseaduslikule käigule vaatamata jätkas senine juhtkond tegevust n-ö põranda all. Alates 1944. aasta suvest kannatas Jüri Uluots süveneva vähktõve tõttu suurte valude käes, lahkumata ometi vastutavalt ametipostilt. 1944. a. aprillis alustas Jüri Uluots tegevust EV seaduslike riigivõimuorganite taastamiseks ning nimetas 18. septembril ametisse valitsuse eesotsas O. Tiefiga. Samal 3 sügisel otsustas ta emigreeruda. Rootsi saabus ta lootusetult haigena. J.Uluots suri Eesti Vabariigi õigusliku peaministrina presidendi ülesannetes Rootsis 9. jaanuaril 1945. aastal. JÜRI ULUOTS ELULUGU

Medvedev ja Putin

Venemaa peaministriks.  26. märtsil 2000 valiti Vladimir Putin Venemaa presidendiks. 14. märtsil 2004 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Venemaa presidendina alustas Vladimir Putin NSV Liidu idealiseerimist ning nimetas NSV Liidu lagunemist 2. märtsil 2008 toimunud presidendivalimistel Vladimir Putin ei kandideerinud, sest Venemaa põhiseadus piirab presidendi järjestikust võimulolekut kahe ametiajaga Taas alates 7. maist 2012 Venemaa president.  Putin kinnitati peaministriks 8. mail 2008. Peaministrina on ta: lennanud hävituslennuiga; sõitnud miniallveelaevaga; andnud välja oma DVD judo õpetusega; teinud laialt kajastatud kalapüügiretki; külastas looduskaitseala, kus ta "päästis" televisiooni võttegrupi, tehes juhuslikult käepärast olnud uinutirelvaga kahjutuks neid ähvardava ussuuri tiigri; vaalapüük Kamtsatkal; lumeleopardide elu uuriv ekspeditsioon Tõva