PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS V-13 Kristo Kuusk ISIKUKAITSEVAHENDID Pärnu 2013 1. Tööandja peab tööd korraldades arvestama isikukaitsevahendi kasutamisest tulenevat füüsilist või vaimset lisakoormust ning vajadusel nägema ette puhkepausid, kasutamise piirangud või muud abinõud töötaja töövõime säilitamiseks. Isikukaitsevahend on üldjuhul mõeldud isiklikuks kasutamiseks. Kui asjaolud nõuavad, et sama isikukaitsevahendit kasutab mitu töötajat, peab tööandja rakendama abinõusid, et see ei tekitaks kasutajatele tervise- või hügieeniprobleeme. 1)IKV peab sobima oma tüübilt ja kasutamisajalt tehtava tööga. 2) Töötajatel peab olema valiku võimalus, et valida välja enda jaoks kõige paremini sobiv IKV. 3) IKV peavad olema korralikult ladustatud ja hooldatud. 4) Töötajad peavad olema koolitatud IKV-de õigeks kasutamiseks, nende hooldamiseks. 2
ohutegureid välja selgitava töökeskkonna riskianalüüsi alusel või juhul, kui isikukaitsevahendi kasutamine teatud tööde teostamisel on ohutusjuhendis ette nähtud; 2. kaitsevajaduse suurust hinnatakse pärast ohutegurite selgitamist ning määratakse kindlaks isikukaitsevahendi nõutavad kaitseomadused; 3. isikukaitsevahendit valides jälgitakse, et isikukaitsevahend: 1) vastaks täielikult kaitsevajadusele; 2) ei põhjustaks kandjale liigset koormust ega vähendaks töötaja nägemist või kuulmist korrigeerivate vahendite toimet; 3) sobiks kasutajale; 4) sobiks kasutada antud tööoludes; 5) vastaks ergonoomianõuetele ning oleks kooskõlas töötaja terviseseisundiga;
· Millised organid kahjustuvad müra puhul esimesena ? Müra puhul kahjustub esimesena kõrvakuulmine. · Milline müra tase võib olla kahjulik õppimise puhul ? Õppimine on samuti ju vaimne töö, nii et kahjulikuks osutub juba müratase, mis on üle 45 dB. · Millises järjekorras tuleb tegutseda, kui ruumis on ootamatu müra ? Kui ruumis on ootamatu müra, tuleb leida müraallikas ning see likvideerida. Kui seda ei õnnestu teha, tuleb kasutada isikukaitsevahendit. · Kas isikukaitsevahendeid tuleb kasutada kohe või viimasena ? Isikukaitsevahendeid tuleb kasutada viimasena, kui tehnilised ja töökorralduslikud abinõud ei aita. · Kas müra allikat tuleb otsida viimasena või kohe ? Müra allikat tuleb otsida kohe. · Mida tuleb siis teha, kui müra allikat ei õnnestu likvideerida ? Kui müra allikat ei õnnestu likvideerida, tuleb kasutada isikukaitsevahendit. · Kas ergonoomilisi soovitusi tuleb rakendada esimeses või viimases
kaitstud alal. Kõrguses töötamisel kukkumiseks võib piisata ka ainult ühest piirestamata küljest ja kõrgelt kukkumised on tihti väga tõsiste tagajärgedega. Näiteks ühe päeva jooksul tegid 22 tööinspektorit kokku 91 kontrolli ja ligi pooltel juhtudest peatati töö, kuna töötajad ei kasutanud isikukaitsevahendeid. Kiivri kandmine on kohustuslik kõikjal ehitusplatsil, kus on oht peavigastusteks. Tööandja peab tagama, et isikukaitsevahendit kasutatakse valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni ning kontrollima selle kasutamist. Töötaja omakorda on kohustatud kasutama isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile ja tööandja antud juhistele. Tööandjal on õigus ja ka kohustus korduvalt nõudeid rikkunud töötajat mitte tööle lubada. Heaks näiteks võib tuua inspektori kogemuse ehitusplatsil, kus enne platsile sisenemist inspektoreid ohutusalaselt juhendati
5) korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe, vajadusel näitliku kasutamise ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega 6) korraldama kasutustähtaja ületanud või muul viisil kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendite või nende vahetatavate saastunud osade käitlemise ,,Jäätmeseaduse" kohaselt. 7) märgistama asjakohaste ohutusmärkidega töökoha need ohualad, kus on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendit. 2.6 Kes jälgib, et töötajad on varustatud vajalike isikukaitsevahenditega? Töökeskkonnavolinik 2.7 Mille alusel isikukaitsevahend valitakse? Töökeskkonna riskianalüüsi alusel 2.8 Kas ja kelle ettepanekutega on tööandja kohustatud arvestama isikukaitsevahendite valikul? Töötajate ja töökeskkonnavolinike ettepanekutega peab tööandja arvestama.
Näo, silmade ja hingamiselundite kaitsmise puhul on üles loetletud, et esiteks peab kaitsevahend võimalikult vähe piirama kasutaja vaatevälja ja nägemistingimusi ning ühtlasi silmakaitsete klaasid peavad olema optiliselt piisavalt neutraalsed, et neid võiks kasutada täpsust nõudvate ja pikaajaliste tööde puhul. Ühtlasi peab nägemispuudega kasutajale mõeldud isikukaitsevahend olema kasutatav koos prillide või kontaktläätsedega. Niiskuse kondenseerumise vältimiseks peab isikukaitsevahendit olema võimalik töödelda kemikaalidega. Kui see ei ole võimalik, peab isikukaitsevahend olema varustatud niiskuse kondenseerumist vältiva vahendiga. Kaitseprille, näokaitset või maski kasutatakse silmade ja näo kaitsmisel järgnevate tööde puhul: keevitamine; Sepistus-, lihvimis-, puurimis-, treimis- ja freesimistööd; Kivitöötlemine; Töö energia jõul töötava mutri/kruvikeerajaga; Töö naelpüstoliga;
*Kaarkeevitusmask ja -kiiver (käsimask, pea või kaitsekiivri külge kinnitatav kaitsemask) 8. õhu hapnikusisaldus ei tohi olla alla 19% tolmufiltrid ei kaitse kahjulike gaaside ja aurude eest gaasifiltrid ei kaitse tolmu eest habe vähendab maskide kasutamise efektiivsust v.a. täismaskil poolmaski kasutamisel on näo pinna ja maskivaheline lekkimine väiksem kui nn. ühekordse maski kasutamisel kontrolli, et valitud filtri tüüp vastaks saaste iseloomule 9. Töötaja on kohustatud kasutama isikukaitsevahendit vastavalt *kasutusjuhendile ja *tööandja antud juhistele. 10. Kaitserõivad *materjalid ja komponendid - ei tohi kandjale kahjulikku mõju avaldada * kandjale võimalikult mugav, pakkudes samas vastavat kaitset * kasutajaga kokkupuutuvad detailid - ei tohi olla karedad, teravate servadega ega teravate väljaulatuvate osadega * konstruktsioon - kasutajal peab olema võimalikult kerge kaitserõivast selga panna, see peab kasutusaja kestel oma kohal püsima
korrigeerivate vahendite toimet; · sobiks kasutajale; · sobiks kasutada kindlates tööoludes; · vastaks ergonoomianõuetele ning oleks kooskõlas töötaja terviseseisundiga. Isikukaitsevahendite hindamine ja valimine (1) Tööandja peab enne isikukaitsevahendite valimist tegema töökeskkonna riskianalüüsi, et selgitada need ohutegurid, mille mõju ei saa vältida või vähendada muul moel kui isikukaitsevahendit kasutades. (2) Pärast ohutegurite selgitamist hinnatakse kaitsevajaduse suurust ning määratakse kindlaks isikukaitsevahendi nõutavad kaitseomadused. (3) Isikukaitsevahendit valides peab tööandja jälgima, et see vastaks sätestatud nõuetele. Arvestama peab ka ohte ja mõjusid, mis kaitsevahendi kandmisega võivad kaasneda. (4) Hindamist tuleb korrata, kui töökeskkonnas või hindamist mõjutavates muudes tegurites on toimunud muutused. Elektriku tööriistade, -seadmete ja
terviseriskidest, mis kaasnevad kaitsevahendi mittekasutamisega. Väljaõppe teostamisel arvestatakse isikukaitsevahendite kasutusjuhendeid, isikukaitsevahendite kasutamise korda ettevõttes ja riskianalüüsi tulemusi. Töötaja peab saama juhiseid isikukaitsevahendite regulaarseks kontrollimiseks ja hooldamiseks. Väljaõppe käigus tuleb töötajaid teavitada, kus ja millistes tingimustes tuleb isikukaitsevahendeid hoida, sh pärast tööpäeva lõppu. Kui asjaolud nõuavad, et sama isikukaitsevahendit kasutab mitu töötajat, tuleb teavitada töötajaid abinõudest, mida tuleb rakendada, et see ei tekitaks kasutajatele tervise- või hügieeniprobleeme. Töökoha need ohualad, kus isikukaitsevahendi kasutamine on kohustuslik, tuleb märgistada asjakohaste ohutusmärgistega. 6 Kokkuvõte Aeg, mis on pühendatud põhjalikule juhendamisele ja väljaõppele, on otstarbekalt
- kukkumiskaitsevahendid; - üldine kaitseriietus. Ohutuse ja isikukaitsevahendite kasutamise eest töökeskkonnas vastutab tööandja, kes peab varustama töötajad konkreetseks tööks vajalike ja individuaalselt sobivate ergonoomiliste isikukaitsevahenditega, tagama, et isikukaitsevahendid vastavad tervisekaitse ja ohutuse põhinõuetele ning korraldama nende regulaarse hoolduse ja puhastuse. Kui töökohal on mitu ohutegurit, mille tõttu on töötajal vaja kasutada rohkem kui ühte isikukaitsevahendit, peavad need omavahel sobima. Tööandja peab korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega. Töötaja peab hoidma isikukaitsevahendi töökorras, kasutama seda vastavalt tootjajuhistele ning teatama tööandjale vahendi riketest või puudustest. Mistahes ohuga kokku puutudes tuleb kaitsta end kogu riskikeskkonnas viibitava aja. Et töötajad seda teeksid, on oluline vahendite
tulevikus meie organisatsioonis vajalik? organisatsioonis kasutama? organisatsioonis vajalikuks? Organisatsiooni olukorra analüüs Organisatsiooni olukorra analüüs Organisatsiooni olukorra analüüs Isikukaitsevahend on kandja Isikukaitsevahendit kasutatakse Ühiskaitsevahend on tehniline seljas, peas, jalas või käes töötaja elu ja tervise vahend, mis kaitseb sama- kantav vahend, mis on kaitsmiseks kui töökorral- aegselt mitut selles töölõigus konstrueeritud ja valmistatud dusega või ühiskaitsevahendi olevat töötajat ähvardava ohu kandja kaitsmiseks tema elu ja kasutamisega pole seda eest. Näiteks kaitsepiire, müra- tervist ohustavate tegurite
vajadusel näitliku kasutamise ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega; 6) korraldama kasutustähtaja ületanud või muul viisil kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendite või nende vahetatavate saastunud osade käitlemise «Jäätmeseaduse» (RT I 1998, 57, 861; 1999, 23, 353) kohaselt; 7) märgistama asjakohaste ohutusmärkidega töökoha need ohualad, kus on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendit. 5. Directive 2004/108/EC - electromagnetic compatibility of the European Parliament and of the Council of 15 December 2004 on the approximation of the laws of the Member States relating to electromagnetic compatibility and repealing. Praegu kehtivad elektromagnetväljade piirnormid on esitatud Vabariigi Valitsuse 25.01.2002. a määruses nr 54 „Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord“ [1]
mis kaasnevad kaitsevahendi mittekasutamisega. Väljaõppe teostamisel arvestatakse isikukaitsevahendite kasutusjuhendeid, isikukaitsevahendite kasutamise korda ettevõttes ja riskianalüüsi tulemusi. Töötaja peab saama juhiseid isikukaitsevahendite regulaarseks kontrollimiseks ja hooldamiseks. Väljaõppe käigus tuleb töötajaid teavitada, kus ja millistes tingimustes tuleb isikukaitsevahendeid hoida, sh pärast tööpäeva lõppu. Kui asjaolud nõuavad, et sama isikukaitsevahendit kasutab mitu töötajat, tuleb teavitada töötajaid abinõudest, mida tuleb rakendada, et see ei tekitaks kasutajatele tervise- või hügieeniprobleeme. Ohumärguanded Töötajaid ja töökeskkonnavolinikke peab olema teavitatud kõigist tööl kasutatavatest, muudetavatest või uutest kasutusele võetavatest ohumärgistest, sõltumata sellest, kas tegemist on hoiatusmärgisega või mõne optilise või akustilise hoiatusseadisega. Töötajatele tuleb
Võimalikud kontrolltöö küsimused. 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, reguleerimisvaldkond-töökeskkond, kelle suhtes rakendub; TTOS sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) -tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, -tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, -töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, -vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Rakendub ka 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. 4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses; 2. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte...
Üldsätted 1. Isikukaitsevahendi kavandamine ja tootmine peab vastama ühenduse sätetele, mis käsitlevad tööohutust ja -tervishoidu. Kõik isikukaitsevahendid peavad: a) olema vastavad võimalikele ohtudele ega või ise ohtu suurendada; b) vastama olemasolevatele tööoludele; c) vastama ergonoomianõuetele ja arvestama töötaja tervislikku seisundit; d) pärast vajalikku kohandamist kasutajale sobima. 2. Kui töötaja peab rohkem kui ühe ohuteguri tõttu kandma samaaegselt mitut isikukaitsevahendit, peavad need omavahel sobima ja säilitama tõhusa kaitse kõnealus(t)e ohu või ohtude eest. 3. Isikukaitsevahendite kasutustingimused, eelkõige nende kasutusaeg, määratakse kindlaks vastavalt ohu suurusele, ohuga kokkupuutumise sagedusele, töötaja töökoha omadustele ning isikukaitsevahendi kasutegurile. 4. Isikukaitsevahendid on üldjuhul ette nähtud isiklikuks kasutamiseks. Kui asjaolud nõuavad, et isikukaitsevahendit peab kasutama mitu
Kasvuhoones desinfitseerimise ajal olnud taimed viiakse kasvuhoonest välja pärast taimekaitsevahendi ooteaja möödumist. § 7. Kasvuhoones taimekaitsetöö tegemise järgsed ohutusnõuded Pärast taimekaitsetöö lõpetamist kasvuhoone lukustatakse ja uksele pannakse hoiatussilt teabega taimekaitsevahendi, selle kasutamise kuupäeva ja kellaaja ning tööooteaja kohta. Enne tööooteaja möödumist võib kasvuhoones töid teha üksnes isikukaitsevahendit kasutades, kuid mitte varem kui pärast 18 tunni möödumist taimekaitsetöö tegemisest. § 8. Avalikus kohas ning mittepõllumajandus- ja metsamaal taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuded Linnas ja muus asulas, samuti mujal elamute vahetus läheduses tehakse taimekaitsetööd juhul, kui taimehaigusi ja -kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik tõrjuda agrotehniliste ega muude meetmetega. Haljasalal taimekaitsetöö tegemise korral teavitatakse ümberkaudset elanikkonda, paigaldades alale
Lõppeb sellega, et töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, mille kinnitab oma allkirjaga. 12.1. Isikukaitsevahendite väljastamise põhimõtted Enne isikukaitsevahendite valimist peab tegema töökeskkonna riskianalüüsi, et selgitada need ohutegurid, mille mõju ei saa vältida või vähendada muul moel kui isikukaitsevahendit kasutades. Peale seda hinnatakse kaitsevajaduse suurust ning määratakse kindlaks isikukaitsevahendi nõutavad kaitseomadused. Seejärel väljastab tööandja isikukaitsevahendid mis vastavad kaitsevajadusele, ei põhjusta kasutamisel liigset koormust ja sobiksid töökeskkonnaga. 13. Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid? Tööõnnetustest teatamise kord, tööõnnetuse uurimise tähtajad.
koosneb enamasti filtriga gaasimaskist ning tolmukaitseülikonnast või kirurgilisest kitlist, et kaitsta tervishoiutöötajaid radioaktiivsete tolmuosakeste eest. See isikukaitsevarustus ei ole mõeldud kaitsmaks vedelate või aurustunud kemikaalide eest. Keemiakaitseks ette nähtud kaitseriietus (nt pritsmekaitseülikond) on rohkem kui piisav töötamiseks ka radiatsiooni saanud patsientidega. Segaduse vältimiseks ning lihtsama protokolli tarbeks oleks soovitatav kasutada üht tüüpi isikukaitsevahendit. See võib olla küll kallim ning tõhusam, kui radiatsiooni korral vaja, kuid seda saab kasutada kõikides ohtlike kemikaalidega seotud situatsioonides. Pilt 49.2. Isikukaitsevahendid. Vasakult paremale: C-taseme tolmukaitseülikond koos respiraatori (FFP 3) ja kaitseprillidega, B-taseme keemiakaitseülikond koos ülerõhustatud gaasimaskiga ja C- taseme pritsmekaitseülikond koos gaasimaskiga. 657 Inimeste päästmine Päästmine ohualast on eelkõige päästeteenistuse ülesanne
annaabi.ee 
