Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tööleht: elu areng Maa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
membraanid, fosfolipiidid, kalad, lipiididest, rasvad, hüdrofoobsed, muld, viljastumine, neti, kaimar, pihlapuu, saatsin, tabelid, kosmosest, etappi, alged, elutu, struktuurid, rasvadest, molekul, rasvhapped, hüdrofiilne, tingimuseks, osoonikiht, mullakiht, kehasisene, taimerühmad, rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimedmaismaataimede kujunemine(algelised sammaltaimed, puudusid lehed ja varred) 5)varre ja lehtedega samblad. Ürgraikad olid esmased taimed, mis maapinda asustasid. 6) algelised sõnajalgtaimed 7) paljasseemne taimede teke (kuusk, mänd, kadakas, jugapuu) 8) õistaimed e. katteseemnetaimed. Valitsev taimerühm Maal. Loomade evolutsioon: 1) ainuraksed eeltuumsed organismid 2) päristuumsed organismid 3) käsnad 4)ussid ja lülijalgsed 5) lõuatud kalad, kõige algelisemad. Luud on kõhrelised ja lõualuud puuduvad. Meil elavad silmud. 6) kõhrkalad-haid, raid. 7)luukalad- haugid, lestad, kilud. 8) vihtuimsed kalad ja kopskalad. 9) kahepaigsed, jäsemed, kopsud, nahk, aju. Kehaväline viljastumine vees 10) roomajad, jäsemed, otsaju, nahk, vereringe, kehasisene viljastumine, munal on tugev nahkne kest, ei sõltu veest. (maod, sisalikud, kilpkonnad) 11)imetajad
280-360 milj a tagasi 395-345milj a tagasi * paljunevad eostega * paljunemine vees * tõelised lehed fotosüntees * elavad maismaal * mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest PALJASSEEMNETAIMED ROOMAJAD 300-350 milj a tagasi 280-300 milj a tagasi * paljunemine seemnetega * kehasisene viljastumine KATTESEEMNETAIMED IMETAJAD - 200 milj a tagasi 100-130 milj a tagasi · püsisoojasus · areng emaüsas LINNUD 150 milj a tagasi · lennuvõime · püsisoojasus
Kõhrkalad tekkisid 400 miljonit aastat tagasi kõhrest luustiku ja lõualuu ning hambataoliste soomustega Putukad esimesed loomad, kes siirdusid 400 miljonit aastat tagasi maismaale kasulikuks tuli lennuvõime omandamine Kahepaiksed siirdusid maismaale 360 miljonit aastat tagasi paljunesid kaladele sarnaselt vees, kuid elasid maismaal Roomajad valitsesid maal 300 miljonit aastat tagasi eeliseks kehasisene viljastumine Imetajad tekkisid 200 miljonit aastat tagasi eeliseks püsisoojasus ja areng emaüsas ning rinnapiimaga toitmine; esimesed imetajad olid väikesed putukatest toituvad ööloomad. Linnud 150 miljonit aastat tagasi sulgede ja tiibadega selgroogsed Ürglind oli loom, kellel olid nii roomaja kui ka linnu omadused, mis tõestab, et linnud on arenenud roomajatest. Ürglinnud olid roomajale omased suured
eelnevatest taimedest? Tekkisid maale katteseemnetaimed e õistaimed. Nende põhitunnuseks on õis ja sellest arenev vili. 19) Milline 100 miljonit aastat tagasi levinud ürgpuu kasvab Eestis? Praeguseks on säilinud ainult üks hõlmikuude liik Ginkgo biloba, mis kasvab Peeter Süda tänavad, Tallinnas. 20) Missugused loomorganismid ja kus elasid 540-400 miljonit aastat tagasi Maal? Esimesed selgroogsed oli kalad umbes 500 milj aastat tagasi 21) Mille poolest erinesid lõuatud kõhrkaladest? Lõuatutel kaladel ei ole luid st ka koljut ja lõualuid. Kõhrkaladel on kõhrest koljud. 22) Millal siirdusid loomorganismid veest maismaale, kirjelda esimesi? Esimesed selgrootud siirdusid maale elama umbes 400 milj aastat tagasi. Olid väikesed selgrootud (hulkjalgsed ämblikulaadsed ja putukad) 23) Milline loomarühm kujunes välja ligikaudu 350 miljonit aastat tagasi? Millised
Mitte Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik hõimkond klass selts sugukond perekond liik (Sarnased tunnused kasvavad vasak.) Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki, riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad: taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed (hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid, korallid), ussid (lame-, ümar-, rõngasussid), limused (teod, karbid, peajalgsed), lülijalgsed (putukad, ämblikud, vähid) Taimeriigi hõimkond jaguneb: katteseemne-, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed Looduslik valik
· · Paljunevad eostega · · Paljunemine vees · · Tõelised lehed fotosüntees · · Elavad maismaal · · Mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest 300-350 miljonit aastat tagasi 280-300 miljonit aastat tagasi PALJASSEEMNE TAIMED ROOMAJAD · · Paljunemine seemnetega · · Kehasisene viljastumine 100-130 miljonit aastat tagasi 200 mln. a. tagasi 150 mln. a. tagasi KATTESEEMNETAIMED IMETAJAD LINNUD · · Õite ja viljade esinemine · · · · Lennuvõime Püsisoojasus · · Püsisoojasus · · Areng
Evolutsioon 1. Evolutsioon. Evolutsiooni 4 vormi (füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne) ning nende sisu. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Füüsikaline ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide) tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine iga eluvormi ehituse ja talituse sobitumine elukeskkonna tingimustega; liigistumine liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või l
HIIGLASLIKUD SÕNAJALGTAIMED KAHEPAIKSED 280-360 milj a tagasi 395-345milj a tagasi * paljunevad eostega * paljunemine vees * tõelised lehed fotosüntees * elavad maismaal * mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest PALJASSEEMNETAIMED ROOMAJAD 300-350 milj a tagasi 280-300 milj a tagasi * paljunemine seemnetega * kehasisene viljastumine KATTESEEMNETAIMED IMETAJAD - 200 milj a tagasi 100-130 milj a tagasi · püsisoojasus · areng emaüsas LINNUD 150 milj a tagasi · lennuvõime · püsisoojasus INIMENE- ~2milj a tagasi
2 –teema evolutsioon 1. Pane antud organismid ( liigid) loogilisse evolutsioonilisse tekkejärjekorda! Kirjuta igal liigil kuuluvus hõimkonda, keelikloomadel ka klass! Hallhüljes, kivisisalik, liimuksolge, must seatigu, harilik vihmauss, võsapuuk, sookurg , rohukonn,tursk, jõekäsn, varshüdra Jõekäsn - käsnad Varshüdra - ainuõõssed Limuksolge - ümarussid Vihmauss - rõngussid Must seatigu – molluskid ehk limused Võsapuuk - lülijalgsed Tursk – keelikloomad ehk selgroogsed - kalad Rohukonn – keelikloomad - kahepaiksed Kivisisalik – keelikloomad- roomajad Sookurg – keelikloomad- linnud Hallhüljes- keelikloomad- imetajad 2. Nimeta 4 evolutsiooni vormi ja iga puhul mõiste seletus : Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon- universumi kujunemine. Ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke. George Lamatre’i “suure paugu” hüpotees.
keeruliste polümeeride Aminohappe ehituskivideks d 2) Polümeeride (proteinoidid, RNA) Nukleotiidid süntees, mis säilitavad infot ja viivad läbi reaktsioone 3) Kui lisandusid membraanid ja Nukleiinhapp energiallikas, võis ed moodustuda primitiivne rakk (ürgrakk) Valgud Mikrobioloogia I 2017 Alternatiivne arvamus on, et esimesed elusorganismid Maal olid (kemo)autotroofid (kemosünteesijad), kes sünteesisid lihtsatest anorgaanilistest ühenditest (vesinik, ammoniaak, süsihappegaas jne) orgaanilist ainet.
primaatidega)? Püstine kehahoid koos kahejalgse liikumisega Eesjäsemete areng käteks kui tööorganiteks Peaaju areng, sellega kaasnev kõne- ja mõtlemisvõime 22.Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid nt õhk, muld, vesi, päikesekiirgus, temperatuur, niiskus, tuul. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Biootilised tegurid on sümbioos, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. 23. Oluline samm evolutsioonis on eukarüootse raku kujunemine. Mil viisil see tõenäoliselt toimus? (Kuidas kujunes päristuumse raku keerukus võrreldes eeltuumsega? Millised faktid sellele viitavad?)
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. · Ökosüsteemil on kindla
Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad arheotsüaadid, erinevad molluskid, trilobiidid, puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), hiljem lisandusid korallid, karbid ja okasnahksed. Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusis varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed (kidad), kollalaadsed (pärisraikad) ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid
Kaitsefunktsioon- meil on antikehad. Verehüübimisvalgud, kattevalgud. Varuaine- munavalge, piim (kaseiin) Toksiline- Putukate mürgid nt mesilased, madude mürgid(kesknärvisüsteem kobrat). Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Energetiline- Väga madal . 1g valkude lõhustumisel vabaneb ... kJ energiat. LIPIIDID · Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvahappejäägist. · Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. · Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete liitühendid ja veest kergema erikaaluga. RÄÄSUMINE- soojuse, hapniku ja valguse mõjul.Eriti rääsuvad külmpressitud taimsed õlid. LIHTLIPIIDID ehk neutraalrasvad · Vedelad rasvad-taimsed(kookos ei ole ) · Tahked rasvad-loomsed(kalamaksaõli) · Vahad-taimsed ja loomsed. LIITLIPIIDID ehk fosfolipiidid · Ühe rasvhappejääk on asendatud fosfaatrühmaga. · Kuuluvad rakumemebraani koostisesse. TSÜKLILISEDLIPIIDID-steroidid
protobiondid ilmumine, tekkisid ainu-raksed, sisa-likud, linnud, eellased, inimene, eukarüoodid ainuõõssed, kõht- ja dino-saurused, õistaimed suguline paljune- peajalgsed, ussid, paljasseem- mine ja meioos, lülijalgsed, netaimed, õistaimed tekkisid ka okasnahksed, kalad, hulkraksed putukad, kahepaiksed, roomajad, vetikad, merevetikad, sõnajalad, paljasseemnetaimed - organismid siirdu- vad veest mais-
vegetatiivselt Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna (kartulite paljundamine mugulatega, kalanhoe kasvatamine lehtedest, aedmaasikate saamine võsunditega) vegetatiivne paljundamine on iseloomulik mitmeaastastele õistaimedele, ühe- ja kaheaastaste taimede hulgas seda enamasti ei esine. Pilet 3 1.Lipiidid. Lipiidide ehitus ja ülesanded. Liitlipiidid. Fosfolipiidid. Rasvad ehk lipiidid on orgaanilised ühendid (rasvad, õlid, vahad, steroidid). Ei lahustu vees, kuid lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol ja eeter). Lipiidid on organismide energiaallikaks.Mitmetel talveuneks valmistuvatel loomadel koguneb sügisel naha alla paks rasvakiht, mis kevadeks peaaegu kaob, pruunkaru kasutab talveune ajal rasvkudet energia saamiseks. Veelise eluviisiga imetajatel on
Elu päritolu ja areng Maal ELU PÄRITOLU JA ARENG MAAL 1. Sissejuhatus Enne evolutsiooni teemade ja probleemidega kokkupuutumist võiks veidi mõelda kahele küsimusele. Esiteks "Kuidas on elu Maale tekkinud?" ja teiseks "Kas organismide evolutsioon jätkub ka tänapäeval või lõpes see kunagi kauges minevikus? Teise küsimuse õige vastus oleks" jah, evolutsioon jätkub ka tänapäeval". Aga esimese küsimuse vastus võib erinevatel inimestel olla erinev. Kes arvab, et elu on Maale loodud või näiteks toodud, siis sellel on täielik õigus ja vabadus niimoodi mõelda. Kooliõpikutes käsitletakse teaduslikult põhjendatud varianti. Selle alusel on elu Maale tekkinud. Teiste võimaluste kohta võib lugeda muudest materjalidest. Peale elusa looduse on evolutsioonilised muutused toimunud ka eluta looduse
Ehituslik fun. rakumembraani fosfolipiidses kaksikkihis, närvikiudude isolatsioon Kaitsefun. kaitse põrutuste eest, liigse kuumuse/külma eest, vahakiht taimi haigustekitajate eest Bioregulatoorne- testosteroon on nt lipiidse eshitusega Hoiab temperatuuri Küllastunud rasvhapped sisaldvad ainult molekulis ainult üksiksidemeid. Küllastumata rasvhapped-molekulides esinevad kaksiksidemed. Lihtlipiidid- glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad, õlid, vahad Fosfolipiidid sisaldavad fosfaatrühma, moodustavad kahekihilise struktuuri-rakumembraani. Steroidid on tsüklilised ühendid. (suguhormoonid, adrenaliin) Hüdrofiilsus- lahustub vees, moodustab vesiniksidemeid Hüdrofoobsus- ei lahustu ve NUKLEIINHAPPED Kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. (pentoos, lämmastikalus, fosfaatrühm) DNA (desoksuribonukleiinhape) Päriliku info säilitamine ja selle ülekanne
kitiin Ülesanded: *energeetiline varustab energiaga (tärklis) *ehituslik rakukesta koostisaine(tselluloos) * kaitse rakukestas, välisskeletis (kitiin) 7 LIPIIDID / lihtlipiidid liitlipiidid rasvad glütserool fosfolipiidid õlid vahad gl ei ole! Steroidid kolesterool hormoonid Lipiidid on vees mittelahustuvad! Koosnevad alkoholist ja rasvhappest. Ülesanded: I Õlid, rasvad · Energiaallikaks annavad 2x rohkem energiat kui sahhariidid, kuna neis leidub ohtralt H selle energeetiline väärtus suur. 70kg inimesel 10-12 kg lipiide, mida saab kasutada energeetiliselt. 1kg annab ~9000kcal.
............25 Sammaltaimed..................................................................................................................................................27 ALGLOOMAD....................................................................................................................................................30 SELGROOGSED.................................................................................................................................................34 Kalad................................................................................................................................................................34 Kahepaiksed.....................................................................................................................................................36 Linnud.............................................................................................................................................................. 42
Stabiilne sisekeskkond - homöostaas - püsiv keemiline koostis, püsiv happesus, püsisoojastel püsiv temperatuur. Tagatakse ainevahetuse regulatsiooni kaudu. Alamatel organismidel pole sisekeskkond nii stabiilne. 5. Paljunemisvõime - suguliselt või mittesuguliselt. • Alamad organismid mittesuguliselt (pooldumine, eostega, vegetatiivselt kehaosade abil). • Suguline paljunemine hulkraksetel organismidel isas- ja emassugurakkude abil. Toimub viljastumine ja sügoodist areneb uus organism. Sugurakkudega antakse järglastele kaasa geneetiline informatsioon. 6. Arenemine ja kasvamine - kvalitatiivsed muutused organismis. Algab viljastumisest või vanemorganismist eraldumisega mittesugulisel paljunemisel. Kujunevad uued sise- ja välistunnused, toimub kohanemine keskkonnaga. Areng, kas otsene või moondeline, alati lõpeb surmaga. Surm sõltub organismi geneetilisest infost ja keskkonnast. 7
HIIGLASLIKUD SÕNAJALGTAIMED KAHEPAIKSED 280-360 milj a tagasi 395-345milj a tagasi * paljunevad eostega * paljunemine vees * tõelised lehed fotosüntees * elavad maismaal * mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest PALJASSEEMNETAIMED ROOMAJAD 300-350 milj a tagasi 280-300 milj a tagasi * paljunemine seemnetega * kehasisene viljastumine KATTESEEMNETAIMED IMETAJAD - 200 milj a tagasi 100-130 milj a tagasi · püsisoojasus · areng emaüsas LINNUD 150 milj a tagasi · lennuvõime · püsisoojasus INIMENE- ~2milj a tagasi
enamiku teiste looduses esinevate vedelate ja tahkete ainetega aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Vee omadused tulenevad H2O molekuli ehituslikest iseärasustest. H ja O aatomite elektronegatiivsuste erinevus on suur ning seetõttu vee molekul on dipoolne. Polaarse lahustina lahustab vesi hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid orgaanilisi polaarseid ühendeid. Mittepolaarsed ained, nt õlid ja rasvad, lahustuvad veel vähesel määral. Katioonid Positiivselt laetod ioonidest ehk katioonidest on organismis olulisel kohal H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+ ja Fe3+. Kaalium ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja kõigi rakkude tsütoplasmas. Valkude ja teiste lämmastikku sisaldavate ühendite lagundamise käigus eraldub ammoniaak (vesilahus), mis rakus teiseneb ammooniumiooniks (NH4+).
· Ainuõõssed käsnad, meduusid jt · Ussid rõngussid, lameussid jt 4 · Limused teod, nälkjad jt · Lülijalgsed putukad, liblikad jt · Okasnahksed meritähed, meriroosid Elu enne maismaad · Suureks pöördeks sai elu evolutsioonis sai vees maismaale siirdumine. · Taimedest olid esimesed samblad ja sõnajalad · Loomadest lülijalgsed (~400 miljonit a.t.) · Esimesteks selgroogseteks olid kalad. Kõhrkalad à luukalad à kopskalad Esimesed selgroogsed maal · Kahepaiksete eelasteks loetakse kalu (kopskalu) · Kes oma olemuselt meenutasid suuresti kalu · Kahepaiksete sugulus kaladega ilmneb ka kahepaiksete arengu alg etapil Roomajad · 300 miljonit aastat tagasi (keskaegkonnas) kujunes sõnajalg taimede ja roomajate valitsemisajaks · Neid iseloomustab: · Suur vormirikkus · Eluviiside mitmekesisus · Kehamõõtmed ulatusid 30 m
piirkonna kahekordistumine ; translokatsioon ümberpaiknemine ; inversioon info järjestuse muutus Genoommutatsioonid homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuse muutus 3. Ülesanne dihübriidse ristamise kohta NR 5 1. Lipiidid organismis. Lipiidide ülesanded Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist . Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad - Vedelad rasvad- taimsed õlid- taimedes energiaallikaks, seemnetes varuaineks; Tahked rasvad -loomsed rasvad - energiaallikas ; Vahad - taimsed ja loomsed - Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin).
<--------------------------------------------------------------------------> vesi Vee ülesanded molekulaarsel tasandil : 1. vesi on taimse fotosünteesi lähteaineks.(hapnik eraldub veest) 2. Vesi osaleb hüdrolüüsi reaktsioonides. (tärklis+vesi=Glükoos) 3. vesi on universaalne lahusti. Suhe veesse : a) hüdrofiil e. vettarmastavad. Lahustuvad vees või seostuvad veega. (tärklis, tselluloos, zelatiin). ained kas märguvad või punduvad. b) hüdrofoobsed e. vettpõlgavad. Ained mis ei lahustu, ega seostu vee molekulidega. (õlid, rasvad, vahad) 4. Vesilahustes paljud ühendid moodustavad ioone, ja need määravad lahuse pH. pH - näitab lahuse happelisust, neutraalsust või aluselisust. pH puhul kasutatakse kokkuleppelist skaalat. (0-7 = happeline, 7-14 = leelis. 0 on kõige happelisem. 14 kõige leeliselisem. pH skaala on logaritmiline st. pH 3 on 10x happelisem võrreldes pH 4ga ja 100x happelisem võrreldes pH 5 ga.
9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadused (tsütoloogia, histoloogia, mükoloogia, evolutsiooniõpetus, geneetika, ornitoloogia, botaanika, ihtüoloogia) o Entomoloogia- putukad o Histoloogia- koed o Mükoloogia- seened o Evolutsiooniõpetus- elu arend o Geneetika- pärilikkus ja geenid o Ornitoloogia- linnud o Botaanika- taimed o Ihtüoloogia- kalad 4.Rakuteooria, selle teesid, rakendamine(raku ehitus ja ülesanded), teadlased ja nende avastused. RAKUTEOORIA: o Kõik organismid koosnevad rakkudest. o Uus rakk tekib olemasolevast. o Raku ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. ((Panid kirja: Schleiden ja Schwann, 19 saj. I pool)) Baer- 19. Saj. imetaja munarakk, rääkis struumast Watson ja Crick- 20. Saj. DNA struktuur Hooke- avastas raku
on raskendatud. Nt. kõrbed, Antarktika. 2) Võimaldab energia kokkuhoidu ära jäävad kulutused partneri otsimiseks, paaritumiseks. 3) Partenogeneesil tagatakse pärilik muutlikkus, mis omakorda annab võimalusi kiiremaks evolutsiooniks 4) Teatud olukordades tagab partenogenees arvukuse järsu suurenemise ajas. Näiteks lehetäid suvel. Günogenees Günogeneesil toimub viljastumine, kuid uus organism areneb vaid munaraku geneetilise info baasil. Sperm on kõigest munaraku arenemise aktiveerija. Günogeneesil tekivad emased organismid, kasutatakse lähedaste liikide sperme. Eestis paljuneb günogeneetiliselt hõbekoger. Androgenees Toimub viljastumine, uus isend areneb vaid spermi geneetilise info baasil, munarakk on lihtsalt arenemiskeskkonnaks, see on võimalik ainult kunstlikult mitte looduses. On omane siidiliblikatele arenesid ainult haploidsed organismid.
§ Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. v Viiruste ehitus (HIV) § Viiruste kõige tähtsam osa on genoom, mis sisaldab pärilikku infot. Genoomiks on DNA või RNA. § Genoomi katab valkudest struktuur nn. kapsiid. See on jäik, kindla ehitusega struktuur. Lihtsamate viiruste ehitus sellega piirdubki. Sellised on näiteks adenoviirused ja papilloomiviirused. § Kapsiid võib mõnedel viirustel olla kaetud lipiididest ja valkudest koosneva ümbrisega. Sellised on näiteks HIV-viirus, gripiviirus ja herpesviirus. Ümbris koosneb lipiidisest ja valkudest, pärineb reeglina peremeesraku rakumembraanist ja viirus lülitab sinna ka oma struktuurvalke. Kapsiid ja ümbris kaitsevad genoomi ning aitavad viirusosakesel peremeesrakule kinnituda. 1 v Viiruste paljunemine Kõigepealt peab viirusosake seonduma raku pinnale ja seejärel sisenema rakku
- Tselluloos rakkude ja organismide ehitusmaterjal. Kõige levinum ühend taimeriigis, taimsete kiudude põhikomponent. Inimese organism ei omasta, kuna puuduvad soolestikus vajalikud bakterid. Hüdrolüüsub raskemini kui tärklis. - Kitiin rakkude või organismide ehitusmaterjal (putukad, seened). Sarnane tselluloosile. Sahhariidide ülesanne: 1. Ehituslik 2. Energeetiline Lipiidid Grupp suuri molekule, milledel on erinevad ülesanded. Orgaanilised ühendid kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad jt. vees mittelahustuvad ühendid. Lahustuvad erinevates lahustites. Koosnevad vähemalt kahest komponendist alkohol ja rasvhape. Jagunevad 3 klassi: 1. Lihtlipiidid neutraalrasvad (seapekk, taimsed õlid, vahad). 2. Liitlipiidid fosfo- ja glükolipiidid (letsitiin), biomembraanide koostelipiidid. 3. Tsüklilised lipiidid tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid (klosteriidid).
Ülesanded: energeetiline, ehituslik (tselluloos ja kitiin), varuenergeetiline (tärklis ja glükogeen), toiteülesanne (laktoos imetajate piimas), liigimeelitav (putukaid), kaitse (taime tsütoplasma suhkrustumine talvel ärakülmumise vastu), biosünteetiline (lähteaineks teiste ühendite sünteesil). LIPIIDID Rasvad lahustuvad orgaanilistes lahustes. Liitlipiidid: glükolipiidid ja fosfolipiidid Neutraalrasvad: rasvad, õlid. Vahad: tahked ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad (puuviljadel, okastel) täidavad kaitseülesannet Loomsest mesilasvahast valmistavad mesilased oma kärjed Streroidid: esinevad loomakudedes Neerupealiste hormoonid, testosteroon ja östrogeen Kolesterool, millest sünteesitakse sapphappeid
taimede väljumine veest maismaale soontaimede kujunemine paljunemine eostega kaheliviljastumise kujunemine õistaimedel 3) loomadel: heterotroofse ainevahetustüübi kujunemine närvisüsteemi kujunemine erinevate elundkondade kujunemine aktiivse kulgemisvõime kujunemine aktiivne kulgemine ehk liikumine keskse toese kujunemine (seljakeelik või selgroog) keshasisene viljastumine püsisoojasus emakasisene areng ja sünnitus B. Uuest tüübist lähtuv kohastumine (adaptatiivne radiatsioon) erinevatesse elukeskkondadesse: 1) bioloogiliste eeliste olemasolu 2) vabade ökonisside olemasolu ehk keskkond, kuhu saab levida Makroevolutsioonis saame eristada kahte muutust: 1) Evolutsiooniline progress Suurem eristumine bioevolutsioonis toimib kõikidel tasanditel: o genoomitasandil unikaalne ja korduv
Paljunemine: eoste või puhmastega. Eoseelniitemastaim, isastaim (arenevad sugurakud) emasteaime peal hakkab eos arenema. Liigid: turbasammal, karusammal Tähtusus: niiskuse hoidajad, huumuse (turba) tekitajad, väikestele loomadele elupaigaks. 17. SÕNAJALGTAIMEDE ISELOOMUSTUS Sõnajalgtaimed koosnevad lehtedest, varrest, juurest, risoomist (maa alune vars). Sõnajalg paljuneb eostega. Alguses tekib eelleht, see järel tekivad sugurakud, toimub viljastumine ja areneb uus taim. Paljunemine: eossüdamekujuline eelleht isassuguorganid emassuguorganid --> viljastumine uus taim Sõnajalgtaimed jagunevad sõnajalgadeks, osjadeks ja kolladeks. Enamus sõnajalad kasvavad metsas. Sõnajalal on kahelisulgjad lehed, mis asetsevad korrapärase lehtrina. Samuti on lehed pikad ja suured. Sõnajala lühivars asub aga mullas risoomina, veel on tal ka juur. Sõnajalg on näiteks laanesõnajalg, kilpjalg, Maarjasõnajalg. Osjad on kuusesarnased taimed
annaabi.ee 
