maksmine. Kordineerib ka ennetustegevust narkomaania ja HIV vastu. Korraldab ka lastele jõulukingitused ning toimetab ka kätte. Orava vallas on jällegi plussideks see, et on rohkemrõhku pandud erinevatele kategooriatele nagu lapsed, puuetega inimesed ja vanurid, mitte pole kõik pandud kirja ühe punktiga. Laiemalt on seletatud,millised võimalused abisaamiseks on nendes valdkondades. On ka välja toodud valla töötute abistamine nede probleemide lahendamisel. Vastseliina valla ametijuhend on pealiskaudne ja üldine. Positiivne minu arust on väljatoodud see, et sotsiaalnõunik külastab abivajajate kodusid sellega oskab anda ka paremat ülevaadet sellest, millist abi see või teine konkreetne perekond täpselt vajab ja kui palju või mis võimalustega saab antud peret aidata. On lisaks tööülesannetele välja toodud ka soovitud tulemused, kuidas ja mis moel on üks või teine asi organiseeritud ja mis tingimustes jõuab abi abivajajateni. Sotsiaalnõuniku õigused
LISA 1 TL nr 4 22.02.2016 AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Ametikoha nimetus Müügijuht 1.2 Asend ettevõtte struktuuris Kaupluse juhataja alluvuses 1.4 Alluvad Puuduvad 1.5 Asendaja Teised müügijuhid 1.6 Asendatav Teised müügijuhid 2. AMETIKOHA PÕHIEESMÄRK Tellitava kauba õigeaegsete tellimuste ja koguste tagamine. Tellitud kauba hulk
Lisa 1. Töölepingu nr. 7 OSAKONNA JUHATAJA AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Ametikoha nimetus Osakonna juhataja 1.2 Struktuuriüksus Müügiosakond 1.3 Alluvus Kaupluse juhatajale 1.4 Alluvad Vanem-müüja, müüja-kassiir 1.5 Asendaja Vanem-müüja, teise osakonna juhataja 1.6 Asendab Kaupluse juhataja 2. TÖÖ EESMÄRK
9/27/2009 ESITLUS Agu Vahuri raamatust „Tõhus värbamine“ leiab mitmeid põnevaid mõtteid värbamisest. Nii ärijuhtimine kui psühholoogia on teaduse mõistes sotsiaalteadused, mille ennustav väärtus on hüpoteetiline ehk enamikel järeldustel on tõenäosuslikud piirangud. Värbamine oleks justkui kaunite kunstide hulka kuuluv valdkond, kus otsuseid tehakse „maagilise klaaskuuli“ pealt ennustades. Püüame ette näha, kuidas käitub võimalik uus töötaja tulevikus. Me võime leida kõikidele meie eeldustele vastavad isikud, kuid reaalselt mõjutavad isikut peale tema loomupärase suundumuse ka mitmed teised asjaolud töökeskkonnas. Sellepärast on värbamisetappide kvaliteetne ja hoolikas täitmine oluline, vältimaks vigu vale inimese värbamisel ettevõttesse, mis võib ka materiaalselt väga kulukaks osutuda. __ Tegemist on fantaasiaettevõttega KOV ehk kohaliku omavalitsuse alla kuuluva
määramist ning sobivaimate rentnike leidmist. Selleks on vaja: · rendiruumide määramine · rendiruumide seisukorra hindamine ja vajadusel remondi korraldamine · rendilepingute sõlmimine 13 · rendilepingute haldamine Lisaks eelnevale on juhataja oluliseks ülesandeks töötajate ja varade halduse läbiviimine. Selleks on vaja: · töötaja tööle võtmine · töötaja viimine teisele ametikohale · töötaja töölt vallandamine · töötajate haldus · teiste varade (mitte kinnisvara) haldus 1.1.1.3 Pädevusala vajadused (business use case-id) Et endale seatud eesmärke edukalt täita, vajab juhataja pädevusalal tegutseja teenustena: · piletimüügi aruannet ning statistikat (raamatupidaja pädevusala) · aruanded teiste varade kohta (aruanded raamatupidajalt) · aruanded rentnikelt rendiruumide seisukorra kohta 1.1.1
......56 III. Objekti käivitamine ............................................................................................58 3.1 Objekti raamat ................................................................................................59 3.1.1 Sissejuhatus ............................................................................................59 3.1.2 Info, lepingud..........................................................................................61 3.2 Uue töötaja vastuvõtt .....................................................................................63 NÄIDIS................................................................................................................66 ABIPERSONAL...............................................................................................66 Tagada II korruse puhtus ja kord.......................................................................66 Kordamisküsimused ........................
EESTI ENERGIA AS HANKEDOKUMENDID EESTI ENERGIA KAEVANDUSED AS-i NARVA KARJÄÄRI TÖÖTAJATE VEOTEENUSE TELLIMINE Hanke nr 1189 TALLINN 2013 SISUKORD 1.Hanke nimetus ja hankelepingu eseme lühikirjeldus................................................ 3 2.Pakkujate kvalifitseerimise tingimused ja nõutavad dokumendid............................. 3 3. Pakkumuse ettevalmistamise ja vormistamise juhised........................................... 4 4. Läbirääkimised........................................................................................................ 5 5.Pakkumuste hindamine............................................................................................ 5 6 Muud tingimused................................................................................................. 5 7 Hankedokumentide lisad..........................................................................
..."........................... .a. 1. Garandi kohustus lõpeb summa maksmisega võlausaldajale või tähtaja möödumisega, milleks garantii on välja antud või võlausaldaja loobumisel garantiist käesoleva garantiikirja tagastamise korral, kusjuures võlausaldaja teeb garantiikirjale märke tagastamise kohta. 6. Garantii jõustub käesoleva garantiikirja allakirjutamisega. Garantiikiri on koostatud ja allakirjutatud ühes originaaleksemplaris. Garandi esindaja ees- ja perekonnanimi ning allkiri Pitsat 15 GARANTIILEPING Tallinnas, "......"............................a. Aktsiaselts ABC, registrikood 1000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud "garant", juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 35002000456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja
9.1.3. Kas on olemas ainuõige organisatsioonistruktuur? 139 9.1.4. Inimeste juhtimise viiside erinevus 139 9.1.5. Tehnoloogiad ja lõppkasutajad 140 9.1.6. Kas juhtimistegevus on õiguslikult reguleeritud? 140 9.1.7. Kas juhtimistegevuse ulatus on poliitiliselt reguleeritud? 139 9.1.8. Kas juhtimine on suunatud sissepoole või väljapoole? 139 9.2. Töötaja töö produktiivsus 142 9.2.1. Füüsilise töö tegija produktiivsus 142 9.2.1.1. Füüsilise töö produktiivsuse printsiibid 142 9.2.1.2. Füüsilise töö tegija produktiivsuse tulevik 143 9.2.2. Teadmustöötaja töö produktiivsus 144 9.2.2.1. Milline on tööülesanne? 144 9.2.2.2
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
(vt. joonis 1.). 4 Joonis 1. Konfliktsed projekti kriteeriumid. Teine oluline aspekt on see, et iga projekti edu sõltub projektimeeskonnast. Töövõtted (tööjaotus, protsesside kirja panemine, planeerimine, ajakavade koostamine ja eelarvestamine) on kindlasti vajalikud, aga tegevused, mida need tehnikad planeerivad ja kontrollivad, teostatakse inimeste poolt. Ilma töötajateta pole midagi planeerida ega jälgida. Seega projektijuhi töö on mõjutada inimesi. Projektimeeskonna liikmed on tavaliselt erinevatest osakondadest ja erinevatelt juhtimistasanditelt ning hindavad projekti edu kriteeriume (aeg, kulud ja tulemuslikkus) erinevalt. Projektid, mis puudutavad organisatsiooni tervikuna, inimlike või poliitilisi aspekte toovad tavaliselt esile väga tundlike teemasid. Kuidas projektimeeskond saab hakkama nende valdkondadega määrab projekti tulemuse.
kvaliteet ja järelevalve (Lastekaitse kontseptsioon 2005: 7). 2012. aastal oli Eestis 1358 last ühe lastekaitsetöötaja kohta. Abivajavate lastega tegelemine on selgelt koondunud teatud lastekaitsetöötajate kätte: viimase kolme aasta jooksul on peaaegu poolte (40%) abivajavate laste juhtumite lahendamise eest vastutanud vähem kui kümnendik (8%) lastekaitsetöötajatest (Lastekaitse korralduse… 2013). Riigikontrolli aruandest selgus, et vaid 38% KOVidest on lastekaitsetöö jaoks eraldi töötaja. Riigikontroll on soovitanud analüüsida võimalusi lastekaitsetöötaja arvu reguleerimiseks seaduses ning kaaluda reeglite kehtestamist, mille kohaselt oleks iga laps seotud kindla lastekaitsetöötajaga ning kui omavalitsusel ei ole lastekaitsetöötajat, on tal kohustus teha teiste omavalitsusega koostööd. Omavalitsustes piisava hulga lastekaitsetöötajate tagamine ning samal ajal ka nende teadmiste ja oskuste arendamine peaksid olema
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Hoidu küsimustest, mis pole vajalikud teenindamise seisukohalt (uudishimust) Ära väljenda haletsust Erivajadustega kliendid: Liikumistakistusega Kuulmispuudega Nägemispuudega Arengupuudega Kogeleja Diabeetik Lastega pered Eakad inimesed Võõra kultuuritaustaga kliendid 14. Sisekliendi mõiste Siseklient on organisatsiooni töötaja. Sisekliendi rahulolu tagamise peaks olema sama oluline kui väliskliendi oma. Siseklient on esmane reklaamkanal ettevõttest välja. 15. Erinevad teenindajatüübid Neli teenindajatüüpi: Agressiivne külm, ükskõikne, Eirav mehhaaniline, apaatne, külm Alistuv vabandav, taktitundeline, sõbralik Kehtestav huvitatud, peremehelik, sõbralik 16. Telefonivestlus 6 Telefonile vastates teenindaja naeratab, teretab ja tutvustab ennast
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
......85 11.1.5. Difusiooni näiteid:....................................................................................... 86 11.1.6. Innovatsioon................................................................................................ 86 11.1.7. Globaliseerumine.........................................................................................87 11.1.8. Globaliseerumise tunnused majanduses:.....................................................88 12. Haridus ......................................................................................................................89 12.1.1. Hariduse roll tänapäeva ühiskonnas:...........................................................89 12.1.2. Hariduse kujunemine...................................................................................90 12.1.3. Hariduse funktsioonid..................................................................................90 12.1.4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
