Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Töökeskkond ja ergonoomika - Tunnikontroll 1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ergonoomika, töökeskkond, masinad, seadmed, aparatuur, aktuaalne, makroergonoomika, kohandada, tehnikat, üldergonoomika, mikroergonoomika, kognitiivne, olukordades, tunnetuse1. Kas tööheaolu on moraalne probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on moraalne probleem. Igal inimesel on kohustus mitte teha teistele inimestele kahju. Ka tööandja ei tohi töötajatele ja tööga seotud isikutele kahju teha. Tööandja vastutab, et töötajad saaksid elusa ja tervena töölt koju minna. 2. Kas tööheaolu on juriidiline probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on juriidiline probleem. Hea töökeskkond on juriidiline probleem, kuna selle loomiseks tuleb täitsa olemasolevaid seadusi. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid, Euroopa Liidu direktiivid, EL-s ja Eestis vastu võetud õigusaktid. Tööheaolu nõuab ka Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadus ning selle alusel vastu võetud määrused. 3. Kas tööheaolu on majanduslik probleem ning kui palju toob viimaste uuringute alusel kasu iga tööheaolusse investeeritud 1 EUR ? Palun vastata 2-3 lausega.
Kas tööheaolu on juriidiline probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on juriidiline probleem, kuna selle loomiseks tuleb täita olemasolevaid seadusi. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid, Euroopa Liidu direktiivid ja EL-s ja Eestis vastuvõetud õigusaktid. 3. Kas tööheaolu on majanduslik probleem ning kui palju toob viimaste uuringute alusel kasu iga tööheaolusse investeeritud 1 EUR ? Palun vastata 2-3 lausega. Hea töökeskkond on majanduslik probleem, kuna tagab töötajate efektiivsema töö, mis on kasuks ettevõttele ja aitab luua lisaväärtust kogu ühiskonnale. Iga investeering haiguste ja õnnetuste ennetamisse 1EUR toob ettevõttele keskmiselt tulu 2,2 EUR. 4. Kas töökeskkond, töövahendid, aparatuur, ehitused jne on inimese jaoks või on inimene kõige selle jaoks ? Kõik on inimese jaoks. tänu kaasaegse infotehnoloogia kiirele arengule suureneb mõtlemise ja vaimse
Tööohutuse Seadus ja selle alusel vastu võetud määrused. 3. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on majanduslik probleem. Tööheaolu on majanduslik probleem. Tööheaolu suureneb töö tootlikkus ja kvaliteet, ettevõtte kasum ning uhiskonnale antav lisaväärtus. Heas ergonoomilises töökeskkonnas on töötajad efektiivsemad. 4. Milline teadus käsitleb töökeskkonna, töövahendite ja töökorralduse kohandamist inimese järele? Ergonoomika 5. Millega tegeleb kognitiivne ergonoomika? Mõtlemise optimeerimisega, probleemide lahendamisega 6. Mikroergonoomika käsitleb töökeskkonna kohandamist inimese järele ... kus? Ühe ettevõtte sees 7. Makroergonoomika käsitleb töökeskkonna kohandamist inimese järele … kus? Suurtes süsteemides: suurettevõtted, lennuväljad, sadamad jne 8. Üldergonoomika käsitleb töökeskkonna kohandamist standardsetele ilma erivajadusteta inimestele. Õige 9
Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. Elektriseade tuleb kavandada, projekteerida, toota ja ümber ehitada ning seda katsetada, remontida ja hooldada nii, et see nõuetele vastava paigaldamise ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise korral ei ohusta inimest, kodulooma, vara ega keskkonda ega põhjusta lubamatuid elektromagnetilisi häireid ning on häirekindel. Märgistus. 24. Ergonoomika definitsioon Ergonoomika on teadus biotehniliste süsteemide töötehnoloogiast. Egonoomika on teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja keskkonnast. 25. Ergonoomika harud o süsteemiergonoomika; o arvutitöö ergonoomika; o rakendusergonoomika; o füüsikaline ergonoomikaa o töökoha ergonoomika; o nägemise ergonoomika; o keskkonna ergonoomika;
Nt käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Ergonoomikalased teadmised on eriti kasulikud tehnika (tööpinkide ja seadmete konstruktsioon), majanduse (keerukate probleemide lahendamine ettevõttes, tööviljakuse tõstmine), tervishoiu (stressi ja haiguste vältimine, esmane preventsioon) ja teiste erialade spetsialistidele, kuna võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid probleeme või neid hoopiski vältida. Üldine filosoofia Uue "Eesti keele sõnaraamatu" järgi on ergonoomika teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast. Sisult ja struktuurilt erineb ergonoomika enamikust teadustest, kus uurimisobjekt ja rakendatavad meetodid on hästi piiritletavad. · Sageli uuritakse süsteeme inimene - seadmed - ümbritsev keskkond. · Tihti taotletakse tegevuse optimeerimist. · Ergonoomika metodoloogia lähtub inimteguri arvesse võtmise filosoofiast, eeskätt töö kohandamisest inimesega.
Terminoloogia Viimased aastakümned Ergonoomika harud Seosed teiste teadusharudega Süsteemse lähenemisviisi filosoofia Ergonoomika ajakirjad Infouputus töökeskkonna optimeerimisel Enesehindamise meetodid Antropomeetriline printsiip Kehaasend Optimaalne füüsiline koormus Toitumine ettevõttes Füüsiliste iseärasuste optimeerimine Libisemise ja kukkumise vältimine Lamamisasendi ebasoodne mõju Stress ja vaimne koormus Keskkonna optimeerimine Esmane andmetöötlus Arvutitöö Kognitiivne ergonoomika Makroergonoomika Ergonoomika arenenud kapitalismimaades Viidatud kirjandus Abstract 1. Sissejuhatus Raamat annab ülevaate nüüdisaja ergonoomikast. Terminit ergonoomika kohtab tänapäeval laialdaselt kirjanduses ja elektroonilistes andme- baasides, mis viitab sellele, et ergonoomikaalane info on praktilise tähtsusega nii spetsialistile ja töölise ettevõttes kui ka koduperenaisele. Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist
21. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur analüüsib ohutusolukorda EU-s ja töötab välja ettepanekuid. Peamine eesmärk on anda panus Euroopa Liidu tööelu parandamisse. 22. Elektriohutus tehnilise järelevalve amet, palju firmasid tegeleb sellega, inimesele ohtlik alates 120 V Elektriohutusseadus. Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähendamise eesmärgil nõuded. 23. Ergonoomika definitsioon teadus töökeskkonna optimeerimisest, uurib süsteemi inimene keskkond Ergonoomika on teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. On suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. 24. Ergonoomika harud mikro (üks töökoht) ja makro (palju töökohti) Makroergonoomika tegeleb palju inimesi hõlmavate suursüsteemide ergonoomilise uurimise ja parandamisega, näiteks kogu ettevõtte töökorraldusega, töötingimuste
mida rohkem valgustab ekraani ümbritsev keskkond, seda väiksemaks jääb teksti kontrast fooniga. Tarkvaraergonoomika Kasulikkus näitab, missuguseid ülesandeid täidetakse arvutisüsteemi abiga. Kasutatavus näitab, mil määral on süsteem õpitav ja kasutatav. Suutlikkus näitab, mil määral suurendab süsteem kasutaja tööviljakust. Ohutus näitab, mil määral on tagatud inimeste ohutus ja seadmete töökindlus. Kognitiivne ergonoomika Kognitiivne ergonoomika optimeerib tunnetustegevust, sealhulgas probleemide lahendamist. Kognitiivne ergonoomika on uus teadusharu, mis sisuliselt eksisteerib alates 90. aastatest ning on eelkõige kognitiivse psühholoogia praktiline rakendus. Samas käsitleb kognitiivne ergonoomika teiste teaduste valdkondi. Näiteks tungib ökonoomikasse, et vähendada kulutusi probleemide lahendamisel ja otsuste langetamisel. Probleemide lahendamine ja otsustamine Probleem tekib siis, kui praktilise või teoreetilise
5.) Jah, "bullying" on eskaleeruv protsess. mis lõpeb ohvri surumisega madalamale positsioonile ja muutumisega üha rohkem süstemaatiliste negatiivsete sotsiaalsete rünnakute sihtmärgiks. 6.) Euroopa Liidus kuulub psüühiline vägivald seadusega karistamisele. 7.) Eestis puuduvad veel seadusega karistamiseks psüühilise vägivalla eest. Kuid 2013.aastal kirjutatakse seadustesse. 8.) Nt: Ülemus vallandab inimese. Protsess algab uuesti ja uuesti. Töökeskkond on häiritud, töökvaliteet saab kahjustada, majnduslik kahju ettevõttele. Hiljem ei tunnista ülemus oma viga (nt. käitusid valesti). Vastata saab kahte moodi. Töötajad teavad, et ülemus on valesti käitunud aga ei julge ülemusele öelda seda(kardavad vallandamist). Või töötajad ja tööandjad ongi türannid, ning vajavad lihtsalt kedagi kiusata. 9.) Igal inimesel on õigus olla respekteeritud ja kohustus respekteerida teisi. "Tehke teistele seda, mida tahate, et tehakse teile..." 10
analoogiliste õnnetuste vältimiseks. Samuti uuriti 397 töötaja kutsehaigestumise põhjuseid. Töökeskkonna seisundit uuris tervisekaitseinspektsioon 1996. ja 1997. a 3510 2 tööstusettevõttes (31 241 töökohta). Kehtestatud normidele ei vastanud 27,4% uuritud töökohtadest, kus töötas 39 750 inimest, keda ohustasid töökeskkonna mõjurid. Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste põhjuseks on inimviga või inimese teadlikult vale käitumine - nt. ohutuseeskirjade ignoreerimine. On leitud, et kaasaegne tehnoloogia on nii arenenud, et ta põhjustab vähem õnnetusi ja avariisid, kui seda teeb inimene. Näiteks, paljud, kes on viibinud ettevõttes, on kogenud, et pahatihti ignoreeritakse ohutuseeskirju
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.2 Küsimused: 1.Milline peab olema keha asend arvuti taga ? 2.Mis on ,,küünarnukireegel" ? 3.Millises asendis peavad olema käed arvuti taga ? 4.Kas käsivarred peavad olema toetatud ? EI, JAH 5.Kas randmeliiges peab olema painutatud ? JAH, EI 6.Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? EI, JAH 7.Mis on randmeliigese sündroom ? 8.Millises asendis peab olema selg ? 9.Milline on ergonoomiline tool ?- kirjeldada 10.Kas jalad peavad olema toetatud ? EI, JAH Vastused: 1.) Keha asend peab olema vaba 2.) Laud peab nii asetsema, et õlavars ja käsivars oleksid 90 kraadise nurga all 3.) Randmeliiges peab olema otse 4.) JAH 5.) EI 6.) JAH 7.) Pidev ja korduv randme painutamine, millega kaasneb sõrmede pingutatud hoidmine teatud asendis pikema aja jooksul võib rannet painutavate kõõluste ülepinge ja ärritusetõttu kiiresti tekitada 8.) Selg peab olema toetatud 9.) Ergonoomiline tool on tool, mis aitab hoida selga õiges asendis. Samuti aitab toetada
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.5 Küsimused: 1. Milline müra tase on alati inimesele kahjulik ? 2. Milline müra tase on kahjulik vaimse töö puhul ? 3. Kas vaimse töö puhul on inimene tundlikum mürale ? EI, JAH 4. Millised organid kahjustuvad müra puhul esimesena ? 5. Milline müra tase võib olla kahjulik õppimise puhul ? 6. Millises järjekorras tuleb tegutseda, kui ruumis on ootamatu müra ? 7. Kas isikukaitsevahendeid tuleb kasutada kohe või viimasena ? 8. Kas müra allikat tuleb otsida viimasena või kohe ? 9. Mida tuleb siis teha, kui müra allikat ei õnnestu likvideerida ? 10. Kas ergonoomilisi soovitusi tuleb rakendada esimeses või viimases järjekorras ? Vastused: 1.) Müratase üle 85dB (A) on inimesele alati ohtlik 2.) Vaimset tööd tegevat inimest kahjustab juba müratase üle 45 dB (A) 3.) JAH 4.) Otsene toime, kuulmisteravuse langus. Seega kuulmine saab kõike esimesena kahjustada 5.) Vaimset tööd tegevat inimest kahjustab juba müratase üle 45 dB (A)
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.6 Küsimused: 1. Millised on inimese meeleorganid ? 2. Milliste meeleorganitega me võtame infot vastu kõige rohkem ? 3. Lugeda üles ergonoomilised soovitused, et inimesed ei teeks lugedes vigu ? 4. Kas trükitähtetega pikk tekst on soovitav ? 5. Kas värvide kasutamisel peab arvestama, kuidas inimesed neist aru saavad ? 6. Kas erinevate kultuuride inimesed võivad mõista värvide tähendust erinevalt ? 7. Kas erinevate kultuuride inimesed võivad mõista sümbolite tähendust erinevalt ? 8. Milline peab olema häiresignaal ? 9. Kas madala sagedusega helid levivad ruumis paremini ? 10. Kas siis, kui inimene loeb informatsiooni valesti, võib ta teha vale tööoperatsiooni ja põhjustada õnnetuse ? Vastused: 1.) Nägemine,kuulmine,haistmine,maitsmine ja kompimine.(Silmad,kõrvad,nina,suu jakäed.) 2.) Kõige rohkem võtame vastu informatsiooni silmadega(nägemisega). 3.) Hea kontrast; Kirjapildis kasutada ainult suuri trükitähti. 4.) Ei ole so
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.8 Küsimused: 1. Millega tegeleb kognitiivne ergonoomika ? 2. Mis on probleem (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? 3.Millal tekib probleem (vt Ülo Kristjuhani raamatust)?? 4.Kas lahendamatuid probleeme on olemas ? 5.Mida tuleb teha, kui probleem näib lahendamatuna (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? 6.Millised on psühholoogilised takistused probleemide lahendamisel (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? 7.Millised on probleemi lahendamise etapid ?(vt Ülo Kristjuhani raamatust) 8
B) MAGNETVÄLJA MÕÕTMINE TEOREETILINE OSA – MAGNETVÄLJA MÕÕTMINE Antud töö teine osa puudutab nn electrosmogi mõõtmist. Electrosmog mõistena tähendab „elektrosaastet“, mis on nähtamatu elektromagnetiline kiirgus, mida tekitavad madalsageduslikud elektromagnetväljad. Seda põhjustavad nii „juhtmeta lahendused“ (nagu juhtmevabad telefonid, mobiiltelefonid, mobiilimastid ja juhtmeta võrgulahendused) kui ka kaablid ja vooluvõrku ühendatud seadmed. Antud töö raames tuleb mõõta magnetvälja iseloomustavat magnetvootihedust ehk magnetilist induktsiooni. Elektromagnetväljade osas on juba pikemat aega viidud läbi palju uurimusi ning katseid, et jõuda üheste järeldusteni ohu osas – seda aga ei ole suudetud. Teadlased jõudnud konsensuseni, et elektromagnetväljad ilmselt kujutavad inimestele ohtu, ent palju tööd tuleb veel teha, et jõuda inimorganismile avaldatava mõju ulatuse osas. Magnetväli
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.7 Küsimused: 1. Kui palju õnnetusi protsentides juhtub inimese vea tõttu ? 2. Mis on apsud ? 3. Mis on ajutised mälu ja kontsentratsiooni häired ? 4. Kas apsud ja ajutised mälu ja kontsentratsiooni häired võivad juhtuda kõikidel inimestel ? 5. Mis on tahtlikult vale käitumine ? 6. Kas ergonoomilised töötingimused vähendavad inimese vea tõenäosust ? 7. Kas ergonoomilised masinad ja seadmed vähendavad inimeste vigu ? 8. Kas ohtlikumad on töötaja vead või juhi, inseneri ja disaineri vead ? 9. Mis on Human Reliability Assessment ? 10. Kas Human Reliability Assessment metoodika vajab ka Eestis rakendamist ? Vastused: 1.) On kindlaks tehtud, et 90% kuni 100% õnnetuste põhjuseks on inimene(nii inimfaktor kui inimlik viga) 2.) Apsud - tahtmatud tegevused, mida teadvus ei fikseeri (nt. vale aine võtmine,vale nupu vajutamine jne) 3
rakendamist ? 4. Kas isikukaitsevahendid on VIIMANE või ESIMENE abinõu ? 5. Millistes ühikutes mõõdetakse valgustatust ruumis ? 6. Milline on ideaalne valgustatuse tase tööruumis ? 7. Milline on orienteerumisvalgustuse tase, kus ei tohi enam lugeda ? 8. Milline on valgustatuse tase väga täpse töö puhul ? 9. Kas eelistada tuleb kunstlikku või päevavalgust ? 10. Kas valgustite ja akende hooldus (puhastamine) annab ökonoomilise efekti ? Vastused: 1.) Keskkonna ergonoomika käsitleb keskkonna faktoreid, mis mõjutavad: inimese tervist, ohutust, suutlikkust, mugavust, töö tootlikkust ja kvaliteeti 2.) Kahjustava toime allikas, allika toime ülekanne inimesele, inimene 3.) ENNE 4.) VIIMANE 5.) Valgustihedust mõõdetakse luksides (LX) 6.) Normaalseks tööks vajalik valgustus 200-800 LX, ideaalne 500-800 LX 7.) Orienteerumisvalgustatus (kohtades, kus pole vaja lugeda 10-200 LX 8.) Eritööde valgustatus 800-3000 LX 9.) Tuleks eelistada päevavalgust 10
50 47 30 30 0 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 a2006 Joonis 2.1. Tööõnnetuste arv AS Eesti Põlevkivi kaevandustes 1990 ... 2004. a. [15]. Näide joonisest (Joonis 2.2) Tööandjapoolne Töökeskkond Töötajapoolne kontroll kontroll Joonis 2.2. Töökeskkonna sisekontroll [2]. Jooniste koostamiseks kasutatakse arvutiprogramme, milledest enim levinud on Microsoft Excel. Nüüdisaja mõõteaparatuuri komplekti kuuluv tarkvara sisaldab tavaliselt ka peale andmetöötlusosa erivõimalusi jooniste koostamiseks.
kõrvaldamiseks või vähendamiseks? o 5. aste: Kuidas tuleks riskihindamist dokumenteerida? 8 RISKIHINDAMISE ANKEET 9 III OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ÜLDINE o Kontroll-loend nr 1: Ebatasased või libedad pinnad 10 o Kontroll-loend nr 2: Sõidukid ja liikuvad masinad 11 o Kontroll-loend nr 3: Liikuvad masinaosad 12 o Kontroll-loend nr 4: Elektriseadmed 13 o Kontroll-loend nr 5: Tulekahju 14 o Kontroll-loend nr 6: Plahvatus 15 o Kontroll-loend nr 7: Kemikaalid 16
kõrvaldamiseks või vähendamiseks? o 5. aste: Kuidas tuleks riskihindamist dokumenteerida? 8 RISKIHINDAMISE ANKEET 9 III OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ÜLDINE o Kontroll-loend nr 1: Ebatasased või libedad pinnad 10 o Kontroll-loend nr 2: Sõidukid ja liikuvad masinad 11 o Kontroll-loend nr 3: Liikuvad masinaosad 12 o Kontroll-loend nr 4: Elektriseadmed 13 o Kontroll-loend nr 5: Tulekahju 14 o Kontroll-loend nr 6: Plahvatus 15 o Kontroll-loend nr 7: Kemikaalid 16
ohtudega kokkupuutumine 82/605/EEC ohtlikud tegurid: metallilise plii ja selle komponentidega kokkupuutumine 83/447/EEC asbestiga töötamine 86/188/EEC kahjustav müra 88/364/EEC teatud spetsiifiliste tegurite ja tegevuste keelamine Eurodirektiivi 89/391/EEC art. 6.2 sätestab preventsiooni põhiprintsiibid : - vältida riske - hinnata riske, mida ei saa vältida - võidelda riskidega nende tekkeallikates - kohandada töö inimese võimetele vastavaks (arvestada nõudeid töökoha kujundamisel, töövahendite, -meetodite, -viiside valikul, et vähendada monotoonset ja arütmilist tööd) - kohandada tehnikat inimesele - asendada ohtlik ohutuga - arendada üldist ennetuspoliitikat - edastada töölistele asjakohast informatsiooni ja teadmisi riskidest ja nende mõjust tervisele - eelistada kollektiivsete kaitsevahendite kasutamist individuaalsetele. 2
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R13KÕ1 Kristina Mägi ERGONOOMIKA Referaat Õppejõud: Lia Valdek, MA Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.ERGONOOMIKA.......................................................................................................4 2.TÖÖKOHA FENG SHUI........................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST11 Sandra Suviste ERGONOOMIKA Referaat Juhendaja: Kristiina Klaas Mõdrku 2011 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.ERGONOOMIKA...................................................................................
13 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 14 SISSEJUHATUS Ergonoomika töö juures on inimese tervise huvides välja töötatud, selle kohta on väga palju uuringuid tehtud ja materjale kogutud. Palju on muudetud sellega istuva töö ehk sundasendi olukorda paremaks. Kus on välja mõõdetud täpsed mõõdud, kuidas istuda mis kõrgusel silmad arvutist on jne. See kõik on omakorda istuvat tööd mõjutanud paremuse poole. 1. ERGONOOMIKA Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist. Näiteks käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Nii ühe kui ka teisega tuleb enamikul inimestel kokku puutuda. Vahel kasutatakse traditsiooniliste tööohutuse või töötervishoiu (töötervise) probleemide puhul terminit tehnika (tööpinkide ja seadmete konstruktsioon), majanduse (keerukate probleemide lahendamine ettevõttes, tööviljakuse tõstmine),
Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika (slaididel on veel mingi materjal, raamatute leheküljed vms) Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägemise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika kognitiivne ergonoomika osalusergonoomika makroergonoomika mikroergonoomika koduse töö ergonoomika Ergonoomilise kontori üldpõhimõtted Ruumikujundus töölauad
kontroll-loendit: 1 2 3 4 5 1. Ebatasased või libedad pinnad (võivad põhjustada libastumist, III OSA - 1 komistamist, kukkumist jms) 2. Sõidukid ja liikuvad masinad III OSA - 2 3. Liikuvad masinaosad III OSA- 3 4. Ohtliku pinnaga esemed või osad (teravad, karedad jms) 5. Kuumad või külmad pinnad, materjalid jm 6. Kõrgel asuvad töökohad ja ronimine (võib põhjustada kõrgelt kukkumist)
1.Monitori ülemine serv silmade kõrgusel või pisut madalamal 2.Monitor ja klaviatuur asetsevad otse sinu ees keskel 3.Monitoril puuduvad valguspeegeldused 4.Dokumendid samal joonel ja monitoriga 5.Negatiivse kaldega klaviatuurialus randmetugi 6.Randmed vabalt ja sirgelt 7.Käevarred ja küünarnukid hoia keha ligidal 8.Muuda tihti kehaasendit 9.Tööta toetavas asendis 10.Võta väikeseid puhkepause 11.Jalatallad otse põrandal või jalatoel 12.CPU mitte laua peal ERGONOOMIKA Eesmärgiks on inimese jaokskohandada: töövahendid töökeskkond töökorraldus Ergonoomika abil püütakse kõrvaldada takistused töö ja töötaja vahel. Termin ergonoomikaon koostatud 1949. a. (vt TheOxford..., 1991, Webster ´sEncyclopedicUnabridged..., 1996) kreeka ja inglise keele sõnadest ja economics, mis vastavalt tähendavad "töö" ja "ökonoomika". Lisalugemine: http://raulpage.org/ergo/#3 http://www.hot.ee/ergonoomika2002/ http://te.emu.ee/erialad/ergonoomika/ http://www.ut
9. Suurenenud kliendirahulolu Posit. 10. Paranenud IT võimekus Posit. 11. Rohkem kättesaadavat infot Posit. 12. Online kliendikeskkonna paranemine Posit. 13. Ettevõtte sisese infoliikumise paranemine Posit. 14. Ettevõtte välise infoliikumise paranemine Posit. 15. Innovaatilisus võimekuse tõus Posit. 16. Suurenenud töötajarahulolu Posit. 17. Vähenenud personali voolavus Posit. 18. Paranenud töökeskkond Posit. 19. Paranenud turvalisuse näitajad Posit. XVI. Kas soovite midagi lisada? XVII. [juhul kui vastaja oli intervjuu alguses nõus vastuste tema nime kasutamisega] Kuigi te olite enne intervjuud nõus, et doktoritöös kasutatakse teie vastuste juures teie nime, siis juhul kui olete praeguseks ümber mõelnud, öelge seda ning teie vastuseid käsitletakse anonüümsetena. KOKKUVÕTE INTERVJUUST (pool lehekülge)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRKOOL ST17 KÕ1 Gerly Tauer TÖÖKOHA ERGONOOMIKA Referaat Õppejõud: Lia Valdek, MA Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1ERGONOOMIKA........................................................................................................4 2TÖÖKOHA FENG SHUI.............................................................................................5 2
meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. ESMAABI Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägmise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika kognitiivne ergonoomika osalusergonoomika makroergonoomika mikroergonoomika koduse töö ergonoomika Ergonoomilise kontori üldpõhimõtted Ruumikujundus töölauad mööbli valik peeglid ja peegelpinnad skulptuurid või kivid
Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 14: MÜRA EKSPOSITSIOONITASEME HINDAMINE Töö nr: 14 Nimi: Müra uurimine Kuupäev: Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1.Tutvuda müra mõõtmismeetoditega. 2.Uurida müra mõõtmist auto/trolli ning üldkasutatavate ruumide näidetel. 3.Tutvuda müra mõõtmisvahenditega, mõõtmispõhimõtetega ja müra taseme piirnormidega. Teha kindlaks, kui kaua võib viibida mõõdetud müratasemega piirkonnas ja kas see avaldab tervisele negatiivset mõju või mitte. TÖÖVAHENDID ·Müramõõtja ............................................................. ·"Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" Sotsiaalministri määrus nr 42 (RTL 2002, 38, 511). �
peetakse sporditoetusi ja firmaüritusi. Järeldus: Oluliseks peetakse palka, rahalisi boonuseid, ametikõrgendust ja avalikku kiitust, muud firma poolt pakutavad hüved motiveerivad inimesi vähe. Tabel 1 Motivatsioonitegurite pingerida (arvutatud vastuste põhjal) Koht Motivatsioonitegur 1 Palk 2 Rahalised boonused 3 Ametikõrgendus 4 Avalik kiitus 5 Lisa puhkepäevad 6 Täiendkoolitused 7 Töökeskkond 8 Sporditoetused 9 Firmaüritused 2) Kas olete tehtava töö eest saadava palgaga rahul? Vastanutest 34% ei ole enda palgaga rahul, 13,2% ei ole üldse enda palgaga rahul ja 20,8% vastanutest ei oska seisukohta võtta. Rahul on saadava palgaga 32,1% vastanutest ning väga rahul ei ole keegi. Järeldus: Seega pea pooled vastanutest ei ole oma palgaga rahul ning suur osa on kahevahel
ei Kas kõige sagedamini kasutatavad töövahendid ja muud esemed on jah kättesaadavad pead ja keha pööramata? Kas laua kõrgus võimaldab jalgu (ja reisi) liigutada? jah Kas dokumendihoidikut saab reguleerida; kas selle asendit saab ei muuta nii, et kasutajal oleks lugeda mugav? Tarkvara ergonoomia Kas tarkvara vastab tööülesande nõuetele? jah Kas tarkvara saab kohandada algaja tasemele? ei Kas tarkvaraga on kaasas emakeelsed abifailid? jah 8 Kas tarkvara esitab teavet kasutajale sobival kujul? jah Kas tarkvaraprobleemide tekkimise korral saab töötaja kelleltki abi jah paluda? Töökorraldus Kas töötajal on võimalik teha sobivaid pause või vahetada tööviisi, jah kui ta teeb pidevalt kuvaritööd?
annaabi.ee 
