mail 1885. aastal Pariisis. *Algatas Prantsuse kirjanduses romantismi, kirjutas näidendeid, luulet ning ajaloolisi ja ühiskonnakriitilisi romaane: „Hüljatud”, „Mees, kes naerab”, „Jumalaema kirik Pariisis”, „Meretöölised”. 2) Charles Perrault *Charles Perrault (12. jaanuar 1628 Pariis - 16. mai 1703 Pariis) oli prantsuse kirjanik ja kõrge ametnik. *Ta on tuntud eelkõige oma muinasjuttude koguga Contes de Fées (pr. "muinasjutud"), teda peetakse muinasjuttude žanri toojaks kirjandusse. Tema muinasjutte: * Uinuv kaunitar * Punamütsike * Sinihabe * Kassi-isand ehk Saabastega kass * Haldjad * Tuhkatriinu ehk Kristallkingake * Tuttpea-Riquet * Pöialpoisike * Eeslinahk * Hapuoblikas 3) Edgar Allan Poe *Edgar Allan Poe (19. jaanuar 1809 Boston - 7. oktoober 1849 Baltimore) oli ameerika romantiline kirjanik, luuletaja, toimetaja ning kirjanduskriitik. *Eelkõige on Poe tuntud põnevus- ja õudusjuttude autorina. Teda peetakse kriminaalromaani žanri
saunaskäik mida punasem oli keris, seda puhtam ja magusam sai saunaleil sauna astuti kiirest, pärast leili tagasi aeglaselt talu teenijad käisid koos pererahvaga saunas hoiduti end pesemast öösel VIHT valmistati kase, harvem tamme ja vahtraokstest, parim oli sookaseokstest tehtud viht lehti ei võetud kaselt, mille all oli sipelgapesa nendest tehtud vihaga pidi selg kihelema hakkama vihtu mindi tegema salaja toojaks oli peremehe ema või keegi vanem naisterahvas vihad tehti rehe all seoti paari ning riputati rehetoa lakke kuivama ENNE SAUNA, SAUNAS JA PÄRAST SAUNA must pesu asetati õrrele, et hävitada kirpe ja muid putukaid vihalehti pehmendati hautades neid kuumas vees leili visates lausuti: "Susi sind söögu!" enne vihtlemist istuti kuumas, et higi jooksma hakkaks kõige rohkem anti vatti seljale ja külgedele arvati, et keenud veega pesemine paneb naha pärast kihelema
Jäljed mõrvast on täielikult kustunud 16.peatükk Dorian sõidab kolkasse narkootikumide järele James Vane saab ta kätte, ent "noormees" vingerdab välja, kasutades saatana kingitud noorust Kui Dorian on juba pagenud, ütleb üks lõbunaine, et too oligi Unistuste Prints James hakkab Doriani jahtima 17.peatükk Aiapeoke hertsoginna juures Dorianil tekib kaks austajannat 18.peatükk Dorian kardab surma ja Jamesi, kes selle toojaks võib osutuda Kuid Henryga jahil olles saab üks tundmatu mees kogemata surma Dorian tunneb temas Jamesi ära ja on õnnelik pääsemise üle 19.peatükk Dorian tahab Henryle kõik ära pihtida, ent too ei võta "noormeest" tõsiselt Henry lahkub, kuulamata Doriani muresid. Viimane on nüüd veelgi õnnetum 20.peatükk Dorian Gray jalutab pargis, ümbritsevate inimeste pilkavad sosinad teda kajana saatmas
Paul Anthony Samuelson Paul Anthony Samuelson on Ameerika Ühendriikide neoklassikaline majandusteadlane. Ta sündis 15. mail 1915 Samuelsoni autasustati 1970. aastal Nobeli majandusauhinnaga. Tema tuntuim raamat on 1947. aastal välja antud "Foundations of Economic Analysis" ("Majandusanalüüsi alused"). Koos Kenneth Arrowiga peetakse teda 1955. aastal neoklassikalise majandusteaduse koolkonnale alusepanijaks ja matemaatika majandusteadusesse toojaks. Paul Samuelson on täiendanud Abram Bergsoni käsitlust sotsiaalse heaolu funktsioonidest (social welfare function), mida tuntakse kui Bergsoni-Samuelsoni sotsiaalse heaolu funktsioonidena (Bergson-Samuelson social welfare functions). Samuelson defineeris sotsiaalsete avalike teenuste omadused: need on kõigile kasutada, kas nad seda soovivad või ei; ühe inimese tarbimine ei vähenda teisele jäävat hüve kogust; selle kasutamise piirkulu on väga väike.
Tsatsa ehk tsa-tsa-tsaa (cha-cha-cha) on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus LadinaAmeerika tants. Tsatsat kirjeldati algselt kui "rumbat ühe lisalöögiga" ja "mambot guiro rütmiga". Arvatakse et tsatsa on sulatatud kokku kahest Kuubal olevatest tantsudest. Tsatsa loojaks on peetud Enrique Jorrini ja Euroopasse toojaks Briti tantsuõpetajat Pierre Margoliet. Tantsu nimi pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Tsatsa on tempokast tants. Tsatsa tempo on 2830 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki.
Nirgi eluiga on umbes viis aastat (rekordvanus kaheksa aastat). Nirk on loodukaitse all ning kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. 6. ÜLDANDMED Nirk Mustela nivalis Pikkus: kuni 25 cm Kaal: kuni 90 g Tiinus: 5 nädalat Eluiga: keskmiselt 5 aastat (maksimaalselt 8) Klass: imetajad Mammalis Selts: kiskjalised Carnivora Sugukond: kärplased Mustelidae * Nirk on maailma väikseim kiskja. * Majas elavat ja usinalt hiiri hävitavat nirki on peetud hea õnne toojaks. 7. EESTIS ELAVAD KÄRPLASED Saarmas, Lutra lutra (L.) Mäger, Meles meles (L.) Ahm, Gulo gulo (L.) Metsnugis, Martes martes (L.) Kivinugis, Martes foina (Erxl.) Tuhkur, Mustela putorius (L.) Naarits, Mustela lutreola (L.) Mink, Mustela vison (Schreb.) Kärp, Mustela erminea (L.) Nirk, Mustela nivalis (L.) KOKKUVÕTE Talvel on looduses vaikne: tundub, et enamik loomi on kas soojale maale kolinud või kükitab hiljukesi urus ja ootab kevadet. Nirk kuulub kiskjaliste (Carnivora) seltsi
1219 vallutasid taanlased Põhja-Eesti. Tallinna sadamasse saabus suur taanlaste laevastik. Retke juhtis kuningas Valdemar II. Asuti takistamatult eestlaste linnusesse. Eestlased kogusid salaja vägesid ja tungisid taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli algul edukas, kuid siis ründas eestlasi ootamatult Taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus. Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu. Pärimuste järgi olnud võidu toojaks hoopis lahingu ajal taevast alla langenud lipp, millest sai Taani riigilipp. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse 1223-1224 sakslased vallutasid kõik Mandri- Eesti linnused ja 1227. aastal alistati ka Saaremaa. Mõned põhjused minu arvates, miks eestlased kaotasid: Eestlaste kahjuks sõjas rääkis nende halvad suhted naabritega, seega suurt abi oodata ei olnud ja nii ka juhtus. Lõunanaabrid -- liivlased ja
korduvalt. 1502. aastal, oma neljanda reisi ajal, maitses suur meresõitja praeguse Nicaragua aladel esimese eurooplasena sokolaadijooki ning sai lahkudes kingituseks kaasa ka kakaoube. Kolumbust huvitas aga ainult see, kuidas leida kauaotsitud meretee Indiasse. Kõik muu näis talle tookord vähetähtis ning nii jäid ka tagasihoidlikud pruunid oad tähelepanuta. Sokolaad saabus suure triumfiga Euroopasse 27 aastat hiljem, mis ajavahemikuna on ajaloo mastaabis üsnagi tühine. Toojaks oli seekord aga hispaanlane ning nii saigi sokolaad mitte Itaalia vaid Hispaania kuningakoja ainuomandiks. Itaallased said sokolaadijooki maitsta alles 90 aasta pärast. Ameerika mandril oli sokolaadi ajalugu mõõdetud muidugi juba sajanditega. Sokolaadijoogi jäljed viivad meid kõigepealt iidsete maajade kultuuri õitsenguaega ehk 6.sajandisse. Maajad elasid Yucatani poolsaarel, nüüdses Lõuna-Mehhikos, metsikute kakaopuude kasvualal.
aastatel lKunstmuinasjutt on teada oleva autori poolt kirjutatud. lKunstmuinasjutu aluseks on tavaliselt rahvamuinasjutt, kuigi see ei allu rahvamuinasjutu seadustele. lRahvamuinasjutt on kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse, lemmikteemade ja lemmikkarakteritega. lMUINASJUTUAUTOREID VÕRDLEVALT (PERRAULT , GRIMMID, ANDERSEN) lPerraulti peetakse muinasjutu zanri toojaks. Tema loomingut iseloomustab särav huumor, prantslaslik teravmeelsus ja üleolev stiil. (,,Punamütsike", ,,Tuhkatriinu", ,,Tuttpea-Riquet", ,,Eeslinahk", ,,Saabastega kass", ,,Haldjad", ,,Uinuv kaunitar", ,,Pöialpoisike", ,,Sinihabe"). Tema puhul kajastub peategelane juba pealkirjas. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimist ei ole. Lõpp ei ole alati õnnelik. Muinasjutud on mõeldud õukonna jaoks.
aasta vaesteseadusega. Nõuti üldist valimisõigust, vabakaubandust ja 10-tunnist tööpäeva. 1846 kaotati viljatollid ja 1847 kehtestati 10-tunnine tööpäev. 8) Kes olid püha Patrick, William Vallutaja, Henry VIII, Elizabeth I, Cromwell ja Victoria, iseloomusta nende tegevust. Püha Patrick- katoliku pühak ja Iirimaa kaitsepühak. Teda peetakse Iirimaale ristiusu toojaks William Vallutaja- William Vallutaja- Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 Inglismaa troonile (William I nime all). William teostas edukaid sõjaretki ka Walesi ja Sotimaa vastu ning lasi koostada Viimsepäevaraamatu (Domesday Book), mis oli oma aja põhjalikem maksu- ja arveraamat. Henry VIII- Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas 15091547. Sai
Asuti eestlastele kuulunud linnusesse, ilma et neid oleks selles takistatud. Eestlased kogusid sel ajal tegelikult salaja vägesid ja kolme päeva pärast tungisid viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli eestlastele algul edukas. Ootamatult ründas eestlasi Taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus, mis paiknes algselt eemal. Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu. Mõnede pärimuste järgi olnud võidu toojaks hoopis lahingu ajal taevast alla langenud punast värvi valge ristiga lipp, millest sai Taani riigilipp. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse. Taanlased püüdsid oma võimule allutada teisigi Põhja-Eesti maakondi. 1219. aasta teisel poolel ja 1220. aasta algul tegid nad rüüsteretked Järva-, Viru-, ja Harjumaale, mille käigus ka osa rahvast ristiti. Kuna alistamise väliseks märgiks peeti just ristimist, siis toimus 1220. aastal omalaadne
Nad venitavad ,,Head ööd" ütlemisega ja Julia lahkub. 3. stseen Romeo läheb vend Lorenzo(munk) juurde ja palub tal enast ja Juliat paari panna. Vend Lorenzo heidab talle ette hetk tagasi taga nutetud Rosalinat, kuid mõistab, et see liit(Romeo+Julia) võib tuua head ja nõustub. 4. stseen Benvolio ja Mercutio kiruvad Romeot tema käitumise pärast. Lisandub Amm(Julia lapsehoidja vms) koos Pietroga(oma teenriga), kelle Julia saatis sõnumi toojaks. Romeo ütleb Ammele, et see Julial käsiks täna õhtul tulla, et Vend Lorenzo nad paari saaks panna. 5. stseen Amm venitab vastusega, kuid teatab Juliale, et ta kähku vend Lorenzo kongi läheks, kus Romeo võtab ta naiseks 6. stseen Lorenzo paneb nad paari. Kolmas vaatus 1. stseen Benvolio ja Mercutio seisavad Verona väljakul ja vaidlevad, kumb vihastub kiiremini. Seejärel ilmub
Kriitika alusel on üles ehitatud idealism ja liberalism Realism tänapäeval Mõned riigid kasutavad siiani Idealism Sai alguse filosoofilisest lähenemisest, mis kirjeldas seda, mille poole püüelda Kuidas võiks olla, et sõda ei ole normaalne? (proovis realismi ideid idealiseerida) Realism: koostöö on halb. Põhjus, et koostööd ei saa teha, kuna inimloomus on konfliktne. Osalejad on riigid, suured üksused. Rahu toojaks on JÕUD. Idealism: RV koostöö on hea ja võimalik, kui me seda tahame. Leidsid, et inimloomus on hea. Kui me otsustame kõik koos, et me sõda ei taha, siis on see võimalik. RVS on osaleja inimene. Võime teha nii, et meil ei ole konflikti, sest me tegelikult ei taha seda. Rahu toojaks on headus, demokraatia. I MS lõpuks jõuti järeldusele, et sõja pidamine on üle igasuguse piiri ning see tuleb lõpetada. Kahe sõja vahel muutus juhtivaks ideoloogiaks
Too leidis tubakast abi oma krooniliste peavalude vastu. Ka euroopa teistesse õukondadesse levis tubakas kõigepealt arstirohu ja nuusktubakana. Algul suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi, nt lavendlit ja paiselehte. Rootsi loodusteadlane K. von Linne andis tubakataimele Nicot auks nime "Nicotiana tabacum". Inglismaal muutus suitsetamine kiiresti populaarseks ka kõrgkihi hulgas. Üheks piibusuitsetamise kombe õukonda toojaks oli ka inglise mereimpeeriumi looja ja tubakakasvataja sir Walter Raleigh. Soovitati Londonisse saabujail käia St. Pauli katedraalis meistrite käe all piibusuitsetamise kunsti õppimas. Korralik dzentelmen pidi oskama puhuda nii suurenevaid kui kahanevaid rõngaid ja puhuda välja suitsu nina kaudu. Umbes 16.Sajandil jõudis piip ja tubakasuitsetamise komme ka Eestisse. Talupojad hakkasid varakult ise tubakat kasvatama. Kasvatati peaasjalikult kanget
eneseteaduse tund, siis mõistab inimene moraali ja religiooni (mille eesmärgiks on inimeste mandumine) ,,Valemõisted" nagu hing, vaim, vaba tahe, Jumal, teispoolsus piiravad inimest. Kristlik enesealandamine pole muud kui võimuvahend, euroopaliku võimukandja tööriist oma vägivalla kindlustamiseks. Tunnetuslik apriorism- inimene tunneb teises inimeses ära ainult iseennast. N pidas ennast rõõmusõnumi toojaks inimestele. Ta ütles, et temas on see sõnum kehastunud. Ta peab ennast esimeseks immoralistiks- ei ole nn hea inimene ja kristliku moraali kandja (see poleks harmoonias dionüüsilise ellusuhtumisega). N leiab, et tõeliselt saab võimutahe teoks ainult üliinimeses (kes ta ise muidugi on).
CHACHA: Ehk cha-cha-cha on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tants. Cha-cha-cha kirjeldati algselt kui "rumbat ühe lisalöögiga" ja "mambot guiro rütmiga". On arvatud, et cha-cha-cha sulatas kokku elemente kahest varasemast Kuuba tantsust - danzonist ja montunost, kuid teise versiooni järgi on cha-cha-cha edasiarendus kolmesest mambost, kus ühel taktil tehakse viis sammu. Cha-cha-cha loojaks on peetud Enrique Jorrini ja Euroopasse toojaks Briti tantsuõpetajat Pierre Margoliet. Tantsu nimi pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Teiste seletuste järgi tuleb cha-cha-cha nimi tempokast Kuuba tantsust guarachast või cha-cha-cha sammudele iseloomuliku chassé tantsimisel tekkiva heli või Kuuba rahvapärase rütmipilli guiro raputuse onomatopoeetilisest kirjeldusest. Cha-cha-cha tempo on 28-30 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus
järgis paljuski prantsuse eeskujusid ning tuntavad on ka itaalia ja inglise alged, nimetavad venelased klassitsismi varasemat, rahvusvahelistest eeskujudest kantud perioodi nn. Katariina klassitsismiks. Sel ajal valitses riiki Katariina II. Ta ei tahtnud Euroopas levivast antiigivaimustusest eemale jääda ning otsis võimalusi klassitsismi juurutamiseks Venemaal. Venemaal sai klassitsismi-ideede peamiseks levitajaks 1757 asutatud Peterburi Kunstide Akadeemia. Klassitsismi Venemaale "toojaks" peetakse prantslast J. B. Vallin de la Mothe'i (1729-1800), kes oli Peterburi kunstiakadeemia esimene arhitektuuriprofessor. Tema tuntumad ehitised ongi koos A. Kokorinoviga tehtud Kunstiakadeemia hoone ja Gostinnõi Dvor. Itaallase A. Rinaldi meistriteos on Marmorpalee Neeva kaldapealsel. C. Cameron ehitas Pavlovski lossi ja pargiansambli ning mitmeid hooneid Tsarskoje Selos, sh. lossi juures oleva galerii. Katariina-ajastu kuulsaim arhitekt oli samuti itaallane G. Quarenghi
* Samas oli rändurite kaitsja, esindas valgust ning päikese eluandvaid omadusi. Õigusejumalana kaitses ohvreid ja karistas kurjategijaid. * Istar armastusejumalanna ja ühtlasi ka sõjajumalanna. Oli Samasi õde. Ta oli kaunis ja meelas, tõre ja sallimatu. Armastusejumalannana seostati teda õhtutähega, sõjajumalannana hommikutähena. * Marduk algselt üpris kõrvaline tormijumal, tõusis hiljem linnajumalaks ning seejärel Babüloonia peajumalaks, tarkuse ja võidu toojaks. Preestrite roll ühiskonnas: Preestrid pääsesid ainukesena jumalakuju hoidvatesse templitesse. Ohverdustalitused. Igapäevased kombetalitused...õpetamine. Kiri: Kiilkiri, märgid vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil skemaatilisus. Haridus: Koolid asusid põhiliselt templite juures ja olid preestrite hoole all. Enamik, kuid mitte kõik, õpilasi pärines jõukamatest perekondadest. Teadus:
aastatuhandeid kestnud pettuse ja vale tõe päevavalgele toomist. Nietzsche väidab, et just tema on Saatuse poolt väljavalitu, tänu kelele jõuab inimkond tõeni, mis laidab maha kõik senised valed, mida tõe pähe on serveeritud. 2. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt? Nietzsche kirjeldab end kui geeniust ning suurkuju, kes toob maailmale tõe ehk rõõmusõnumi. Ta peabki end rõõmusõnumi toojaks. Samuti märgib ta, et tänu temale on taas maailmal lootusi. Nietzsche kirjeldab, et selguse ning tõe toomisega murrab ta inimkonna ajaloo pooleks ning paljastab kõigi seniste väärtuste väärtusetuse ning tühisuse. Ta annab mõista, et tema roll on päästa inimkond pimedusest. 3. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Nietzsche nimetab "immoralistiks" kristlikult moraalilt katte eemaldajat ning kedagi, kes ei tunnista kristlasi. "Immoralist" on ka
lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus. Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu. Pärimuste järgi olnud võidu toojaks hoopis lahingu ajal taevast alla langenud lipp, millest sai Taani riigilipp. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse ja hakkasid ristima Revala mk. elanikke.
18 2. Mõned eesti keele sotsiolektide kohta tehtud uurimused Eesti ühiskonna kohta on sotsiolektide uurimusi minimaalselt. On uuritud vaid mõnda üksikut varieeruvat keelenähtust (-nud/-nd vaheldumine, h hääldamine sõna alguses), lisaks sotsiolingvistilised uurimused Võru murde kohta. Kvantitatiivse sotsiolingvistika Eestisse toojaks oli praegne Tartu ülikooli professor Karl Pajusalu, kes õppis Labovi juures. Pajusalu juhtimisel on läbi viidud mitmeid projekte ja tehtud uurimistöid (eriti morfofonoloogiliste variaablite kohta). Teine kvantitatiivsete meetodite kasutaja oli Leelo Keevallik, kes on uurinud magistritöö tasemel -nud/-nd varieerumist ja sellega seotud sotsiaalseid ja keelelisi mõjureid (Keevallik 1994, 1996). Veel on uuritud bakalaureusetöö tasemel h hääldamise varieerumist (Cui 1999).
jumal (nagu öeldakse Püramiiditekstis, "ta on lootoseõis Ra nina juures"). Ta oli kolmas liige Memfise triaadis, mis koosnes temast, Ptahist ja Sehmetiks. Mõnikord selle triaadi kolmandaks liikmeks, Ptahi pojaks peeti Imhotepit/Iemhetep, kes oli vaarao Dzoseri (III dünastia, 28/27 s.) jumaldatud cati ja esimene ülempreester (Helioopolises, mitte Memfises), kelle nimi me teame. Tema nimi tähendab "tule rahus" ning see anti talle seetõttu, et teda peeti inimkonnale ravikunsti toojaks. Teda kujutatakse, nagu tema isa Ptahigi, kolbakujulise- peakattega. Imhotepi ees on avatud papüüruserull, mis sümboliseerib tema kui õpetatuse ja teadmiste jumala loomust. Egiptlaste seas oli ta siiski populaarseim just ravikunsti jumalana. Hilisematel aegadel võttis ta üle Thoti koha, saades jumalate kirjutajaks, ning lõi maagilise väega sõnad, mis kaitsesid surnuid Duatis nende vaenlaste eest. Teda seostati ka matusega, mis
ajakirjanduses hakkasid ringlema jutud, et Stalini elupäevad on loetud ja kohe-kohe tuleb NL-is võimule Molotov. Molotovi populaarsus rahva hulgas on päris tugev. Ilmselt neil põhjustel hakkas Stalin Molotovi kõrvale tõrjuma. Kehvasti läheb ka teistel. Tuumik oli Lavrenti Beria, Nikolai Bulganin, Nikolai Voznessenski, Andrei Ždanov, Nikolai Kuznetsov, Georgi Malenkov, Nikita Hruštšov. Nemad kõik tulid võimule 30ndatel, kui Stalin oli võimul kinnnistunud. Nende võimu juurde toojaks oli Stalin ise. See seltskond on Stalini jaoks sõjajärgsel ajal nö tuumikuks võimustruktuuris, neile inimestele ta kõige rohkem toetub. Beria oli 20ndatel-30ndate alguses tegutsenud partei ja julgeoleku liinis Taga-Kaukaasias, tema jaoks murranguperioodiks sai Suure Terrori aeg, tema oli see, kes Nikolai Ježovi, kes oli 30ndatel Siseasjade Rahvakomissariaadis terrori üks olulisemaid läbiviijaid, asemel tuli 1939 Siseasjade Rahvakomissariks. Beria ajal Suur Terror lõppes või seiskus
annaabi.ee 
