aastal 2003 ning varasemalt ka ajakirjas Vikerkaar aastal 1997. Kaanoni defineerimiseks on mitmeid võimalusi, kuid kirjanduses on seda peamiselt peetud ,,klassikaks’’, kuhu kuuluvad kirjandusmaastikul mõjukate inimeste või suurte lugejaskondade poolt kvaliteetseks ja oluliseks peetud autorid ning teosed, seega moodustavad need ka mõlema grupi ,,keskmise’’. Samas võiks kaanonit võtta pigem vaadeldava ajastu normisüsteemi toodanguna – nii temaatiliselt kui ka vormiliselt ja keeleliselt. Eesti luulekaanon on temaatiliselt väärtustanud nukrat eestimeelsust ja isamaalisust, vormiliselt mõõdukat originaalsust ja keeleliselt puhtust ning ilu. Tegelikult võib väita, et 20. sajandi algus muutis eesti luulekaanonit kaasaegsemaks tänu noorsoorühmitustele, nagu näiteks Siuru ja Tarapita, kuhu kuulus ka näiteks Marie Under, kellele Alver analüüsitava luuletuse on pühendanud
Põllumajanduse arengut mõjutavad MAJANDUSLIKUD tegurid on turustamise võimalused Põhiliselt turustatakse põllumajandustoodangut toiduainetööstusele. Müük võib toimuda nii kodu kui välismaale. Enamik toodangut müüakse kodumaisele toiduainetööstusele kui lähemalasuvale, kuid on hakatud oma toodangut ka eksportima. Eestis toodetakse toiduaineid palju rohkem, kui kodumaal tarbitakse. Ülejääk tuleb turustada välismaale kas põllumajanduse enda toodanguna või toiduainetetööstuse poolt ümbertöödeldud kujul. Samal ajal ostetakse toiduaineid ka sisse, kas otse tarbimiseks või toiduainetööstusele toorainena. Sisseostetud toodang on sageli odavam kui Eestis toodetu. Turumajanduse tingimustes eelistab iga tarbija odavamat toodangut. Välismaine toodang on odavam sellepärast, et arenenud riikide põllumajanduses on tööviljakus kõrgem või maksab valitsus oma riigi toodetele peale.
Karjamaasaagi määramine on vajalik karjamaade saagivõime ja karjamaadel kasutatud agronoomiliste võtete hindamiseks ning loomade suvise söötmise ratsionaalseks korraldamiseks. Saagiarvestuse meetodid, olenevalt sellest kas arvestuse aluseks on võetud loomakasvatuse- või taimekasvatusetoodang, jaotakse zootehnilisteks ja niitelisteks: - zootehnilised arvestusmeetodid hindavad karjamaasaagina loomade poolt ära söödud ja loomakasvatuse toodanguna (piim, liha, vill, töö) väärindatud rohukogust. -niiteliste arvestusmeetodite aluseks on vahetult enne karjatamist niiteliselt kaalutud rohusaak, millest edasi saame määrata karjamaa kuivainesaagi, keemilise koostise ja energeetilise väärtuse. Karjamaasaagi zootehniline arvestus. Zootehniline meetod käsitleb karjamaarohu saagi määramist arvestusliku ainevahetusenergia (ME) alusel. Karjamaa zootehnilise saagi (produktiivsuse) arvestamiseks registreeritakse loomade
2) Tooteühiku maksumuse kindlaksmääramiseks igas allüksuses; 3) Kulude ülekandmiseks ühest allüksusest teise; 4) Kulude jaotamiseks lõpetamata toodangule; Peamiseks ülesandeks on piiritleda kulude liikumine tootmisprotsessis: 1) kindlaks teha nende toodete omamaksumus, mis on lõpetatud ühes allüksuses ja saadetud järgmisse; 2) kindlaks teha allüksusesse lõpetamata toodanguna jäänud tooteühikute maksumus. Toodangu valmistamine ja füüsiline liikumine läbi tootmis(all)üksuste toimub tavaliselt järgmiselt (FIFO meetod): 1) kõigepealt lõpetatakse ära ja väljastatakse see toodang, mille valmistamist alustati eelmises perioodis; 2) seejärel väljub (all)üksusest toodang, mille valmistamist alustati ja lõpetati vaadeldaval perioodil; 5) toodang, mille valmistamist alustati vaadeldaval perioodil, kuid ei jõutud lõpetada, moodustab lõpetamata
Tööriistad Tööloomad Produktiivloomad (põhikarja veised, kõik peale tööloomade) Mitmeaastased istikud Käibevara hulka kuuluvad ettevõtte kasutuses mingil ajahetkel olevad ainelised ja materiaalsed käibevahendid ja ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevad rahasummad. Suur osa käibevahenditest asub tootmises tootmisvarudena ja lõpetamata toodanguna. Tootmis käigus kasutatakse käibevarad täielikult ära ning nende koguväärtus kantakse üle lõpptoodangule. Käibevarad on: Nuumloomad (naha, rasva, villa ja liha saamiseks kasvatatavad) 13. Kapitali mõiste. Põhi- ja käibekapital. 14. Kulude liigitus(liigitusülesanne). Kulud-tootmises tarbitud sisendite väärtus. 1. Reageerimise järgi tootmismahu muutumisele (käitumuslikud aspektid) o Püsikulud (hooned, seadmed, palk, hooldusremont)
Põlevkivi (Põletamisel eraldub õhku suures koguses CO2, SO2 ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. P õlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Turvas. Miinused: Ressurside hulga kiire kahanemine, piiratud väljakaevamiskoht, KK saaste (sh õhusaaste, veesaaste, mullasaaste), kasvuhoonegaaside tootmine. 7. Milliste kultuuride tootmiseks kulutatakse tänapäeval keskmiselt rohkem energiat kui toodanguna tagasi saadakse? Aga milliste kultuuride puhul saadakse rohkem energiat tagasi kui kulutati? Juurvili/puuvili/liha/kala saadakse toiduna tagasi vähem energiat, kui kulutatakse. Kulutatud energia tuleb fossiilsete kütuste arvelt. Suurenev toiduvajadus survestab kasutama rohkem fossiilsete kütuste energiat. Teravili, liblikõielised, kartul, suhkruroog - saadakse põllult toiduna tagasi rohkem energiat kui tootmises kulutatakse
kõikidest materjalidest koos kogustega, mis on vajalikud ühe lõpptooteühiku tootmiseks. Varude juhtimise alused Varude ligiid- 1. Valmistoodangu varud 2. Lõpetamata toodangu varud (raw materials, semi-processed materials, components, subassemblies, ingredients) 3. MRO varud (maintenance, repair and operating) – hooldusvarud, varuosad, kuluartiklid) 4. Work-in-process (WIP) – varud, mis ei ole enam arvel lõpetamata toodanguna aga veel ei ole arvel valmistoodanguna Varude juhtimise eesmärgid- • Kontrollida laovarude kulusid ja hankeprotsessi, nii et tegutsemine oleks efektiivsem ja loodav väärtus suurem. • Tagada piisavalt hea teenindustase ja võimalikult vähendada müügikaotuste hulka – laos peab olema rohkem kaupa • Minimeerida mistahes ajahetkel varudesse seotud kapitali, et vältida võimalikke
visuaalne kujutamine, ABC-analüüs lk 335, XYZ-analüüs (vt loenguslaidid). Varudega töötamine on logistika aluseks 4 üldist varude liiki: 1. Valmistoodangu varud 2. Lõpetamata toodangu varud (raw materials, semi-processed materials, components, subassemblies, ingredients) 3. MRO varud (maintenance, repair and operating) – hooldusvarud, varuosad, kuluartiklid) 4. Work-in-process (WIP) – varud, mis ei ole enam arvel lõpetamata toodanguna aga veel ei ole arvel valmistoodanguna Argumendid varude hoidmise poolt: parem klienditeenindus (tellimuste kiire täitmine); tootmis-, ostu-, transpordikulude kokkuhoid (suured partiid, allahindlus kogustelt); kaitse hinnakõikumise vastu; kaitse nõudluse ja täitmisaja ebakindluse vastu; kaitse ennenägematute asjaolude vastu (streigid jne) Argumendid varude hoidmise vastu: varud seovad kapitali, ei saa mujale paigutada raha; varjavad kvaliteediprobleeme/kitsaskohti; varude olemasolu
müügitulu genereerimiseks o Varude käibekordaja ehk käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad o Varude käibekordaja = müüdud toodangu otsekulud/ varude keskmine maksumus o Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2 Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit Käibekordaja langemine viitab müügi vähenemisele v liigsetele varudele v ebaefektiivsele varustussüsteemile kus müük ja varud pole kooskõlas o Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse o Varude käibevälde = 365 / varude käibekordaja o Või: varude käibevälde = varude keskmine maksumus / müüdud toodangu
genereerimiseks o Varude käibekordaja ehk käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad o Varude käibekordaja = müüdud toodangu otsekulud/ varude keskmine maksumus o Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2 Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit Käibekordaja langemine viitab müügi vähenemisele v liigsetele varudele v ebaefektiivsele varustussüsteemile kus müük ja varud pole kooskõlas o Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse o Varude käibevälde = 365 / varude käibekordaja o Või: varude käibevälde = varude keskmine maksumus / müüdud toodangu otsekulud * 365
keskmiselt ringlevad o Varude käibekordaja = müüdud toodangu otsekulud/ varude keskmine maksumus o Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2 23 Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit Käibekordaja langemine viitab müügi vähenemisele v liigsetele varudele v ebaefektiivsele varustussüsteemile kus müük ja varud pole kooskõlas o Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse o Varude käibevälde = 365 / varude käibekordaja o Või: varude käibevälde = varude keskmine maksumus / müüdud toodangu otsekulud * 365
genereerimiseks o Varude käibekordaja ehk käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad o Varude käibekordaja = müüdud toodangu otsekulud/ varude keskmine maksumus o Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2 Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit Käibekordaja langemine viitab müügi vähenemisele v liigsetele varudele v ebaefektiivsele varustussüsteemile kus müük ja varud pole kooskõlas o Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse o Varude käibevälde = 365 / varude käibekordaja o Või: varude käibevälde = varude keskmine maksumus / müüdud toodangu otsekulud * 365
käigus transporditakse või teisaldatakse, hoitakse laos, tarbitakse, toodetakse, pakitakse või müüakse. varude liigid: 1. Valmistoodangu varud 2. Lõpetamata toodangu varud (raw materials, semi-processed materials, components, subassemblies, ingredients) 3. MRO varud (maintenance, repair and operating) hooldusvarud, varuosad, kuluartiklid) 4. Work-in-process (WIP) varud, mis ei ole enam arvel lõpetamata toodanguna aga veel ei ole arvel valmistoodanguna varude kontrollimise ja varude juhtimise mõisted: Varude kontrollimine hõlmab juba ettevõttes asuvate varude haldamist. See tähendab teadmist, millised tooted on olemas, millises koguses ja kus need asu- vad ehk olemasolevate varude täpset ülevaadet. Viimase aluseks on varude lisandumise, liikumise ja kasutamise ehk varudega seotud toimingute täpne, täielik ja õigeaegne kirjendamine ning füüsilise ja arvestusliku laovaru vaheliste
tootmisvarud keskmiselt ringlevad, on müüdud, ning see arvutatakse müüdud toodangu otsekulud varude käibekordaja = varude keskmine maksumus varud perioodi algul +varud perioodi lõpul varude keskmine maksumus = 2 Üldine reegel on järgmine: mida kõrgem käibekordaja, seda parem. Mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit. Käibekordaja alanemine on aga viide läbimüügi vähenemisele või liigsete tootmisvarude hoidmisele. Käibekordaja langemine võib olla põhjustatud ka ebaefektiivselt tegutsevast varustussüsteemist, mille tõttu varustamine ja müük ei ole kooskõlas. Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse 365 varude käibevälde =
Mida väiksem on müügimarginaal, seda kõrgem peaks olema varude ringlemissagedus. 79. VARUDE LIIGID Piesecki järgi on 4 üldist varude liiki: 1. Valmistoodangu varud 2. Lõpetamata toodangu varud (raw materials, semi-processed materials, components, subassemblies, ingredients) 3. MRO varud (maintenance, repair and operating) – hooldusvarud, varuosad, kuluartiklid) 4. Work-in-process (WIP) – varud, mis ei ole enam arvel lõpetamata toodanguna aga veel ei ole arvel valmistoodanguna 80. Loetle varude tüüpe tekkepõhjuse järgi (vähemalt 5)? kasutusvaru ehk ringlusvaru transiitvaru spekulatiivne varu hooajaline varu seisev varu 81. Varude hoidmise motivatsioon. 1. Kui artikkel on defitsiidikriitiline – kui ei ole üldse, siis milleks pingutada? 2. Kui nõudlus on rohkem varieeruv – kui vajadus on väga stabiilne, on kerge prognoosida ja puhvrit pole vaja 3
tootmisvarud keskmiselt ringlevad, on müüdud, ning see arvutatakse müüdud toodangu otsekulud varude käibekordaja = varude keskmine maksumus varud perioodi algul +varud perioodi lõpul varude keskmine maksumus = 2 Üldine reegel on järgmine: mida kõrgem käibekordaja, seda parem. Mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit. Käibekordaja alanemine on aga viide läbimüügi vähenemisele või liigsete tootmisvarude hoidmisele. Käibekordaja langemine võib olla põhjustatud ka ebaefektiivselt tegutsevast varustussüsteemist, mille tõttu varustamine ja müük ei ole kooskõlas. Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse 365 varude käibevälde =
tootmisvarud keskmiselt ringlevad, on müüdud, ning see arvutatakse müüdud toodangu otsekulud varude käibekordaja = varude keskmine maksumus varud perioodi algul +varud perioodi lõpul varude keskmine maksumus = 2 Üldine reegel on järgmine: mida kõrgem käibekordaja, seda parem. Mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit. Käibekordaja alanemine on aga viide läbimüügi vähenemisele või liigsete tootmisvarude hoidmisele. Käibekordaja langemine võib olla põhjustatud ka ebaefektiivselt tegutsevast varustussüsteemist, mille tõttu varustamine ja müük ei ole kooskõlas. Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse 365 varude käibevälde =
tootmisvarud keskmiselt ringlevad, on müüdud, ning see arvutatakse müüdud toodangu otsekulud varude käibekordaja = varude keskmine maksumus varud perioodi algul +varud perioodi lõpul varude keskmine maksumus = 2 Üldine reegel on järgmine: mida kõrgem käibekordaja, seda parem. Mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit. Käibekordaja alanemine on aga viide läbimüügi vähenemisele või liigsete tootmisvarude hoidmisele. Käibekordaja langemine võib olla põhjustatud ka ebaefektiivselt tegutsevast varustussüsteemist, mille tõttu varustamine ja müük ei ole kooskõlas. Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse 365 varude käibevälde =
absoluutses tähenduses, vaid eelkõige erinevate investeeringute võrdlusel. 51 5. PUISTUTE KÜPSUSVANUS JA RAIERING Juba 18. sajandil küsiti: kui kaua tuleb metsa kasvatada, enne kui puud raiuda ja puit realiseerida? Vastuse saamiseks kulus peaaegu sajand, sest lahenduse leidmine oli sageli seotud mitmesuguste nüanssidega. Lahendus on lihtsam, kui vaadata toodanguna ainult puitu ja sellest saadavat tulu. Käesoleval ajal väärtustatakse üha enam ka metsa mittepuidulisi hüvesid ja vastuse leidmine osutub komplitseeritumaks. See näitab, et küpsusvanus sõltub metsa majandaja (inimese, ühiskonna) soovidest ja eesmärkidest. Sõltuvalt sellest, millised need on ja millised on soovidele vastavad operatsionaalsed eesmärgid, tuleb leida ka optimaalne raievanus. Küpsusvanuse valik on probleem, mille juures arvestatakse nii bioloogilisi kui
tagavaraosad ja muud materiaalsed ressursid) ja muud käibevarad (realiseerimata toodang, vahendid arveldustes). Käibefondi kuuluvad kõik töö objektid ja samuti need töövahendid, millede maksumus on alla põhivaradele kehtestatud maksumust. Tootmisprotsessis töö objektid tarvitatakse ära täielikult ja nende koguväärtus kandub üle valmistoodangule. Rõhuv osa käibevaradest asub tootmises tootmisvarudena ja lõpetamata toodanguna, kusjuures kokku nad moodustavad tootmiskäibefondi. Tootmisväliselt esinevad käibevarad moodustavad ringlusfondi (rahalised vahendid, realiseerimisele kuuluva valmistoodangu maksumus ja vahendid arveldustes). Käibevara struktuur: 1. Tootmisvarud söödad ja allapanu, seeme ja istutusmaterjal, varuosad ja remondimaterjal, naftasaadused ja kütus, mineraalväetised, pestitsiidid, ehitusmaterjal jooksvaks remondiks, väikevahendid. 2
annaabi.ee 
