Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Töö ja energia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nurkkiirus, oomega, joonkiirus, ringliikumisel, üheltSageduse tähis on f, ühik on 1 Hz. Kasutatakse ka kordseid ühikuid, näiteks 1kHz, 1MHz. f = n/t f sagedus (1 Hz), n võngete arv, t aeg (1s) 1 Hz = 1/1s 1 herts on selline sagedus, kui keha teeb ühe võnke sekundis. Joonkiirus- ringjoonel liikumise kiirust v nim. joonkiiruseks. Selle arvväärtus näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Joonkiirus v=l/t, kus l (1m) on aja t (1s) jooksul läbitud kaare pikkus. Nurkkiirus- suurust /t nim. nurkkiiruseks . See näitab, kui suure pöördenurga läbib raadius ajaühikus: = /t. Nurkkiiruse ühikuks on 1 rad/s, - nurkkiirus (1rad/s), nurga suurus( 1 rad), t- aeg(1s) Kesktõmbekiirendus- ühtlasel ringliikumisel joonkiiruse arvväärtus ei muutu, küll aga muutub pidevalt kiirusvektori suund. Kui aga kiirusvektor muutub, siis keha liigub kiirendusega
Et telg kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. võib olla mistahes sirge ruumis, siis võib kehal olla lõpmata palju. Impulsimomendi jäävuse seadus:ainepunktide isoleeritud süsteemi Potentsiaalne e-asukoha e, valemis pole parameetrit pöörlemisest E=mg impulsimoment ajas muutumatu suurus. See on inertsimomendi ja Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis Tln/Ekvaator-Newt grav, joonkiirus Ek suurem-erineb tsentrifugaaljõud nurkkiiruse korrutis. L=mvr =( mr 2)(v/r) ja seega L=I. . See kehtib ka suundades ühtviisi. Kiirus max tasak, kiirendus amplituudiasendis pöörleva keha kui terviku kohta. Punktmass:keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei pea
- pöörlev keha punktid liiguvad erinevaid trajektoore mööda * RINGLIIKUMINE Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikest võrdsed kaarepikkused, nimetatakse ühtlaseks ringliikumiseks. Joonkiiruseks nimetatakse ringjoonel liikumise kiirust v. Selle arvväärtus näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus. v=l v joonkiirus 1m/s t l kaare pikkus 1m t aeg 1s Nurkkiirus näitab kui suure pöördenurga läbib raadius ajaühikus. = - nurkkiirus 1rad/s t - pöördenurk 1rad t aeg 1s Periood aeg, mille jooksul sooritatakse üks täisring. T = t = 2 T periood 1s n t aeg 1s
a=(v-v0)/t. Kiirenduse tähis on a ning ühik [m/s2]- meetrit sekundi ruudu kohta. Keha hetkkiiruse leidmine ühtlselt muutuval liikumisel: v=v0+at. Keha liikumise aja leidmine: t=(v-v0)/a. Keha nihke leidmine: s=v0t+(at2/2) s=(v2-v02)/2a Nr 4. Ühtlane ringliikumine. Kesktõmbekiirendus. Periood ja sagedus. Ühtlane ringliikumine on keha või masspunkti ühtlane liikumine mööda ringjoont. Kekstõmbekiirendus väljenad ringliikumisel kiiruse suuna muutust ajas. Keskõtmbekiirendus on kiirusega (suunatud alati pikki puutujat) alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. ak=v2/r. Periood on aeg, mille jooksul pikki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi. Tähis on t ning ühik [s]-sekund. Sagedus näitab võngete arvu ajaühikus. sageduse tähis on v või f ning ühik [Hz]- hertz. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused. V või f=1/t. Nr 5. Inertsus ja mass. Jõu. Newtoni seadused.
Kehade võimet teha tööd nimetatakse energiaks. Kineetiline energia on liikuva keha energia Ek=mv2/2 Potensiaalne energia ehk vastastikmõju energia aõltub kehade vastastikusest asendist. A=F*s=mgh Ep=mgh Kineetilise ja potensiaalse energia summat nimetatakse mehaaniliseks koguenergiaks. Perioodilised liikumised Nurka, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajesktoori kõveruspunkti ühendav raadius, nimetatakse pöördenurgaks . =l/r l-kaarepikkus Joonkiirus on ringliikumisel läbitud teeikkuse ja liikumisaja suhe. Nurkkiirus: =/t =/t=l/tr =v/r Periood: T=2/ T=t/N Sagedus: 1/T Ühte osa perioodiliselt korduvast liikumist nimetatakse võnkeks. Võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega nimetatakse resonantsiks. Samasuguseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmoonilisteks võnkumisteks.
Pendli kõikumisel on potentsiaalne energia on kõige suurem kõige kaugemas punktis ja kineetiline energia kõige suurem siis kui jõuab vertikaalpunkti. Potentsiaalne energia näitab kui suur on võimalik keha energia kuna ei olene keha liikumisest. Mehaanilise energia jäävuse seadus Suletud süsteemi kuuluvate kehade mehaaniline koguenergia on jääv. Süsteemi kehade energia võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele, kuid kineetilise ja potentsiaalse energia summa ei muutu, st see jääb konstantseks. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks. Mudeli rennist alla sõites muutub energia aga ei kao. Ek+Ep=const Kiirendusega liikumine Kiirendusega liikumise puhul on kiirendus nullist erinev. Kiirendusega liikumise näited on vaba langemine ja ühtlane või ebaühtlane ringliikumine.
Ühtlane sirgjooneline liikumine: trajektoor on sirge ja keha liigub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt Ühtlaselt muutuv liikumine: keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. Liikumisvõrrand: x=x0+v0t+(at2)/2, milles nihe s=v0t+(at2)/2. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v2-v02)/2a. Taustsüsteem: kella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus: läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l, ühik 1m. Nihe: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg-ja lõppasukohta. Tähis , ühik 1m. Hetkkiirus: näitab kiirust antud ajahetkel. Tähis . Ühik 1 m/s. . Kiirendus: näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Tähis a, ühik 1m/s2. . Liikumise suhtelisus: Iga liikumine on suhteline, s.t. toimub mingi teise keha suhtes. Seda keha nimetatakse taustkehaks. Kui täi
A= F*s 1J on töö, mida teeb 1N suurune jõud liigutades keha 1m. Elastsusjõu töö Võimsus Näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus. N=A/t ; N=Fv Kineetiline energia Liikuv keha energia. Ek=mv2/2 Potsensiaalne energia Keha võib, aga ei pruugi teha tööd.Ep=mgh Energia- Keha või kehade võime teha tööd. Energia jäävuse seadus Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele.E=const Perioodilised liikumised Pöördenurk nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuv keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius. fii =l/r Radiaan Üks radiaan on kesknurk, mis vastab ringjoone kaarele, mille pikkus on võrne selle ringjoone raadiusega. (Kraadi ja radiaani seos) Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. l = 2f = =
Kiirendus on positiivne, kui kiirus kasvab ja negatiivne kui kiirus väheneb. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel avaldub: s=(v 2-v02)/2a. Vaba 2 langemine on ühtlaselt muutuva sirgliikumise erijuht, mille korral keha liigub maapinna suhtes ainult raskusjõu toimel. h=gt2/2. Maksimaalse tõusu kõrguse vertikaalsel ülesviskel saab leida valemist h=v0 2/2g. 7. KÕVERJOONELINE LIIKUMINE. KIIRUSE SUUND. NURKKIIRUS KUI VEKTOR JA SELLE SEOS JOONKIIRUSEGA. KIIRENDUS ÜHTLASEL RINGLIIKUMISEL. NORMAAL- JA TANGENTSIAALKIIRENDUS KÕVERJOONELISEL LIIKUMISEL Kõrverjooneline liikumine on punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme liikumine, mille korral kiirusvektori siht muutub. Liikumine on kõverjooneline parajasti siis, kui esineb kiirendus, mille siht erineb trajektoori puutuja sihist. Kõverjooneline liikumine taandub ringjoonelisele.
· Mehaaniline koguenergia- keha energia võib samaaegselt koosneda kineetilisest ja potentsiaalsest energiast. · Mehaanilise energia jäävuse seadus isoleeritud süsteemis, kus mõjuvad ainult konservatiivsed jõud võivad kineetiline ja potentsiaalne energia muunduda teineteiseks, aga nende summa ei muutu. · Energia jäävuse seadus energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. 9. · Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Tähis: (fii) Ühik: rad (radiaan) Põhivalem: = l / r , kus l on kaare pik Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. Tähis: (omega) Ühik: rad/s (radiaani sekundis) Põhivalem: = / t, kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg = 2f ,kus ja r on raadius
kandub uhelt kehalt teisele. · Energia jaavuse seadus mehaanikas kineetilise ja potensiaalse energia summa on jaav. Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk radiaan; (kraad) rad; (deg) joonkiirus v m/s nurkkiirus radiaani sekundis rad/s sagedus f; pööret/sekunids; Pööret/s herts Hz Periood T sekund s
Vabade laengukandjate tekitamist soodustavad lisandained pooljuhtides. Alfakiirgus kujutab endast osakeste voogu. Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, st. on samasuguse ehitusega nagu heeliumi aatomi tuum. Beetakiirgus kujutab endast kiirelt liikuvate elektronide voogu. Bohri aatomimudel tugineb postulaatidele. Aatomis tiirlevad elektronid ümber tuuma ringorbiitidel ilma energiat kiirgamata. Neid orbiite nimetatakse statsionaarseteks orbiitideks. Elektroni üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kindla sagedusega elektromagnetilist kiirgust. Kiiratud või neelatud footoni energia on määratud täisarvuga n, mida nimetatakse peakvantarvuks. Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga: F = kq1q2/r2, kus k on SI süsteemi ühikute korral 9 . 10 9 N. m2/C 2.
Jõud, impulss ja energia KT 1. VARIANT 1. Kineetiline ja potentsiaalne energia, energia jäävuse seadus Kineetiline energia on keha liikumise energia. Ek=mv2/2 (m mass, v kiirus ja J) Potentsiaalne energia on energia, mis on kehal tänu tema asukohale (kõrgusele) pinnasuhtes Ep=mgh ( m-mass, g - raskuskiirendus, h kõrgus, J dzaul) Visates palli horisontaalselt üles muutub tema kineetiline energia potensiaalseks energiaks. Õhutakistust mitte arvestades võrdub palli Ep algse Ek-ga kõige kõrgemas kohas maapinnast. Energia jäävuse seadus Energia on jääv. Ta ei kao kuhugi, ega teki niisama, vaid muundub ühest liigist teise. 2. Jõumoment, jõuõlg Jõumoment on jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. M = F*l (M jõumoment [N*m], F jõud [N], l jõuõlg [m] ) Jõuõlg - jõu mõjusir
kiirendus ei muutu st. kiirus kasvab või kahaneb ühtlase kiirendusega (a = const) Lõppkiirus V=V0+at Teepikkus s=V0t(+-) 8.Kiirendus. Kõik kiirendused Kiirendus iseloomustab kiiruse muutumist ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirendus = ehk a = = Kesktõmbe kiirendus e normaalkiirendus väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina alati suunatud ringjoone keskpunkti Kesktõmbe kiirndus (normaalkiirendus) an = = R2ω2/R = Rω2 (ω- keha põõrlemise kiirus, r- punkti kaugus keskpunktist ja V- kiirus) Nurkkiirendus β näitab kui palju muutub nurkkiirus ajaühiku jooksul Nurkkiirendus β = (ω- nurkkiirus, ω0- algnurkkiirus ja t- aeg ühik SI sü. Rad/sek2)
Pöördenurk- nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius. Tähis (fii), ühik 1 rad (radiaan). l Valem = r , kus l-kaarepikkus, r-raadius. Joonkiirus - ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe, suunatud alati mööda ringjoone puutujat. Näitab kui suur vahemaa läbitakse ajaühikus l (1s). Tähis v , ühik 1 m/s. Valem v= t Nurkkiirus - pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhe. Näitab kui suure nurga võrra pöördub keha ajaühikus. Tähis , ühik 1 rad/s. Valem = t
vastupidiselt, nimetatakse hõõrdejõuks. Fh = kNcos = kmgcos k-hõõrdetegur, N-pinnareaktsioon 7. Ühtlaselt muutuv liikumine- konstantse kiirendusega liikumist nimetatakse ühtlaseks muutuvaks (kiirenevaks või aeglustuvaks) liikumiseks. a=const 8. Kiirendus- suurus mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajaühikus. a=v/t a<0aeglustuv, a=0 ühtlane, a>0kiirenev Raskuskiirendus: g=9,81 m/s2 Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. a n = v2/R = 2R -nurkkiirus Nurkkiirendus näitab, kui palju muutub keha nurkkiirus ajaühikus. = ( - 0) / t (rad/sek2) Kiiruse suuruse muutumist näitab tangentsiaalkiirendus. at = r 9. Pöörlemine on ringliikumisega sarnane liikumine, pöörlemisel on aga keskpunkt keha sees. Pöörlemise all mõistetakse jäiga, liikumise käigus mitte deformeeruva keha asendi muutus. = /t raadiuse pöördenurk t selle moodustamiseks kujunud ajavahemik
keskpunktida ühendav raadius. - pöördenurk [1°, 1 rad ] l = l -ringjoone kaare pikkus [1m] R R -ringi raadius [1m] 30. Mida nimetatakse nurkkiiruseks? Nurkkiiruseks nimetatakse kehani tõmmatud raadiuse pöördenurga ja selle moodustamiseks kulunud ajavahemiku suhet. rad - nurkkiirus 1 s = t - pöördenurk [1 rad ] t - aeg [1 s ] 31. Mida nimetatakse joonkiiruseks? Joonkiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja aja suhtega. m v - joonkiirus 1 s l
I Kinemaatika osa nõutavad teoreetilised teadmised. 1. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. 2. Kehi käsitletakse punktmassina, kui ülesande tingimustes võib nende mõõtmeid mitte arvestada. Näiteks juhul, kui keha liigub kulgevalt (kõik keha punktid sooritavad ühesuguseid nihkeid) või keha liikumise ulatus on palju kordi suurem selle mõõtmetest ( näiteks rong sõidab Tallinnast Tartusse mitte ei manööverda depoos ühelt rajalt teisele). 3. Liikumine on alati pidev, see tähendab, et ühest ruumipunktist teise jõudmiseks peab läbima vahepealsed järjestikused punktid mööda mistahes trajektoori. 4. Liikumisi liigitatakse trajektoori kuju järgi, sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks (auto sirgel teel või sama auto kurvis) ning kiiruse järgi ühtlasteks ja mitteühtlasteks (autol sõite spidomeeter näitab pidevalt sama kiirust või liinibuss, mille kiirus muutub peatustes
Mehaanilise energia jäävuse seadus Keha langemisel teeb tööd raskusjõud, mille tulemusena muutub potentsiaalne energia kineetiliseks. Kui õhutakistust mitte arvestada, siis on esialgu kineetiline ja potentsiaalne energia vahetult enne maapinda võrdsed. Töö tulemusena on muutunud energia liik. Energia jäävuse seadus: Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Energia jäävuse seadus(massi ja energia jäävuse seadus) on üks tähtsamatest loodusseadustest. Ei ole täheldatud ühtegi protsessi, mis oleks sellega vastuolus. Igiliikur perpetuum mobile seadmed, mis teevad tööd energiat kasutamata. Perioodilised liikumised Ringjooneline liikumine Ringjoonelise liikumise puhul on keha punktide trajektooriks ringjoon või selle osad.
ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra kiirendus a kiiruse muudu ja vastava ajavahemiku suhe ehk kiiruse muutumise kiirus · vektoriaalne suurus v - v0 a = t s x= x-x 0 a x t2 x=x 0 +v 0x t + liikumisvõrrand 2 v 2x -v 20x s x= 2a x 5. Ühtlane ringliikumine. Joon- ja nurkkiirus. Kesktõmbekiirendus. Periood ja sagedus. Trajektooriks on ringjoon või osa sellest. Kiiruse moodul ei muutu. (Kõverus) raadius: r Kaare pikkus: l l m Joonkiirus: v= ( ) ajaühikus läbitud kaare pikkus t s Kui ta liigub terve ringi, siis keha läbib l=2 r , poole ringi korral l= r Pöördenurk nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvalt keha ja ringi keskpunkti ühendav raadius
keskpunkti ühendav raadius ( r ), nimetatakse raadiuse pöördenurgaks. Pöördenurga mõõtühikuks on 1 radiaan. Radiaan on kesknurk, millele vastav ringjoone kaare pikkus võrdub ringjoone raadiusega: 1 rad = 57° 18´ ehk 360° = 2 rad. Ûhtlaselt ringjooneliselt liikuva keha nurkkiiruseks (oomega ) nimetatakse kehani tõmmatud raadiuse pöördenurga ( ) ja nurga moodustamiseks kulunud ajavahemiku ( t ) suhet. Nurkkiirus ühikuks on rad/s: = /t. v B A A v F r r O O l t t
pikkus s võrdub raadiusega r . Sellest = s / r ja s = r . Nurkkiirus näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus. =/ t . Nurkkiiruse SI-ühik on üks radiaan sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s-1. Perioodiks T nimetatakse aega, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti). Pöördliikumisel nimetatakse perioodiks aega, mille jooksul pöörlev keha teeb ühe täispöörde (läbib pöördenurga 2 rad). Seega nurkkiirus = 2 / T. Võnkumisel nimetatakse perioodiks aega, mille jooksul sooritatakse üks võnge. Joonkiirus ringliikumisel = ringjoone pikkus : periood. v = 2 r / T. Seega v = r . Joonkiirus on suunatud piki ringjoone puutujat. Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. Kesktõmbekiirendus avaldub kujul ak = v2/ r ehk ak =2 r .
pikkus s võrdub raadiusega r . Sellest = s / r ja s = r . Nurkkiirus näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus. = / t . Nurkkiiruse SI-ühik on üks radiaan sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s-1. Perioodiks T nimetatakse aega, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti). Pöördliikumisel nimetatakse perioodiks aega, mille jooksul pöörlev keha teeb ühe täispöörde (läbib pöördenurga 2 rad). Seega nurkkiirus = 2 / T. Võnkumisel nimetatakse perioodiks aega, mille jooksul sooritatakse üks võnge. Joonkiirus ringliikumisel = ringjoone pikkus : periood. v = 2 r / T. Seega v = r . Joonkiirus on suunatud piki ringjoone puutujat. Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. Kesktõmbekiirendus avaldub kujul ak = v2/ r ehk ak = 2 r .
Iseloomustab töö tegemise kiirust. Energia- Keha või kehade süsteemi võime teha tööd. Kineetiline energia- Energia, mis on kehal liikumise tõttu. Potentsiaalne energia- Energia, mida omavad kehad vastasmõju tõttu. Mehaaniline koguenergia- Keha potensiaalse ja kineetilise energia summa. Energia jäävuse seadus- Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Kehade süsteemi koguenergia ei muutu, vaid jääb konstantseks. Ringjooneline liikumine- Keha punktide liikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori. Pöördliikumine- Trajektoori kõveruskeskpunkt asub keha sees. Keha kõik punktid ei liigu mööda ühesuguseid kõverustrajektoore. Pöördenurk- Nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius.
Impulsi jäävuse seadus Keha impulss e. Liikumishulk on keha m ja V korrutis. (p=mV, 3 joonist). Põrkel mõjub F esimesele ja teisele kehale. N II seaduse põhjal F1=m1*a1 ja F2=m2a2. kiirenduse def põhjal a1=(v1-v1)/t ja a2=(v2-v2)/t (vektorid) F1=m1*((v1-v2)/t) F2=m2*((v2-v2)/t) Vastavalt N III F1=-F2 (vektorid) (m1v1-m1v1)/t=(m2v2-m2v2)/t I :t -> m1v1-m1v1= -m2v2+m2v2 -> m1v1+m2v2=m1v1+m2v2 p1+p2=p1+p2 (vektorid) Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv. Mehaaniline töö Konstanstse(muutumatu) jõu poolt tehtud A = F ja nihke arvväärtuste ning F ja nihke vektori vahelise nurga cos korrutisega. A=F*S*cosa (joonis1 + cosa=F1/F). Mehaanilist A tehakse siis, kui kehale mõjub F ja keha selle F mõjul ka liigub. A ühikuks on 1J, mida teeb F 1N, kui sellele mõjul keha nihkub F suunas 1m. Kui liikuvale kehale on rakendatud mitu F siis iga F sooritab mingi A. Nende F kogu A on võrdne üksikute A algebralise su
, milles N võimsus (W) A töö (J) t töö tegemise aeg (s) · Mehaanilise energia jäävuse seadusi: energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. · Kesktõmbekiirendus näitab, millise kiirusega muutub kiiruse vektor suunda. Kesktõmbekiirendus on alati suunatud ringi keskpunkti poole. , milles ak - kesktõmbekiirendus v keha kiirus, joonkiirus r raadius · Võnkeperiood on ühe täisvõnke arv ringi ajaühikus. Tähis f ja ühik (1Hz) · Hälve on keha kaugus tasakaaluasendis. · Võnkeamplituut on maksimaalne hälve. SOOJUÕPETUS IDEAALNE GAAS JA TERMODÜNAAMIKA ALUSED · Ideaalne gaas on gaas, mille molekulid on punktmassid, molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed ning molkulide vahel ei ole vastastikmõju.
kesktõmb a m/s2 Suunamuutusest tingitud kiirendus ekiirendu k s lainepikku m Piki levimissihti mõõdetud vähim vahekaugus kahe samas taktis s võnkuva punkti vahel Laine v m/s Iseloomustab võnkumiste edasikandumist. Vahemaa, mille laine kiirus/levi läbib 1 sekundis. miskiirus 11. Valemid =l/r Pöördenurk =/t=2f Nurkkiirus f=/2=1/T=N/t Sagedus T= 2/=1/f=t/N Periood 2 2 ak=v /t= r Kesktõmbekiirendus x=x0sint Harmooniliste võnkumiste võrrand v=l/t=/T Laine levimiskiirus =v/f Lainepikkus =v/r Seos nurk- ja joonkiiruse vahel MOLEKULAARFÜÜSIKA 1.Põhivalemid, mõõtühikud:
nimetatakse kehade langemist vaakumis. 27.Iseloomusta kiirust kõverjoonelisel liikumisel. - Kiiruse suund muutub pidevalt. Kui kiiruse suund muutub, muutub ka kiirusvektor. Kui kiirusvektor muutub on olemas ka kiirendus. 28.Milline liikumine on ühtlane ringjooneline liikumine? - Ühtlane ringjooneline liikumine on selline liikumine, kus keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. 29.Mida nimetatakse pöördenurgaks? - Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumisel keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Tähis: φ (fii)fii) [1 rad] 30.Mida nimetatakse nurkkiiruseks? - Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab pöördenurka ajaühiku kohta. Tähis: ω (omega) [1 rad/s] 31.Mida nimetatakse joonkiiruseks? - Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaare pikkust ajaühiku kohta. Tähis: v [1 m/s] 32.Mida nimetatakse pöörlemissageduseks? - Pöörlemissagedus on täispöörete arv ajaühiku kohta
kx 2 Ep = . (5.26) 2 Nii palju tööd on see keha võimeline elastsusjõu abil tegema. Märkus. Mitteelastsel deformatsioonil muutub deformeerimiseks kulutatud töö soojusenergiaks. 5.3 Energia jäävuse seadus Energia jäävuse seadus. Energia ei teki ega kao. Ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda üle ühelt kehalt teisele. Näiteks omab ülestõstetud keha potentsiaalset energiat mgh. Kui see keha allapoole langeb, siis väheneb ta kõrgus ja ilmselt sellega ka tema potentsiaalne energia. Samas suureneb tema kiirus ja seega ka kineetiline energia. Kui keha langeb maapinnale, siis osa tema energiast muutub elastse deformatsiooni potentsiaalseks energiaks, osa aga soojusenergiaks. Mehhaanilise energia jäävuse seadus. Suletud süsteemis, kus puuduvad hõõrdejõud ja
S suhtega [δ = F / S - δ - sigma] Ringliikumine - kõverjoonelise liikumise erijuht, trajektooriks ringjoon või selle osa Tiirlemine - keha liigum mööda sirgjoonelist trajektoori ja selle raadiuse keskpunkt on väljaspool keha Pöörlemine - punkt, mille ümber keha liigub, on keha sees, keha eri punkti sooritavad eri trajektoori, keha ei saa vaadelda punktmassina Pöördenurk - selle võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius [ƒ ; rad] Radiaan - kesknurk, mis toetub kaarele, mille pikkus on võrdne selle ringjoone raadiusega [360° = 2π rad; 1 rad = 57°; ƒ = l / r] Pöörlemisperiood - ajavahemik, mille jooksul läbitakse 1 täisring [T - s; T = t/n] Pöörlemissagedus - ajaühikus tehtavate täisringide arv [f - Hz; f = 1 / T] Joonkiirus - ühtlase ringliikumise teepikkuse ja aja jagatis [v = l / t]
jõu mõjul keha liigub (A=Fs cos). Võimsus näitab töö tegemise kiirust e. kui palju tööd tehakse ajaühikus. 18. Mille poolest erinevad tiirlemine ja pöörlemine V: Tiirlemisel asub keha kõveruskeskpunkt kehast väljaspool, aga pöörlemisel keha sees. 19. Defineeri pöördenurk! V: Pöördenurk () on nurk, mille võrra pöördub keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. (=l/r rad) 20. Defineeri nurkkiirus. V: Nurkkiirus on kiirus, mis näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus. Tähis: ühik: 1 rad/s (=2f 21. Defineeri ringliikumise sagedus V: Sagedus näitab, mitu täisringi tehakse ühes ajaühikus. Tähis: f ühik: 1Hz 22. Kuhu on suunatud kesktõmbekiirendus? V: Kesktõmbekiirendus on suunatud alati kõveruskeskpunkti poole. 23. Defineeri võnkumine ja mis on sundvõnkumine V: Võnkumine on perioodiline edasi-tagasi liikumine teatud
Mehaanilise energia jäävuse seadus Keha langemisel teeb tööd raskusjõud, mille tulemusena muutub potentsiaalne energia kineetiliseks. Kui õhutakistust mitte arvestada, siis on esialgu kineetiline ja potentsiaalne energia vahetult enne maapinda võrdsed. Töö tulemusena on muutunud energia liik. Energia jäävuse seadus: Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Energia jäävuse seadus(massi ja energia jäävuse seadus) on üks tähtsamatest loodusseadustest. Ei ole täheldatud ühtegi protsessi, mis oleks sellega vastuolus. Igiliikur – perpetuum mobile – seadmed, mis teevad tööd energiat kasutamata. Perioodilised liikumised Ringjooneline liikumine Ringjoonelise liikumise puhul on keha punktide trajektooriks ringjoon või selle osad. Ringjoonelist liikumist iseloomustab kõverusraadius (R).
Mehaanilise energia jäävuse seadus Keha langemisel teeb tööd raskusjõud, mille tulemusena muutub potentsiaalne energia kineetiliseks. Kui õhutakistust mitte arvestada, siis on esialgu kineetiline ja potentsiaalne energia vahetult enne maapinda võrdsed. Töö tulemusena on muutunud energia liik. Energia jäävuse seadus: Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Energia jäävuse seadus(massi ja energia jäävuse seadus) on üks tähtsamatest loodusseadustest. Ei ole täheldatud ühtegi protsessi, mis oleks sellega vastuolus. Igiliikur perpetuum mobile seadmed, mis teevad tööd energiat kasutamata. Perioodilised liikumised Ringjooneline liikumine Ringjoonelise liikumise puhul on keha punktide trajektooriks ringjoon või selle osad. Ringjoonelist liikumist iseloomustab kõverusraadius (R).
annaabi.ee 
