Vietnam tõrjus Jaapanlased Põhja-Vietnamist. Demokraatlik Vabariik Indo-Hiina sõda 1946-1954 Prantsusmaa ei tunnustanud Vietnami DV Prantsusmaa kaotas Vietnam jagati kaheks Põhja-ja Lõuna-Vietnam Prantsusmaal polnud jõudu Asenduseks tulid Ameeriklased Kahe Vietnami vahel puhkes sõda Vietnami sõda 1964-1973 Kodusõda muutus Vietnami-USA sõjaks USA sekkumiseks oli Tonkingi lahe intsident Pomme rohkem kui 2. maailmasõjas Ameerika ei suutnud edu saavutada Ameerika hakkas taanduma Lõuna-Vietnam kapituleerus Lõpp Lõuna-Vietnam läks kommunistide võimu alla 1976 Vietnami Sotsialistlik Vabariik Suri 47 000 - 56 000 ameeriklast USA suurim tagasilöök Külma sõja jooksul USA maine langus Doominoteooria kippus täide minema Pildid
Vietnami sõda (19591973) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Osades käsitlustes on Veitnami sõda käsitletud laiemalt ning kaasatakse sinna ka USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi. Selle käsitluse järgi peeti Vietnami sõda kolmes osas: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 Vietnam oli olnud Prantsusmaa koloonia
Sellest sadamlinnast liikus ta edasi Kermanisse, Ilkhani maa kaubalinna, sealt Balchi (Afgaani Turkestan) ja Kasgarisse (Tsagatai Khaaniriik). Reisides läbi Hotani ja Hsiliangi jõudis ta Pekingisse, kus valitses Kubla-khaan, kes rajas Hiinat aastani 1368 valitsenud Yuani dünastia. Marco Polo viibis Hiinas 17 aastat. Ta õppis ära mongoolia keele, vastutas mitmete diplomaatilise missioonide eest ja sooritas ulatuslikke reise Birmasse, Tonkingi ja Annamisse. Tagasitee merd ja maad mööda viis ta Khanbalikist läbi (Põhja-Hiina) Zaituni sadamasse (nüüd Chafu). Lühikest aega viibis ta Jaave saarel. Reisides Hormuzest läbi Calicuti (Malabari rannik) ja Somnati (Gudzerat, Cambay laht) jõudis Marco Polo maad mööda Trapezunti Mustal merel. Peaaegu veerand sajandit hiljem naases ta 1295. aastal Veneetsiasse. Genova-Veneetsia sõja käigus sattus Marco Polo Vanglasse. Ta kasutas seda aega (1298-99)
korda taastada. Poola Vietnam 1959- 1973. aastal Prantsusmaa, Väidetavalt andis Vietnami sõda USA sai lüüa. Vietnam Suurbritannia, USA ja sõjale tõuke nn vabanes Prantsusmaa Vietnam Tonkingi lahe kolonialistidest ja intsident, kus 2 Põhja- rajati Vietnami Vietnami alust Sotsialistlik Vabariik. ründasid USA aluseid. Afganistan 1979- 1989. aastal
tuumaraketid. USA kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. USA ja NSVL vahel tekkis tüli; maailm oli kolmanda maailmasõja äärel; Tulemus: NSV lubas oma väed ning raketid Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata. Vietnami sõda (1959-1973) Osalevad riigid: USA, Vietnam, Prantsusmaa, Suurbritannia Probleem: USA presidendile anti luba väed viia Vietnami. Tõukeks sai Tonkingi lahe intsident, kus president väitis, et USA laeva oli tulistatud. Anti luba USA sõjaväeüksusi rakendada Indohiinas. Tulemus: Sõda lõppes USA kaotusega ning kogu Vietnam langes kommunistide võimu alla. 3. Võrdle I ja II maailma USA ja NSV Liidu näitel: kuidas oli korraldatud valitsemine ja poliitiline elu, kuidas oli korraldatud majandus, kuidas nägi välja ühiskonnaelu. (õp. lk 22-24 ja 32-34, 38) 4
valimised, et riik ühendatakse taas (1956) · see ei teostunud · Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam jõudu · neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased Langevarjud varustusega ameerika sõduritle. USA väed toetusid lahingutegevuses paljuski helikopteritele II etapp · Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks · USA sekkumise ajendiks oli Tonkingi lahe intsident · 2. ja 4. augustil toimusid seal väidetavalt kaks Põhja-Vietnami aluste rünnakut USA aluste vastu 2. ja 4. augusti rünnakud · Hiljem selgus, et 4. augusti rünnakut ei toimunudki · 2. augusti rünnaku kohta on ka väidetud, et USA president käskis ise oma laevu tulistada · USA väed sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta · Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada · Suured kaotused suurendasid
Hsiliangi. Sinna jõudmine võttis aega 4 aastat. Cathay imperaatoriks oli sel ajal khaan-Hubilai, kellega Marco isa ja onu varemgi olid kohtunud ning seetõttu temaga hästi läbi said. Marco isale ja onule anti Hiina õukonnas tähtsad kohad ning nad elasid 17 aastat Hiinas. Khaan-Hubilaile meeldis Marco väga ning seetõttu pani ta Marco vastutama mitmete diplomaatiliste missioonide eest. Marco õppis Hiinas olles ära mongoolia keele ning sooritas reise Birmasse, Tonkingi ja Annamisse. Marco maabus lühikeseks ajaks ka Jaava saarele. Kuna Marco sai kõigi oma kohustustega hästi hakkama, edutati teda ning ta oli seetõttu paar aastat ühe suure Hiina linna kuberner. Peale pikka teenistusaega otsustasid Marco, tema isa ja onu tagasi Veneetsiasse minna. Khaan-Hubilai andis neile rikkaliku tasu, kuid ei tahtnud, et nad lahkuksid. Sel ajal, kui arutati nende lahkumise üle, saabus Pekingisse Pärsia kuninga saadik, kes tuli edastama kuninga palvet
sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Pärast Kuuba kriisi seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" riigipeade jaoks. Vietnami sõda (19591973) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik.Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Osades käsitlustes on Veitnami sõda käsitletud laiemalt ning kaasatakse sinna ka USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi. Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast. USA lennukid viskasid riiki üle 7 miljoni tonni pomme. Ameeriklasi hukkus sõjas ligi 59 000
ei tunnustanud, järgnes Indo-Hiina sõda 1946- 1954: Dien-bien-phu lahing. · kaotasid prantslased. · Indo-Hiina sõja tulemusena jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli: · Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik, pealinn Hanoi kommunistlik ehk sotsialistlik · Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, pealinn Saigon kapitalistlik Vietnami sõda · Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks. · Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. · Johnson(USA president) väitis, et USA laeva oli tulistatud. · USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. · Hiljem on jõutud järeldusele, et 4. augusti rünnakut ei toimunudki. · 2. augusti rünnakute kohta on erinevaid arvamusi selles osas, kas need olid USA provotseeritud või mitte. · On ka väidetud, et USA president käskis ise oma laevu tulistada, et
sellest tingitud ühiskondlikud lahkhelid 1960. aastatel kaasa Ameerika ühiskonna katartilise ümberhindamise. Miks astus USA sõtta? USA kartis, et Vietnami langemisele järgneb doominoefekt, ehk kommunismi levikut riigist- riiki-kommunistid võtavad võimu kogu selles piirkonnas. Samuti oli USA soov levitada demokraatiat üle maailma. Sõtta astumise ajendiks oli rünnak USA sõjalaevale USS Maddox. Seda tuntakse ka Tokingi lahe intsidendina. Algul väideti, et 2. ja 4. augustil toimus Tonkingi lahel kaks rünnakut USA laevadele, ründalateks olid Põhja-Vietnami alused. Hiljem selgus, et 4. augusti rünnakut ei toimunud, on ka väidetud, et 2. augustil käskis USA president Johnson enda aluseid rünnata, et kongressilt suuremaid volitusi saada. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Algselt Vietnami kodusõjast hakkas kujunema USA-Vietnami sõda. 1963. aastaks oli 15 000 ameeriklast Vietnamis
apr Castro vastaste purustamine Sigade Lahes Kuuba kriis II 1962 NSVL kekmaaraketid Kuubale 22. okt USA poolne karantiin Kuuba ümber 28. okt NSVL teatas rakettide äraviimisest 20. nov lõpetati karantiin "kuum liin" Vietnami sõda I 1941 Vietnami sõltumatuse liiga e viet- minh, ees Ho Chi Minh 2. sept 1945 Vietnami Demokraatlik Vabariik 1946-1954 Indo-Hiina sõda 1954 Genfi rahu, Vietnami jagamine Vietnami sõda II doominoteooria aug 1964 Tonkingi lahe intsident 1964-1973 Vietnami sõda 1972 USA väed lahkusid, sõda vietnamiseerus 27. jaan 1973 Berliini rahu, riik jääb jagatuks Vietnami sõda III jaan 1975 kommunistide üldpealetung 30. apr Saigon kapituleerus 1976 Vietnami Sotsialistlik Vabariik 1975 kommunistid võimule Laoses ja Kambodzas Pingelõdvendus 1966 SLV uus idapoliitika W. Brandt 1972 Nixon Moskvas, 1973 Breznev USAs 1973 Helsinki tippkohtumine 1975 lõppdokument "Rahu,
hüpanud prantslaste abijõud tapeti juba õhus. 7. mail prantslased alistusid. Siiski oli surma saanud 8 000 vietnamlast ja 15 000 oli saanud haavata. Prantslased kaotasid lahingus surnutena 4 000 meest, aga veel palju rohkem suri neid Viet Minhi juures sõjavangis. Sõjategevus 1964-1973 Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA vaheliseks sõjaks. USA Vietnami sõja sohu vajumine sai alguse ühest merel toimunud juhtumist: nn Tonkingi lahe intsidendist. 1964. aastal toimunud Tonkingi lahe juhtumi üle vaieldakse tänase päevani. 2. ja 4. augustil toimusid seal väidetavalt kaks Põhja-Vietnami aluste rünnakut USA aluste vastu. Ühendriikide president võttis intsidendi järel endale vabad käed Kagu- Aasias sõjalise abi andmiseks kommunistidest ohustatud riikidele: ameeriklastele oli sellega Vietnami sõda alanud. 7 1963. aastaks oli 15 000 ameeriklast Vietnamis. President Kenndy nõusolekul toimus
vajalikku siserahu. Opositsiooni liikumise alusel asutati 1960. aastal Lõuna-Vietnami Rahvuslik Vabadusrinne, mis alustas relvavõitlust, saades Vietnami DV-lt abi elavjõu ja relvadena (Viet Cong). Kui LVRVR oli mitles Lõuna-Vietnami piirkonnas suurt edu saavutanud, hakkas Vietnami Vabariigile majanduslikku ja sõjalist abi osutama USA (1965 oli seal 50 000 meest, 1968 kuni 500 000 meest). Tuues ettekäändeks nn. Tonkingi intsidendi, kui USA sõjalaevu rünnati Bac Bo lahes, alustasid USA õhujõud Vietnami DV strateegiliste sihtmärkide pommitamist. Ehhki USA relvajõududel oli 1965-66 mitmes sõjalises operatsioonis edu, jäi otsustav võit saavutamata. Mais 1968 algasid Pariisis USA, Vietnami DV ja Vietnami Vabariigi vahel rahuläbirääkimised, kuhu 1969. Aastal lülitus ka LVRVR-i väljakuulutatud Lõuna Vietnami Vabariik. Samal ajal algas USA väeosade väljaviimine ja see
NSV Liit kohustus samas tuumaraketid Kuubalt minema viima. Vietnami sõda 1955–1975 Vietnamis oli toimunud sõjategevus , mille tulemusena rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. • Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indohiinas USA sõjaväeüksusi. • Vietnami sõda peeti kolmes osas: 1. 1946–1954 Põhja-Vietnami ja koloniaalvõimu taastada püüdva Prantsusmaa vahel 2. 1964–1973 sõdisid kommunistliku bloki toetatud Põhja ja Lõuna-Vietnami sissid ning USA koos liitlastega. See lõppes neljapoolse rahuleppega aastal 1973, kogu sõda aga kaks
(-)majanduskasv (eriti põllumajanduses) pidurdus, algasid raskused toiduainetega varustamises, peamisteks põhjusteks 1963.a. viljaikaldus ja uudismaade kiire väljakurnamine, käsumajandus oli ebaefektiivne, inimestel puudus huvi paremini töötada. Miks võib pidada Vietnami sõda üheks külma sõja pöördepunktiks- Kuni sinnamaani oli külm sõda olnud puhtalt poliitiline, aga Vietnami saadeti juba sõjavägi ja seal olid mõlemal poolel väga suured kaotused. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Lähis Ida kriis - Pärast II Ms tugevnes Palestiina, mis oli Suurbritannia mandaatmaa, nii araablaste kui juutide vabadusvõitlus Briti võimude vastu. Veelgi enam vaenutsesid juudid ja araablased aga omavahel. 1947. aastal otsustas ÜRO Peaassamblee, et Palestiinas tuleb rajada 2 riiki: juudi ja araabia riik
president Ngo Dinh-Diem. 2. 1954-1964 USA oli enne abistanud prantslasi, lähtus doomino teooriast kukub üks, langevad ka teised. Lõuna-Vietnamis toimusid ebademokraatlikud riigipöörded ja võitlus Põhja-Vietnami kommunistidega. USA hakkas järjest enam abistama nõuandjate, relvade ja rahaga. (1963 oli Lõuna- Vietnamis 16 000 USA sõjaväe spetsialisti). 3. Vietnami sõda 1964-1973 Ajend: Tonkingi lahe intsident Usa väitis, et Põhja-Vietnam tulistas USA sõjalaevu. Selle järel andis Kongress volitused Indo-Hiinas otseseks sekkumiseks. Vietnami Vabariik Viet-Congi kommunistid (400 000) (40 000) 1969-ks abistas USA Vietnami Vabariigi armeed 549 000 mehega. USA-s tugevnes sõjavastane liikumine patsifism. Nixon (pr
ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Pärast Kuuba kriisi seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" riigipeade jaoks. VIETNAMI SÕDA (19591973) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Osades käsitlustes on Veitnami sõda käsitletud laiemalt ning kaasatakse sinna ka USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi. Selle käsitluse järgi peeti Vietnami sõda kolmes osas: · 19461954 Põhja-Vietnami ja koloniaalvõimu taastada püüdva Prantsusmaa vahel
25. Mis oli doominoteooria? USA (Eisenhower) lähtus Vietnami poliitikas doominoteooriast. Washingtoni arvates tuli kommunistid Indo-Hiinas igal juhul peatada. Nende kätte olid juba langenud Põhja-Korea ja Hiina; Vietnami, Laose ja Kambodza langemise korral muutuksid kommunistlikeks ka ülejäänud Ida-Aasia maad (Birma, Malaisia, Filipiinid, Tai. 26. Vietnami sõda (USA sekkumine). Mis oli vietnamiseerimine? 1964 1973. Algab USA avalik sekkumine. President Johnson. 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et ASA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. 1969 oli USA sõjalise sekkumise tipp 550 000 meest. Samas viet-congidel 35 000. Ometi ei suudetud partisanisõjapidajatest jagu saada. USA avalik arvamus mõistis sõja hukka ning järgmine president Nixon alustas Indo-Hiinas strateegilist taganemist. 1972. aasta augustis lahkusid Indo-Hiinast viimased USA regulaarväeosad.
Ametlikult valiti ta presidendiks 1964 aastal. Presidendina olles töötles ta välja ,,suure ühiskonna" programmi mis oli kõige ambitsioonikam kodumaine seadusandlik programm pärast Roosevelti uut kurssi. Johnsoni ajal asututi ka USA Vietnami sõtta. Välispoliitika Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Osades käsitlustes on Vietnami sõda käsitletud laiemalt ning kaasatakse sinna ka USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi. Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast. USA lennukid viskasid riiki üle 7 miljoni tonni pomme. Ameeriklasi hukkus sõjas ligi 59 000
Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam piisavalt jõudu, neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased. USAl oli nn. doominoteooria: Korea ja Hiina on juba langenud kommunismi võrku, kohe kukuvad doominokividena ka teised riigid. Kahe Vietnami vahel oli puhkenud 1950. aastate lõpul sõda. Lõuna-Vietnami kommunistide nimetus oli vietkongid. II etapp: Vietnami sõda 1964-1973 Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks. USA sekkumise ajendiks oli nn. Tonkingi lahe intsident saamaks Kongressilt suuremaid volitusi, käskis USA president Johnson ise oma laevu tulistada. Osalesid: Põhja-Vietnam Lõuna-Vietnam, toetas NSV Liit (sõjaline abi+nõunikud, USA ja tema liitlased ka sõdurid), toetasid ka Lõuna-Korea kommu- nistlikud partisanid ehk vietkongid, toetas kogu kommunistlik blokk NB! USA sisuliselt kaotas Vietnami sõja!
Vietnami USA, Vietnam, Ameerika Vietnam vabanes Ühendriikide Prantsuse kolooniast sõda Kongress andis ja rajati Vietnami Prantsusmaa,Suurbrita presidendile loa Sotsialistlik Vabariik 1959- nnia viia väed Vietnami. 1973 Tõukeks sai Tonkingi lahe intsident. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo- Hiinas USA sõjaväeüksusi. Kuuba NSVL, Kuuba, USA Üliterav NSV lubas väed
rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis; Sotsialistlik revolutsioon. Kommunismimeelsus ja USA vastasus; maailm oli kolmanda maailmasõja äärel. Tulemus- NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata. *Vietnami sõda 1964-73 (1957-76): Osalevad riigid- USA, Vietnam, Prantsusmaa, Suurbritannia. Probleem- Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai Tonkingi lahe intsident. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Tulemus- Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. -Raudne eesriie- Mõtteline piir demokraatliku lääne ja kommunistliku idaploki vahel. -Reagan- USA president aastatel 1981-1988. Vähendas riiklike kulutusi ja makse. Ta otsustas vastu astuda ülemaailmsele kommunismile ning teda saatis edu. Kuulutas
USA sõjaline kohalolek kasvab, 1963 a.-l piirkonnas umbes 16 00 USA sõjaväelast. Sisside vastu saadeti lennukeid ning eriüksusi. Lõuna-Vietnamis käis partisanisõda. Ho Chi Minhi rada - see oli varustussüsteem, mille abil kommunistid toimetasid varustust ja inimesi Põhja-Vietnamist Lõuna-Vietnami. Rada hõlmas keerulist autoteede, jalgradade ja veeteede võrgustikku, mis kulges läbi naaberriikide Laose (peamiselt) ja Kambodza. USA sekkumise ajendiks oli nn. Tonkingi lahe intsident 1964.a. 2. ja 4. augustil toimusid seal väidetavalt kaks Põhja-Vietnami aluste rünnakut USA aluste vastu, pärast mida võttis USA Kongress vastu resolutsiooni, mis andis õigusliku aluse konflikti sekkumiseks 1965 USA tõi kohale oma väed, 1969 Vietnamis üle 500 000 USA sõduri. Sõja iseloom: Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Näit
peaminister kõrvaldas keisri, kuulutas välja Vietnami vabariigi ja hakkas ise presidendiks. USA lähtus Vietnamis niinimetatud doominoteooriast. See tähendab, et kommunistid tuli selles piirkonnas peatada, sest ühe riigi langemine tooks kaasa ka teiste riikide langemise. Põhja-Vietnamit aitasid Nõukogude liit ja Hiina-RV. Lõuna-Vietnamis toimusid pidevad riigipöörded, kuid demokraatiat ei tulnud. Kodusõja laienedes hakkas sekkuma USA. USA president Johnson teatas kongressile, et Tonkingi lahes olevat põhja-Vietnami kaatrid tulistanud USA laeva ja soovis volitusi armee kasutamiseks. (USA lavastas ise) 1964 augustis pommitasid ameeriklased esimest korda põhja-Vietnami. Ameeriklased ei suutnud partiassani soda pidavast Viet-cong'ist jagu saada. Ameeriklased hakkasid korraldama veresaunu. Nõukogude liit aitas põhja-Vietnamil luua efektiivse õhutõrje süsteemi ja USA kaotas üle 4000 lennuki. Kui sõja koledusi hakati näitama televisioonis, puhkes üle maailmne
kommunistlikeks. Peale Hiinat muutus kommunistlikuks Põhja-Vietnam. Arvati et järgnevad kõik Vietnami naabrid. USA ei saanud kaugidas kommunismi levikut takistada, sest Lõuna-Vietnamis ei olnud demokraatlikku valitsust. Põhja-Vietnam hakkas hoopis abistama Lõuna-Vietnami kommunistidest partissane. 1946-1954 aasta sõjast toodi USA-st Vietnamisse sõjatehnikat, raha ja sõdureid. 1964 - puhkles avalik sõjategevus Vietnamis, USA ja Vietnami vahel. Alguse sai see Tonkingi lahe intsidendist: USA teatas, et Põhja-Vietnam on rünnanud USA laevu (tegelikult intsident lavastati). 1965 hakkasid USA lennukid pommitama Põhja-Vietnami. Samas hakati ka rohkem sõdureid USA- st indohiina poolsaarele viima. 1969. aastaks oli Vietnamis üle ½ miljoni USA sõduri. Hoolimata USA tehnikalisest ja rahalisest ülekaalust, ei saadud Põhja-Vietnami partissanidest võitu. Partissani sõjavastu kasutas USA lauspommitamist. Vietnamisse visati rohkem pomme kui II
annaabi.ee 
