soode kuivendamine riigi kulul uute külade rajamine usuvabaduse kehtestamine õigus- ja kohtureformid (osaline surmanuhtluse kaotamine) haridusreformid (uued koolimajad) Austria Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790) · Reformid: pärisorjuse kaotamine 1781 aadlikud ja vaimulikud maksukohustuslikeks valitsemise tsentraliseerimine asjajamine läks provintside omavalitsustelt keskvalitsusele ususvabaduse kehtestamine tolerantsuspatent 1781 saksa keel ametlikuks keeleks õigusreform - uus kriminaalkoodeks piinamise kaotamine Surmanuhtluse kaotamine (1787-1795) haridusreformid rahvakoolide võrgu laiendamine kutsekoolide loomine sõjaväereform (sõjaväekohustus) Venemaa Katariina II Suur (1762-1796) · Reformid: haridusreformid esimesed linnakoolid Kõrgemad õppeasutused Smolnõi instituut (aadlineiudele) Kadetikorpus hoolekandeasutuste loomine
Ta kulutas riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Katariina lasi asustada Kadetikorpuse ja Smolnõi instituudi. Lasi rajada leidlaste varjupaiga ja ämmaemandate kooli. Ta võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Katariina kutsus 1766 aastal kokku Suure komisjoni, mille ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Komisjon saadeti laiali, kuid Katariina oli loonud kujutluse endast, kui valgustajast. Joseph II ajal anti välja tolerantsuspatent ehk seadus ususallivuse kohta, mis lubas luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada oma kogudusi. Ta kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi ning andis rahvale niivõrd palju kodanikuvabadusi, et see võimaldas tal Prantsuse revolutsiooni algul välja antud Isiku- ja Kodanikuvabaduste Deklaratsiooni nimetada tema seaduste plagiaadiks. Joseph valitses ilmselt tõelise valgustatud monarhi ideaali vääriliselt, kuid paraku ei suutnud enamik
Mitteaadlikud olid töökamad kui aadlikud ja nägid rohkem vaeva. Maria Theresa ajal soositi ametnikeks pürgijateks mitteaadlike. Joseph II valitsuse võeti vastu inimesi olenemata sotsiaalsest klassist. Valitsejad hakkasid rohkem erinevaid rahvusi ja religioone taluma. Paljud kuningad hakkasid taluma erinevaid ristiusu voolu suunasi enda riikides ja erinevaid uskusi. Et rahva arvu tõsta või taaskoloniseerida sõjapoolt laastatud alad. Austrias näiteks tolerantsuspatent Joseph II poolt. Preisimaal võeti vastu erinevatest rahvustest ja erinevate uskumistega inimesi. Nagu Friedrich II ütles "kõik religioonid on võrdsed kui inimesed kes nendese usuvad on head ja ausad ja tahavad meie maal elada, olgu nad türklased või paganad me ehitame neile moseesi ja kirikuid". Valitsejad hakkasid taluma erinevatest rahvustest inimesi et enda riiki edasi arendada või et nende riiki tuleks rohkem immigrante, kes maad hariksid nt Friedrich II oli pärast laastavaid
Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790) *mitu reformi riigi eri piirkondade *Saksa keisri tiitel ühendamiseks ning valitsemise *jättis seisuslikud privileegid kinnitamata moderniseerimiseks ning deklareeris kõigi inimeste vabadust ja *sõjaväekohustus võrdsust *Schönbrunni loss *1781- tolerantsuspatent kehtestas usu-ja *katoliiklane, rõhutas kõlblust ja kombelisust südamevabaduse *kaotas maad Preisimaale *inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine *monarhia arvati kriminaaltegude hulgast välja *tõeline despoot, ei sallinud esinduskogusid *protestandid said elamisõiguse *sõjaväeakadeemia *lõpetati juutide topeltmaksustamine ning
Finantsreform kaotas üldise tulumaksu. 1775.a kaotati tollipiirid keiserriigi sees ja kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele. 1776.a jõustus kriminaalkoodeks, mis kaotas piinamise. Oluline uuendus oli õigusmõistmine talupoegade üle. Hariduse edendamiseks laiendas M.T. rahvakoolide võrku. Loodi kutsekoole. 1773.a anti kontroll Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle riigile. (Eesmärk oli saada paremaid arste ja ametnikke) Joseph II ajal anti välja 1781.a tolerantsuspatent (luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel rohkem õigusi), likvideeriti kloostreid, kaotati munga/nunnaordusid (vähendas katoliku kiriku mõju). Põllumajanduses algasid reformid 1770.aastatel kui teotööd vähendati 3-le päevale nädalas. 1781. anti välja patent alamatest, millega kaotati pärisorjus suuremas osas riigis. Kõik reformid viidi Austrias läbi ülaltpoolt, kohalikud seisuslikud esinduskogud kaasa ei rääkinud. Seetõttu on Austria riigikorda nimetatud ka valgustatud
Kaotati riigisisesed tollimaksud. Kriminaalkoodeks: 1. Keelati piinamine Haridus: 1. Kutsekoolid 2. Gümnaasiumid allusid riigile Agraarsuhted: 1. Tetöö 3 päeva nädalas 2. Suures osas kaotati pärisorjus. Joseph II(1780-1790) oli valgustuse pooldaja Tolerantsuspatent(ususallivus) Kaotati mõned kloostrid ja mungaordud Patent alamatest
Absolutismi reformimine algas sõjaväest. Iga kroonimaa pidi maksma riigile sõjaväe ülalpidamiseks teatud summa. Sõjaväeakadeemia, see oli amet mida tuli õppida. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kõrged tollid luksuskaupadele (seal huljas viin ja vein). Hariduse edendamiseks rahva- ja kutsekoolid. Samuti Viini Ülikool tuli riigi kätte, kuna eesmärgiks oli saada paremaid arste ja ametnikke, kes kindlustaksid absolutislikku monarhiat. Tolerantsuspatent vahemusrahvustel (v.a juudid ja muhameedlased) oli õigus nagu tavalistel linnakodanikel. Valgustatud reform agraarmajanduses teotöö vähenes, suuremas osas kaotati riigis pärisorjus. Austria on valgustatud despootia, kuna reformid viisid läbi valitsejad ja kohalikud esinduskogus kaasa rääkida ei saanud.
vallutati Sileesia · Kartulikasvatuse propageerimine · Uued õppeasutused · Teokoormiste ülempiir · Merkantilistlik majanduspoliitika Austrias Maria Theresia (1740-1780)- Panustas sõjaväele, tulumaksuseadus kõigile seisutele, luksuskaupadele tulumaks, rahvakoolide võrgu laienemine, sõjaväeakadeemia Therezianum, 1775 kaotati tollipiirid keisririigi ees, katoliku kiriku mõju vähenemine Joseph II (1780-1790)- Tolerantsuspatent (seadus ususallivuse kohta), usureformid, pärisorjuse kaotamine, ametlik keel saksa keel, provintside omavalitsuses kaotati. Venemaal Katariina II Lasi koostada üle Venemaalise seadustiku, vabastad aadlid maksudest, juhtis riiki tsentraliseeritult, ta oli valgustatud valitseja, oli haritud ja suhtles isiklikult valgustatud filosoofidega Prantsusmaalt. Jaotas kogu venemaa kubermangudeks ja omakorda maakondadeks ning lõi aadlikogud. TEADUSE ARENG 17.-18. sajandil
· Maria Theresia rajas ka Schönbrunni lossi, Viinis · Maria Theresia rõhutas kõlblust ja kombelisust. · Peale Maria Theresia surma sai Austria valitsejaks tema poeg Joseph II, kelle valgustatud absolutismi vaimus jätkatud reforme peetakse kõige ulatuslikumateks kogu tollases Euroopas. · Tulnud võimule jättis ta seaduslikud privileegid kinnitamata ja ning deklareeris kõikide inimeste vabadust ja võrdsust · 1781 anti välja tolerantsuspatent, mis kehtestas usu-ja südmetunnistusvabaduse: inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkurjategude hulgast välja, protestandid said riigis elamisõiguse, juutide topeltmaksustamine lõpetati · Kirik allutati senisest enam riigivõimule, kolmandik kloostritest riigistati, vähendati kirikupühade arvu · Kohtureformiga keelati ära piinamine ja surmanuhtlus, alustati uue seaduskogu koostamist
valitsemine Riigikantseleisse ja asutati välisministeerium. Vastavalt uuele korrale pidi iga Austria keisri võimu alla kuuluv riik või piirkond maksma riigile sõjavaäe ülalpidamiseks teatud summa. 1775. aastal kaotati tollipiirid keisririigi ees. 1776. aastl jõustus uus kriminaalkoodeks, mis kaotas piinamise. Hariduse edendamiseks laiendati rahvakoolide võrku ja loodi kutsekoole. Olulisel kohal oli Joseph II ajal välja antud tolerantsuspatent. 1781. aastal anti välja patent alamatest, millega kaotati suuremas osas riigis pärisorjus. 12. VENE RIIK 18. SAJANDIL. REFORMID JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM. Peeter I - 1711. aastal asutati kõrgeima riigiasutusena Senat, alustas 1715. aastal uute kolleegiumide loomist, seda juhtus president. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi, see jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. 1721. aastal võttis ta
monopolid. Theresia tegeles valitsemisega isiklikult. Reformimine algas sõjaväest. Iga kroonimaa pidi sõjaväe ülalpidamiseks maksu maksma ja tagama nekruteid. Sõdalaste koolitamiseks loodi sõjaväe akadeemia. Kehtestati üldine tulumaks. Tollimaksud kaotati riigisiseselt(tõsteti aga luksuskaupade tolle) uus kriminaalkoodeks kaotas piinamise, kuid säilisid punktid nõidumise kohta. Laiendati rahvakoolide võrku. Loodi kutsekoolid. Tolerantsuspatent- luba teiseusulistel luua oma kogudusi, olla liikmed manufaktuuridel, linnakodanik lubati olla, pidada akadeemilisi ameteid jne. Kaotati pärisorjus(kehtis juutidele ja muhamedlastele) Venemaa Peter I absolutistlik valitseja (1682- 1725) 17- 18. saj. "Olen ise valitsev monarh, kes ei pea oma tegudest maailmas mitte kellelegi aru andma!" 1721 võttis endale keisri tiitli. Kehtestas pärimisõiguse esmakordselt ka naisliini pidi. Reformis riigiasutuste
Keiser Joseph II: Pärast Maria Theresia surma sai Austria valitsejaks tema poeg Joseph II (valitses 1780-1790), kes juba 1765. aastast ka Saksa keisri tiitlit kandis. Joseph II valgustatud absolutismi vaimus jätkatud reforme peetakse kõige ulatuslikumaks kogu tollases Euroopas. Kui ta tuli võimule, jättis ta seisuslikud privileegid kinnitamata ning deklaleeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. 1781. aastal välja antud tolerantsuspatent kehtestas Austrias usu- ja südametunnistusevabaduse. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja. Protestandid said riigis elamisõiguse, lõpetati juutide topeltmaksustamine ning neil lubati abielluda ka kristlastega. Kolmandik kloostritest riigistati. Vähendati kirikupühade arvu. Kiriku mõju piiramine ei pälvinud rahva poolehoidu. Kohtureformiga keelas Joseph II Austrias piinamised ning kaotas surmanuhtluse
· Friedrich II loovam, nõudis kohtunikelt õigusalast haridust ehk tekkisid riiklikud eksamid, kuninga valdustest kaotati pärisorjus, merkatinistlik majanduspoliitika (ei veetud sisse midagi). · 18 sajandiks sai Austriast kirju riik Belgia alad, Itaalia alad, Türgi ungarlaste ja slaavlastega asustatud alad. · Keiser Joseph II protestandid said elamisõiguse, lõpetati juutide topeltmaksustamine, anti välja tolerantsuspatent kehtestas Austrias usu- ja südametunnistusevabaduse, kirik allutati riigi võimule, vähendati kirikupühade arvu, kaotati surmanuhtluse, kehtestati 7 aastat kohustuslikku kooliharidust, tekkisid rahvakoolid ning riiklik õppekava. Maksehakkasid maksma ka aadlid ja vaimulikkonnad, kaotati pärisorjus. 5. Absolutism Venemaal · Ivan Julm tatarid ja opritsninad,Liivi sõjaga soovis vallutada Balti riigid, mis ebaõnnestus.
Kaotati piinamine Riiklikud kohtud mõistsid ka talupoega üle kohut o Haridus: Laiendas rahvakoolide võrku Loodi kutsekoolid Võeti kontroll Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle Eesmärgiks oli saada paremaid arste ja ametnikke o Patent teotöö kohta: Viidi teotöö kolmele päevale nädalas senise 5-6 asemel · Joseph II: o 1781 - Tolerantsuspatent Lubas luterlastel,kalvinistidel,ortodoksidel moodustada oma kogudusi Andis neile õiguse saada linnakodanikuks, pidada erinevaid ameteid Kaotati mõned munga- ja nunnaordud, likvideeriti osad klootrid o 1781 - Patent alamatest: Suuremas osas kaotati pärisorjus · Riigikorda on nimetatud ka valgustatud despootiaks, sest esinduskogud reformides kaasa ei rääkinud, nende õigusi kärbiti
Koolid Hariduse enendamiseks laiendas rahvakoolide võrku Maria Theresia.Tööliste ettevalmistamiseks tekstiilimanufaktuuridele loodi kutsekoolid. 1773. a võeti jesutiidide käest ära kontroll Viini ülikoolis ja gümnaasiumide üle ning anti se riigile. Eesmärk oli saada paremaid arste ja ametnikke, kes kindlustaksid absolutistliku monarhiat. Tolerantsuspantent Olulise tähtsusega oli Joseph II ajal välja antud tolerantsuspatent, mis lubas luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada oma kogudusi, kuid andis neile ka õiguse saada linnakodanikuks, tsunftimeistriks, pidada akadeemilisi, adminstratiivseid jt ameteid. Piirangud jäid kehtima juutide ja muhameedlastele. Katoliku kiriku mõju vähendas mõnede munga- ja nunnaordude kaotamina ning osa kloostrite likvideerimine. Valgustatud reformid agraarsuhete vallas algasid 1770. aastatel, kuid välja anti patent teotöö piiramise kohta kolmele päevale nädalas
tagama kindla hulga nekruteid. Aadlikud, vaimulikud, ametnikud ja arstid vabastati sõjaväekohustusest (hiljem ka kaupmehed, vabrikandid). ° Loodi sõjaväeväeakadeemia Therezianum ohvitseriamet õpitavaks. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kaotati ka tollipiirid. Jõustus uus kriminaalkoodeks. Hariduse edendamiseks laiendas rahvakoolide võrku, loodi kutsekoolid. 1780-1790 Joseph II Valgustatud depotism. 1781 tolerantsuspatent, mis lubas luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada oma kogudusi ja andis neile teisi õigusi. Piirangud jäid kehtima juutidele ja moslemitele. Agraarsuhetes anti välja patent teotöö piiramise kohta. 1781. patent alamatest, millega kaotati suuremas osas riigist pärisorjus. Kõik reformis viidi läbi ülaltpoolt, kohalikud esinduskogud neis kaasa ei rääkinud nende õigusi kärbiti. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal reformid katkestati.
regioonides takistati talumaade mõisastamist. Soode riigist kaotati pärisorjus. ülesharimine, uute külade ja talude rajamine. Kolonistide meelitamiseks tühjale maale anti neile tasuta stuffi. Sunniviisiline kartulikasvatus. usk Kehtestati usuvabadus peamine usk oli luterlus, selle Oluline oli Joseph II ajal välja antud kõrvalt olid lubatud ka teised usud. tolerantsuspatent (seadus ususallivuse kohta), mille kohaselt oli peamine usk katoliiklus ja ka teised olid lubatud. haridus Jätkus koolihariduse areng, ehitati hulgaliselt uusi Edendati rahvakoolide võrku, loodi tööliste koolimaju, kehtestati üldine koolikohustus 1717. aastal ettevalmistamiseks ka kutsekoolid, riiklik kontroll
Nekruti võtmine + ohvitseride Nekrutiteks võeti talupoegi ja väljaõpetamiseks loodi sõjaväe nad pidid teenima eluaeg. akadeemia. Ohvitserid olid enne kõik aadlikud, nüüd olid olulised oskused ja soov. Usk Usuvabadus luterluse kõrval Tolerantsuspatent seadus lubati nüüd ka katoliiklaste ususallivuse kohta, lubas tegutsemine. luterlastel, kalvinistidel jne luua kogudusi. Haridus Üldine koolikohustus. 7-aastane koolikohustus. Reglement luterlike ja Tekitati õpetajate
Sarnaselt Friedrichile rajas ka Maria Theresia oma Versailles' Schönbrunni lossi Viinis. Pärast Maria Theresia surma sai Austria valitsejaks tema juba varem keisri tiitlit kandnud poeg Joseph II [178090]. Joseph II valgustatud absolutismi vaimus jätkatud reforme peetakse kõige ulatuslikemaks. Tulles võimule, jättis Joseph II seisuslikud privileegid kinnitamata, deklareerides kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. 1781. aastal välja antud tolerantsuspatent kehtestas Austrias usu- ja südametunnistuse vabaduse. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja. Ülikooli professoritelt ei nõutud enam vannet kinnitamaks usku Maarja neitsilikku eostumisse. Protestandid said õiguse riiki elama asuda, lõpetati juutide kahekordne maksustamine ning kaotati keeld kristlaste ja juutide abielude sõlmimiseks. Kirik seoti
annaabi.ee 
