Veredoonorlus Kes võib olla doonor? Doonor peaks olema terve, vähemalt 50 kg kaaluv 18-65 aastane inimene. Esmakordselt võib doonoriks tulla kuni 60.eluaastani. Kes ei saa olla doonor? Verd EI SOOVITATA loovutada: * Nõrga organismiga inimestel * Rasedatel naistel * Rinnaga toitvatel emadel Verd ei saa loovutada: HIV ja hepatiit viiruse kandjad Narkomaanid Mida peaks jälgima enne vere andmist? Doonor peaks järgima tervislikku elustiili. Enne vereandmist peaks doonor olema piisavalt puhanud. Nädal enne vereandmist oleks soovitav hoiduda alkoholi tarbimisest. Vahetult enne vereandmist peab hoiduma suitsetamisest, et nikotiini verre sattumist ära hoida. Toit, mida doonor tarbib vereandmisele
otsustab arst. Küsimused ja vastused.... Mis on viirusevastased ravimid? Viirusevastased ravimid vähendavad gripiviiruse paljunemisvõimet. Millised gripiviiruse vastased ravimeid on olemas? Eestis on gripi raviks lubatud kasutada oseltamiviiri (Tamiflu) ja zanamiviiri (Relenza). Oseltamiviir on näidustatud hooajalise gripi raviks alates 1. eluaastast, kuid gripipandeemia korral soovitatakse ravimit kasutada ka alla 1-aastastel lastel, rinnaga toitvatel naistel ja rasedatel. Zanamiviir on näidustatud gripi raviks alates 5. eluaastast ja lisaks lubatakse pandeemia korral ravimit kasutada ka rinnaga toitvatel naistel ja rasedatel. Kui kaua viirusevastaseid ravimeid võtma peab? Gripi raviks kasutatakse oseltamiviiri või sanamiviiri 5 päeva. Ravi tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik esimese kahe päeva jooksul pärast sümptomite avaldumist. Millised kõrvaltoimed võivad gripivastaste ravimite kasutamisel tekkida?
tegelema regulaarselt füüsilise treeninguga ja vältima suitsetamist ning peaksid olema teadlikud alkoholitarimise riskidest. Täiskasvanueas kehtivad samad võtted, mis noorukitel. Eesti Osteoporoosi Seltsi soovituslikud päevased kaltsiumikogused osteoporoosi ennetuseks on: 1. kuni 10-aastastel lastel 600-900mg 2. üle 10-astastel lastel ja noorukitel 1000-1200mg 3. 25-50 aastastel naistel 1000mg 4. rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel 1300-1400mg 5. postmenopausieas naistel 1200-1500mg 6. meestel 1200-1500mg Osteoporoosi ennetuses on oluline ka kehaline koormus. Teening aitab noorukieas saavutada kõrgemat luu tippmassi. Füüsilise tegevuse käigus saavad luud signaali, et nad peavad olema tugevad. 4.2 Osteoporoosi ravi Osteoporoosi ravi eesmärgiks on vähendada luumurru riski ja säilitada luude mineraalne tihedus
Energiajoogid ja rasedus Energiajookide tarbimine raseduse ajal pole soovitav kõrge kofeiini või muude ergutusainete sisalduse tõttu, mis võivad suurendada raseduse katkemise ohtu. Euroopa Liidu toiduteaduskomitee SCF on tõdenud, et kofeiini ohutu tarbimiskogus rasedatel on 200 mg päevas. Seejuures tuleks kofeiini sisaldavaid jooke tarbida eelistatult koos toiduga. Samuti ei soovitata kõrge kofeiinisisalduse tõttu tarbida energiajooke last rinnaga toitvatel emadel. Energiajoogid ja riskirühmad Energiajooke tasub vältida südamehaigetel, vähese kontsentreerumisvõimega hüperaktiivsetel, söömishäiretega inimestel, diabeetikutel ja ravimeid ning alkoholi tarbivatel inimestel. Alkoholi ja energiajoogi ohtlik kombinatsioon Suur riskitegur on energiajookide ning alkoholi koostarbimine. Kofeiin on stimulaator, alkohol aga depressant. Seetõttu võib inimesele tunduda, et alkoholi tarbimine koos energiajoogiga varjab joovet ja parandab enesetunnet
Seetõttu võib mõni magusaine olla ühel maal kasutusel, teisel aga keelatud. Samuti arenevad uurimismeetodid ja täienevad teadmised, mistõttu mõni varem ohutuks peetud magusaine on hiljem keelustatud ja vastupidi, mõni varem kahtlusi tekitanud magusaine on osutunud ohutuks. Seepärast on soovitav piirata või isegi täielikult loobuda kunstlike magusaineid sisaldava toidu söömisest lastel, lapseootel naistel ja rinnaga toitvatel emadel. 4 Suhkruasendajad 2. Koguste arvestamine Paljude lisaainete, sealhulgas magusainete, puhul on määratud ADI (acceptable daily intake), mis on ohutu päevane doos, mis antakse tavaliselt milligrammides kehakaalu ühe kilogrammi kohta. See on aine kogus, mida võib tarbida päevas kogu
· defitsiidist enim ohustatud vanemad inimesed · allikad: maks, krevetid, lõhe, tursk, jogurt, veise- ja lambaliha, munad Foolhape, folaadid · folaadid esinevad looduslikult taimsetes toitudes, hoolhape on folaatide sünteetiline vorm · vesilahustuv · tähtsus: järglaste normaalne areng, valkude ainevahetus, värvisüstee, vereliblede moodustumine · soovitus 300 g (500 g) · suurenenud vajadus rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel · toiduga ületarbimist ei saa, võimalik vaid toidulisanditega · allikad: rohelised taimed, lehtköögiviljad, maks, pärm, paprika Pantoteenhape · vesilahustuv · tähtsus: koensüüm-A sünteesiks, atsüüli kandva valgu tööks, vastupanu stressile, ainevahetuse aktiveerimine, närvisüsteem, tugevdab lihaseid · defitsiit esineb harva, vaid dieetide puhul · allikad: kana, veiseliha, kartulid, munakollane, brokoli, täisteratooted Biotiin
kelme ning takistab veeorganismide hingamist ja mürgistab neid. Nafta on vees ka ohtlik sellepärast, et see kleepub lindude sulgede või siis mereloomade karvadesse ning seda on sealt väga raske ära saada. Näitena suurest veereostusest on Vaikses ookeanis triiviv suur prügisaar, mis saab olla sinna tekkinud üksnes tänu inimtegevusele. Tänu sellele prügisaarele hukkuvad seal ujuvad linnud ja teised mereloomad. Näiteks vaaladel ja poegi toitvatel merelindudel ei ole midagi süüa peale reostatud toidu. Selline toit aga sisaldab mürke, mis tekitab loomades haigusi, millele tänu need enam ei paljune. Tänu saastamisele muutub ka õhu koosseis, mis oma korda rikub osoonikihti. Osoonikiht kaitseb kõiki Maal elavaid organisme liigse päikesekiirguse eest. Suured osooniaugud aga võimaldavad kiirgusel pääseda otse maapinnani. Inimestele avaldab see otsest mõju näiteks nahakasvajate tekkega.
tükki kellegagi. 6. Eelista nektarile ja mahlajoogile mahla, kuid pea meeles, et ka mahlades on suhkrut. Mahla ei tohiks juua üle 1–2 klaasi päevas. 7. Ära osta komme või muud magusat suurtes pakendites. Tükihind on küll odavam, aga kokkuvõttes sööd rohkem. 8. Loe tootepakendeid ja eelista neid tooteid, millesse on lisatud vähem suhkrut. Šokolaadidest eelista tumedat. 9. Ole ettevaatlik magusainetega. Lastel, lapseootel naistel ja rinnaga toitvatel emadel on soovitatav hoiduda tehislikke magusaineid sisaldavast toidust. 10. Toidusoovituste järgi tohib päevas süüa maksimaalselt 2–4 portsjonit suhkrut ja maiustusi. Üks portsjon on näiteks 2 tl suhkrut, mett või moosi, 10–15 g küpsist, 10 g šokolaadi või kompvekke ja 1 dl magusat karastusjooki.
(Taaveti laul 50:9). Iisopi kui ravimtaime kuulsus ulatub juba vähemalt Hippokratese aegadeni (umbes 460. 377. a.), kes nimetab iisopit oma töödes. Iisopit kasutasid ka Dioscorides (umbes 40. 90. a.), Avicenna (umbes 980. 1037. a.) ja veel paljud muud vähem kuulsad arstid. Näiteks kirjeldab Avicenna iisopit ,,Arstiteaduse kaanonis" kui ,,kuuma", vedeldavat ja kobestavat vahendit ning soovitab selle kasutamist järgmistel juhtudel : rinnapiima lahjendamiseks rinnaga lapsi toitvatel emadel, ,,ummistuste" korral kopsudes elatanud inimestel, kõhukinnisuse korral, valuvaigistina valu põhjustavate ,,mateeriate" peast väljatõrjumiseks, sealhulgas mälukaotuse ja epilepsia korral, kanapimeduse, astma, pleuriidi, hingamissüsteemi põletike, maksa ja põiehaiguste korral, günekoloogiliste haiguste korral, mis põhjustavad naiste viljatust, stomatoloogias. Muide, tunda iisopi kuuma olemust on väga kerge. Selleks on vaja mäluda suus iisopi lehti, et tunda suhu tekkivat
kohestravi katkestamist. · Nahalööve, maitsetundlikkuse häired, leukopeenia Need kôrvaltoimed on tingitud sulfhüdrüülgrupist ja on seega omased kaptopriilile. Esinevad harva. Vastunäidustused: · aordi- ja mitraalsuistiku stenoosi korral · rasedatel, sest nad vôivad kahjustada loodet, eriti raseduse teises ja kolmandas trimestris. · Ettevaatusega tuleb suhtuda AKE-inhibiitorite kasutamisse rinnaga toitvatel emadel ja pediaatrilises praktikas, kuna puudub üldistuseks piisav kogemus. ANGIOTENSIIN II RETSEPTORITE BLOKAATORID E. ARBID TULETADA MEELDE ARB-ide TOIMEMEHHANISM Esindajad:Eprosartaan, Irbesartaan, Kandesartaan, Losartaan, Olmesartaan, Telmisartaan, Valsartaan Angiotensiin II (A II) on RAAS süsteemi tähtsaim lõpp-produkt. Angiotensiin II retseptorite blokaatorid pärsivad RAASi lõpplüli angiotensiin II (1.tüüpi) retseptoreid selektiivselt.
aktiivsust ja kudede uuenemist. Need tõstavad organismi vastupanuvõimet väliskeskkonna ebasoodsaile tegureile. Kibuvitsapreparaate võetakse sisse mao ja kaksteistsõrmiku haavandtõve, naistehaiguste, avitaminoosi, kõrgvererõhutõve ja ateroskleroosi profülaktikaks, mitmete ägedate ja krooniliste haiguste puhul, kui nendega kaasneb C-vitamiini kaotus, eriti lapse- ja vanurieas. Neid on soovitav tarvitada ka rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel. Neid kasutatakse nakkushaiguste, kehvveresuse, luumurdude, potentsi tõstmise, unehäirete, bronhiidi, tuberkuloosi, põiekivide, maokatarri, maomahla alahappesuse ja fermendivaeguse, neeru- ja põiehaiguste ning tursete korral. Meega keedetud kibuvitsa õielehtedega ravitakse roosi. Sügisel kogutud juurtest tehtud tõmmisega ravitakse põiepõletikku, reumatismi ja neerukivitõve. Kibuvitsamarjadest saadud õliga tehakse kompresse haavandite, haavade,
töötajate arvu ja soolist koosseisu. (3) Tööriietust kandvatele töötajatele on vaja ette näha riietusruumid. Töö laadist olenevalt peab töötajal olema võimalik kasutada pesemisruumi, mis on varustatud valamute ja/või dussidega ning sooja ja külma veega. (4) Töö laadist olenevalt peab töötajal olema võimalik kasutada puhkeruumi, milles peavad olema lauad ja seljatoega istmed. Rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel peab olema võimalik puhkeruumis sobivates tingimustes lamada. Ergonoomia- on üks uuematest teadustest, mille abil püütakse muuta töö ja töötingimused selliseks, et inimene suudaks kaua ja kvaliteetselt tööd teha. Ergonoomia on tihedalt seotud tööohutusega ja töötervishoiuga. Esmajoones tegelebki ergonoomia inimesega, töötamise ja töötingimustega. Ka kodused toimetused saab tänu ergonoomia tundmisele muuta kergemaks
vaid dieediga. Erinevad uurimistulemused annavad tunnistust, et ennetav foolhappe annus on 800 g, mida on raske saavutada vaid dieeti reguleerides. Praktika on endiselt vastuoluline, sest puudub piisav informatsioon foolhappe kasutegurite tasakaalu ja lisariskide kohta kogu populatsioonis. Tervishoiutöötajatel on võimalus informeerida fertiilses eas naisi lisa foolhappe kaitsvast toimest profülaktiliste visiitide ajal. Vitamiin D Päevane soovitatav kogus rasedatel ja innaga toitvatel emadel on 10 mikrogrammi. Vitamiin D allikateks toidus on lõhe, heeringas, tuunikala, krevetid, makrell, piim, munakollane, kalarasv. Vitamiin D moodustub nahas ka päikesevalguse toimel. Kui inimene sööb piisavas koguses kalatooteid, siis lisa vitamiin D ta enam ei vaja. 100 grammis toidus leidub mikrogramm vitamiini D - lõhe 23 - grillitud lõhe 9,6 - suitsulõhe 13 - toores räim 17
toiduenergiast. Sellise vahekorra saamiseks peaks toidurasvast vähemalt 30 % olema taimset päritolu (taimeõlid, pähklid). Ei ole soovitav, et lipiidid annaksid alla 25% (lastel mitte alla 30%) toiduenergiast, kuna sellisel juhul võib tekkida asendamatute rasvhapete defitsiit. Asendamatute rasvhapete hulk ei tohiks langeda alla 3% toiduenergiast. Rasedatel peaksid asendamatud rasvhapped katma 4,5% ja rinnaga toitvatel emadel 6% toiduenergiast. Trans-rasvhapetest ei ole soovitatav saada üle 2% toiduenergiast. Neid on palju margariinides, mistõttu nendega ei maksa liialdada. Loomsed toidurasvad sisaldavad rohkesti kolesterooli. Kolesterool on rakumembraanide koostisosa ning vajalik paljude nn. steroidhormoonide, ka vitamiin D3 -hormooni ehk kaltsitriooli sünteesiks. Organismis endas toimub kolesterooli süntees maksas (80%), nahas (5%) ja ka teistes kudedes.
Paremini omastab organism rauda lihast ja teistest loomsetest produktidest. (Raud) 27 Rauavaeguse tundemärkideks on väsimus, tüdimus, peavalu, haprad küüned, juuste väljalangemine, nõrgad lihased, kõhukinnisus, keskendumishäired, kaame näojume, hingeldamine juba väiksemate pingutuste korral. (Raudne toit ja jaksad paremini) Rauavajadus on suurem rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel, taimetoitlastel, kasvavatel lastel, sportlastel.( ibid) 28 KOKKUVÕTE Taastusravivahendeid leidub väga palju ja igasugustes vormides. Oma tööd valmistades sain palju uusi teadmisi erinevate võimaluste kohta, kuidas ennetada haigusi ja ennast tervena tunda. Kõige mõistlikum on tarbida täisväärtuslikku ja tervislikku toitu, mis annab kõik eluks
teket. Melissitee aitab alandada kõrgenenud vererõhku ning sellest tulenevat peapööritust ja kuminat kõrvus. Läbi aegade on melissi kasutatud gripi ja külmetuste ravimiseks, sest see leevendab kurguvalu ning soodustab higistamist. Kõige krooniks on taimel rahustav toime, mille tõttu seda kasutatakse unehäirete ja depressiooni leevendamiseks. Meliss põhjustab harva ebameeldivaid kõrvalnähte, kuid seda soovitatakse vältida rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel. Melissi ei tohiks tarvitada inimesed, kellel on kilpnäärmeprobleemid või kel esineb glaukoom, sest sel juhul võib taim häirida teatud ravimite toimet. 2.4.2. Piparmünt (Mentha piperita ) Piparmünt on bastard, mille päritolu on vähetuntud. Sellest hoolimata on tal kindel positsioon ravim- ja õlitaimede seas. Münte teatakse 15 erinevat sorti. Farmaatsiatööstuses eelistatakse seda sorti, mis on pärit 18 saj. Inglismaalt Surrey krahvkonnast
arvu ja soolist koosseisu. (3) Tööriietust kandvatele töötajatele on vaja ette näha riietusruumid. Töö laadist olenevalt peab töötajal olema võimalik kasutada pesemisruumi, mis on varustatud valamute ja/või dussidega ning sooja ja külma veega. (4) Töö laadist olenevalt peab töötajal olema võimalik kasutada puhkeruumi, milles peavad olema lauad ja seljatoega istmed. Rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel peab olema võimalik puhkeruumis sobivates tingimustes lamada. 3. peatükk TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED § 12. Üldsätted (1) Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. (2) Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised.
töötingimusi ning töötajate arvu ja soolist koosseisu. (3) Tööriietust kandvatele töötajatele on vaja ette näha riietusruumid. Töö laadist olenevalt peab töötajal olema võimalik kasutada pesemisruumi, mis on varustatud valamute ja/või dussidega ning sooja ja külma veega. (4) Töö laadist olenevalt peab tötajal olema võimalik kasutada puhkeruumi, milles peavad olema lauad ja seljatoega istmed. Rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel peab olema võimalik puhkeruumis sobivates tingimustes lamada. 3. peatükk September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED § 12. Üldsätted (1) Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras.
annaabi.ee 
