TÄISKASVANUIGA • Terve inimese normaalne kehatemperatuur on 37°c. • Inimorganism suudab hästi oma kehatemperatuuri hoida. • Kehatemperatuuri tõusuga suureneb kehasoojuse eraldumine, aga languse puhul veresooned ahenevad ja higieritus pidurdub. VANURID • Elukaare lõpuosas kahaneb termoregulatsiooni tõhusus. • Vanurid on vähem aktiivsemad ja halvema toitumusega. • Vanuri ja lapseeas on soojuse ja külma regulatsioon eriti tundlik. ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID • Bioloogilised • Psühholoogilised • Sotsiokultuursed • Keskkonna • Poliitilis-majanduslikud KOKKUVÕTE • Kehatemperatuur on oluline. • Kehatemperatuur oleneb paljudest aspektidest. • Erinevalt vanusele on kehatemperatuuri mõõtmise meetodid erinevad.
punakavärvusega, sidekoerikkam, parem puljongi keetmiseks, praadide jne valmistamiseks 3) veiseliha üle 2 aastat, värvus tumepunane, kiud on jämedad, rasv - kollakas, sidekoerikas VEISELIHA VASIKALIHA LIHAVEIS Hereford Aberdiin VEISE JA VASIKALIHA TOITEVÄÄRTUS Sõltub tõust , kasvutingimustest ja toidust Palju valku, B12 vitamiini, rauda ja fosforit Suures koguses ka küllastunud rasvhappeid- kolsterool Vasikalihas vähem rasva ja kaloreid Marmorliha - hea toitumusega veiste laagerdatud liha, mis on mahlasem ja parema maitsega. SEARÜMBA JAOTUS SEALIHA ...on välimuselt oluliselt heledam, suurema rasvasisaldusega ega ole nii sidekoerikas kui veiseliha. Mahlakust annab juurde pekk, mis on sea rümbal paiknev tugeva konsistentsiga rasvkude. Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega. Erinevate seapraadide lisaväärtuseks on tihti kamar Sealiha peab küpsetama sisetemperatuurini 71 kraadi- siis hävivad parasiidid- keeritsussid
Selle tagajärjel väheneb kehakaal, kuid mitte ühesuguselt kõigis elundeis. Kõigepealt kaovad süsivesikute ja rasva varud; samuti kahanevad tunduvalt ka lihased, mis ilmestub tugevas kõhnumises. Ka näärmete kaal väheneb; ent elutähtsate elundite – südame ja aju -kaal kahaneb väga vähe, sest nad varustuvad teistest elunditest vere kaudu siirduvate toitainetega. Üldse säästuvad valgud viimase võimaluseni, ainult enne surma algab nende hulgaline kadu. Tugeva toitumusega organism võib nälgida kauemini kui kõhn. Keskmiselt toitunud organism sureb, kui ta on nälgimisel kaotanud üle 1/3 oma algkaalust. 5 Kuna organism on nõrk, ei ole tal jõudu ka vastupidada haigustele . Lapsed, kes sünnist alates ei saa piisavalt toitaineit, ei saa normaalselt areneda enda aju ja keha ning enamik nendest ei ela pikkalt või jäävad haigestunuks kuni surmani. Toidupuuduse
alles, on kaaries. (Roper jt,1999:225) KEHATEMPERATUURI Kahaneb termoregulatsiooni tõhusus, organism ei reageeri enam KONTROLLIMINE nii tundlikult temperatuurimuutustele, perifeersete veresoonte kokkutõmbumisvõime on samuti vähenenud. Tugev kuumus või külmus mõjutab eakat inimest tuevalt. Samal ajal võivad vanurid olla ka vähem aktiivsed ja halvema toitumusega ning seetõttu on oluline neile lisasoojuse andmine, et vältida 6 vaegsoojust. (Roper jt,1999:256) FÜÜSILINE AKTIIVSUS Vanurite üldiseks heaoluk ja nende hea enesetunde säilitamiseks tuleb neid ergutada säilitama oma liikumisharjumusi. Oluline, et vanurid pööraksid suuremat tähelepanu hea tervise
kvaliteetse veiseliha taiosa on ere- kuni tumepunane ja rasv kreemikasvalge Laagerdamiseks peaks liha seisma pakendatuna ühtlasel temperatuuril (0...+2°C) mõned päevad. Värske veiseliha laagerdumisaeg võib ulatuda ühest kuni nelja nädalani (olenevalt liha kvaliteedist ja edasisest kasutusest). See toimub lihatööstustes !! Eriti kvaliteetsel veiselihal on läbi tai näha väikesed rasvatäpid, mis annab tunnistust nn marmorlihast. Viimane on hea toitumusega veiste laagerdatud liha, mis on mahlasem ja parema maitsega. Lihaskiud on marmorlihal tumepunased ja sidekiud paistavad väikeste täppidena. Veiselihast tükilihade enimlevinud kasutusalad Antrekoot (entrecote) ehk turjaliha on rasvaga läbikasvanud kondita liha. Sobib grillimiseks, praadimiseks, hautamiseks. Abatükk kondiga on sobiv supi jaoks. Kondita abatükk sobib guljasiks ja böfstrooganoviks. Abatüki lihased on ebakorrapärased, küllalt soonelised ja piisava
Halvast toitumusest võib lisaks kõhnumisele märku anda ka jõuetus, väsimus, masendus, vastuvõtlikkus infektsioonidele, lihaste kuhtumine, lihasjõu vähenemine ning luude hõrenemine. (Engelheart jt 2018: 2–3). Kui vale toitumus jäetakse tähelepanuta, suurendab see kukkumis- ja luumurdude ohtu. Haavade kehv paranemine ja lamatised võivad olla samuti halva toitumuse tagajärg. Naha seisukord ja tervis on samuti seotud toitumusega. Hea toitumus annab energiat ja aitab ennetada haiguseid. Vananedes paljud haigused sagenevad ja võivad toitumist mõjutada. Ka janu- ja näljatunde vähenemine ning maitse- ja lõhnameele nõrgenemine võivad söömisharjumusi mõjutada. Eakate toitumist mõjutavad eluviis ja sotsiaal-majanduslik olukord, seoses vananemisega tekib terve rida elu olulisemaid muutusi. Erinevate füüsiliste, sotsiaalsete ja psühholoogiliste põhjuste tõttu on vanematel inimestel
loomade (sh. sigade) arv. 2. Searümba kvaliteeti iseloomustavad faktorid (tapasaagis, rümba koostis, konformatsioon, seljapeki paksus, lihassilma pindala, liha marmorsus). Tapasaagis oleneb sea tõust, soost, vanusest, toitumusest, tapmise ja algtöötlemise tehnoloo-giast. Tapasaagis on rümba massi suhe tapaeelsesse kehamassi %-des. Sõltuvalt toitumusest ja kehamassist on see näitaja sigadel 75-85%. Raskematel ja parema toitumusega sigadel on tapasaagis suurem. 2009-2010. aastal Eesti Tõusigade aretusühistus läbiviidud katsetes kõikusid nuumsigade tapasaagised farmide lõikes 68 -72%. Rümba koostise määrab rümbas sisalduvate kudede vahekord: lihas-, side-, rasv-, luukoe hulk. Kaasajal hindab nii tarbija kui ka lihatööstus suuremat lihaskoe sisaldust rümbas, kuna sellise li¬ha toiteväärtus ja maitseomadused on paremad ning on võimalik valmistada kvaliteetsemaid lihatooteid.
Eestis kiires tempos vähenema nii teravilja külvipind kui ka loomade (sh. sigade) arv. 2. Searümba kvaliteeti iseloomustavad faktorid (tapasaagis, rümba koostis, konformatsioon, seljapeki paksus, lihassilma pindala, liha marmorsus). Tapasaagis oleneb sea tõust, soost, vanusest, toitumusest, tapmise ja algtöötlemise tehnoloo-giast. Tapasaagis on rümba massi suhe tapaeelsesse kehamassi %-des. Sõltuvalt toitumusest ja kehamassist on see näitaja sigadel 75-85%. Raskematel ja parema toitumusega sigadel on tapasaagis suurem. 2009-2010. aastal Eesti Tõusigade aretusühistus läbiviidud katsetes kõikusid nuumsigade tapasaagised farmide lõikes 68 -72% Rümba koostise määrab rümbas sisalduvate kudede vahekord: lihas-, side-, rasv-, luukoe hulk. Kaasajal hindab nii tarbija kui ka lihatööstus suuremat lihaskoe sisaldust rümbas, kuna sellise li¬ha toiteväärtus ja maitseomadused on paremad ning on võimalik valmistada kvaliteetsemaid lihatooteid.
Teiste B vitamiinide rühma kuuluvate vitamiinide tarvidus päevas on veel kindlaks tegemata. Vitamiin C-d leidub eriti rikkalikult taimedes- värskes, suvises puu- ja aedviljas ( kartul, kapsas, sidrunid, mustsõstrad, maasikad). Talvel neis toiduainetes tänu toiduainete alalhoidmisel, konserveerimisel ja keetmisel C- vitamiini hulk langeb. C vitamiini puudusest oli tingitud ka tuntud meremeeste haigus skorbuut, mis ilmnes pikkadel ja halva toitumusega merereisidel, kus värske puu- ja juurvili olid raskesti kättesaadavad. Väljakujunenud skorbuudi tähtsamaks tunnuseks on verevalumid: igemed tursuvad, ilmuvad igemeverejooksud, hiljem võib sellele kaasuda ka põletik. Ka hambad võivad välja langeda. Peale igemeverejooksude on verevalumeid nahas ja nahaaluses koes, lihaseis, luuümbrises, liigestes ja ka siseelundeis. Vitamiin C alatoitlus avaldub väga ebamäärasel kujul: üldine väsimus ja
MINERAALAINED- avaldavad mõju toote värvusele (Fe, Cu) ja toiteväärtusele. Mineraalainetest leidub suurel hulgal luudes ka Ca. Lihaskoe peamiseks komponendiks on siiski Fe. EKSTRAKTIIVAINED- osalevad liha maitses ning puljongi kvaliteedis ja maitses. Need on ained, mis lahustuvad vees. Olenevalt toidust tuleb valida töötlemistemp. ja töötlemisviis, et ekstraktiivained säiliksid. Ekstraktiivainete säilimiseks tuleks vältida ka liha pesemist. Normaalse toitumusega looma rümbas on valdavaks koeks lihaskude – moodustab 35-65% rümba kaalust. 13. Lihase ehitus Lihaskude on kaetud sidekoelise kelmega (epimüüsum). Lihas ise kinnitub kõõlustega luule. Lihas koosneb lihaskiukimpudest, mis on samuti kaetud sidekoelise kestaga (perimüüsumiga). Lihaskiu kimp koosneb lihaskiududest ning lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrillid koosnevad müofilamentidest, milleks on aktiin ja müosiin. 14. Sidekoe ehitus
Riskide vältimiseks peame lähtuma tootja poolt antud säilivusajast ja hoiutemperatuurist. Sea- ja vasikaliha ei laagerdata. Paraku tehakse seda ka veiseliha puhul Eestis veel üsna vähe, samas kui mujal maailmas on see laialt levinud. Nii nagu lihaveiste kasvataminegi on ka veiseliha laagerdamine Eestis järjest hoogu kogumas. Eriti kvaliteetsel veiselihal on läbi tai näha väikesed rasvatäpid, mis annab tunnistust nn marmorlihast. Viimane on hea toitumusega veiste laagerdatud liha, mis on mahlasem ja parema maitsega. Lihaskiud on marmorlihal tumepunased ja sidekiud paistavad väikeste täppidena. Lihale, eriti veiselihale, on iseloomulik valedel hoiutingimustel oma värvi muuta - algul on liha ilus-punane, kuid seistes muutub liha pind hallikaks-tuhmimaks. Värvitoon muutub seoses hapniku osakaaluga ümbritsevas keskkonnas. Kui hapniku osakaal on väike siis liha värvus muutub hallikamaks. Seega hapnik tagab lihale ilusa kaubandusliku välimuse
Lammaste lihajõudluse hindamine Saame hinnata kas elusatel lammastel või siis tapajärgselt erinevate lihajõudlusnäitajate järgi. Lihajõudluse hindamine elusalt: · Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures - 1 punkt väga lahja - 2 punti lahja - 3 punkti hea toitumus (soovitud) - 4 punkti rasvane - 5 punkti väga rasvane Toitumust võib hinnata noorlammastel tapaküpsuse määramiseks. Kui lammas on 3p toitumusega, siis on ta tapaküpsuse saavutanud. Kui see on rohkem, siis on looma liiga kaua peetud, loom hakkab rasvuma. Täiskasvanud uttedel hinnatakse toitumust söötmistaseme hindamiseks. Aastas on kolm aega, millal tuleks täiskasvanud uttedel toitumust hinnata: võõrutamisel, paarituse alguses, enne poegimist. Toitumust hinnatakse käega landelt, katsutakse kahte piirkonda - kombeldakse selgroo ogajätke teravust, katsutakse kui kergelt näpud lähevad roidejätkete alla.
lihakehad tavaliselt 1620 kg (Eestis, Suurbritannias, USA, Uus-Meremaal jm) või 912 kg (Hispaanias, Portugalis,Itaalias, Kreekas jm) · Tapasaagis=hamastapaeelnee s lihakeha mass × 100 Lammaste tapasaagis varieerub üldiselt 4550% piires · Lihakeha morfoloogiline koostis e kui palju sisaldab lihakeha erinevaid kudesid (lihaskude, rasvkude, luukude) kilogrammides või protsentides. Lahja toitumusega lammastel on lihakehas suhteliselt suurem luude osakaal ja väiksem liha osakaal. Lihakeha keemiline koostis (toorrasv, toorproteiin, toortuhk). Saadakse lihastest, rasvast tehtud hakkliha keemilisel analüüsil. Tarbija eelistab madala rasvasisaldusega liha. Lihassilma pindala (rinnalüli viimase ja landelüli esimese lüli vahelt). Piimajõudlus-Lambapiim ületab nii kvalitatiivse kui kvantitatiivse koostise poolest nii lehma kui kitsepiima
Näiteks kui heinal kvaliteet kõrge, siis 250-350 g ute kohta. Kui heina kvaliteet madal, siis 450-600 g ute kohta. · hea kvaliteediga heina või silo puhul piisab teraviljade söötmisest (kaer, oder või nende segu) · halva kvaliteediga heina puhul vajalik valmistada jõusöödasegu (näit. kaer 40%+ oder 60%, millele lisatakse 10-20 % proteiinikontsentraati, näiteks Protemix 300) · jõusööta on üldjuhul vaja anda tiinuse 2 viimasel kuul või viimasel kuul (kõrge toitumusega uttedele) · kui heina kvaliteet kõrge, siis jõusööta anda tiinuse viimase 4 nädala jooksul; kui heina kvaliteet madal, siis jõusööta anda tiinuse viimase 8 nädala jooksul · kui paaritamine novembris, detsembris siis 500 g ute kohta · 2 viimasel tiinuse nädalal vähendada heina (silo) kogust 1,3 kg-ni ja suurendada jõusööda kogust 0,6- 0,7 kg-ni · heina või silo kvaliteedi kindlakstegemiseks on vajalik söödaanalüüs (ca 200 kr/tk) Imetava ute söötmine
6 hoiutemperatuurist. Sea- ja vasikaliha ei laagerdata. Paraku tehakse seda ka veiseliha puhul Eestis veel üsna vähe, samas kui mujal maailmas on see laialt levinud. Nii nagu lihaveiste kasvataminegi on ka veiseliha laagerdamine Eestis järjest hoogu kogumas. Eriti kvaliteetsel veiselihal on läbi tai näha väikesed rasvatäpid, mis annab tunnistust nn marmorlihast. Viimane on hea toitumusega veiste laagerdatud liha, mis on mahlasem ja parema maitsega. Lihaskiud on marmorlihal tumepunased ja sidekiud paistavad väikeste täppidena. Lihale, eriti veiselihale, on iseloomulik valedel hoiutingimustel oma värvi muuta - algul on liha ilus-punane, kuid seistes muutub liha pind hallikaks-tuhmimaks. Värvitoon muutub seoses hapniku osakaaluga ümbritsevas keskkonnas. Kui hapniku osakaal on väike siis liha värvus muutub hallikamaks. Seega hapnik tagab lihale ilusa kaubandusliku välimuse.
Tapasaagis, % 45,6 46,4 Lihakeha mass, kg 22,3 22,3 Rümba morfoloogiline koostis Tailiha, % 67,0 61,5 Luid, % 21,5 22,7 Rasv, % 11,5 15,8 19 Lahja toitumusega lammastel on lihakehas suhteliselt suurem luude osakaal ja väiksem liha osakaal Näiteks: Nimetus Hea toitumus, 3 palli Lahja toitumus, 1 pall Liha, % 75 65 Luud, % 25 35 · Lihakeha keemiline koostis (toorrasv, toorproteiin, toortuhk). Saadakse lihastest, rasvast tehtud hakkliha keemilisel analüüsil. Tarbija eelistab madala
● hingamine on pindmine, ebakorrapärane, kiire ● häälepilu kitsas ● häälepaelad lühikesed Nimeta millised on 3 hingamistüüpi lapseeas? ● abdominaalne ● diafagmaalne-kostaalne ● kostaalne Nimeta hingamiselundite põletike riskitegureid ja tekkepõhjuseid? viirus, infektsioon, bakter, allergeen Riskigrupi lapsed: Nõrgestatud toitumusega, hüpotroofikud, rahhiitikud, allergilised, halbade elutingimustega lapsed. Millised on ülemiste hingamisteede põletike iseloomulikud tunnused lapseeas? Köha, kurguvalu Miks lastel kaasneb riniidi korral sageli konjunktiviit ja/või otiit? Riniit võib põhjustada silmades pisaravoolu, sügelust, punetust, turset - kaasuda võib konjunktiviit. Miks imikul on nohu raske haigus? Imik ei hinga suu kaudu. Kirjelda adenoidi hüpertroofia olemust, tunnuseid ja ravipõhimõtteid.
. Telgilukkude sihin ei andnud teistelegi asu ja enne kui Riina telgis äratuskell helises,olid kõik üleval ja kõhistasid naerda, Lihtsalt-Nii-Sama. Juba 29. august, Neljapäev Kell viis olime maantee ääres valves ja loetlesime elavat liiklust- nimelt kõik lehmad külast välja ja kõik hobused kiiruga teisele poole , ilmselt linna turule. Arendasime veterinaarseid mõttekäike, mis probleemid on selle või teise lehma udara või toitumusega ja missugust jalga see või teine hobune lonkab (või missugust ühte jalga ta EI LONKA)! Ja siis, keset üldist Daciate ja Equuste- liiklust ta lähenes, SUUR Ja VALGE, nagu emaarmastus, meie armas buss nagu teisest maailmast, ees rõõmsalt vehkivad kogud. Igiliikur Urmas ja Karu-bussijuhid olid ka ainukestena kontaktsed , kõik teised magasid kuidas juhtus. Tegime siis teed käte-jalgade segadikus ja nihutasime endki kuhugi pinkidele, bussijäänud asju otsides. Pool tunnikest õndsat und.
muskuspardi- hane-, pärlkana-, vuti-, jaanalinnu- jne. liha. Töötlemisviisi järgi liigitatakse: terved puhastatud linnukered jahtunud, jahutatud, maitsestatud (grillimiseks), külmutatud, külmutatud ja maitsestatud ning suitsutatud; mittetäielikult puhastatud, pool- ja veerandrümbad, tükid tiivad, koivad, kintsud, fileed ja rinnatükid ning rupsid maks, kael süda, lihasmagu. Linnuliha kvaliteet ja säilitamine. Normaalse toitumusega linnukeresid iseloomustab hästi arenenud lihaskude rinnalihased asetsevad ümarjalt mõlemal poolrinnaluu harja, esineb ühtlane mõõdukas nahaalune rasvaladestus. Märgatavaid rasvakogumikke võib esineda hanedel ja partidel. Liha pind peab olema kuiv, rasv valge või kergelt kollakas. Lihaskude tihke ja vetruv, kanadel ja kalkunitel roosa värvusega, hanedel ja partidel punase värvusega. Lihaskoe välispind on kergelt niiske, kuid mitte kleepuv. Lõhn iseloomulik linnu liigile.
Tapasaagis, % 45,6 46,4 Lihakeha mass, kg 22,3 22,3 Rümba morfoloogiline koostis Tailiha, % 67,0 61,5 Luid, % 21,5 22,7 Rasv, % 11,5 15,8 Lahja toitumusega lammastel on lihakehas suhteliselt suurem luude osakaal ja väiksem liha osakaal Näiteks: Nimetus Hea toitumus 3 palli Lahja toitumus, 1 pall Liha,% 75 65 Luud,% 25 35 5) Lihakeha keemiline koostis (toorrasv, toorproteiin, toortuhk). Saadakse lihastest, rasvast tehtud hakkliha keemilisel analüüsil
inimestele kohandunud mikroobid. Metsloomi kodustama hakanud inimesed olid esimesed, kes langesid uute pisikute ohvriks, kuid seejärel omandasid elujäänud ka küllaldase immuunsuse. Üleminek põllundusele (ja karjakasvatusele) polnud muidugi kerge valik. Põllumehed ja karjakasvatajad kulutasid päevas töötegemisele rohkem aega kui kütid ja korilased. Esimesed maaviljelejad olid tihti küttidest-korilastest väiksemat kasvu ja halvema toitumusega, kannatasid rohkem raskete haiguste käes ja surid keskmiselt nooremana. Majandusajaloolased vaidlevad siiani: kas rahvaarvu suurenemine sundis inimesi toiduainete tootmist alustama või võimaldas toiduainete tootmine rahvaarvul suureneda? Nn viljaka poolkuu – hõlmas Mesopotaamia ehk Tigrise ja Eufati piirkonna: tänapäeva Iraagi ja väikese osa Iraani, Kuveiti, Türgit – esimesed põllukultuurid (näiteks umbes 10
annaabi.ee 
